Obsah (7)

§ 199§ 64§ 69§ 74§ 75§ 56§ 32

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtuotsuse aeg ja koht 26.05.2011, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-1206 /10240104295/ Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretä

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi, T.P süüdistuses

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi J.P , isikukood xxx, Eesti kodanik, põhiharidusega, emakeel – eesti keel, elukoht xxxx /asub Viru Vanglas vahistatuna kriminaalasjas nr 11240100848/, töökoht xxxx, abimüüja, kriminaalkorras karistatud: 17.10.2008 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega

§ 199

lg 2 p 4,5,7, § 209 lg 2 p 1,3 ja § 424 järgi,

§ 64

lg 1 sätteid kohaldades 1a 10k vangistust ning § 68 lg 1 ja § 74 sätteid kohaldades 1a 7k 26p vangistust tingimisi 18 katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6k; 30.06.2009.a. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 4, 7,8 ja § 329 järgi,

§ 64

lg 1, § 65 lg 1,2, § 68 lg 1 sätteid kohaldades 1a 4k 24p vangistust, milline karistus asendati

§ 69

alusel 1018 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2a; väärtegude eest karistatud 30 korda; Tõkend käesolevas kriminaalasjas– elukohast lahkumise keeld. T.P, isikukood xxx, elukoht xxxx, Eesti kodanik, emakeel – eesti keel, põhiharidusega, ei õpi ega tööta, varem kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud; Tõkend – elukohast lahkumise keeld. Asja läbivaatamise kuupäev Avalikul kohtuistungil, 26.05.2011 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 233 lg 1, § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 310, § 315 lg 4, 5, § 318, § 175 lg 1 p 4, 5, 9 ja § 179 lg 1 p 2, kohus O T S U S T A S: J.P süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3, so 5 kuu võrra, mõistes J.P-le karistuseks 10 kuud vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada ja kohaldada J.P suhtes tõkendina vahistamine.Võtta J.P vahi alla käesolevas kohtuasjas. Karistusaja alguseks lugeda 26.05.2011. T.P süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada T.P-le mõistetud karistust 1/3, so 2 kuu võrra, mõistes karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 74

alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ja mitte pöörata täitmisele, kui T.P 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

§ 75

alusel määrata Viru vangla kriminaalhooldusosakonna juhatajal T.P-le katseajaks kriminaalhooldusametnik. Kohustada T.P katseajal järgima

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx;

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada T.P katseajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalabiprogrammis Katseaja alguseks lugeda 26.05.

1. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagid:
2. V K (a/a nr xxxx xxx) poolt esitatud tsiviilhagi summas 1402,86 eurot (21950 krooni) rahuldada ning välja mõista J.P-lt ja T.P-lt solidaarselt. Alaealisel T.P rahaliste vahendite puudumisel, välja mõista tema seaduslikult esindajalt M L 701.43 eurot V K kasuks.
3. V R poolt esitatud tsiviilhagi summas 831,49 eurot (13010 krooni) jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab samas kannatanu V R, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral on kannatanul vastavalt KrMS § 310 lg 3 sätetele õigus esitada hagi tsiviilkohtumenetluse korras. Välja mõista J.P-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 2 - 417.03 eurot sundraha; - 7.93 eurot toimiku koopia tegemise eest; - 331.96 eurot sõrmejäljeekspertiisi tegemise eest; - 320.95 eurot kaitsetasu adv Arri Toominga poolt kohtueelsel uurimisel ja kohtus õigusabi osutamise eest. Välja mõista T.P-lt (alaealisel T.P rahaliste vahendite puudumisel, välja mõista tema seaduslikult esindajalt M L) riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: - 417.03 eurot sundraha; - 7.93 eurot toimiku koopia tegemise eest; - 331.96 eurot sõrmejäljeekspertiisi tegemise eest; - 392.29 eurot kaitsetasu adv Arvo Suubani poolt kohtueelsel uurimisel ja kohtus õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Arri Tooming kasuks 153.38 eurot (sh käibemaks 20 %) advokaat Arri Tooming poolt süüdistatav J.P kaitsjana riigi õigusabi korras kohtus osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Ida-Viru Advokaadibüroo kasuks 167.57 eurot (sh käibemaks 20 %) advokaat Arvo Suuban poolt süüdistatav T.P kaitsjana riigi õigusabi korras kohtus osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib süüdistatav ja tema kaitsja esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 13.06.
4. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. I Süüdistuse sisu J.P-le on esitatud süüdistus selles, et tema

