← Eesti

1-07-15303/2

Obsah (7)§ 127§ 137§ 65§ 1043§ 1045§ 130§ 128

Kriminaaltoimik 1-07-15303 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 23. detsembril 2008. a. Tartus Kalevi 1, Tartu kohtumajas koht Kriminaalasja number 1-07-15303 K

§ 127; § 128 lg 3, 5; § 130 lg 2; § 137; § 1043 alusel järgmised tsiviilhagid: - O.S.

kasuks varalise kahju nõudes 80 000.00 (kaheksakümmend tuhat) krooni ja mittevaralise kahju nõudes 30 000.00 (kolmkümmend tuhat) krooni; - P.S. kasuks varalise kahju nõudes 45 000.00 (nelikümmend viis) tuhat krooni. A.P. poolt tasutud riigilõiv 1000.00 (üks tuhat) krooni O.S. mittevaralise kahju nõudes, tagastada RLS § 22 lg 1 p 11 alusel. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista P.A-lt ja M.M-ilt riigituludesse järgmised menetluskulud: - kummaltki riigituludesse sundraha 6525.00 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kummaltki ekspertiisikulud 2875.00 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni; - P.A-lt mõista välja kaitsjatasu kokku 2473.28 krooni (kaks tuhat nelisada seitsekümmend kolm krooni ja kakskümmend kaheksa senti) ja kaitsjale kriminaaltoimiku koopia tegemise kulu 154.20 krooni (ükssada viiskümmend neli krooni ja kakskümmend senti); - M.M-ilt mõista välja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 154.20 krooni (ükssada viiskümmend neli krooni ja kakskümmend senti). Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbanka, viitenumber

  1. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad kohtukulud 30 päeva jooksul Kohtukulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtule Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o 26 jaanuarist
  2. a. Süüdistus ja kuriteo kvalifikatsioon . 3 P.A süüdistatakse selles, et tema 16.03.
  3. a. kella 05.00 paiku Tartumaal Kõrveküla palkamaja ees s.o avalikus kohas ja kolmandate isikute juuresolekul, grupis koos M.M-i ja Mario Sõõroga rikkus raskelt avalikku korda ja rahu sellega, et lõi palkmaja trepil ühel korral rusikaga näkku K.P. ´ut, tekitades K.P. ´ule löömisega füüsilist valu ning seejärel ründas majas L.S. ´t, lüües teda ühel korral rusikaga näkku ja tekitades L.S. ´le löömisega füüsilist valu. Samal ajal ründas M.M palkmaja ees O.S. ´t, lüües teda korduvalt rusikate ja jalgadega näkku ning kehapiirkonda, tekitades O.S. ´le löömisega kehavigastused – alalõualuu murru vasakul näo poolel, hamba kroonide osalised murrud, näo põrutuse ja nahamarrastused ning P.A lõi kuritegu tõkestama tulnud P.S. ´ele rusikaga näkku, tekitades löömisega P.S. ´ele kehavigastused – näo põrutuse koos verevalumitega ja viie hamba kroonide murrud. Seejärel kui O.S. püüdis palkamajast lahkuda, järgnes talle M.M ja lõi O.S. ´le korduvalt rusikaga näkku ning Mario Sõõro ründas palkamaja ees S.S. , lüües teda ühel korral rusikaga näkku, põhjustades löömisega S.S.´le füüsilist valu. Sellega pani P.A toime KarS § 263 p 1, 2, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule ja grupi poolt. M.M süüdistatakse selles, et tema 16.03.
