lg 2 p 7, 9 ja § 25 lg 2 järgi; Aleksandr Varlamov´i süüdistus
lg 2 p 7, 9 ja § 25 lg 2 järgi, Lühimenetlus Prokurör Kristina Kivi Süüdistatav E.V ik: xxx, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 03.09.2010, kahtlustatavana kinni peetud 03.09.2010, 08.12.2010 kuni 09.12.2010, so 3 päeva Varasem karistatus: Harju Maakohtu 31.10.2007 otsusega
Pärnu Maakohtu 23.03.2011 määrusega asendatud üldkasuliku tööga 100 tundi tähtajaga 6 kuud, üldkasulik töö tehtud 18.08.2011. Väärteokorras karistatud 18 korral, neist: - 22.05.2010 Põhja Prefektuuri kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 231610005370 (väärteo toimepanemise aeg 22.05.2010)
lg 1 alusel mõisteti rahatrahv 180 krooni, rahatrahv on tasumata; 1 Kaitsja - 05.07.2010 Põhja Prefektuuri kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 231610007179 (väärteo toimepanemise aeg 05.07.2010)
Advokaat Merike Borunova Süüdistatav Aleksandr Varlamov ik: 38606200373, EV kodanik, keskharidus, töökoht: töötab mitteametlikult ehitusel, elukoht: xxx, Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 09.03.2011, kahtlustatavana kinni peetud 07.03.2011 kuni 09.03.2011, so 3 päeva Varasem karistatus: 1. Tallinna Linnakohtu 16.07.2002 otsusega KrK § 197 lg 1 järgi vabadusekaotus 5 kuud § 47 järgi tingimisi katseajaga 1 aasta; 2. Tallinna Linnakohtu 02.02.2004 otsusega
lg 1 järgi vangistus 8 kuud § 74 lg 2 järgi kuulus koheselt ärakandmisele vangistus 4 kuud ja 5 päeva, § 74 lg 1 järgi jäeti tingimisi kohaldamata vangistus 3 kuud 25 päeva katseajaga 1 aasta 6 kuud; 3. Tallinna Linnakohtu 08.11.2005 otsusega
Harju Maakohtu 08.05.2006 otsusega
järgi vangistus 30 päeva § 73 järgi tingimisi katseajaga 3 aastat, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks; 5. Harju Maakohtu 30.04.2007 otsusega
Harju Maakohtu 26.11.2007 otsusega
lg 2 p 8, § 424 järgi § 64 lg 1 alusel vangistus 4 kuud, § 65 lg 2 alusel vangistus 7 kuud 25 päeva, § 69 alusel üldkasulik töö 470 tundi tähtaeg 24 kuud, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks; mis Harju Maakohtu 08.10.2008 määrusega asendati
Harju Maakohtu 30.04.2009 otsusega
lg 2 p 4, § 202 lg 1, § 320 lg 1, § 64 lg 1 järgi vangistus 6 kuud, § 65 lg 2 alusel vangistus 6 kuud 10 päeva,
Harju Maakohtu 01.02.2011 otsusega
lg 2 p 8, 9 järgi vangistus 10 kuud ja
Süüdistusakti koostamise ajaks tehtud 30 tundi üldkasulikku tööd, seisuga 12.08.2011 tehtud 41 tundi. Väärteokorras karistatud 17 korral Kaitsja Advokaat Dmitri Školjar RESOLUTSIOON 1. E.V süüdi tunnistada
lg 2 p 7, 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud. 2 2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada E.V-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. 3.
lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.09.2010, 08.12.2010 kuni 09.12.2010 so 3 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud ja 17 (seitseteist) päeva. 4.
lg 1 ja 3 alusel jätta E.V-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud ja 17 (seitseteist) päeva E.V suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et E.V temale määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Kuninga 22, Pärnus, tel: 4 479 503, Pärnu talituse tel: 4 479 570) 5.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada E.V järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: XXX, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6.
lg 2 p 2 alusel kohustada E.V heastama kuriteoga tekitatud kahju, so tasuma katseaja jooksul temalt välja mõistetud tsiviilhagi. 7.
p 1 alusel arvestada määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 14.10.
lg 2 p 7, 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 45 (nelikümmend viis) päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 3,20 eurot, so 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot. 10. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Aleksandr Varlamovile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes tasumisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 30 (kolmkümmend) päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 3,20 eurot, so 96 (üheksakümmend kuus) eurot. 11.
lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistus 07.03.2011 kuni 09.03.2011, so 3 päeva, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab 3 rahalise karistuse päevamäära, lugedes lõplikuks tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 21 (kakskümmend üks) päevamäära, so 67 (kuuskümmend seitse) eurot ja 20 (kakskümmend euro senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „Aleksandr Varlamov, 1-11-7068, rahaline karistus“.
lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo väheväärtusliku võõra vallasasja vastu 22.05.2010 ja 05.07.2010, uuesti, 20.07.2010 kella 12.11 paiku Tallinnas Mustamäe tee 16 asuvas A-Selver AS-ile kuuluvas Marienthali Selveri kaupluse müügisaalis, grupis koos HK´ega, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutlusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis viis pudelit veini Chateau Arnauld maksumusega 17,58 eurot pudel, kogumaksumusega 87,88 eurot, HK ladus pudelid E.V poolt kauplusest võetud punast värvi Selveri ostukotti maksumusega 1,14 eurot, mida E.V hoidis enda käes ja millega E.V möödus kassadest jättes tahtlikult tasumata kauba eest summas 89,02 eurot. Ka HK ei tasunud nimetatud kauba eest, vaid möödus kassadest ja läbis turvaväravad, kuid tegu jäi lõpule viimata E.Vahtest olenemata seoses tema takistamisega turvatöötaja poolt. Samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, 03.09.2010 kella 11.15 paiku Tallinnas Haabersti 1 asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas Haabersti Rimi Hypermarketi kaupluses, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutlusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis võttis ühe parfüümi EDT Sergio Tacchini maksumusega 40,75 eurot, peitis selle endale mütsi sisse ja mütsi pani endale käekotti, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud oma tegu lõpuni, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, 08.12.2010 kella 14.10 paiku Tallinnas Juhkentali 33/35 asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas Säästumarketi kaupluses, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutlusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ühe paki kohvi Paulig maksumusega 4,53 eurot, ühe paki pesupulbrit Ariel maksumusega 5,17 eurot ja ühe tüki VK juustuvorsti maksumusega 1,91 eurot, kaupa kogumaksumusega 11,56 eurot, peitis kõik kaubad endale kotti, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud oma tegu lõpuni, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, 07.03.2011 kella 16.40 paiku Tallinnas Tartu mnt 87 asuvas Prisma Peremarket AS-ile kuuluvas Sikupilli Prisma kaupluses koos Aleksandr Varlamov´i ja HK´ega, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutlusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avas oma käekoti, kuhu koos HK´e ja Aleksandr Varlamov´iga peitis meeste spordijalatsid maksumusega 59,90 eurot, käekoti andis Aleksandr Varlamov´i kätte, kellega koos möödus kassadest ja läbis turvaväravad jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata 5 tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna Aleksandr Varlamov peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Oma sellise tegevusega E.V pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, mis on toime pandud grupi poolt, s.o
