1-06-7616\1

Kriminaalasi nr. 1-06-7616 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 31.10.2006.a. Harju Maakohtu kohtunik: Alari Möldre sekretär: Kairit Mikkini, tõlkide: Valeri Helmari ja K – J Vaabi juuresolekul ringkonnaprokuröri: Natalja Vesteri kaitsja: Jelena Benevolenskaja osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas kriminaalasja I.F-i , sünd. XXX Tallinnas, isikukood: XXX, rahvuselt venelane, kodakondsuseta, kesk-eriharidusega, vallaline, ülalpeetavaid ei ole, ei tööta, ilma kindla elukohata, varem kriminaalkorras karistamata süüdistuses KarS § 117 järgi Asja kohtulikul arutamisel kohus t u v a s t a s: I.F-i süüdistatakse selles, et tema 26.12.2005 kella 01:00 paiku, tegutsedes ettevaatamatult hooletuse vormis, tüli käigus, hetkel kui tema elukaaslane AF istus tooli peal peaga vastu seina, mis oli viimistletud keraamiliste plaatidega, lõi teda metallkausiga vastu nina, tekitades kAtanule eluohtlikke kehavigastusi, mille tagajärjel kAtanu suri sündmuskohal. Seega I.F põhjustas teise inimese surma ettevaatamatusest, s.o. pani toime KarS § 117 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud I.F seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja Jelena Benevolenskaja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid tõendeid: - sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sinna juurde kuuluvat fototabelit.(t.l. 4 – 5, 6 – 11); - sündmuskoha täiendavat vaatlusprotokolli ja sinna juurde kuuluvat fototabelit.(t.l. 12 – 13, 14 – 16); - Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse DNA ekspertiisiakti nr. GE – 0542 – 06/1331 09.05.2006.a..(t.l. 20 – 22); - asitõendi vaatlusprotokolli ja sinna juurde kuuluvat fototabelit.(t.l. 24, 25); - Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja – Eesti osakonna surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti nr. 1107 27.12.2005.a., kus eksperdi poolt antud arvamuses (järelduses) on kirjas, et AF surma põhjuseks on pea kinnine tömp trauma vasempoolse oimuluu tiiva ja ninaluude murdude, peaaju kõvakelme aluse verevalumiga ning põrutuskoldega - - - parema kiiru piirkonnas, millele lisandus massiivsest nina verejooksust pärineva vere aspiratsioon hingamisteedesse osa vere allaneelamisega makku. Laiba lahangul sedastatud koljuvigastused – oimuluu tiiva murd, aju kõvakelmealune verevalum ning ajukoe põrutus on eluohtlikud vigastused ning arvestades sedastatud vigastuste morfoloogilisi iseärasusi võis AF surm saabuda lühikese, tunni osade kuni mõne tunniga mõõdetava ajavahemiku jooksul peale vigastuste tekitamist. Arvestades sedastatud vigastuste lokalisatsiooni ja morfoloogilisi iseärasusi, on tõenäoline nende tekitamine ekspertiisimääruses viidatud ajal ja viisil. Vasakul labakäel sedastatud nahaalune verevalum ja turse võivad olla põhjustatud nimetatud jäseme löökide tõrjeks etteasetamisel saadud löögist tömbi esemega või kukkumisest etteasetatud käele.(t.l. 39 – 43); fototabelit.(t.l. 44 – 48); tunnistaja – kohtuarst-ekspert Jaak Põderi poolt 11.04.2006.a. antud ütlusi selle kohta, et eelandmete, laiba lahangu ja täiendavate uuringute alusel ta arvab, et AF surma põhjuseks on pea kinnine tömp trauma vasempoolse oimuluu tiiva ja ninaluude murdude, peaaju kõvakelme aluse verevalumiga ning põrutuskoldega parema kiiru piirkonnas, millele lisandus massiivsest nina verejooksust pärineva vere aspiratsioon hingamisteedesse osa vere allaneelamisega makku. Laiba lahangul sedastatud koljuvigastused – oimuluu tiiva murd, aju kõvakelmealune verevalum ning ajukoe põrutus on eluohtlikud vigastused. Arvestades