§199lg 2 p 4 tähendatud isikuna 01.

augustil 2010, ajavahemikul kell 21.00 - 22.00 tungis ukseluku lõhkumise teel sisse xxxx asuvasse R S kuuluvasse garaažiboksi ning varastas R S kuuluva sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx väärtusega 3000 krooni. Samuti tema,

§ 199

lg 2 p 4 tähendatud isikuna, ööl vastu 19.augustit 2010 tungis koos alaealise T.P-ga ukse lõhkumise teel sisse xxxx asuvasse V K kuuluvasse garaaži ning varastas V K kuuluva motorolleri xxxx väärtusega 20 000 krooni (1278.23 eurot) ja V R kuuluva mootorratta xxxx väärtusega 50 000 krooni (3195.58 eurot). 3 Seega J.P,

§ 199

lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes korduvalt, isikute grupis ning sissetungimisega ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

T.P-le on esitatud süüdistus selles, et tema ööl vastu 19.augustit 2010.a. tungis koos J.P-ga ukse lõhkumise teel sisse xxxx asuvasse V K kuuluvasse garaaži ning varastas V K kuuluva motorolleri xxxx väärtusega 20 000 krooni (1278.23 eurot) ja V R kuuluva mootorratta xxxx väärtusega 50 000 krooni (3195.58 eurot). Seega T.P, võttes isikute grupis ning sissetungimisega ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtu poolt uuritud tõendid ja põhjendused Mõlemad süüdistatavad, nii J.P kui T.P tunnistasid end süüdi täielikult. Nad jäid oma taotluse juurde lahendada kriminaalasi lühimenetluses ning ei soovinud enda ristküsitlemist kohtuistungil. J.P ja T.P süü neile inkrimineeritud süütegude toimepanemisel on tõendamist leidnud nii nende enda kui tunnistajate ütluste ja muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. J.P kriminaaltoimikust nähtuvate ütluste kohaselt murdis ta

