p 12 alusel ei saa esitada määruskaebust prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse peale. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. F.T süüdistatakse selles, et ta 23.02.2008.a. Tallinnas Hagudi 22 – 4 korteris kella 22 paiku lõi korduvalt Natalja Šljupkinat ja tekitas talle füüsilist valu ning pani sellega toime teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamise löömisega ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, s.o. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ei nõustu asja lahendamisega lühimenetluses, materjalid ei ole selleks piisavad ning kohus tagastab toimiku menetluse jätkamiseks prokuratuurile
1. Rikutud on
10 – 12). 2. Puudub F.T iseloomustav materjal (millega tegeleb, millest elatub jmt.).
p 4 kohaselt on aga kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed tõendamiseseme asjaoluks. 3. Rikkudes
nõudeid pole uurimisasutus välja nõudnud kahtlustatava keskmise päevasissetuleku arvutamiseks vajalikke andmeid. Toimikusse lk. 14 lisatud õiend näitab, et uurija ei valda eesti keelt või pole ta suutnud läbi lugeda oma 3-realist õiendit (tehtud päring selle õiendi kohaselt ei anna mingeid andmeid).
lg 4 võimaldab aga ka kahtlustatavalt endalt küsida andmeid oma tulude või võlgade kohta. 4.
lg 3 p 4 nõuab, et kohtueelse menetluse kokkuvõttele tuleb lisada andmed kahtlustatava keskmise päevasissetuleku kohta. Seda tehtud ei ole. 5. Süüdistuses ei märgita millega ja kuhu F.T kannatanut lõi. Süüdistusakti p-s 3 märgib prokurör, et kannatanule tekitati vaid moraalset kahju (mitte füüsilist kahju). Süüdistusakti p-s 8 väidab aga prokurör, et F.T pani toime teise inimese tervisekahjustuse. Kannatanu on oma ütlustes (tl.2-3) väitnud, et F.T lõi teda kätega pähe, õla piirkonda; jalgadega ja kätega selga, pähe, rindu, kõhtu ning järgmisel päeval pidi ta pöörduma arsti poole. Toimikusse pole lisatud arstitõendit, väljavõtet patsiendikaardist, kannatanult pole küsitud, milliseid vigastusi talle selle peksmisega tekitati. Nii kannatanu kui tunnistaja T. F.T on üle kuulatud eesti keeles ilma tõlgi osavõtuta, kuid ülekuulamise protokolli on nad kirjutanud vene keeles, et nende ütlused on õigesti kirja pandud. Kohtule jääb arusaamatuks, kas nad eesti keelest aru said ja kas nende ütlused on õigesti protokollitud. Selliselt kirja pandud ütlused ei saa olla aluseks kohtuotsuse tegemisel, kuid lühimenetluses saab kohus arvesse võtta vaid kannatanute, tunnistajate ütlusi kohtueelses menetluses; kohtul puudub võimalus neid üle kuulata kohtuistungil Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes
§-st 235¹ lg 1 p 3 teeb kohus määruse kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks vajadusega jätkata menetlust. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.