sedastatud vigastuste lokalisatsiooni ja morfoloogilisi iseärasusi, on tõenäoline nende tekitamine ekspertiisimääruses viidatud ajal ja viisil. AF vasakul labakäel sedastatud nahaalune verevalum ja turse ei kuulu eluohtlike tervisekahjustuste hulka. AF vasaku kõrvalesta vaba serva ülemises osas on sedastatav värske põrutus-rebimishaav nahaaluste verevalumitega kõrvalesta eespinnal haava lähiümbruses. Sedastatud vigastus võib olla tekitatud lühikest aega, ilmselt tunni osade kuni mõne tunni võrra enne surma saabumist. Taoline vigastus võib olla tekitatud piiratud pinnaga, kitsa (teritamata) servalise esemega sooritatud löögi tulemusena ning ei kujuta endast ohtu kAtanu elule, tavaliselt paraneb iseseisvalt umbes 10 ööpäeva jooksul. Teisi võitlusele või enesekaitsele viitavaid kehavigastusi AF laiba kohtuarstlikul lahangul ei sedastatud.(t.l. 50 – 51); tunnistaja SR poolt 28.12.2005.a. antud ütlusi selle kohta, et ta elas koos elukaaslase MB mahajäetud majas, mis asub Tallinnas, Tulika põik. Umbes pool aastat tagasi tulid samasse majja elama Gennadi ja A , kes elasid samuti taara ja metalli korjamise rahast. Gennadi ja A tülitsesid pidevalt. Tunnistaja ja tema elukaaslane kuulsid, kuidas nad sõimasid ja karjusid. Sageli oli konflikti algatajaks A. Nende pool käis tunnistaja harva. 26.12.2005 kella 14 paiku ütles Gennadi tunnistajale, et ta lõi At näkku, lõi tal nina puruks. Tol päeval sulatasid nad vaske, andsid selle ära, said raha. Saadud rahast andis Gennadi tunnistajale 25 krooni, endale jättis 100 krooni. Selle raha eest jõi Gennadi end vist täis, sest lamas järgmisel päeval, 27.12.2005, umbes kella 17 ajal trepikojas. Tunnistaja nägi At nende tubade vastas koridoris lamamas 27.12.2005 õhtul. Ta oli siis juba surnud, teda uurisid politseinikud. (t.l. 52 – 54, 55); I.F-i puhtsüdamlikku ülestunnistust.(t.l. 59 – 59 pö., 60); kahtlustatava I.F-i poolt 27.12.2005.a. antud ütlusi selle kohta, et 25.12.2005 andis ta pudelid ära ja ostis kaks pudelit odekolonni. Kui koju tuli jõid nad need kaks pudelit tühjaks. Pärast lõunat ostis veel kolm pudelit ja nad jõid ka selle ära. Õhtul kella 22.00 paiku viis ta taara ära ja ostis kioskist veel kaks pudelit odekolonni ja leidis prügikastide juurest kaks õlut. Kui tagasi jõudis, tegi lõkke ja hakkas viinereid keetma. Nad mõlemad istusid köögis ja jõid odekolonni ning õlut. AF jäi väga purju ja hakkas teda solvama ebatsensuursete sõnadega. Natuke aega hoidis ta end vaos, kuid mõne aja pärast ei pidanud vastu ja lõi 26.12.2005 kella 01:00 paiku A.F metallkausi põhjaga vastu nina. Sellel hetkel A.F istus toolil seina ääres. Tool oli seljatoega. AF jäi toolile istuma. Ninast jooksis verd. Seejärel I.F lahkus hoonest ja tuli tagasi kella 05:00 paiku. A.F oli elus ja lamas selili asendis koridoris. I.F pani A.F voodile ja heitis ka ise kõrvalvoodile magama. Ta ärkas kella 12:00 paiku, A.F oli voodis samas asendis ning I.F arvas, et ta magab, ei 2 - - - tahtnud teda äratada ja läks välja. Kella 17:00 paiku tuli I.F tagasi, avastas, et A.F lamab voodis samas asendis, ta katsus A.Ft ja sai aru, et viimane on surnud. Ta läks välja ja helistas Tulika põigu spordikompleksist politseisse. Teatas, et tema eluruumis on naise laip. Umbes 5 minuti pärast sõitsid kohale politseinikud. Ta ütles neile, et lõi metallkausiga Ale vastu nägu. Ta lõi A Ft ainult ühe korra. Kauss jäi temast köögilauale. Kauss on värvitud siniseks. Ta kahetseb, et lõi A Ft kausiga. Ta ei arvanud, et sellest löögist võib A surra. A surma ta ei tahtnud.