Aleksanr Varlamov´it süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 01.02.2011 Harju Maakohtu poolt karistatud
lg 2 p 8, 9 alusel, 07.03.2011 kella 16.40 paiku Tallinnas Tartu mnt 87 asuvas Prisma Peremarket AS-ile kuuluvas Sikupilli Prisma kaupluses koos E.V ja HK´ega, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutlusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, peitis E.V käekotti meeste spordijalatsid maksumusega 59,90 eurot, käekoti võttis enda kätte ning koos E.V-ga möödus kassadest ja läbis turvaväravad jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud oma tegu lõpuni, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Oma sellise tegevusega Aleksandr Varlamov pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, mis on toime pandud grupi poolt, s.o
Kohtuistungil süüdistatav E.V seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. E.V kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohtuistungil süüdistatav Aleksandr Varlamov seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Aleksandr Varlamov kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 1) 19.10.2009 toimepandud kuriteo episoodis (E.V ja Juri D ): • 19.10.2009 koostatud Prisma Peremarket AS-i avaldusest ja õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtuvalt 19.10.2009 kell 18:25 kaupluses Kristiine Prisma aadressil Endla 45, Tallinn, peeti kinni Juri D , kes läbis kassad jättes tasumata kauba (N. aeroobikajakk, naiste pluus, vihmakeep, rinnahoidja, spordisokid, laste kindad, teelusikad, supilusikad, supipott) eest kokku 1813,90 krooni. Kaup summas 169 krooni (vihmakeep) oli rikutud. Kaup on tagastatud kauplusele. (I kd t/l 143-144) • 23.10.2009 koostatud kannatanu esindaja JA ülekuulamisprotokolli kohaselt on ta Prisma Peremarket AS-i sisekontrolli spetsialist ning antud kriminaalasjas kannatanu esindaja politseis ja kohtus. 19.10.2009 kella 18:25 paiku võtsid meesterahvas ja naisterahvas Harju maakonnas Tallinna linnas Kristiine linnaosas Endla 45 asuvas ja Prisma Peremarket AS-ile kuuluvas kaupluses Kristiine Prisma järgnevad esemed: naiste aeroobikajakk Umbro maksumusega 749 krooni, naiste pluus maksumusega 125 krooni, vihmakeep maksumusega 169 krooni, rinnahoidja maksumusega 149 krooni, laste kindad maksumusega 65 krooni, teelusikad maksumusega 23,50 krooni, supilusikad maksumusega 45,50 krooni, supipott maksumusega 6 232,90 krooni, spordisokid Nike maksumusega 255 krooni, kokku kaupa kogumaksumusega 1813,90 krooni, millega möödusid kassadest, jättes kauba eest tasumata, kuid kaupluse turvatöötaja pidas neid kinni. Varguse käigus oli vihmakeebi pakend avatud, millega oli rikutud pakendi terviklikkus ning enam ei saa seda müüki panna. Seega on Prisma Peremarket AS-ile tekitatud varaline kahju 169 krooni, millises summas esitab kannatanu esindaja tsiviilhagi. (I kd t/l 154-156) • 19.10.2009 koostatud tunnistaja AM´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tema, olles tööl 19.10.2009 kella 17:47 ajal Kristiine Prismas jälgides kaameraid märkas spordiosakonnas liikumas naisterahvast tumeda jope ja dressipükstega ning meesterahvast beeži-musta triibulise jopega, beeži mütsiga, kes lükkas punasekirju lastekäru. Naisterahvas pani endale korvi: Emma vankrikile, sokid, kindad ja suundus proovikabiini, kust välja tulles naisterahval nimetatud esemeid enam korvis ei olnud. Järgnevalt viibisid köögitarvete osakonnas, kus naine võttis karbist välja supipoti ning meesterahvas pani selle seal samas kotti. Siis võttis naisterahvas lusikaid ning pani vankri varju vahele. Meesterahvas ja naisterahvas läbisid kassad jättes võetud kauba eest tasumata ning nad peeti kinni kaupluse kassade juures seisnud turvatöötaja poolt. (I kd t/l 159) • 19.10.2009 koostatud tunnistaja RG´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tema, olles tööl 19.10.2009 kella 18.25 paiku Kristiine Prismas oma tööpostil kassade ees, sai teate, et kinni tuleb pidada halli jopega meesterahvas, kes lükkab punast lapsekäruga ning hallis riietuses naisterahvas. Kui mõlemad isikud olid läbinud kassarivi, peeti nad kinni ning turvakontrolli käigus avastati mehe poolt lükatud lapsevankrist Prisma Peremarket AS-ile kuuluvat ja tasumata kaupa 1813,90 krooni väärtuses, millest kaup summas 169 krooni oli rikutud. Kinnipeetud isikuteks osutusid E.V ja Juri D . (I kd t/l 160) • 06.01.2011 koostatud kahtlustatava E.V ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 19.10.2009 kohtus oma tuttava Juri D ´ga. Juri ütles, et soovib minna vargile Kristiine Keskuses asuva Prisma kauplusesse. Juri ütles, et näitab ühte trikki kuidas saab varastada kauplusest asju vahele jäämata. Juri ütles, et ta tuleks temaga kaasa kauplusesse, seal valiks omale kaupa mida soovib. Juri pidi tema poolt valitud kauba varastama ja kinkima. Kuna tal ei olnud piisavalt raha kauba ostmiseks oli nõus minema Juriga kauplusesse. Jelenal on laps (2 aastane), kelle pidi kaasa võtma, kuna ei olnud kellega last jätta. Laps oli vankris. 