lg 2 p 7,8,9 ja § 266 lg 2 p 1,3 järgi; M.B (M.B) süüdistuses
lg 2 p 7,8,9 ja § 266 lg 2 p 1,3 järgi; Valery Deydey süüdistuses
lg 2 p 4,7,8 järgi; Valeri Bubnovi (Bubnov) süüdistuses
lg 2 p 7,8 järgi Harju Maakohtu 12.03.2010.a otsus lühimenetluses Apellatsioonide esitajad Süüdistatava M.S-i kaitsja Natalia Lausmaa, Kriminaalasi süüdistatav M.S Prokurör Süüdistatav Kaitsja Kati Maitse M.S , ik. XXX, elukoht XXXXXXX XXXXXXXX XXX XXX-XX, kriminaalkorras karistatud 7-l korral, viimati 17.10.2008.a Harju Maakohtu otsusega
lg 1, § 199 lg 2 p 4,7 ja § 424 järgi vangistusega 8 kuud tingimisi katseajaga 18 kuud, vahi all alates 16.04.2009.a vandeadvokaat Natalia Lausmaa 2 RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 12.03.2010.a otsus M.S-i süüditunnistamises ja karistamises jätta muutmata ning apellatsioonid rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 15.juunil 2010.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik 1.Harju Maakohtu 12.03.2010.a otsusega lühimenetluses mõisteti M.S süüdistuses
M.S tunnistati
lg 2 p 7,8,9 järgi süüdi (kuriteoepisoodid pärast Harju Maakohtu 17.10.2008.a otsust toimepandud kuritegudes 18.03.2009.a ja 20.03.2009.a) ja karistati vangistusega 1 aasta 8 kuud; süüdi
lg 2 p 1,3 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.
lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.10.2008.a otsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust; süüdi
lg 2 p 7,8,9 järgi (kuriteoepisoodid enne Harju Maakohtu 17.10.2008.a otsust 28.08.2008.a, 04.09.2008.a, 10.10.2008.a) ja karistati vangistusega 2 aastat 3 kuud, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel moodustati liitkaristus enne Harju Maakohtu 17.10.2008.a otsust toimepandud kuritegude eest mõistetud karistuse (1 aasta 6 kuud) ja pärast Harju Maakohtu 17.10.2008.a otsust toimepandud kuritegude eest mõistetud liitkaristusega (2 aastat vangistust), üksikkaristustest raskema suurendamise teel ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 16.04.2009.a. M.S-ilt mõisteti riigi tuludesse välja sundraha 6525 krooni, kaitsjatasu 3376.20 krooni ning 1/3 luku ja võtmete jäljeekspertiisi maksumusest 320 krooni. Kohtuotsusega rahuldati tsiviilhagid ning mõisteti M.S-ilt ja M.B-lt solidaarselt välja 2962 krooni I. M. kasuks; 29 857 krooni E. P. kasuks; 15 176 krooni G. B. kasuks ning M.S-ilt ja V.Deydeylt solidaarselt välja 5179 krooni K. J. kasuks. 2.Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka M.B
lg 2 p 7,8,9 ja
lg 2 p 1,3 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud 23 päeva; Valery Deydey
lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistati vangistusega 9 kuud 10 päeva, mida
lg 1 kohaselt mitte pöörata täielikult täitmisele, kui V.Deydey ei pane 1 aasta ja 6-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ning Valeri Bubnov
lg 2 p 7,8 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud 20 päeva, mida
lg 1 kohaselt ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.Bubnov ei pane 1 aasta ja 6-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 2 p 7,8,9 järgi (kuriteoepisoodid pärast Harju Maakohtu 17.10.2008.a otsust toimepandud kuritegudes 18.03.2009.a ja 20.03.2009.a) süüdi selles, et tema isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi, uuesti grupis koos V. Deydeyga 18.03.2009.a kella 13:50 paiku Tallinnas, XXXX-XXXXXXX X asuvalt Ü. parkimisplatsilt võttis ebaseadusliku 3 omastamise eesmärgil tahtlikult ära B. K. kuuluva tumepunast värvi sõiduki Volkswagen Transporter reg.nr. XXX XXX maksumusega 78 000 krooni koos sõidukis olnud B. K. kuuluvate isiklike esemetega: kunstnahast käekott väärtusega 300 krooni, firma pitsat väärtusega 300 krooni, 5 noodivihikut koguväärtusega 300 krooni, riidest jope väärtusega 