← Eesti

1-11-11110/4

Obsah (4)§ 424§ 75§ 50§ 74

Kriminaalasi nr 1-11-11110 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2011. a Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-11110 (11250102233) Koh

§ 424

järgi avalikul kohtuistungil kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav T.J, ik.xxx, Kaitsja Vandeadvokaat Andres Tamm RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada T.J kuriteos

§ 424järgi ja mõista karistuseks vangistus kolm

(3)kuu. 2.

§-de 74, 75 alusel jätta T.J-ile mõistetud vangistus tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui T.J 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 2.1. Määrata T.J katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma

§ 75lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid: 2.1.1.

elama kriminaalhooldaja poolt määratud elukohas; 1 Kriminaalasi nr 1-11-11110 2.1.

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2.1.
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2.1.
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2.1.
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 2.
  5. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o
  6. oktoobrist
  7. a. 2.
  8. Kui T.J katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 3. Lisakaristusena võtta

§ 50lg1 alusel T.J’ elt ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks

(1)kuuks. Lisakaristuse kandmise aja algust hakata lugema kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
  1. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel T.J-i suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld.
  2. Välja maksta riigi arvelt vandeadvokaadile Andres Tamm (OÜ Advokaadibüroo Andres Tamm, Tolli 7 Kuressaare linn 93813 tammebyroo@gmail.com) tema poolt süüdistatavale osutatud riigi õigusabi eest tasu 115 (ükssada viisteist) eurot 06 senti, sh. (s.h käibemaks 20 % ehk 19.18 eurot).
  3. Välja mõista T.J-ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kuluna / tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber
  4. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-11-11110 ning nõude liik – menetluskulu, maksja - T.J/ : - sundraha 208 (kakssada kaheksa) eurot 52 senti.
  5. Vabastada T.J arvestatud kaitsjatasu 115.06 euro tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda.
  6. Sundraha tuleb T.J tasuda igakuiste osamaksetena alates kohtuotsuse jõustumisest kümne
(10)kuu jooksul, igakuise makse suurus üheksal kuul 20.85 eurot ning ühel kuul 20.87 eurot. Igakuine makse tuleb teostada hiljemalt kuu
  1. –ks kuupäevaks.
  2. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Eelnimetatud tähtaegade möödumisel saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS
  3. peatüki
  4. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 2 Kriminaalasi nr 1-11-11110 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus T.J süüdistatakse selles, et tema, juhtis 11.10.2011 kell 15.31 ajal Saare Maakonnas Kuressaare – Kihelkonna- Veere mnt 9 km-l mootorsõidukit Škoda Fabia alkoholijoobe seisundis, alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,91 mg/l, laiendmääramatus +- 0,09 mg/l, lõplik tulemus, 0,82 mg/l. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani T.J toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karistuse liik ja määr:

§ 424ettenähtud kuriteo eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus kolm

(3)kuud.

§ 74

alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes

§ 75lg.

1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega.

§ 75

lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 50lg 1 kohaselt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks

(1)kuuks. Süüdistatav T.J andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Kahetseb toimepandut. T.J palub võimalusel vähendada väljamõistmisele kuuluvat menetluskulu, ta on pensionär ja tervisest tulenevalt kulub suur osa pensionist ravimitele. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. 3 Kriminaalasi nr 1-11-11110 Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Tõkend – tõkendiks on T.J-i suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keeld, kohtuotsuse jõustumisel kuulub tõkend tühistamisele. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 278.02 eurot ning seega on sundraha 417.03 EUR-i (1,5x278.02). KrMS § 2565 lg2 kohaselt süüdimõistvata kohtuotsust tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lg1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab põhjendatuks vähendada sundraha suurust poole võrra, so. 208.52 euroni. KrMS 180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdistatavalt sundraha väljamõistmisele riigituludesse. Kohus KrMS § 180 lg3 alusel peab põhjendatuks määrata sundraha T.J-i poolt tasumisele ositi. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. Kaitsja Andres Tamm esitas kohtule kirjaliku taotluse riigiõigusabi tasu maksmiseks prokuratuuris kokkuleppemenetluse läbirääkimistel osalemise ja kohtulikus menetluses osalemise eest järgmiselt: kriminaalasjaga tutvumine, menetlusliigi valik, arutlus kaitsealusega, kokkuleppe sõlmimine prokuratuuris ja pooltund kohtus istungil – kokku 6 pooltundi ehk 6x15.98 eurot= 95.88 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ehk 19.18 eurot. Tasu kokku koos käibemaksuga 115.06 eurot. Kohus peab kaitsja taotlust tasu arvestuse osas põhjendatuks. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav T.J on pensionär ja tervisest tulenevalt kulub suur osa arvestatud pensionist temal ravimitele. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. T.J-ilt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 208.52 EUR-i. T.J on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut, ta on varem kriminaalkorras karistamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et T.J-i võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda. Kristel Pedassaar Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.