1. aasta augustis, õhtusel ajal, sisse enda garaažiboksi kõrval asuvasse garaaži, kust varastas vana xxxx, olles eelnevalt helistanud internetist leitud telefoninumbril treileri juhile, et kas on võimalik auto maha müüa. Valetas treilerijuhile, et auto dokumendid on kadunud. Olles garaažiuksed lahti saanud, ei suutnud ta autot üksi sealt välja ajada, kuna selle rehvid olid tühjad. Kutsus I L appi, öeldes talle, et oli auto odavalt osta saanud. Viimane oli nõus ning tuligi appi, teadmata, et tegemist on vargusega. Ka koos ei õnnestunud autot välja lükata. Auto tõmbas garaažist välja treiler oma agregaatidega. Treilerijuht küsis ka tema isiku dokumente, mille ka esitas. Sai auto eest umbes 600 krooni. 18.08.2010 tungis tema koos T.P-ga sisse xxxx tänaval asuvasse V K kuuluvasse garaaži, kust varastasid xxxx ja xxx. Rolleri viisid tema isale kuuluvasse korterisse, kus hiljem selle välimust muutis ning esiraamil oleva seerianumbri maha viilis. Rolleri taga olnud pagasikohvri lõhkus lahti, leides sealt sinisekirju sirmiga kiivri, ja istme alt laekast vihmakeebi, mille minema viskas. Hiljem müüs rolleri osta.ee internetioksjonil maha Meelise nimelisele meesterahvale. Mootorratta peitsid Xxxx lähedal asuvasse metsatukka. /tl 90-91, 32-34, 49-53/. T.P ütluste kohaselt kutsus J.P teda kaasa vargile xxx tn garaaži kus teadis olevat rolleri ja mootorratta. Nõustus kaasa minema ning valvas, et keegi ei tuleks, kuni Ats kangiga ust lahti murdis. Rolleri viisid Atsi juurde, mootorratta peitsid aga metsa, kus katsid selle lehtede ja okstega. Hiljem võttis Ats rolleri koost lahti ja muutis selle välimust ning viilis seerianumbri maha. Mootorratas leiti metsast üles, kuid rolleri müüs Ats osta.ee kaudu maha. Tema mingit rahalist kasu ei saanud. /tl 54-55, 57-58/. Kannatanu V K ütluste kohaselt varastati 18.08.2010 temale kuuluvast garaažist xxxx tänaval temale kuuluv motoroller xxxx väärtusega 20 000 krooni ja tema sõbra V R mootorratas xxxx. Varguse ja lõhkumisega tekitati temale varaline kahju kokku summas 1402.86 eurot (21 950 krooni), mille hüvitamist taotleb, kuna rolleri parandamine läheks kalkulatsioonide kohaselt kallimaks kui selle väärtus. /tl. 14-17, 21-22, 39-42, 127-129/. 4 Kannatanu V R ütluste kohaselt hoidis tema oma mootorratast xxxx oma sõbra V K garaažis, kust see koos sõbra rolleriga ööl vastu 19.08.2010 varastati. Sai mootorratta hiljem kätte. Tema hinnangul oli esialgne kahju seoses värvitöödega 500 krooni, kuid peale hinnapakkumist võis see summa tema hinnagul muutuda /tl 18-20, 23-24 Kannatanu R S kriminaaltoimikust nähtuvate ütluste kohaselt avastas tema 02.08.2010, et luku lõhkumise teel oli sisse murtud tema garaaži xxxx ja varastatud sõiduauto xxxx nr xxxx väärtusega 3000 krooni. Auto sai hiljem tagasi ning varalisi nõudmisi temal ei ole /tl. 70-73/. Tunnistaja V R kriminaaltoimikust nähtuvate ütluste kohaselt nägi tema, kuidas 01.08.2010 õhtul, umbes kella 21 ajal pandi ühest garaažist treilerile sõiduauto xxxx. Seal toimetanud inimesed olid temale võõrad /tl. 74-77/. Tunnistaja A V kriminaaltoimikust nähtuvate ütluste kohaselt tegeleb tema autoromude ostmisega ning tal on ajalehes avaldatud vastavasisuline kuulutus. 01.08.2010 kella 13 ajal helistas temale noormees, kes pakkus müüa xxxx. Kohtusid tanklas ning sõitsid tuletõrje lähedal asuvate garaažibokside juurde, kus ühes boksis seisis hele xxxx. Autot müüs kaks noormeest, kes seletasid, et müüvad vanaisast jäänud autot, mille dokumendid on kadunud. Kuna tegemist oli vanade numbritega autoga, siis arvaski, et dokumendid võivad kadunud olla. Kui küsis müüjatelt isikut tõendavat dokumenti, läks vaidluseks ning kui lubas minema sõita ja politsei kutsuda, tõi J.P oma ID kaardi. Maksis auto eest 700 krooni ja viis selle enda koju, kust politseile tagastas /tl. 78-79/. Tunnistaja M P kriminaaltoimikust nähtuvate ütluste kohaselt ostis tema