  4. a. kella 05.00 paiku Tartumaal Kõrveküla palkamaja ees s.o avalikus kohas ja kolmandate isikute juuresolekul, grupis koos P.A ja Mario Sõõroga rikkus raskelt avalikku korda ja rahu sellega, et P.A lõi palkmaja trepil ühel korral rusikaga näkku K.P. ´ut, tekitades K.P. ´ule löömisega füüsilist valu ning seejärel ründas P.A majas L.S. ´t, lüües teda ühel korral rusikaga näkku ja tekitades L.S. ´le löömisega füüsilist valu. Samal ajal ründas M.M palkmaja ees O.S. ´t, lüües teda korduvalt rusikate ja jalgadega näkku ning kehapiirkonda, tekitades O.S. ´le löömisega kehavigastused – alalõualuu murru vasakul näo poolel, hamba kroonide osalised murrud, näo põrutuse ja nahamarrastused ning P.A lõi kuritegu tõkestama tulnud P.S. ´ele rusikaga näkku, tekitades löömisega P.S. ´ele kehavigastused – näo põrutuse koos verevalumitega ja viie hamba kroonide murrud. Seejärel kui O.S. püüdis palkamajast lahkuda, järgnes talle M.M ja lõi O.S. ´le korduvalt rusikaga näkku ning Mario Sõõro ründas palkamaja ees S.S. , lüües teda ühel korral rusikaga näkku, põhjustades löömisega S,S,´le füüsilist valu. Sellega pani M.M toime KarS § 263 p 1, 2, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule ja grupi poolt. Kohtus tuvastatud asjaolud ja tõendid. Kohtuistungil P.A tunnistas oma süüd ja kahetses tehtud. M.M kohtuistungi algul tunnistas oma süüd ,kuid viimases sõnas ei olnud nõus ei tema vastu esitatud tsiviilhagiga ega tunnistanud ,et oleks kedagi löönud , ta ainult maja ees tõukas üht purjus noorukit .Ta ei ole nõus teiste süüd enda peale võtma. 4 Kohus asja arutanud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis ,leiab ,et on tõendamist leidnud nii M.M-i kui ka P.A süü 16.03.2003 aastal kella 05.00 paiku Tartumaal Kõrveküla palkamaja ees s.o avalikus kohas ja kolmandate isikute juuresolekul rahu ja avaliku korra raske rikkumise toime panemises vägivallaga, vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule ja grupi poolt, so KarS § 263 p 1, 2, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemises. M.M-i ja P.A süü on tõendatud kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega. Kannatanu O.S. avaldatud ütluste (tll0-12) kohaselt 15.03.
  5. a. umbes kl 21.00-22.00 vahel läks ta Kõrveküla puhkemajja sõber K.P. u sünnipäevale Mingeid probleeme ei olnud, kuni Martini nimeline joobes noormees lõi 16.03.
  6. a. kl 06.30 paiku tahtlikult puhkemaja akna katki Martin koos oma tüdruku Karoliniga tahtis seejärel koju minna, kuid nad ütlesid, et enne ei tohiks, kui omanik on tulnud ja akna hind on hüvitatud. Martin andis oma mobiiltelefoni K lõhutud akna eest vabatahtlikult tagatiseks. Martin, Karolin, Reena ja J läksidki ära, kuid tulid umbes 15 minuti pärast tagasi koos M.M-i nimelise noormehega, Mario Sõõruga, P.A-ga ja Marko Merilaineniga. №ormeeste tulles astus ta välja verandale. M.M-i tuli tema juurde ja küsis, milles on probleem. Ta vastas, et nende sõber oli akna ära lõhkunud. Selle peale möödusid noormehed temast ja läksid K.P. u juurde, kes seisis uksel. Reena väitis, et Koli teda solvanud ning vist P.A lõi K rusikaga näkku. Pärast seda näitas Reena tema peale, et ka tema olevat Reenat solvanud. M.M-i küsis, kas ta on Reenat solvanud ja nimetanud litsiks. Tema ega keegi teine seda Reena kohta öelnud ega muul viisil solvanud ei olnud. Seda ta ka ütles. Pärast seda hakati teda peksma. Üks peksjatest oli kindlasti M.M-i. Ta istus verandal ja esimene löögi sai jalaga näkku, siis löödi rusikaga näkku. Kui P.S. tuli vahele teda kaitsma, siis löödi ka P rusikaga näkku. Ta ütles, et tal on hambad puruks, mille peale M.M-i ütles, et tal on pohhui ja peksis teda jällegi rusikaga ja jalgadega näkku. Peksmise ajal oli ta seekord püstiasendis ja püüdis löökide eest end varjata. See ei õnnestunud. Ta astus verandalt alla, kuid M.M-i tuli talle järgi ja peksis puhkemaja ees oleval platsil edasi, lüües teda veel korduvalt rusikaga näkku. Peksmine toimus umbes viie minuti jooksul umbes kl 05.15 või 05.30 paiku. Pärast peksmise lõpetamist lubas M.M-i teda üles otsida ja ära tappa, kui õde Reena M.M-i peaks tema peale kaebama. Ta läks majja sisse ja nägi verist P.S. t. Ta sai aru, et peksmiseks ei olnud mingit arusaadavat põhjust. Peksmise järel olid tal purustatud alalõualuu, vigastatud hambaid kuni 20, sest osad hambad olid pooleks löödud, osadest olid killud väljas. Ta viibis haiglas 2 ööpäeva näo- ja lõualuu kirurgia osakonnas ning 18.03.