19.10.2009 umbes kella 18:00 ajal, koos Juriga läksid Kristiine Keskuses asuva Prisma kauplusesse. Jelena oli teadlik, et lähevad Juriga kauplusesse selleks, et toime panna vargus. Jelena ja Juri liikusid kaupluse müügisaalis ringi, olles pidevalt koos. Olles kaupluse müügisaalis ütles Juri, et ta valiks omale asju mida soovib endale saada. Vaatas müügisaalis ringi (Juri käis pidevalt kaasas) ja valis omale erinevat kaupa. Mäletab, et võttis Umbro naiste jaki, rinnahoidjad, vihmakeebi, kindad ja erinevad lusikad. Vihmakeebi pakendi avas Juri müügisaalis olles. Miks Juri seda tegi, ta ei mäleta. Jelena meelest selleks, et eemaldada turvaelementi. Valitud kauba pani ostukorvi. Ostukorvi Juri hoidis enda käes. Antud kaubaga läksid proovikabiini. Olles proovikabiini juures, Juri andis kätte koti (Jurile kuuluva koti) ja ütles, et ta paneks kauba sinna sisse. Olles proovikabiinis ta avas Juri poolt antud koti ja nägi kotis sees olevat plekkpurki. Mäletab, et jaki ja rinnahoidjad pani purki sisse. Nagu aru sai, see oligi see trikk, milles Juri rääkis. Juri seisis lähedal proovikabiini juures ja nägi kuidas kauba plekkpurki pani. Seejärel, kui ta oli kauba purki pannud, võttis Juri purgi kaane ja pani kaane purgile peale. Purgi võttis Juri oma kätte ja pani kotti, mille ta eelnevalt oli Jelenale andnud. Koti võttis Juri enda kätte. Seejärel väljusid proovikabiinist. Liikusid edasi kaupluse müügisaalis ringi. Mäletab, et võttis veel erinevat kaupa (toidukaupa), mille kavatses osta kuna tal oli natukene raha kaasas. Peale seda liikusid kassade juurde. Ta ei märganud üldse, kus oli kott kaubaga, mis oli Juri käes. Kassas olles ladus kassaliinile kauba (ostukorvi oleva kauba), mille eest plaanis tasuda. Samal ajal Juri ütles, et võtab vankri ja läheb kassast mööda. Ta küsis Juri käest, et kuhu ta läheb. Samal ajal oli Juri juba võtnud vankri ja möödus sellega kassast kauba eest tasumata. Kuhu Juri oli peitnud koti koos kaubaga ta ei märganud. Tasus kassas kauba eest, mis oli kassaliinil ja liikus Juriga kaupluse väljapääsu suunas. Kõndisid paar meetrit edasi väljapääsu suunas kuni tuli kaupluse turvatöötaja. Turvatöötaja palus neil temaga kaasa minna turvaruumi turvakontrolli. Turvakontrolli käigus võeti lapsekärust kott. Alles siis Jelena sai teada, et Juri oli pannud koti koos varastatud kaubaga lapsekärusse. Kui ta oleks seda 7 eelnevalt teadnud, et Juri kavatseb varastatud kauba peita lapsekärusse, siis ta ei oleks sellega nõus olnud. Kahetseb tehtut väga. Ta oli nõus vargile minema seetõttu, et arvas, et toime paneb varguse Juri mitte tema ning kuna tal ei olnud piisavalt raha antud kauba ostmiseks otsustas toime panna varguse. (I kd tl 173-175) • 20.10.2009 koostatud kahtlustatava Juri D ülekuulamisprotokolli kohaselt ta ei tunnista end süüdi ja selgitab, et 19.10.2009 kella 18.00 paiku kohtas enda tuttavat Leena E.V't. Leenaga tutvus hiljuti, umbes kaks nädalat tagasi tänaval. Leena palus tal koos temaga poes ära käia. Leena ütles, et kavatseb minna Kristiine Prisma kauplusesse, kuid kuna Leena oli lapsega, oli tal abi vaja. Läksid koos temaga poodi. Juri sõidutas mööda saali käru koos lapsega, Leena aga valis kaupa, mida osta tahtis. Kui nad riiete osakonnas olid, proovis Leena mingeid asju. Pärast seda, kui Leena proovikabiinist väljus, riputas ta kõik enda jaoks mitte vajalikud asjad tagasi riidepuudele, kuid need asjad, mida ta osta kavatses, pani korvi. Juri ei olnud kogu aja käru kõrval, käis eemale ning vaatas meeste asju. Selleks hetkeks kadus käru vaateväljast. Edasi läksid toiduosakonda. Seal valis Leena samuti kaupa, mida osta kavatses, pani kauba korvi ja suundus kassasse. Juri ei näinud, et Leena oleks mingit kaupa kärusse pannud. Leena hakkas kaupa korvist kassalindile laduma, talle ütles aga, et ta käruga kassarivi taga ootaks. Leena maksis kauba eest. Läksid ostukeskuse peaväljapääsu poole. Umbes kolme meetri kaugusel kassast astus nende juurde ostukeskuse turvatöötaja. Neid Leenaga viidi turvaruumi. Ruumis paluti kärus sisalduv välja võtta. Kärust oli leitud tumesinist värvi kott, mis ei kuulunud Jurile. Ilmselt kuulus see Leenale, kuna tema kärust see avastati. Kotist olid konfiskeeritud kahtlustuses loetletud asjad summa eest 1813,90 krooni. Jurile need asjad ei kuulunud. Leena vaikis, mingeid selgitusi ta asjadega koti kohta ei andnud. (I kd t/l 163-167) • 23.10.2009 koostatud hagiavaldusest nähtuvalt Prisma Peremarket AS esitab seoses 19.10.2009 kella 18:25 toimepandud kauba väärtuses 1813,90 krooni vargusega tsiviilhagi summas 169 krooni. (I kd t/l 158) • 07.05.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks vanker/jalutuskäru vihmakeep Emma (foto nr. 2, 3) kartongpakendis (foto nr. 1). Vihmakeep oli neoon-kollast värvi nailonkangast, keebil oli pikk tõmbelukk ning helkurpaelad. Kartongpakend oli beeži ja punast värvi, pakendi peal oli kirje: Emma ning oli kujundatud selle firma logo - karu. Kõik ülejäänud kirjed olid soome keeles. Karbi peal oli valge kleebis, kus olid kirjed: Raincover BMX Yellow ning kaubakood: 6418991011617. (I kd t/l 150-152) 2) 20.07.2010 toimepandud kuriteo episoodis (E.V): • 20.07.2010 koostatud A-Selver AS-i avaldusest ja õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtuvalt 20.07.2010 kell 12:11 peeti kinni Marienthali Selverist HK, kes möödus kassadest jättes tasumata kauba eest (Chateu Arnauld 5 tk, Selveri ostukott) kogusummas 1392 krooni. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (I kd t/l 56-57) • 20.07.2010 koostatud tunnistaja RL´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tema olles tööl 20.07.2010 Marientali Selveris aadressil Mustamäe tee 16, turvatöötajana, nägi meesterahvast hallide juustega, sinaka pluusi, siniste teksade ja mustade kingadega ning naisterahvast blondide juustega, roosa pluusi, siniste teksadega, kauplusesse sisenemas. Naisterahvas võttis riiulilt Selveri kotti ja suundus koos meesterahvaga veini riiuli juurde. Seejärel pani meesterahvas 5 pudelit Chateu veini sellesse kotti, mida hoidis käes naisterahvas. Meesterahvas läks kassa järjekorda ning samal ajal möödus kassadest naisterahvas punane kott käes, ilma et oleks nende eest tasunud. Tunnistaja pidas seejärel naisterahva kinni, samal ajal möödus kassadest meesterahvas, kelle tunnistaja samuti peatas. Märkamatult võttis meesterahvas naisterahvalt punase koti ja suundus müügisaali võetud kaupa tagastama. Tunnistaja järgnes meesterahvale ning samal ajal oli naisterahvas kauplusest lahkunud. (I kd t/l 58-59) • 03.09.2010 koostatud kahtlustatava E.V ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end kahtlustuses esitatud kuriteos süüdi ning selgitab, et läks 20.07.2010 koos oma elukaaslasega HK'ega Marienthali Selverisse. Müügisaali sisenedes võttis Jelena riiulist Selveri punase koti, misjärel läksid HK'ega alkoholiosakonda. Selveri kott oli tema käes ning HK ladus sinna 5 pudelit veini sisse. Kui HK oli juba 2 pudelit kotti ära ladunud, siis ta ütles talle, et aitab küll, kuid tema ladus veinipudeleid edasi kotti ning siis ta sai aru, et ta peab selle kotiga kassast 8 läbi minema maksmata. Lõpuks ta möödus kassadest maksmata veini ja Selveri koti eest. HK jäi kassa järjekorda seisma, kuna ta vist tahtis osta 1 kilekotti. Kui oli kassadest möödunud ja jõudnud kaupluse välisuste juurde pidas teda kinni turvatöötaja, kes palus tal endaga kaasa tulla. Liikudes turvaruumi poole möödus koos turvatöötajaga kassast, kus HK järjekorras seisis. Kassast möödudes tuli HK tema juurde, võttis tema käest ära Selveri koti ning punast värvi käekoti ning läks nendega