2. aasta septembri algul osta.ee oksjonilt oma poja jaoks rolleri xxxx koos kiivriga. Võitis enampakkumise hinnaga 4200 või 4300 krooni. Leppis müüjaga, kelleks esitatud ID kaardi alusel osutus J.P kokku, et kohtuvad 04.09.2010, kui rollerile järele tuleb. Kohapeal kauples hinda alla ja maksis J.P-le sularahas 3900 krooni. Rolleril puudus süütevõti, mille kohta seletas J.P, et unustas selle koju, kuid lubas mõne päeva pärast Tartusse minna ning selle ja pakiraami külge käiva kiivrikasti siis ära tuua. Lubadust ta ei täitnud ning kohale ei ilmunud. Hiljem koos pojaga rollerit putitama asudes avastas, et tehasetähis on maha lihvitud. Ühendust õnnestus J.P-ga saada vaid võõralt numbrilt helistades. Siis seletas J.P, et on selle rolleriga paar aastat sõitnud ning ka politseiga pole probleeme olnud ning et kõik peaks korras olema. Eeldas, et kui inimene müüb esemeid avalikult internetikeskkonnas, siis ei saa olla tegemist varastatud esemega. /tl. 37-38/ Kohus uuris kriminaalasjas olevaid muid tõendeid: – – – - sündmuskoha vaatlusprotokolli xxxx garaažikompleksis /tl. 2-8/; sündmuskoha vaatlusprotokolli xxxx peidetud mootorratta xxxx kohta /tl. 9-13/; Rinet Auto OÜ hinnapakkumist xxxx reg nr xxxx hinna- ja varuosa pakkumine summas 4320 krooni, millel käsikirjaline märge, et peale värvitööde teostamise vajaduse on tuvastatud murdunud kondliosa sisemised kinnitused, mille tellimine läbi Mazda esinduse maksab 8600 krooni /tl. 25-26/; sõrmejälje ekspertiisiakti nr SS-0237-103/3097 ja õiendit ekspertiisi maksumuse kohta /tl. 29-31/; asitõendite, motorolleri ja kiivri vaatlusprotokolli /tl. 43-47; hinnakalkulatsiooni motorolleri xxxx väljavahetamisele kuuluvate detailide maksumuse kohta /tl. 48/; sündmuskoha vaatlusprotokolli (R S garaaž) /tl. 65-69/; 5 - asitõendi xxxxx reg nr xxxx vaatlusprotokolli /tl. 80-81/; allkirja auto kättesaamise kohta /tl. 82/; J.P-le ja T.P-le esitatud süüdistuse ning selle tõendatuse osas kohtu poolt uuritud tõenditega vaidlus puudub. Süüteod on tõendamist leidnud nii süüdistatavate endi kui kannatanute ja tunnistajate ütlustega ning asjas kogutud muude tõenditega kogumis. Kohus on tuvastanud, et süüteod on toime pandud otsese tahtlusega. III Tsiviilhagid VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. KrMS § 310 lg 1 sätestab kohtu kohustuse süüdimõistva kohtuotsuse korral teha otsus tsiviilhagi kohta. KrMS § 38 lg 1 p 1 kohaselt on kannatanul kuni kohtuliku uurimise lõpetamiseni maakohtus õigus esitada tsiviilhagi. Tsiviilhagile esitatavaid nõudeid kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta, kuid lahendades kriminaalmenetluses tsiviilhagi küsimust, juhindub kohus selles osas tsiviilkohtumenetluse sätetest, eeskätt TsMS § 338 ja § 363, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. V K esitas tsiviilhagi summas 1402.86 eurot (21 950 krooni) temalt varastatud rolleri maksumuse ja lõhkumisega tekitatud kahju ulatuses. Hagi kuulub rahuldamisele ning välja mõistmisele J.P-lt ja T.P-lt solidaarselt. Kuna süüdistatav T.P on alaealine, siis kuni tema täisealiseks saamiseni vastutab varaliselt tema eest tema seaduslik esindaja – ema M L, kellelt alaealisel rahaliste vahendite puudumisel kuulub välja mõistmisele 701.43 eurot V Ki kasuks. Kriminaalasjas ei ole tsiviilhagi esitanud V R, kes kohtuistungile ei ilmunud. Tema kannatanuna ülekuulamise protokollist nähtub, et kahju suurus on 831.49 eurot, milline summa aga võib muutuda. Hiljem on lisatud hinnapakkumine, millest kahju suurus ei selgu, kuna kannatanu ei ole avaldanud, kas ta soovib purunenud gondli parandamist või asendamist. Lühimenetluses langetab kohus otsuse tuginedes kriminaalasjas kogutud tõenditele. TsMS § 363 lg 1 kohaselt tuleb hagiavalduses muu hulgas märkida hageja selgelt väljendatud nõue ehk hagi ese, hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ehk hagi alus ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi - olgu kirjalik või protokolliline - peab sisaldama selgelt väljendatud nõuet ehk hagi eset. Hagi ese on hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist ning mille kohta võtab kohus seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis. V Ri tsiviilhagi summas 831.49 eurot (13 010 krooni) jätab kohus eeltoodu alusel läbi vaatamata, selgitades samas, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral on kannatanul vastavalt KrMS § 310 lg 3 sätetele õigus esitada hagi tsiviilkohtumenetluse korras. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistamise alused sätestab