  7. a. teostati operatsioon. Kannatanu ütlusi kinnitavad toimikus olevad järgmised tõendid : isiku fotode järgi äratundmiseks esitamiseprotokolliga ,millest nähtub O.S. tundis ära talle esitatud fotodel Mario Sõõro nimelise noormehe, kes viibis 16.03.
  8. K.P. u sünnipäeval. 5 Hambaarsti tõend (Tl 20), millest nähtub et O.S. le on traumajärgselt tehtud hulgaliselt protseduure. Senise ravi on maksnud haigekassa. Edasises ravis on ette nähtud hammaste kroonimine, mis võib maksma minna umbes 30 000 kr ning 24nda hamba suhtes võib vajalikuks osutuda tulevikus implantaat maksumusega 17 000 kr. hammaste kroonimisi haigekassa ei kompenseeri. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 161 (Tl 22-23) mille kohaselt O.S. l esinesid alalõualuu murd vasakul pool; 34, 35 ja 24 hamba kroonide osalised murrud, näo põrutus koos nahaalasute verevalumite ja nahamarrastustega samas piirkonnas. Tervisekahjustus on tekitatud tömbi vägivallaga, võimalik, et 16.03.
  9. a. löökidest kõvade tömpide esemetega, näiteks rusikatega, kängitsetud jalaga. O.S. l esinevad kehavigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega mitte enam kui 4 nädalat; 34, 35 ja 24 hammaste kroonide osalised murrud põhjustavad üldist püsivat töövõimakaotust mitte enam kui 3 %. Kannatanu P.S. avaldatud ütluste (tl 25-27) kohaselt oli ta oma sõbra sünnipäeval 15.03.
  10. a. Kõrvekülas, kust lahkus kl 23.00 paiku. Järgmisel päeval, s.o 16.03.
  11. a. läks ta sinna tagasi O.S. kutsumisel, et viimane peolt koju viia. Kui ta kohale jõudis, siis O rääkis, et keegi oli aknaklaasi katki löönud. Mõne aja pärast sõitsid maja juurde kaks autot paljude inimestega. Autodest välja tulles küsiti kohe, et kus on need kutid, kes Reena M.M litsiks sõimasid ning küsisid O.S. lt, kas viimane ka sõimas. O. vastas, et ei ole kedagi sõimanud. Siis lõi keegi O mitu korda näkku ning O kukkus maha. Üks mees lõi O ka lamavana veel ühekorra jalaga näkku. Tema läks vahele ning sama lööja lõi ka talle ühekorra rusikaga näkku, s.t vastu hambaid. Löögi tagajärjel läks pooleks kaks alumist esihammast ja üks ülemine esihammas. Samuti hakkasid hambad löögi tagajärjel liikuma. Ta läks majja pesema. Siis tuli O tema juurde ja nad läksid ära. Enne kui O löödi, lõi üks pikemat kasvu noormees maja uksele tulnud K.P. ut rusikaga näkku. Kannatanu ütlusi kinnitavad traumakaart (tl 29-30), millest nähtub, et P.S. ele löödi 16.03.
  12. a. rusikaga näkku, mille tagajärjel on tal turse alahuule piirkonnas, alumised (eesmised neli) on sissepoole nihkunud, igeme peal verevalum. Turse parema huule piirkonnas. Samuti isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 165 (tl32-33), millest nähtuvalt P.S. el esinesid nõo põrutus koos verevalumi ja pehmete kudede tursega samas piirkonnas; 41, 42, 31 ja 35nda hamba kroonide murrud. Tervisekahjustus on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et 16.03.
  13. a. löögist/löökidest kõvade tömpide esemetega, nt rusikatega. Kehavigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega mitte enam kui 4 nädalat ja püsivat üldist töövõimekaotust mitte rohkem kui 3%. Samuti isiku fotode järgi äratundmiseks esitamisel(tl 38) tundis P.S. ära Mario Sõõro, kes oli tulnud võõraste noormeeste seas ning tema mäletamist mööda viibis O.S. peksmise ajal juures ja P.A, kes oli O.S. peksmise ajal seal vahetus läheduses ning sama isik lõi rusikaga näkku uksel seisnud K.P. ut. Sama mees palus temalt vabandust hammaste purulöömise eest Kannatanu K.P. u avaldatud ütluste(tl 39-42) kohaselt pidas ta 15.03.