300 krooni, piibel ilma väärtuseta, padi väärtusega 800 krooni. Sõidukis pagasisektsioonis olid sinist värvi „Fazer“ leivakastid 17 tk maksumusega 100 krooni tükk, s.o. kokku 1700 krooni, 13 helesinist plastmassist kasti „Piimatööstus“ maksumusega 100 krooni tükk, s.o. kogumaksumusega 1300 krooni ja 17 punakaspruuni värvi plastmassist kasti „Piimatööstus“ maksumusega 100 krooni tükk, s.o. 1700 krooni, seega kokku võõrast vara 84 930 krooni väärtuses ning samuti selles, et tema isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi, uuesti grupis koos Valery Deydeyga 20.03.2009.a. kella 11:40 paiku Tallinnas XXXXXXX X asuva F. kaupluse ees asuvalt parkimisplatsilt võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil tahtlikult ära K. J. kasutuses oleva, kuid Soome ettevõttele S. kuuluva väikebussi Volkswagen Transporter reg.nr. XXX XXX maksumusega 62 584 krooni koos K. J. ettevõttele L. kuuluva järelkäruga MUULI reg.nr. XXX XXX maksumusega 31 292 krooni. Sõidukisse jäi №rra kodaniku pass K. M. nimele. Vargusega tekitati kahju kokku 93 876 krooni;
lg 2 p 7,8,9 järgi (kuriteoepisoodid enne Harju Maakohtu 17.10.2008.a otsust 28.08.2008.a, 04.09.2008.a, 10.10.2008.a) selles, et tema isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi, uuesti grupis koos M.B-ga 28.08.2008.a. kella 12:30 paiku Tallinnas XXXXXX XX asuva ehitusmaterjalide kaupluse ees asuvalt parkimisplatsilt võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil tahtlikult ära J. M.’ile kuuluva sõiduki Volkswagen Caravelle soome reg.nr. XXX XXX väärtusega 62 400 krooni, koos J. M. kuuluvate esemetega: sõiduki dokumendid, CDautomakk LENCO väärtusega 782.30 krooni, navigatsiooniseade Garmin Nüvi 250 väärtusega 3598.60 krooni ja tööriistakast Starco teadmata väärtusega, seega kokku J. M. kuuluvat vara 66 965 krooni väärtuses; samuti tema isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi, uuesti grupis koos M.B-ga 04.09.2008.a kella 15:25 -15:35 vahelisel ajavahemikul Tallinnas, XXXXX X asuva N. parklast võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil tahtlikult ära L. T. kuuluva kuid I. M. kasutuses oleva sõiduki Vokswagen Transporter reg.nr. XXX XXX väärtusega 78 230 krooni koos sõidukis olnud esemetega: sõiduki dokumendid ja I. M.le kuuluvad alkohoolsed joogid väärtusega 2 962 krooni, J. S. kuuluv alkohol ning jope väärtusega kokku 4 000 krooni, J. S. nimele pass ning E. P. kuuluv mootorsaag Jonsored väärtusega 3129 krooni ja alkohoolsed joogid väärtusega 26 728 krooni, seega kokku võõrast vallasvara 115 049 krooni väärtuses; samuti tema isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi, uuesti grupis koos M.B-ga 10.10.2008.a. kella 13:22 paiku Tallinnas, XXXX-XXXXXXX X asuval Ü. parkimisplatsil, samal ajal kui M.B seisis XXXXXXXX rongijaama perroonil pidades valvet olukorra üle Ü. parkimisplatsil, tungis sisse Ü. parkimisplatsile pargitud G. B. kuuluvasse sõiduautosse Volkswagen Passat reg.nr. XXX-XX-XXX ukseluku avamise teel ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil tahtlikult sõiduautost ära mustast riidest koti väärtusega 625.80 krooni, mille sees oli digikaamera Nikon D40X väärtusega 9 387.60 krooni, pulk digikaamera objektiivi puhastamiseks väärtusega 156.50 krooni ja 3 SD-mälukaarti koguväärtusega 1564.60 krooni, samuti sülearvuti ASUS EEE PC 4 G, väärtusega 4 693.80 krooni, mis oli musta värvi nahkkotis väärtusega 312.90 krooni, sinist värvi riidest kott väärtusega 625.80 krooni, mille sees oli keeduspiraal väärtusega 312.90 krooni, teed ja küpsiseid, koguväärtusega 469.40 krooni, metallist tass, väärtusega 156.50 krooni, seega kokku võõrast vallasvara 18 305.80 krooni väärtuses ja