müügisaali. Eelnevalt HK ütles, et Jelena läheks minema. Turvatöötaja ütles, et peab ka ikka temaga turvaruumi tulema, kuid siis läks turvatöötaja HK'ele müügisaali järgi ning Jelena läks samal ajal kauplusest minema. Käekott ning seal sees olevad esemed kuuluvad Jelenale, mis HK kassade juures ära võttis. Kahetseb, et antud varguse toime pani. (I kd t/l 109-111) • 21.07.2010 koostatud kahtlustatavana ülekuulatud HK´e ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ta end süüdi ei tunnista ja selgitab, et läks 20.07.2010 Marienthali Serverisse koos oma juhututtavaga (naisterahvas). Müügisaali sisenedes võttis ostukorvi. Läksid koheselt veiniosakonda. Naisterahval oli kaasas punast värvi käekott, milles tal omakorda oli punast värvi Selveri ostukott. Seejärel kui müügisaali läksid võttis naisterahvas kassa juurest Selveri punast värvi ostukoti ja andis selle talle. Veiniosakonnas võttis riiulist 3 pudelit veini ja pani endale kotti, mis oli tal samal ajal ostukorvis. Seejärel suundusid koos kassasse. Naisterahvas möödus kassadest ja suundus kaupluse välisukse poole. Kahtlustatav jäi kassa järjekorda seisma. Siis nägi kuidas turvatöötaja jooksis naisterahvale järgi ning seejärel hakkasid mõlemad turvaruurni suunas liikuma. Kui nad selle kassa juurde jõudsid, kus tema järjekorras seisis, siis pani oma Selveri koti koos veinidega kassa juurde maha ning läks naisterahva ja turvatöötaja juurde. Ütles turvatöötajale, et kui te midagi naisterahvalt otsite, siis et kõik asjad on tema käes. Siis võttis naisterahva punast värvi käekoti ja punast värvi Selveri koti ning suundusid kassa juurde, kuhu ta oma veinidega Selveri koti maha pani. Võttis oma koti kassa juurest ülesse. Naisterahvas jäi kassa juurde ning H koos turvatöötajaga läks veiniosakonda. Seal ladus kotis olevad veinipudelid riiulisse. Seejärel suundus turvaruumi turvatöötajaga, naisterahvas oli kassa juurest ära läinud. Pool tundi hiljem ütles turvatöötaja, et riiulis oli 5 pudelit veini, et järelikult ta üritasitegi varastada 5 pudelit veini. Kuid ta ütles talle selle peale, et sama hästi oleks seal võinud praegu olla 15 pudelit, kuna möödas on juba pool tundi sellest kui ta temaga seal veiniriiuli juures oli. Lisab veel, et naisterahva kontaktandmeid ta ei tea. Punane käekott kuulub H i tütrele AK'ele ja naisterahva käes oli see kott sellepärast, et ta ise andis seda käekotti talle kasutada. Koti sees olevatest asjadest ta ei tea midagi ja samuti ei tea ta kellele need kuuluvad. (I kd t/l 105-107) • 14.10.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks salvestus CD-plaadil, mis oli saadud A-Selver AS'ile kuuluvast Marienthal Selveri kaupluse videokaamerast ja kuhu oli jäädvustatud 20.07.2010 toimunud sündmused. Videosalvestustelt nähtus, kuidas kell 12:10:27.82 4 ja 5 kassa vahelt väljus meesterahvas, kelle oli seljas sinist värvi pikkade varrukatega särk (Foto nr 1) ning liikus peale kassade läbimist vasakule. Kell 12:10:16.50 4 ja 5 kassa vahelt väljus naisterahvas, kelle olid pikad blondid juuksed, õlal punast värvi kott (Foto nr 2). Kell 12:10:16.50 sissepääsuväravatele suunatud kaamerast nähtus naiste - ja meesterahvas (Foto nr 3). Naisterahval olid pikad blondid juuksed, peas päikeseprillid, jalas sinist värvi teksapüksid ja seljas roosat värvi topp, vasakul õlal kandis punast värvi käekotti. Meesterahval olid lühikesed hallikad juuksed, seljas sinist värvi pikkade varrukatega särk ja jalas sinist värvi teksapüksid. Naisterahvas võttis punast värvi ostukorvi, misjärel liikus koos meesterahvaga videosalvestusel paremale. Turvaruumi kaamerast oli näha, kuidas kell 12:12:49.28 ilmus kaamera vaatevälja sinist värvi pikkade varrukatega särgis meesterahvas, kellel oli käes punast värvi kott. Tema järgi tuli turvatöötaja. Meesterahvas istus turvaruumis oleva tooli peale (Foto nr 4). Kaupluse sissepääsuväravatele suunatud kaamera salvestuselt oli näha, et 12:07:22.40 naisterahvas võttis kassa juurest punast värvi koti, millega suundus videosalvestusel paremale (Foto nr 5) ning kadus kaamera vaateväljast. Kell 12:08:01.02 olid meeste- ja naisterahvas alkoholiosakonnas. Naisterahval oli õla peal punast värvi käekott, käes hoiab punast värvi ostukorvi ning punast värvi kotti. Meesterahvas pani naisterahva ostukorvi 1 pudeli, milles oli läbipaistev vedelik (Foto nr 6). Naisterahva käes oli näha samal ajal alkoholipudelit. Kell 12:08:54.78 jäid nii naiste - kui meesterahvas riiuli varju 9 (Foto nr 7). Kell 12:09:42.24 liikusid naiste - ja meesterahvas riiuli juurest eemale mööda riiulite vahelist vahekäiku, misjärel pöörasid vasakule. (I kd t/l 60-65) • 11.08.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavateks objektideks: SEB panga pangakaart E.V nimele, EV pass E.V nimele, punast värvi käekott, kosmeetikaott Polaroid, käekell, kosmeetika, töötukassapaberid E.V nimele 2 tk, Hugo Bossi parfüüm, Ibumetin 400 mg 19 tk, söetableti plaastrid 8 tk, rahakott, Stockmanni kinkekaart, juuksehari, välgumihkel, pastakas, LM sigaretid, sidemed, võti, Zen – kaart, närimiskumm Orbit, kosmeetika, võtmehoidja, juuksekumm, telefoniaku №kia, ühekrooniline münt. (I kd t/l 66-84) • 17.03.2011 koostatud kriminaalasjast materjalide eraldamise määrus HK´e osas. (I kd t/l 114-115) • 30.05.2011 koostatud kriminaalasja lõpetamise määrus HKé osas. (I kd t/l 245) 3) 03.09.2010 toimepandud kuriteo episoodis (E.V): • 03.09.2010 koostatud Rimi Eesti Food AS-i avaldusest ja õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtuvalt 03.09.2010 kell 11:15 peeti kinni Haabersti Rimi Hypermarketi kaupluses asukohaga Haabersti 1, Tallinn, kinni E.V, kes möödus kaupluse kassadest jättes tasumata kauba (lõhn EDT SERG. TACC. DO) eest 637,60 krooni. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (I kd t/l 36-37) • 03.09.2010 koostatud tunnistaja KKülekuulamisprotokolli kohaselt tema olles tööl turvatöötajana 03.09.2010 kella 11:15 paiku Haabersti Rimis märkas kaamerast naisterahvast (valge jope ja mütsiga) ning meesterahvast (tumeda tagiga) kosmeetika osakonnas. Naine võttis riiulilt lõhna ning pani selle oma käes olnud mütsi sisse. Hiljem tehnikaosakonnas naisterahvas võttis oma kotist plekktopsi, pani sinna lõhna ning koos topsiga asetas lõhna tagasi oma käekotti. Nimetatud isik peeti peale kassade läbimist tasumata kaubaga kinni. Kaup oli rikkumata ja poele tagastatud. (I kd t/l 38) • 03.09.2010 koostatud kahtlustatava E.V ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüüdi ja selgitab, et 03.09.2010.a. läks koos oma elukaaslasega HK'sega Haabersti Rimisse, et jäätist osta. Müügisaali sisenes HK'ega koos, Jelena võttis ostukorvi, kuid millalgi müügisaalis ringi liikudes andis ostukorvi HK'e kätte. Enamjaolt müügisaalis ringi liikusid HKega eraldi. Kõigepealt läks lasteriideid vaatama ja siis nägi ühte mantlit müügisaalis, mida ta ka selga proovis. Seejärel läks riieteosakonnast HKe'ga koos kosmeetikaosakonda. Hakkas lõhnasid vaatama ja leidis sealt endale sobiva ning otsustas selle varastada. Kuna tal oli müts käes, siis pani selle lõhna mütsi alla. Vaatas veel teisi lõhnasid ning seejärel kõndis sealt kosmeetikaosakonnast natuke eemale. Siis riiulite vahel liikudes pani selle lõhna endale käekotti. HK ei teadnud sellest midagi, et kavatses lõhna varastada. Samuti ta ei näinud, kui ta selle endale käekotti pani. Siis kõndis veel natukene müügisaalis ringi. Võttis jäätist ning läks kassasse maksma. Maksis kassas jäätise eest ära, kuid lõhna eest mitte. Peale kassasid pidas teda kinni turvatöötaja, kes palus endaga kaasa tulla turvaruumi. Turvaruumis võttis kõik asjad endal kotist välja ja siis tuligi kotist välja varastatud lõhn. (I kd t/l 51-53) • 15.10.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks CD-plaat, mille salvestuselt nähtus meeste - ja naisterahvas tegevus 03.09.2010 Haabersti Rimi Hypermarketi kaupluses. Naisterahval olid pikad blondid juuksed, seljas valget värvi jope, mille alt paistis halli värvi topp, jalas helesinist värvi teksapüksid, vasakul õlal heledat värvi käekott, käes hoidis valget värvi mütsi (Foto nr 1). Meesterahval oli tumedat värvi lühikesed juuksed, seljas tumedat värvi jope, jalas tumehalli värvi teksapüksid ja halli värvi jalanõud. Mõlemad isikud vaatasid riiulis olevaid tooteid (Foto nr 2). Kell 10:34:20 pani naisterahvas enda paremas käes oleva valget värvi mütsi kotti (Foto nr 3), misjärel jalutas koos meesterahvaga müügisaalis ringi. Teiselt salvestuselt nähtus 2 turvatöötajat ning meeste ja naisterahvas. Meesterahvas näitas oma taskutes olevaid esemeid turvatöötajale ette, naisterahvas seisis samal ajal eemal. Kell 11:10:28.43 andis meesterahvas turvatöötajate juuresolekul naisterahva kätte valget värvi eseme, misjärel kell 11:10:37.23 andis naisterahvas eseme turvatöötaja kätte. (Foto nr 5) failist oli näha, kuidas meeste - ja naisterahvas seisid kassa ees. Kell 11:00:05.88 liikus meesterahvas kassa juurest eemale, möödus turvaväravatest, võttis kassalindilt eseme ja liikus edasi kõrvaloleva kassa juurde ning jäi sinna seisma (kaamera poole 10 seljaga). Naisterahvas jäi kassa ette. Kell 11:00:57.25 möödus naisterahvas turvaväravatest ning edasi liikus koos meesterahvaga. Mõlemad liikusid kassade juurest eemale. Kell 11:01:06.21 liikus meeste -j a naisterahva juurde turvatöötaja. (I kd t/l 39-44) 4) 08.12.2010 toimepandud kuriteo episoodis (E.V): • 08.12.2010 koostatud Rimi Eesti Food AS-i avalduse ja kinnipeetute üleandmise akti kohaselt 08.122010 kella 14:10 paiku peeti Rimi Eesti Food AS-i Juhkentali kaupluses (Juhkentali 33/35, Tallinn) naisterahvas, kes möödus kassadest jättes tasumata kauba (Paulig Classic, Ariel VK Juustuvorst) eest kogusummas 180,80 krooni. (I kd t/l 5-6) • 08.12.2010 koostatud tunnistaja VNH ülekuulamisprotokolli kohaselt 08.12.2010 kella 14:10 ajal tema olles tööl turvatöötajana Juhkentali 33/35 asuvas Säästumarketis nägi, kuidas naisterahvas pani omale kilekotti kohvi, pesupulbri ja vorsti. Isik möödus kassadest kauba eest tasumata ning turvakontrolli käigus avastati naisterahva kilekotist tasumata kaupa 180,70 krooni väärtuses. (I kd t/l 7) • 09.12.2010 koostatud kahtlustatava E.V ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 08.12.2010 kella 14.00-15.00 vahel oli ta Juhkentali Säästumarketis, kust võttis pesupulbrit, paki vorsti ja paki kohvi. Peitis kõik need toiduained enda kotti ja möödus kassast, nende eest maksmata. Peale seda pidas teda turvatöötaja kinni. Väga kahetseb. (I kd t/l 13-15) • 10.12.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks videosalvestis CD-plaadil, millest nähtuvalt 08.12.2010 kell 14:03:49 kõhna kehaehitusega, blond pikkade juustega mustas lühikeses jopes ja pükstes, suure õlakotiga naisterahvas sisenes Juhkentali Säästumarketi kaupluse müügisaali. Kell 14:03:50 võttis kohviriiulilt ja pani enda ostukorvi kauba ja liikus edasi. Kell 14:07:44 naisterahvas leivaosakonnas pani ostukorvi põranda peale, võttis sealt osa kaupa ja pani enda õlakotti. Kell 14:12:15 naisterahvas seisis kassa järjekorras. Pani kauba ostukorvist kassalindi peale ja maksis selle eest kassas. Kell 14:15:42 naisterahvas peeti välisukse juures kinni turvatöötaja poolt. (I kd t/l 17-34) 5) 07.03.2011 toimepandud kuriteo episoodis (E.V ja Aleksandr Varlamov): • 07.03.2011 koostatud Prisma Peremarket AS-i avaldusest ja õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtuvalt 07.03.2011 kell 16:40 peeti kaupluses Sikupilli Prisma kinni Aleksandr Varlamov, kes väljus kassadest jättes kauplusest võetud kauba (meeste jalatsid) eest tasumata 59,90 eurot. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (II kd t/l 2-3) • 07.03.2011 koostatud tunnistaja NK ülekuulamisprotokolli kohaselt tema, olles oma töökohal „Sikupilli Prismas" Tartu mnt. 87, kell 16.20 märkas spordijalatsite osakonnas kolme meesterahvast ja noort neiut. Neiul oli seljas valge jope ja tumedad teksapüksid, meesterahvad olid musta värvi jopedes ja heledates teksapükstes. Neiul oli ka suur musta värvi kott. Üks neist meesterahvastest proovis endale jooksukingi jalga. Pärast seda, andis ta jooksukingad üle oma sõbrale, kes toppis need naistekotti. Seejärel see seltskond suundus kassade poole. Kassaliinist väljudes andis neiu oma koti üle noormehele, kes peeti nende töötaja poolt kell 16.40 kinni. Kinnipidamisel oli olemas dokument Varlamov Aleksandri nimele. Kontrolli tehes avastati kinnimaksmata jooksukingad. Kauba väärtus 59,90 eurot. Video on olemas. Kaup ei olnud kahjustatud ja kauplusesse „Sikupilli Prisma" tagastatud. Kott sai neiu poolt noormehele üle antud kassa juures saali poolel. Seejärel läks naisterahvas kassaliinist ilma kotita välja. Kassast läbi läks kinnimaksmata kaubaga kotiga välja noormees. (II kd t/l 16-18) • 24.03.2011 koostatud tunnistaja ABülekuulamisprotokolli kohaselt 07.03.2011 umbes kella 16:30 ajal, läks ta üksinda Sikupilli Keskusesse. Kauplusesse läks selleks, et osta omale spordijalatsid. Sisenedes Sikupilli Keskusesse kohtas oma tuttavaid HKt ja Aleksandr Varlamov´it. Nendega koos oli naisterahvas, keda kohtas esimest korda. Ajasid omavahel juttu ja otsustasid koos minna Sikupilli Keskuses asuva Prisma kauplusesse. Jutu käigus ütles K ele ja Varlamovile, et kauplusest kavatses osta omale spordijalatsid. Tunnistaja ostukorvi vist ei võtnud. Koheselt suundus jalatsite osakonda. Varlamov, K ja neiu tulid temaga kaasa. Miks