  14. a. Kõrvekülas oma sünnipäeva. Kl 05.00 ajal hakkas Martin sünnipäevalistega 6 norima ning tekkis sõnavahetus Martini ja O.S. vahel (viimane püüdis Martinit korrale kutsuda). Ütlemiseks läks sellepärast, et tema pani mängima talle meeldiva metallica muusika. Martin hakkas seepeale CD-sid loopima ning O kutsus Martinit korrale. Sõnavahetusse sekkus ka Martini tüdruk Karolin. O. püüdis asja rahulikult lahendada, aga Martin ja Karolin käitusid üleolevalt ja siis O ütles tüdrukule, et lits ära sega vahele. Seejärel väljusid Martin ja Karolin majast ning Martin lõi jalaga maja aknal ühe ruudu puruks. Nad ütlesid seejärel minejatele, et need peaksid kuni peremehe tulekuni kohale jääma ja akna kinni maksma või jätavad telefoni võla katteks. Martin jättis telefoni tema kätte ja lubas hommikuks raha tuua, et aknaruut kinni maksta. Peale seda Martin koos oma tüdrukuga ning veel J. ja Reena lahkusid. Mõne aja pärast tulid nad tagasi koos kahe autotäie inimestega, kolmas auto oli J oma. Nende saabudes läksid tema ja O välja. Tema jäi uksele ja O astus umbes ühe sammu jagu õue poole. Kõige esimesena küsiti O käest, et kes ütles Reenale lits. O vastas, et ei ole midagi öelnud. Seejärel küsiti temalt sama. Kui ta oli vastanud, et tema ei ole kellelegi lits öelnud, näitas Reena näpuga tema poole ja siis astus Reena selja tagant välja keegi noormees, kes ütles, et on Reena vend ning siis küsis see noormees temalt, et kes ütles noormehe õele lits. Ta sai vastata, et tema ei ole midagi öelnud, kui tema juurde tuli pikemat kasvu noormees ja lõi teda rusikaga näkku. Ta astus mõned sammud tagasi ja tema lööja astus majja sisse ja küsis trepi kõrval seisvalt L.S. lt, kas see ütle lits. L vastas, et ei öelnud. Samas lõi noormees L kohe rusikaga näkku. Hiljem kuulis ta, et tema lööjat kutsuti Villuks. Peale seda läks ta maja teisele korrusele ja teda rohkem ei löödud. Mõne aja pärast tulid Reena ja Villu ka esimesele korrusele ning nõudsid tema käest Martini telefoni. Sellel ajal kui ta telefoni tagastas, karjus Villu ebatsensuursete sõnadega ja käskis temal kiiremini teha. Samal ajal oli teisel korrusel veel O pruut (A) ja J ütles, et mida te karjute. Selle peale tahtis Villu ka J kallale minna, aga seda ta siiski ei teinud. Peale seda Villu ja Rene läksid teiselt korruselt minema. Esimeselt korruselt oli kuulda Villu karjumist ja seda, kuidas Villu tahtis mitu korda uuesti üles teisele korrusele tulla. Reenale ei öelnud tema mäletamist mööda keegi midagi halvasti. Kannatanu L.S. avaldatud ütluste kohaselt oli ta K.P. u sünnipäeval. Kaklus sai alguse ühele tüdrukule halvasti ütlemisest. O. ütles halvasti kas Reenale või viimase sõbrannale. Seda arvab ta selle põhjal, et need võõrad, kes tulid, küsisid, et kes ütles tüdrukule halvasti. Tema nägi ainult seda, kui P korra vastu nägu löödi. O peksti väljas, aga seda ta ei näinud. Teda löödi rusikaga kõrva piirkonda tugevalt. Pärast tema löömist ütles keegi, et see on vale mees. Sellest sai ta aru, et taheti lüüa kedagi konkreetset, aga keda, ei tea. Temal lööja suhtes pretensioone ei ole. Kannatanu S.S. (tl 52-53, 55-56) avaldatud ütluste kohaselt oli ta sõbra sünnipäeval. Mingil ajal tekkis Martini nimelisel noormehel muusikavaliku üle sõnavahetus O.S. ga. Martin viskas CD-plaadi mineja ja O. kutsus Martinit korrale. Martin oli väga purjus ja hakkas kõigiga sõimlema. O ja Martini sõnavahetusse sekkus ka Martini sõber Karolin, kes hakkas Martini käitumist kaitsma. Selle peale hakkas