lg 2 p 1 ja 3 järgi selles, et tema grupis koos M.B-ga tungis 2008.a augustikuus ebaseaduslikult Tallinnas, XXXX-XXXXXXX XXX asuva ja AS-le Ü. kuuluva hoone garaažiboksi nr X AS Ü. tahte vastaselt, vahetas garaaživäravatel olnud tabaluku uue vastu ning hakkas garaažiboksi nr X kasutama varastatud sõidukite ja esemete paigutamiseks, varjamiseks ja hoidmiseks, millega tegeles kuni 15.04.2009.a. 4 Süüdistuses
lg 2 p 7,8,9 järgi mõisteti M.S õigeks 25.08.2008.a Tallinnas XXXXXXXX XXX XX asuva M. kaupluse ees parkimisplatsilt sõiduki VW Caravelle reg. märgiga XXX XXX varguses ja 04.04.2009.a Tallinnas XXXXX X asuva S. kauplus-lao juurest sõiduki VW Transporter Soome reg.nr. XXX XXX varguses. Apellatsioonide sisu ja menetlusosaliste seisukohad 5.Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis tunnistab M.S ennast süüdi ainult 10.10.2008.a sissetungimises ukseluku avamise teel grupis koos M.B-ga G. B. kuuluvasse sõiduautosse Volkswagen Passat reg.nr. XXX-XX-XXX ning sõiduautos oleva võõra vallasvara ebaseaduslikus omastamises. Ülejäänud süüdistuse episoodides ta ennast süüdi ei tunnista ja palub ennast nendes õigeks mõista. 6.Süüdistatava kaitsja taotleb apellatsioonis otsuse osalist tühistamist M.S-i süüdimõistmises
lg 2 p 1 ja 3 järgi ja selles M.S-i õigeksmõistmist, samuti otsuse osalist tühistamist M.S-i süüdistuses
lg 2 p 4, 7,8 järgi ja M.S-i õigeksmõistmist 28.08.2008.a, 04.09.2008.a, 18.03.2009.a ja 20.03.2009.a kuriteoepisoodides. Apellant vaidlustab M.S-i süüdimõistmise
Apellatsiooni motiivide kohaselt on kohtuotsuses toodud tõendid M.S-i kohta kaudsed ega moodusta terviklikku kogumit. Kohus on M.S-i süüdimõistmist motiveerinud põhiliselt sellega, et XXXX-XXXXXXX XXX asuvast garaažist, mida kasutati rendilepinguta, leiti 20.03.2009.a varastatud valget värvi WV Transporter reg nr XXX XXX ja mille varguses M.S süüdi tunnistati. M.S ei ole ennast 20.03.2009.a episoodis süüdi tunnistanud, temalt ei ole garaaži võtmeid ära võetud, tema DNA olemasolu garaažis ega seal asuvatel esemetel ei ole tuvastatud. Kohus on tuginenud M.S-i süüdimõistmisel selles episoodis üksnes kaaskohtualuse V.Deydey ütlustele, et auto viis 20.03.2009.a sinna garaaži M.S. Puutumuses 28.08.2008.a episoodiga leiab kaitsja, et selles tulnuks ka M.S nagu M.B, õigeks mõista, kuna otseseid süütõendeid M.S-i puutumuse kohta WV Caravelle reg nr XXX XXX varguses, kohtulikul uurimisel kogutud ei ole. Episoodis 04.09.2008.a süüdi tunnistamisel on tõendiks üksnes jälitusprotokollist nähtuv informatsioon, kuid sellest ei nähtu, kes oli kaubiku roolis ja kes sellega parklast ära sõitis, mistõttu tuleks M.S selles episoodis õigeks mõista. Puutumuses episoodiga 18.03.2009.a leiab kaitsja, et kaaskohtualuse V.Deydey ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, sest need suunavad vastutuse M.S-ile. V.Deydey ütlused ei kinnita otseselt seda, et nimelt M.S istus parklas WV Transporter reg nr XXX XXX rooli ja sõitis sellega XXXX-XXXXXXX XXX garaaži. Analoogse põhjenduse esitab kaitsja ka 20.03.2009.a WV Transporter reg nr XXX XXX varguse kohta. Et apellatsioonis ei vaidlustata 10.10.2008.a kuriteoepisoodi, tuleb kaitsja arvates määrata M.S-ile selle episoodi eest õiglane karistus ja moodustada uus liitkaristus, kuivõrd kuritegu on toime pandud enne Harju Maakohtu 17.10.2008.a otsust, millega M.S karistati vangistusega 8 kuud tingimisi 18 kuulise katseajaga. Käesolevas asja on M.S karistatud ebaproportsionaalselt suure karistusega, mis on süüdimõistetu olukorda põhjendamatult raskendav. Asjaolusid arvestades on üle 2 aasta pikkuse vangistuse mõistmine ilmselt ebaproportsionaalne. 7.Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja kaitsja toetasid apellatsioone, taotledes nende rahuldamist, süüdistatava osaliselt õigeksmõistmist ning talle uue karistuse mõistmist. Prokurör taotles kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonide rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioonis väidetu on põhjendamatu ega anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 8.Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus M.S-i süüdi tunnistamisel