§ 56, mille kohaselt isiku karistamise aluseks on süü.

Süü annab aluse kohaldada riiklikku sundi. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki teo toimepanemisel ning võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. 6 Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toimepandud tegude eest ja nende piirides. Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest iseseisva alusena karistuse mõistmisel, olles asunud klassikalise, süüpõhimõttel rajaneva karistusõiguse poole, tuleb süü arvestamisel, karistuspiiride määramisel ning eriti karistusest tingimisi vabastamise korral silmas pidada ka isikut, kuna süü hõlmab mitte üksnes hetkelisi ajendeid, vaid ka püsivamaid isikuomadusi. Seejuures, vangistust on põhjendatud mõista üksnes siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdlase isik on määrav karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Seda eesmärki on võimalik saavutada kas isikut resotsialiseerides või tema edasist desotsialiseerumist vältides. Ei ole võimalik pidada karistuse mõistmisel silmas isiku mõjutamise eesmärki ja mitte arvestada tema isikut. Põhiseaduslik inimväärikuse põhimõte eeldab, et karistust mõistes ei muudetaks isikut abstraktseks ühikuks – vahendiks teiste mõjutamiseks või manipuleeritavaks ja ühiskonnaga kohandatavaks objektiks, et karistuse üldpreventiivne eesmärk, õiguskorra mõjutamine tervikuna ei tohi muutuda karistatava isiku kasutamiseks teiste isikute mõjutamisvahendina. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele.

§ 32

alusel, isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Asjaolusid, mis tingiksid süüdistatavate karistusest vabastamise, ei ole tuvastatud. Samuti ei esine süüdistatavate poolt toimepandud kuritegude õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

§ 199

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb seaduseandja ette karistuseks rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Käesolev kriminaalasi lahendati lühimenetluse korras. Seega tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt kummalegi süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. J.P on varem kohtulikult karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest – viimati Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 30.06.2009 otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 ja § 329 järgi 1 aasta 4 kuu ja 24 päevase vangistusega, milline karistus asendati

§ 69alusel 1018 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat.

Prokuröri väitel on üldkasuliku töö tunnid sooritatud. Väärtegude toimepanemise eest on J.P karistatud 30 korda. J.P karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüd kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistamist ja kahetsust. Samas on kohus seisukohal, et J.P ei ole varasematest karistustest teinud vajalikke järeldusi, jätkates õigusvastaste tegude toimepanemist. Kuna varasemad tingimuslikud karistused ei ole omanud tema suhtes piisavat preventiivset mõju, peab kohus põhjendatuks karistuse määramise vangistuse näol, siiski olulisel määral alla selle keskmise määra, arvestades, et tegemist on J.P esimese reaalse vangistusega. Käesolevas kriminaalasjas karistuse mõistmisel ei oma sisulist tähtsust asjaolu, et kohtueelses menetluses olevas kriminaalasjas nr 11240100848 on J.Psuhtes Viru Maakohtu 23.02.2011 määrusega kohtuasjas nr 1 -1 1-2531 kohaldatud tõkendina vahistamine, kuid mõistes käesolevas kriminaalasjas karistuseks vangistuse, siis kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldab kohus J.P suhtes tõkendina vahistamise kohtusaalis. Imre T.P on varem kohtulikult karistamata, kuid on karistatud väärteokorras. Tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüd kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistamist ja kahetsust. Iseseisva sissetuleku puudumise tõttu ei saa määrata rahalist karistust. Kuna Imre T.P on 7 toime pannud ühe varguse episoodi, mille initsiaatoriks tema ei olnud, peab kohus karistusena küllaldaseks minimaalmäärale lähedast vangistust. Kohus nõustub Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kohtueelses ettekandes esitatuga ja peab põhjendatuks allutada alaealine Imre T.P käitumiskontrollile koos kohustusega osaleda sotsiaalabiprogrammis, mis oleks vajalikuks abinõuks tema käitumise seaduskuulekaks muutmiseks. KOHTUKULUDE ARVESTUS KrMS § 179 lg 1 p 2 sätete kohaselt on kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suuruseks 1,5 palga alammäära, so 417.03 eurot KrMS § 175 lg 1 p 4 sätete kohaselt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud kriminaalasja kohtueelsel uurimisel ja kohtus määratud kaitsjate osavõtu eest. KrMS § 175 lg 1 p 3 sätete kohaselt kuulub väljamõistmisele tasu ekspertiisi tegemise eest. KrMS § 175 lg 1 p 5 sätete kohaselt kuulub väljamõistmisele toimiku koopia tegemise kulu. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) Anu Ammer (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 22.08.2011 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta süüdistatava J.P kaitsja vandeadvokaat Arri Toomingu apellatsioon Viru Maakohtu 26. mai 2011 otsuse peale kriminaalasjas 1-11-1206 läbi vaatamata. Kohtuotsus jõustus 10. oktoobril 2011. a Riigikohtu kohtumäärusega, millisega jäeti J.P kaitsja vandeadvokaat Arri Toominga määruskaebus menetlusse võtmata. №oremreferent Lea Herne 8