järgi, kiirmenetluses lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Marina Zagorets Süüdistatav T.K Elukoht xxx, isikukood xxx, VF põhiharidus, emakeel – vene keel, xxx kodanik, Varasem karistatus: - 04.03.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 2 järgi
- 02.03.2011.a. Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 7; 266 lg 2 p 1,3 järgi rahalise karistusega 167 päevamäära; lugeda karistus kantuks; vabanes eelvangistusest 09.05.2011. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 03.10.2011.a. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin RESOLUTSIOON Tunnistada T.K süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada T.K vangistusega 4 (neli) kuud. Kohaldada T.K suhtes tõkendina vahistamist, võtta ta vahi alla kohtusaalis ning karistuse algust arvata alates 05.10.2011.a. 1 1-11-10825 Mõista T.K-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 208 (kakssada kaheksa) eurot ja 51 senti, kaitsja Igor Belugin`i poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 85 (kaheksakümmend viis) eurot ja 13 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0,45 eurot, kaitsja Igor Belugin`i poolt 05.10.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 76( seitsekümmend kuus) eurot 70 (seitsekümmend) senti. KrMS § 180 lg 3, § 423, § 424 alusel määrata T.K-le menetluskulude summas 370.79 eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Üks osa makse ei tohi olla väiksem kui 30.90 eurot. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „T.K , kriminaalasja nr 1-11-10825, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
II KOHTUISTUNG Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end süüdi. Süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised asja materjalid: Tunnistaja xxx ülekuulamise protokoll lk 1-4 Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll väljavõttega lk 9 Kahtlustatava T.K ütlused lk 14-16 2 1-11-10825 Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kuulanud ära süüdistatava, prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud ja avaldanud kõik kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, tuleb kohus järeldusele, et T.K süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning on eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud. Antud kuriteo toimepanemine T.K poolt on tõendatud: Tunnistaja Nadežda Liiva ülustega (lk 1-4), mille kohaselt 02.10.2011 kell 05.10 ta oli politseipatrulli koosseisus. Nad märkasid sõiduautot Nissan Almera reg nr 711 MBK, mis sõitis välja maja aadressil Sillamäe, Ranna 4 hoovist. Sõiduauto kontrolli käigus selgus, et autojuhiks osutus T.K . Auto salongist tundis ta selget alkoholi lõhna. T.K oli nõus alkoholitesti tegema, kuid tal ei õnnestunud kohe puhuda seadmesse vajaliku õhu mahtu, õnnestus ainult kolmandal või neljandal katsel. Seadme näit moodustas 1.19 mg/l. Selitsiy oli toimetatud Sillamäe politseiosakonda tõendusliku alkomeetriga testi tegemiseks, mille näit oli vähemalt 0.91 mg/l. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga (väljavõttega) (lk 9), mille kohaselt 02.10.2011 kell 06.29 oli T.K suhtes kasutatud tõenduslik alkomeeter Alcotest 7110 MK III EST. T.K poolt väljahingatavas õhus oli tuvastatud vähemalt 0.91 mg/l alkoholi. T.K tunnistas ennast selles kuriteos täielikult süüdi (lk 14-16) T.K käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kohus peab aga märkima, et süüdistuses on ekslikult märgitud Liiklusseaduse § 20 lg 3¹ kuna alates 01.07.2011 hakkas kehtima uus Liiklusseadus, mille § 69 lg 4 p 1 kohaselt, alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. See aga ei mõjuta süüdistuse sisu ega süüdistuse tõendatust kuna T.K tuvastatud alkoholijoove (vähemalt 0.91 mg/l väljahingatavas õhus) ületab Liiklusseaduse § 69 sätestatud piirmäärasid, millistel oleks veel kohaldatav väärteomenetlus ning siis on T.K poolt toimepandud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine käsitletav kuriteo toimepanemisena
Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Mootorsõidukit alkoholijoobes juhtis T.K otsese tahtlusega (
lg 3) – T.K oli teadlik, et on alkoholi tarvitanud, kuid sellele vaatamata tahtis autot juhtida ja tegi seda.
§-s 424 sätestatu kohaselt on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistuseks rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus. 3 1-11-10825 Kohus leiab, et T.K karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud, sest ta on juba kahel korral kriminaalkorras karistatud, sealhulgas rahalise karistusega, mille pärast pani ta ikka toime uue tahtliku kuriteo. Sellega seoses kohus on seisukohal, et rahaline karistus ei saa mõjutada T.K edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning teda on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega. Rahalise karistusega järjekordne karistamine õõnestaks karistamise mõju. Samuti võtab kohus arvesse seda, et T.K varem on olnud juba karistatud tingimisi vangistusega ning katseaja jooksul pani toime uusi kuritegusid, mille eest teda karistati rahalise karistusega. Sellest tulenevalt on kohtul kujunemas veendumus, et karistusest tingimisi vabastamine või vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole karistuse eesmärkide saavutamise vaatenurgast T.K puhul põhjendatud. Süüdistatava T.K karistuse kergendavaks asjaoluks
Tema karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka sellega, et süüdistatav on noor inimene, kes õpib kutsekoolis. Samas peab kohus tõdema, et õppe- ja elukoha olemasolu ei takistanud T.K uue tahtliku kuriteo toimepanemist. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et see ei peaks olema takistuseks karistuse kandmisel. Ülaltoodu alusel on kohus seisukohal, et T.K vangistus võib olla
Kuna süüdistatavale on mõistetud karistuseks reaalne vangistus, kohaldab kohus KrMS § 130 lg 4-1 alusel süüdistatava suhtes tõkendit vahistamine selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Otsuse tegemisel juhindub kohus KrMS § 233, 238, 311, 313, 315. Innokenti Menšikov Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.