lg 2 p 7,8,9 ja
MS §-s 61 sätestatu ning kohtu järeldused on põhjendatud. Nõustudes maakohtu 5 otsuse põhiosa asjaoludega, ei pea kohtukolleegium KrMS §-le 342 lg 3 p-le 1 tuginedes nende kordamist vajalikuks. Apellatsioonides on süüdistatav ja kaitsja esile toonud sarnased põhiargumendid ja nende osas märgib kohtukolleegium järgmist. 9. Apellatsioonides toodud seisukoht, et M.S-i süüditunnistamine rajaneb kaudsetel tõenditel ega moodusta seetõttu terviklikku kogumit, ei ole asjakohane ega rajane maakohtus hinnatud tõenditele. Kaassüüdistatava M.B, kes on ennast süüdistuses
lg 2 p 1,3 järgi süüdi tunnistanud, ütluste kohaselt sai tema Suur-Sõjamäe 14b garaažiboksi võtmed M.S-ilt, sama on kinnitanud oma ütlustes ka kaassüüdistatav V.Deydey. Et garaažist leiti kaks varastatud mikrobussi VW Transporter (reg nr-d XXX XXX ja XXX XXX), numbrimärgita järelhaagis Muuli ja varastatud plastmasskastid (III kd tlk 165, 173-197) ning V.Deydey ja V.Bubnovi ütluste kohaselt sõitsid varastatud sõidukitega garaaži M.S või M.B, asus kohus põhjendatult seisukohale, et garaažiboksi hõivas teadlikult omaniku tahte vastaselt just M.S, kes vahetas luku ja kasutas garaažiboksi korduvalt varastatud sõidukite varjamiseks ja hoidmiseks kuni 15.04.2009.a. Alust M.S-i õigeksmõistmiseks süüdistuses
lg 2 p 1,3 järgi ei anna alust ka väide, et M.S-ilt ei ole garaaži võtmeid ära võetud ja tema DNA olemasolu garaažis ja seal asuvatel esemetel ei ole tuvastatud. Kaaskohtualuste V.Deydey ja V.Bubnovi ütluste usaldusväärsuses ei ole kohtul põhjust kahelda ja kaitsja seisukoht, et V.Deydey ütlustesse tuleb suhtuda kriitikaga, kuna ta on huvitatud vastutuse suunamisest M.S-ile, ei vasta tegelikkusele. Nii on V.Deydey kirjeldanud üksikasjaliselt enda seotust kuriteoepisoodides (18.03.2009.a ja 20.03.2009.a) ja andnud ütlusi nendes M.S-i osaluse kohta, näidanud ette sündmuskoha ja kirjeldanud kuriteo toimepanemise asjaolusid, mis kohtukolleegiumi hinnangul ei saanud talle kuritegude toimepanemisel vahetult osalemata teadmata olla. V.Deydey ütlustega on tõendatud, et just M.S tegi 17.03.2009.a talle ettepaneku lisatööga raha teenida ning 18.03.2009.a läks ta koos M.S-iga Tallinna sadamasse, kus viimane valis välja kaubiku, mida jälitati kuni Ü.ni, mille parklast varastas kaubiku ja sõitis sellega garaaži M.S. Kohtul ei saa olla kahtlust ka V.Deydey ütluste usaldusväärsuses, et 20.03.2009.a varastatud valget värvi WV Transporteri reg nr XXX XXX viis garaaži M.S. Et varastatud sõidukid viidi XXXX-XXXXXXX XXX garaažiboksi, on kinnitanud ka M.B episoodis 04.04.2009.a. 10.Kriminaalasja materjalidest nähtub üheselt, et M.S-i ja kaassüüdistatavate vahel oli välismaiseid numbrimärke kandvate kaubikute korduv vargus eelnevalt kokku lepitud ja ülesanded varguste toimepanemises täpselt jaotatud. M.S-i kaebuse väide, et XXXX-XXXXXXX XXX garaažiboksiga puudub temal igasugune seos, on veenvalt ümber lükatud V.Deydey ja M.B avaldatud ütlustega selles, et garražiboksi võtme sai M.B M.S-i käest ja ajal, kui V.Deydey jälgis kaupluses kannatanute liikumist, varastas M.S parklast kaubiku, millega sõitis XXXX-XXXXXXX XXX garaažiboksi, kuhu kokkulepitult järgnes talle V.Deydey. Varguse episoodides 18.03.2009.a ja 20.03.2009.a just selline tegevuse jagamine süüdistatavate vahel oli ja 25.08.2008.a ei olnud V.Deydey veel vargusi koos M.S-i ega M.B-ga toime pannud. 11.Millegagi ei ole põhjendatud kaitsja apellatsiooni väide, et M.S-i süüditunnistamine ei saaks põhineda kaudsetel tõenditel. