Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (
Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus F.S’ d süüdistatakse selles, et F.S süstemaatilise vargana varastas varalise kasu saamise eesmärgil 05.10.2011 a kell 14:10 paiku Kuressaare linnas Kihelkonna mnt 3 asuva Rimi 2 Kriminaalasi nr 1-11-10957 Eesti Food AS kuuluvast Säästumarketist 0,5 liitrise viina Laua Viin pudeli väärtusega 4,59 EUR. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, pani F.S toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistuse liik ja määr: : KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus 1 (üks) kuu. KarS 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörata F.S suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 06.09.2011 kohtuotsusega nr 1-119756 KarS § 199 lg 2 p 9 alusel mõistetud karistus vangistus 1 (üks) aasta ja suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust 1 (üks) kuu vangistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (ühe) aasta võrra, mõista liitkaristus vangistus 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu. KarS § 68 alusel eelvangistuses viibitud aeg 05.10.11 kuni 07.10.11, s.o. 3 päeva, arvata karistusaja hulka. Ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Süüdistatav F.S andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Tsiviilhagile vastuväited puuduvad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi
) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Tsiviilhagi: Asjas on esitatud Rimi Eesti Food AS poolt tsiviilhagisummale 4.59 EUR-i. Kohus peab põhjendatuks esitatud tsiviilhagi rahuldada (VÕS §-d 1043,1045). Tõkend – F.S on uue kuriteo toimepannud lühikest aega peale kinnipidamiskohast vabanemist ja peale eelmist kohtuotsust. Uus kuritegu on toimepandud tingimisi karistuse kandmisest vabastamise katseajal. F.S on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isik. Eeltoodu annab alust kohtule kahtlustuseks, et vabaduses olles jätkab F.S kuritegude toimepanemist ning seetõttu on vajalik tema suhtes tõkendi kohaldamine, milliseks tõkendiks
§-de 127 ja 130 alusel on põhjendatud valida vahistamine. Kuna oht jätkuvate kuritegude toimepanemisele F.S poolt on suur, siis tuleb F.S vahistada viivitamatult kohtusaalist. Menetluskulud. Vastavalt
Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt
lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks
lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 278.02 eurot ning seega on sundraha 417.03 EUR-i (1,5x278.02).
lg2 kohaselt süüdimõistvata kohtuotsust tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lg1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab põhjendatuks vähendada sundraha suurust poole võrra, so. 208.52 euroni. 3 Kriminaalasi nr 1-11-10957
180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele riigituludesse. süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdistatavalt sundraha Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt
lg 1 p 4 menetluskulu mis
Kaitsja Andres Tamm esitas kohtule kirjaliku taotluse riigiõigusabi tasu maksmiseks prokuratuuris kokkuleppemenetluse läbirääkimistel osalemise ja kohtulikus menetluses osalemise eest järgmiselt: kriminaalasjaga tutvumine, menetlusliigi valik, arutlus kaitsealusega, kokkuleppe sõlmimine prokuratuuris ja pooltund kohtus istungil – kokku 6 pooltundi ehk 6x15.98 eurot= 95.88 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ehk 19.18 eurot. Tasu kokku koos käibemaksuga 115.06 eurot. Kohus peab kaitsja taotlust tasu arvestuse osas põhjendatuks.
lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav F.S on töötu ja sotsiaalabi saaja. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. F.S-ilt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 208.52 EUR-i. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud. F.S on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et F.S võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda. Kristel Pedassaar Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.