(t.l. 68 – 71, 72 – 73); ütluste ja olustiku seostamise protokolli mille käigus I.F kahte tuba ja selgitas, et ta elas nendes tubades koos Aga. Seejärel osutas I.F kahhelkivist seintega toale ja selgitas, et sellesse tuppa olid nad teinud köögi, kus valmistasid tuleasemel endale toitu. Ta selgitas, et 26.12.2005 kella 01 ajal olid nad Aga köögis, jõid odekolonni ja õlut, keetsid viinereid ja ajasid juttu. A istus seina ääres toolil, seljaga vastu seina, ta oli väga purjus ja hakkas I.F solvama. I.F selgitas, et ta ei suutnud end A solvangute tõttu vaos hoida ning võttis metallkausi ja lõi At vastu nägu. Seejuures oli kausi põhi suunatud A näo poole ja löök tabas nina. Peale lööki hakkas Al ninast verd jooksma, kuid teadvust ta ei kaotanud ja jäi toolile istuma. I.F lahkus pärast juhtunut hoonest ja tuli tagasi 26.12.2005 hommikul kella 05.00-06.00 ajal. Ta nägi, et A lamab selili koridori põrandal nende toa sissepääsu vastas. A võttis endal seljast ühe jope. I.F nägi, et Aga on kõik korras ning läks kööki, kus jõi tühjaks pudeli odekolonni. Köögis oli ta umbes pool tundi. Köögist tulles nägi I.F, et A lamab, nägu allapoole. Ta arvas, et naine magab. Võttis tal käe alt kinni ja tiris voodisse. A oigas seejuures, Kuna oli pime, ei näinud I.F Al kehavigastusi. Selle järgi otsustades, et ta määris oma püksid verega, oli naine verega koos. Ta pani A voodisse, kattis tekiga ja läks magama, arvates, et ka naine magab. Hommikul ärkas ta kella 12 paiku. A lamas voodis samas asendis nagu ta jätnud oli. Ta arvas, et A magab, ei tahtnud teda äratada. I.F läks majast välja. Tuli tagasi kella 17 ajal. A lamas samas asendis, ei vastanud hüüdele. I.F katsus, naine oli külm, pulssi ei olnud. Siis sai ta aru, et A on surnud. Ta läks ja helistas politseisse. (t.l. 76 - 78, 79 - 80); SA Põhja – Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr. 58 11.04.2006.a., kus eksperdi arvamuse kohaselt I.F ei ole nõrgamõistuslik, ei nõdrameelne ega põe vaimuhaigust. Tal esineb alkoholisõltuvus (F10.21), mis avaldus joomatungis, surrogaatide kasutamises, moraalse ja sotsiaalse degradatsiooni nähtudes. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamist ta ei vaja. Ka ei esinenud I.F 26.12.2005 selliseid psüühikahäireid, mis oleksid oluliselt piiranud või takistanud tal aru saada süüksarvatud teo keelatusest ja oma käitumist juhtida vastavalt sellele arusaamisele. I.F oli tavalises alkoholijoobes ja süüdivusseisundis. Tema subjektiivsetes elamustes ega tema välises käitumises pole objektiivseid viiteid erilise emotsionaalse (kaasaarvatud patoloogiline afekt) seisundi esinemisele talle inkrimineeritava teo sooritamise ajal. Oma psüühilise seisundi poolest on I.F võimeline kohtu ette astuma ja süüdimõistva otsuse korral karistust kandma. (t.l. 92 - 94); jt. kriminaalasja materjale. Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sinna juurde kuuluvat fototabelit, sündmuskoha täiendavat vaatlusprotokolli ja sinna juurde kuuluvat fototabelit, Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse DNA ekspertiisiakti nr. GE – 0542 – 06/1331 09.05.2006.a., asitõendi vaatlusprotokolli ja sinna juurde kuuluvat fototabelit, Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja – Eesti osakonna surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti nr. 1107 27.12.2005.a., fototabelit, I.F-i puhtsüdamlikku ülestunnistust, ütluste ja olustiku seostamise protokolli, SA Põhja – Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr. 58 11.04.2006.a., ning süüdistatava I.F-i poolt nii kohtuistungil kui ka kohtueelsel menetlusel antud süüd tunnistavaid ütlusi, samuti tunnistaja – kohtuarstekspert Jaak Põderi ja tunnistaja SR poolt kohtueelsel menetlusel antud süüdistatava 3 I.F-i süüd kinnitavaid ütlusi asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on I.F-i süü temale inkrimineeritud ettevaatamatusest teise inimese surma põhjustamises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on I.F-i käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 117 ettenähtud kuriteona. Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavat varem kriminaal korras karistatud ei ole.(t.l. 65 - 66). Süüdistatavat on varem kolmel korral karistatud väärtegude toimepanemise eest.(t.l. 65 - 66). Vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kohus arvestab karistuse mõistmisel samuti seda, et kuna süüdistatav on toime pannud teise astme eluvastase süüteo, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatavale tuleb mõista karistus vangistuse näol, kuid arvestades süüdistatava siirast ja puhtsüdamlikku kahetsust võib mõista vangistuse sanktsiooni keskmise määras. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §- dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 9; 237, 238 lg 1 p 3; lg 2; 311; 312; 313 kohtunik O t s u s t a s: Süüdi mõista I.F KarS § 117 järgi ja karistada teda 2 /kahe/ aastase vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 /üks/ aasta ja 4 /neli/ kuud. Tõkend – vahistamine, jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Karistuse kandmise alguseks lugeda tema vahi alla võtmise päev,s.o. 26.12.2005.a.. Kohaldades KarS § 68 lg.1 sätteid lugeda karistusest ära kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 26.12.2005.a. – 30.10.2006.a.,s.o. 10 /kümme/ kuud ja 4 /neli/ päeva. Seega karistusest kuulub ära kandmisele 5 /viis/ kuud ja 26 /kakskümmend kuus/ päeva vangistust kohtuotsuse kuulutamise päevast,s.o. 31.10.2006.a.. Asitõenditena antud kriminaalasjas olevad teksapüksid, metallkausid ja haamer, mis on paigutatud Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna isikuvastaste kuritegude talituse hoiuruumi, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendina antud kriminaalasjas olev CD – plaat I.F-i ütluste olustikuga seostamise kohta, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Välja mõista I.F-ilt tasu Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuses teostatud DNA ekspertiisi eest summas 8760.-EEK-i, mis kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXXX Eesti Ühispangas , kood 401, viitenumbriga XXXXXXXXXXX Välja mõista I.F-ilt tasu Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja – Eesti osakonna teostatud surnu kohtuarstliku ekspertiisi eest summas 6800.-EEK-i, mis kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas , kood 401, viitenumbriga XXXXXXXXXXXXX Välja mõista I.F-ilt tasu SA Põhja – Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi eest summas 5239.80.-EEK-i, mis kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga XXXXXXXXXX või nr. XXXXXXXXX Hansapangas, viitenumbriga XXXXXXXXXX 4 I.F-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 7424.56.-EEK-i, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga XXXXXXXXXXXXXX või nr. XXXXXXXXXXXXXX Hansapangas, viitenumbriga XXXXXXXXXXXXXX. I.F-ilt välja mõista KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga XXXXXXXXXXXXXX või nr. XXXXXXXXXXXXXX Hansapangas, viitenumbriga XXXXXXXXXXXXXX. Vastavalt KrMS §-le 318 ja § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtule, apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kusjuures vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 5