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks ka ainuüksi kaudsetele tõenditele tuginevalt ning mingi kaudne tõend, eriti kogumis asitõendiga, võib olla otsesest tõendist oluliselt usaldusväärsem. Kaudsete tõenditega tõendamisel hinnatakse tõendeid nende kogumis. Käesolevas asjas ei ole rajane M.S-i süüdimõistmine nagu kaitsja ekslikult leiab, pelgalt jälitustoimingutega tuvastatul selles, et kõigi varguste toimepanemise ajal asus M.S kõneeristuste järgi mobiilside masti piirkonnas, kus asus ka varguse objektiks eelnevalt valitud sõiduk. Lisaks jälitustoimingutega tuvastatule tõendavad M.S-i poolt talle süüks arvatud süütegude toimepanemist usaldusväärselt kaaskohtualuste ütlused, kuivõrd nende kummutamiseks vastupidiseid argumente esitatud ei ole. M.S-i argument, et kogutud tõendid tema poolt toime pandud süütegude kohta kajastavad üksnes asjaolude kokkulangemist, ei põhine kohtukolleegiumi arvates hinnatud tõenditele ja on ennastõigustavad. Sageli on erinevate kuritegude toimepanemise viis niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt 6 süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik (RKKKo nr 3-1-1-8-10). Kuriteo toimepanemise viisist kui usaldusväärsest tõendamise moodusest võib rääkida ka juhtudel, mil spetsiifika ei seisne ainuüksi kuriteo enese toimepanemise viisis, vaid nende kuritegude avaramat ajalist tausta kajastavates erinevates tunnustes. Käesolevas asja on maakohus tuvastanud, et M.S-i poolt kuritegude toimepanemise ettevalmistamise ja toimepanemise viisi sarnasus koos asjas sisalduvate objektiivsete tõenditega seovad M.S-i talle süüdistuses märgitud kuritegudega. Kohtukolleegium sellega nõustub. Seega puudub põhjendus kohtuotsuse osaliseks tühistamiseks ja M.S-i õigeksmõistmiseks apellatsioonides taotletud viisil. 12. M.S-ile mõistetud karistuse osas märgib kohtukolleegium, et ennekõike peab mõistatav karistus olema vastavuses toimepandud kuriteoga ja täiendavalt tuleb arvestada ka süüdimõistetu isikut. Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et
§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu ennekõike toimepandud kuriteole. Samas ei saa selle küsimuse lahendamisel kindlasti jätta samaaegselt arvestamata ka süüdlase isikut – tegemist on nn teoga lahutamatult seotud isikuliste asjaoludega (RKKKo 3-1-1-99-06). Riigikohtu kriminaalkolleegium on sellega seoses veel selgitanud, et süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (RKKKo nr 3-1-1-14-07). Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegiumi hinnangul vastab maakohtu otsus kirjeldatud nõuetele täielikult. Kohus on kõiki argumente vaaginud ja asunud põhjendatud seisukohale, et varasemalt 7-l korral karistatud isikut ei ole eelnevad karistused mõjutanud kuritegude jätkuvast toimepanemisest hoiduma. Arvestades M.S-i isikut ja asjaolu, et ta oli Harju Maakohtu 17.10.2008.a otsusega talle mõistetud karistuse kandmisest tingimisi vabastatud ja uue kuriteo toime katseajal, on põhjendatud tema karistamine vangistusega, mille pikkus vastab sanktsiooni keskmisele määrale. Ka ei leia kohtukolleegium, et M.S-ile mõistetud karistus oleks kohtupraktikat arvestades liiga raske. Mõistetud karistus vastab isiku teosüüle. 13.Kaitsja etteheide kohtule M.S-ile kõikide süüdistuste üheaegsest esitamata ja ühe kriminaalasja raames arutamata jätmisest ei ole asjakohane, arvestades omandi vastu suunatud kuritegude võimaliku avastamise ja tõendamise võimalustega nende toimepanemise ajalises järjekorras. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 12.03.2010.a otsuse muutmata ja süüdistatava M.S-i ning kaitsja N.Lausmaa apellatsioonid rahuldamata. Urmas Reinola Meelika Aava Julia Katškovskaja 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.