nad kaasa tulid, ta ei tea kuna ei kutsunud neid. Olles jalatsite osakonnas, hakkas jalga proovima erinevaid spordijalatseid. Kuna tahtis omale osta ühe paari spordijalatseid, valis 11 milliseid jalatseid omale osta. K , Varlamov ja neiu seisid tema läheduses ja käitusid kuidagi kahtlaselt. Kuna asi tundus talle kuidagi kahtlasena, otsustas antud seltskonnast lahkuda. Liikus kaupluse müügisaalis ringi, võttis ühe jäätise, tasus kassas kauba eest ja liikus kaupluse väljapääsu suunas. Enne väljapääsu pidas teda kinni kaupluse turvatöötaja ja palus temaga kaasa minna turvaruumi. Liikudes turvaruumi, märkas, et teine kaupluse turvatöötaja pidas kinni K e. Olles turvaruumis teostati turvakontroll, mille käigus midagi ei leitud. Peale seda ei ole K t, Varlamovit ega neiut kohanud ega kuulnud nendest midagi. (II kd t/l 19-20) • 16.03.2011 koostatud kahtlustatava HK´e ülekuulamisprotokolli kohaselt ei tunnista ta end süüdi ja selgitab, et 07.03.2011 .a. umbes kella 16:30 ajal läks poodi. Oli koos oma elukaaslase E.V ja tuttava Aleksandr Varlamoviga. Läksid Sikupilli Keskuses asuva Prisma kauplusesse. Kauplusesse läksid selleks, et niisama ringi vaadata. Liikudes Sikupilli Keskuses märkas, et Aleksandr ajas juttu temale tundmatu meesterahvaga. Sisenedes Prisma kauplusesse märkas, et antud mees liikus nendega kauplusesse. Sisenedes Prisma kauplusesse ta ostukorvi ei võtnud. Mäletab, et liikusid kaupluse müügisaalis oleva jalatsite osakonda. Ta ei vaadanud, mida teeb Aleksandr ja tema meestuttav. Mingi hetk Aleksandr küsis tema käest Jelenale kuuluvat käekotti. Ütles Jelenale, et tema annaks oma käekoti Aleksandri katte. Mida Aleksandr tahtis teha Jelena käekotiga ta ei tea. Jelena andis käekoti Aleksandri kätte. Seejärel ütles Jelenale, et ta lahkuks kauplusest ja et kohtuvad temaga hiljem. Jelena lahkus. Tema samuti lahkus Aleksandri ja tema tuttava seltskonnast. Mida nemad edasi tegid ta ei tea. Liikus mõnda aega kaupluse müügisaalis ringi ja seejärel suundus väljapääsu suunas. Kohtus Jelenaga kaupluse kassade läheduses ning koos liikusid kauplusest välja. Mis juhtus Aleksandri ja tema meestuttavaga, ta ei tea. (II kd t/l 46-48) • 23.03.2011 koostatud kahtlustatava E.V ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 07.03.2011 viibis koos HKse ja Aleksandr Varlamov'iga. Varlamovit ta ei tunne, ta nägi teda elus teist korda. Temaga suhtles pidevalt K . Umbes kella 16:00 ajal otsustasid kõik koos minna poodi. Läksid Tallinnas asuva Sikupilli Keskusesse. Sikupilli Keskuses kohtasid meesterahvast (nime ei oska öelda, nägi teda esimest korda). Nagu ta aru sai, oli antud mees Varlamovi tuttav. Läks nendest eemale, millest mehed omavahel rääkisid, ta ei tea. Kuulis hiljem seda, et antud meesterahvale on vaja spordijalatseid. Läksid kõik koos Sikupilli Keskuses asuva Prisma kauplusesse. Sisenedes kauplusesse, Varlamov võttis ostukorvi ja suundusid kõik koos kaupluse müügisaali. Liikusid kaupluse müügisaalis oleva jalatsite osakonda, kus seltskonnas viibiv võõras mees hakkas jalga proovima spordijalatseid. Mees võttis erinevad jalatsid kaubariiulilt ja proovis neid omale jalga. Jelena sai meeste jutuajamisest aru, et nemad tahavad toime panna varguse. Mees näitas K 'ile mis jalatseid ta tahab. K võttis need spordijalatsid enda kätte ja eemaldas spordijalatsite küljest turvaelemendid. Ta tegi seda magnetiga, mis oli temal kaasas. Jelena nägi, kuidas K turvaelemente eemaldas. Mingi hetk läks nendest eemale, vaatas kaupluses müügil olevat kaupa. Mõne aja pärast läks meeste juurde tagasi ja märkas, et Varlamov,i ja K 'e vahel on tekkinud väike konflikt. Nagu ta nendevahelise jutu põhjal aru sai, oli K spordijalatsid andnud esialgu Varlamov'i kätte, et viimane nendega kauplusest väljuks. Kuid Varlamov ei olnud sellega nõus. K kutsus Varlamovit endale lähemale, samuti kutsus ka Jelena enda juurde. K ütles, et ta avaks oma käekoti. Temal oli kaasas musta värvi nahataolisest materjalist käekott. Ütles K 'ile, et ta keeldub varguse toimepanemisest ning ei taha selle osaleda. K ütles veel kord, et ta avaks oma käekoti. K lubas käekoti hiljem enda kätte võtta. Jelena avas oma käekoti ja K pani varastatud spordijalatsid tema käekotti. Koheselt nende seltskonnast lahkus Varlamov'i tuttav. K ütles Varlamovile, et tema võtaks käekoti enda kätte ja väljuks sellega kauplusest. Jelenale ütles K , et annaks oma käekoti Varlamov´i kätte. Seejärel K lahkus seltskonnast. Pidid hiljem kõik väljas kokku saama. K läks ära. Jelena ja Varlamov liikusid edasi mööda müügisaali, suundusid kaupluse kassade juurde. Liikudes kassade suunas, küsis Varlamov'i käest, kas tema võtab käekoti enda kätte. Selle peale Varlamov vastas, et jah. Jelena ütles Varlamovile, et kui tema käekoti enda kätte ei võta, siis viigu varastatud kaup tagasi kuna tema ei olnud nõus sellega kauplusest väljuma. Andis käekoti Varlamov'i kätte. Liikus meeter või kaks meetrit eespool Varlamov'ist. Möödus kaupluse kassast kassas tasumata. Varlamov järgnes, hoides käes Jelena käekotti ning samuti möödus kassast kassas tasumata. Suundusid kaupluse väljapääsu suunas, mingi hetk keeras Jelena selja ja nägi, et kaupluse turvatöötaja pidas Varlamov'i kinni. 12 Jelena liikus kauplusest välja. Ootas väljas, millal teised kauplusest väljuvad. Umbes 15 minuti pärast kauplusest väljus K ja Varlamovi tuttav. Nende jutu põhjal sai aru, et Varlamov jäi vargusega vahele ning ta viiakse politseisse. Peale seda Jelena ei ole Varlamov'it näinud ega temast midagi kuulnud. Samuti ta ei ole tema käest tagasi saanud käekotti. Kahetseb tehtut väga. (II kd t/l 61-63) • 08.03.2011, 09.03.2011 ja 21.03.2011 koostatud kahtlustatava Aleksandr Varlamov´i ülekuulamisprotokollide kohaselt tunnistab ta end süüdi, kahetseb tehtut väga ja selgitab, et 07.03.2011 umbes 16:30 ajal, läks ta Sikupilli Keskusesse koos Jelena ja Andreiga. Sisenedes kauplusesse, kohtas oma tuttavat Andrei B . Ajasid omavahel juttu ja seejärel otsustasid kõik koos minna Sikupilli Keskuses asuva Prisma kauplusesse. Võttis ostukorvi ja kõik sisenesid kaupluse müügisaali. Liikusid kaupluse müügisaalis ringi ja vaatasid kaupluses müügil olevat kaupa. Läksid jalatsite osakonda. Olles jalatsite osakonnas märkas, et Andrei proovis omale spordijalatseid. Andrei ütles, et ta tahab antud jalatseid omale saada ja et antud jalatsid sobivad temale. Konkreetselt kauba vargusest juttu ei olnud. Kuna tal oli vaja raha, seega otsustas toime panna varguse. Eelnevalt Jelena jutust ta oli aru saanud, et ka temale oli vaja raha. Sai aru, et ka Jelena oli samuti nõus toime panema vargust. Mingi hetk märkas, et antud jalatsid olid HKe käes. Kuidas jalatsid tema kätte said, ta ei tea kuna ei jälginud pidevalt H i tegevust. Nägi kuidas H pani antud spordijalatsid E.V käekotti (käekott oli musta värvi, nahataolisest materjalist). Jelenal ei olnud selle vastu midagi, et pani tema käekotti varastatud kauba. Seejärel Andrei läks minema. Leppisid omavahel kokku, et Andreiga kohtuvad hiljem. Samuti oli ära läinud H . Millal H seltskonnast lahkus, ta ei märganud. Jäid Jelenaga kahekesi ja liikusid koos kassade juurde. Olles kassade läheduses Jelena andis käekoti tema kätte. Liikus kassade suunas. Enne kaupluse kassade juurde jõudmist, Jelena suundus teises suunas, et väljuda kauplusest. Ta ei kavatsenud kassas kauba eest tasuda. Möödus kassast kauba eest tasumata. Suundus kaupluse väljapääsu suunas. Enne väljapääsu pidas teda kinni kaupluse turvatöötaja. Olles turvaruumis, teostati turvakontroll, mille käigus leiti tema käes olnud Jelena käekotist Prisma kauplusest varastatud meeste spordijalatsid. Kaupa ta ei rikkunud, turvaelemente kauba küljest ei eemaldanud. Kauba tagastas vabatahtlikult kaupluse turvatöötajale. Umbes 5 minuti pärast turvaruumi tulid H ja Andrei. Nagu sai aru, olid ka nemad turvatöötajate poolt kinnipeetud. Nendele teostati turvakontroll, varastatud kaupa nendelt ei leitud ning nendel lubati lahkuda. Kuna ta on töötu ja puudub majanduslik sissetulek, otsustas toime panna varguse, et saada sularaha. Varastatud jalatsid kavatses maha müüa Andrei Barziile ning jalatsite eest saadud raha kavatses raisata oma tarbeks. (II kd t/l 26-28, 2931, 32-34) • 09.03.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks naiste käekott, mis oli musta värvi kunts nahast, kolme eraldi seksiooniga ja metallist linklukkudega. Käekotis olid järgmised asjad: metallist konjak Meukow pakend, kosmeetikakott beeži värvi, võtmekimp kolme võtmega ja magnetvõtmega koos roosa värvi võtmehoidjaga, pandimaja leping nr: 10111305, paberid Jelena ja AMDnimele. (II kd t/l 7-9) • 09.03.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks CDplaadid videosalvestustega. Videosalvetusel oli näha, kuidas kolm noormeest seisid kaupluse müügisaalis oleva jalatsite osakonnas. Üks meestest, kelleks osutus Andrei B , proovis kaubaletilt võetud jalatseid omale jalga. Teiseks meheks osutus Aleksandr Varlamov ja kolmandaks meheks osutus HK. Nende juurde liikus naisterahvas, kelleks osutus E.V . Viimasel õlal oli musta värvi käekott. Mõne hetke pärast naine võttis õlalt käekoti ja hoidis seda käes. K võttis B käest spordijalatsid ja hoidis neid käes. Varlamov, K ja E.V liikusid üksteise lähestikku ning K pani spordijalatsid E.V käekotti. Samal ajal B proovis jalga teisi spordijalatsid. Seejärel liiguti mööda müügisaali. B lahkus antud seltskonnast ja kadus kaamerate vaateväljast. E.V, Varlamov ja K liikusid omaette. K kadus kaamerate vaateväljast. Teisel videolõigul oli näha, kuidas E.V ja Varlamov liikusid kaupluse müügisaalis ringi kahekesi. Varlamov võttis E.V käest käekoti ja suundusid kaupluse kassade suunas ning kadusid kaamerate vaateväljast. Kolmandal videolõigul oli näha, kuidas E.V möödus kaupluse kassast kassas maksmata. Temale järgnes Varlamov, kellel käes oli musta värvi käekott. Varlamov möödus samuti kassast kassas maksmata. Mõlemad suundusid kaupluse väljapääsu suunas. E.V liikus Varlamovi ees. Varlamovi juurde liikus kaupluse 13 turvatöötaja ning koos suunduti turvaruumi. Teise CD plaadi salvestuselt oli näha, kuidas Varlamov ja E.V liikusid kaupluse müügisaalis olevate kassade suunas. Varlamovi käes oli musta värvi käekott. E.V möödus kaupluse kassast, Varlamov järgnes temale ja möödus samuti kaupluse kassast. (II kd t/l 10-15) • 30.05.2011 koostatud kriminaalasja osalise lõpetamise määrus HK´e osas. (II kd t/l 95-96) • Väljatrükk Harju Maakohtu 01.02.2011 otsusest nr 1-10-17173, millega Aleksandr Varlamov´ile mõisteti
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 10 kuud ja
(II kd t/l 97-98) • Väljatrükk 22.05.2010 kiirmenetluse otsusest, millest nähtuvalt E.V-le mõisteti
Väljatrükk 05.07.2010 kiirmenetluse otsusest, millest nähtuvalt E.V-le mõisteti
(I kd t/l 184-187) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatavate E.V, Juri D ja Aleksandr Varlamov süüd tunnistavaid ütlusi, Prisma Peremarket AS-i, Rimi Eesti Food AS-i, A-Selver AS-i avaldusi, kannatanu Prisma Peremarket AS-i esindaja JA ütlusi, tunnistajate AM´i, RG´i, DP´i, AT´i, RL´i, VNH, NK ja ABütlusi, kahtlustatavana ülekuulatud HK´e ütlusi, asitõendite vaatlusprotokolle, hagiavaldusi, kriminaalasjast materjalide eraldamise määrust HK´e osas, kriminaalasja lõpetamise määrusi HK osas, 22.05.2010 ja 05.07.2010 väärteootsuseid, Harju Maakohtu 01.02.2011 otsust nr 110-17173 Aleksandr Varlamov´i osas, asub kohus seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava E.V käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on E.V-le esitatud süüdistus 5 vargusekatse episoodis, millised on toime pandud ajavahemikul 19.10.2009 kuni 07.03.2011. Kriminaaltoimikust nähtuvalt puudub süüdistataval alaline töine sissetulek ning temale määratud rahatrahvid erinevate väärtegude toimepanemise eest on jäetud tasumata. Samuti jättis ta tasumata temale määratud rahalise karistuse, mis asendati üldkasuliku tööga. Süüdistatavale inkrimineeritud varavastastest kuritegudest ja tasumata jäetud rahalistest mõjutusvahenditest saab järeldada, et süüdistataval puudub piisav legaalne sissetulek ning varavastaste kuritegude toimepanemine on muutunud süüdistatava eluviisiks. Süüdistuste kohaselt on ta püüdnud varastada endale esmatarbevahendeid, riietusesemeid, toitu, alkoholi, mis viitab sellele, et süüdistatava varguste toimepanemise eesmärgiks on saada elatusvahendeid. Asjaolu, et süüdistatavat on pärast 19.10.2009 toime pandud varguse katset karistatud 2010 aastal kahel korral varguste toimepanemise eest väheväärtusliku asja suhtes ning sellele järgnevalt on ta toime pannud veel neli varguse katset viitab kohtu arvates asjaolule, et tegemist on süstemaatiliste vargustega
Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatav 19.10.2009 varguse toime pannud koos J.D ga, 20.07.2010 varguse koos HKning 07.03.2011 varguse koos A.Varlamovi ja HK. Kõigil kolmel juhul nähtub kriminaalasjas kogutud tõenditest, et süüdistatav on koos teiste isikutega tegutsenud kooskõlastatult ja ühise eesmärgi, so võõra vallasasja äravõtmise ja selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kohus hindab taolist käitumist varguse toimepanemisena grupis
Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on kõigil inkrimineeritud juhtudel süüdistatavalt või tema kaastäideviijalt varastatu ära võetud ning kuritegusid ei ole kõrvaliste isikute sekkumise tõttu õnnestunud lõpule viia. Sellest järeldab kohus, et kõik inkrimineeritud kuriteod on jäänud katse staadiumisse. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt, so
14 Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Aleksandr Varlamov´i käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Aleksandr Varlamov´t viimati mõistetud karistus
lg 2 p 8, 9 järgi Harju Maakohtu 01.02.2011 otsusega ning teda karistati viie varguse toimepanemise eest. Kuu aja möödudes kohtuotsuse kuulutamisest tabati ta uue varguse toimepanemiselt. Kriminaalasjas leiduvatest andmetest nähtuvalt puudub süüdistataval legaalne sissetulek, millele viitavad ka süüdistatava karistusandmed, millistest nähtuvalt on süüdistatav jätnud tasumata temale määratud rahatrahvid väärtegude toimepanemise eest ning viimaste aastate jooksul mõistetud karistused varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Inkrimineeritud kuriteo toimepanemise kohta on aga süüdistatav seletanud, et varguse pani toime selleks, et varastatut müües saada elatusvahendeid. Sellest saab teha järelduse, et süüdistatava jaoks on varguste toimepanemine muutunud põhiliseks elatusvahendite saamise allikaks ja elulaadiks, mis on eelmise kohtuotsusega seonduvalt hinnatav varguse toimepanemisena süstemaatiliselt
Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt tegutsesid süüdistatav, E.V ja HKvarguse toimepanemisel kooskõlastatult ning süüdistatav ja E.V püüdsid kuritegu lõpule viia, kuid varastatu võeti ära. Sellisest käitumisest teeb kohus järelduse, et süüdistatav tegutses kuriteo toimepanemisel koos E.V-ga ühise eesmärgi saavutamise nimel kaastäideviijana, mida kohus hindab süüteo toimepanemisena grupis
Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt, so
Kohtueelsel menetlusel on Prisma Peremarket AS esitanud tsiviilhagi 10,80 euro nõudes, milline sisaldab endas varguse katsega rikutud kauba väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva kauba rikkusid E.V ja Juri D , kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatavate poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 10,8 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatavate süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikutele kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista E.V-lt Prisma Peremarket AS-i kasuks. Karistuse mõistmisel E.V-le arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Kuigi süüdistatav on kinnipidamiste järgselt ja kohtuistungil süütegude toimepanemisi kahetsenud, on ta pärast kinnipidamisi jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist. Kohus leiab, et vaatamata kinnipidamistele süütegude järjekindel toimepanemine viitab süüdistatava sihipärasele käitumisele varalise kasu saamisel võõraste isikute arvelt ning kohus ei saa süüdistatava kahetsust siirana võtta. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, millele viitab ka järjestikuste varavastaste kuritegude toimepanemine ja rahatrahvide ning rahalise karistuse täitmata jätmine. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et 15 süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 1 kord rahalise karistusega, mis asendati üldkasuliku tööga, milline on käesolevaks ajaks tehtud. Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus 5 varguse katse episoodis. Samas pärast viimase varguse katse toimepanemist 2011 aasta märtsis ei ole süüdistatavat enam kinni peetud. Arvestades süüdistatava süü suurust ja kannatanule tekitatud varalise kahju väiksust, leiab kohus, et kuivõrd süüteod jäid kõik katse staadiumisse, siis ei ole süüdistatava süü kuigi suur. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd süüdistatavat ei ole varem vangistusega karistatud, siis leiab kohus, et mõistetava vangistuse võib süüdistatava suhtes jätta tingimisi kohaldamata. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavale mõistetud eelmine rahaline karistus asendatud üldkasuliku tööga ning sellest tulenevalt allutati süüdistatav ka käitumiskontrollile ning süüdistatav täitis temale pandud kohustused edukalt. Sellest teeb kohus järelduse, et käitumiskontrolli tingimustes võib süüdistatav hakata hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning kohus kohaldab
lg 1 ja 3 sätteid ja jätab mõistetava karistuse täitmisele pööramata ning allutab süüdistatava käitumiskontrollile lootuses, et kriminaalhooldaja jätkuv järelevalve sunnib süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest vähemalt katseaja kestel. Karistuse mõistmisel Aleksandr Varlamov´ile arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatava kahetsust ei saa kohus siirana hinnata, kuivõrd süüdistatav pani kuriteo toime kavatsetusega ning vaid kuu aja möödudes eelmise otsuse kuulutamisest, millega teda karistati samalaadsete kuritegude toimepanemise eest. Seega tegutses süüdistatav teadlikult ning teda ei hoidnud tagasi ka eelmise otsusega mõistetud karistus ja selle täitmise kohustus. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, millele viitab ka varavastase kuriteo toimepanemine ja rahaliste kohustuste täitmata jätmine. Samas ei ole süüdistatav pärast inkrimineeritud süütegu enam samalaadseid süütegusid toime pannud. Kuigi kriminaalasja andmetel puudub süüdistataval sissetulek, avaldas süüdistatav, et tal siiski on sissetulek. Kohus lähtub käesoleval juhul karistuse liigi valikul asjaolust, et eelmise otsusega oli süüdistatavale mõistetud suhteliselt pikk isiku vabadust piirav karistus, mis asendati üldkasuliku tööga. Sellele järgnevalt pani ta toime uue kuriteo, kuid süüdistatava süü ei ole suur. Kohus leiab, et süüdistatavale vangistuse kohaldamine, ka kasvõi lühiajalise vangistuse kohaldamine tingiks automaatselt
Samas leiab kohus, et inkrimineeritava teo süü suurust arvestades oleks selline liitkaristuse kohaldamine ebaproportsionaalne, eriti veel olukorras, kus varem seitse korda karistatud isik ei ole pärast inkrimineeritud tegu toime pannud uut samalaadset süütegu. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb siiski kohaldada rahalist karistust, välistamaks kohese liitkaristuse mõistmise, andes sellega aega süüdistatavale üldkasuliku töö tegemiseks ja oma edaspidise käitumisega saaks ta tõestada, et mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga oli õigustatud. Kohtul puuduvad ka andmed selle kohta, et süüdistatava suhtes oleks kriminaalhooldaja esitanud erakorralist ettekannet karistuse täitmisele pööramiseks. Arvestades süüdistatava süü suurust ja kahju puudumist, leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning kohus peab võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Märt Toming kohtunik 16
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.