O. Karolini sõimama (mida sa otsid siit, ära seda 7 jne) ning kasutas ka väljendit „lits“. Reena poole ei pöördunud keegi ja O. Reenale halvasti ei ütelnud. Peale seda läksid Martin ja Karolin välja ning peaaegu kohe purunes ka maja aknaruut. Kuna Martin oli akna ära lõhkunud ja raha ei olnud anda, siis pika jagelemise peale andis Martin oma telefoni pandiks. Seda, kas nad läksid minema või ei ta ei tea. Öösel mingil ajal oli ta teisel korrusel ja valmistus magama heitma, kui tuppa sisenesid J ja mingi pikemat kasvu noormees. Nad vaatasid temale otsa ja J ütles, et see ei ole see ja nad läksid ära. Esimeselt korruselt hakkas kostma kõva lärmi ja ta läks alla vaatama. Lärm kostis verandalt. Ta läks vaatama ja nägi, et J oli mingite noormeestega verandal. Võõrastest tundis ta ära vaid Mario Sõõro. Ta küsis Jlt mis toimub ja selle peale hakkas Mario temaga õiendama ja lõi teda rusikaga ühe korra näkku. Peale seda põgenes ta tuppa tagasi ja talle järgnesid Mario, Reena ja viimase vend. Seejärel läks ta üles teisele korrusele ja heitis magama. Kaklust ta pealt ei näinud. Kannatanu ütlusi kinnitab ka isiku fotode järgi äratundmise protokoll (tl57)millest nähtub ,et S.S. tundis ära fotolt Mario Sõõro, kes tuli koos seltskonnaga ja oli üks neist kes hakkasid kohalolijaid peksma ja lõi teda ühel korral rusikaga näkku. Lisaks kannatanute ütlustele tõendavad kohtualuste süüd ka kohtuistungil avaldatud tunnistajate ütlused. Tunnistaja R.P. avaldatud ütluste ( tl 59-61) kohaselt oli ta sõber K.P. u sünnipäeval. Umbes kl 05.00 ajal toimus intsident, kus Martini nimeline noormees lõi tahtlikult puruks maja akna. Kahju hüvitamiseks andis Martin mobiili K.P. u kätte ja lubas hommikuks raha tuua. Umbes 5-10 minutit hiljem sõitis hoovile kolm autot. Autodest tulid maja juurde J, Reena ja umbes 4-5 võõrast noormeest. J näitas näpuga algul K.P. u peale ja seejärel O.S. peale ja seletas midagi. Samuti näitas O peale Reena M.M ja ütles, et O oli teda solvanud. Peale seda üks noormees lõi O. Tema üritas Mario Sõõrole seletada, et Reenat keegi ei solvanud, aga keegi ei kuulanud teda. Talle jäi mulje, et Reena kutsus peksjate seltskonna kohale. Üks peksjatest oli Reena vend. Peale esimest lööki ütles O, et mees oli tal hamba katki löönud. Selle peale ütles lööja, et see on ükskõik. Sama noormees lõi O uuesti ning O kukkus maha. №ormees hakkas O jalaga lööma. P.S. läks vahele, kuid keegi lõi Peetrit näkku. Peale seda läksid tema ja P ära tuppa. O löömise ajal oli ümber 3-4 noormeest. Pärast kuulis ta teistelt, et kannatanuid oli rohkem olnud. Tunnistaja A.L. avaldatud ütluste (tl 64) kohaselt oli ta sõber K.P. u sünnipäeval. Tema magas teisel korrusel, kui kuulis läbi une klaasi klirinat. Ta magas edasi. Mõne aja pärast keegi hüüdis, et mingid tüübid tulid kolme autoga. Ta tõusis ja läks alla. Ta nägi, kuidas keegi lõi kedagi, aga ta ei näinud lööjat ega kannatanut. Kaklust ta ei näinud. Ta nägi, kuidas noormees, keda sõbrad hüüdsid Villuks koos mingi tüdrukuga tulid trepist üles ja tüdruk näitas näpuga K suunas ning ütles, et K käes peaks olema telefon. Villu hakkas K ähvardama ja telefoni tagasi nõudma. K. kutsus J. , kes tõi telefoni ja see anti Villu kätte. Peale Villu lahkumist teiselt korruselt jäid tema, J. A. ja A K toa juurde. Samal ajal, kui nemad olid üleval, tahtis Villu kogu aeg ülesse tagasi tulla ning viimase 8 enda sõbrad hoidsid Villut tagasi. Ta nägi O.S. t, kes oli verine. Ka P.S. oli verine. Tunnistaja J. A. avaldatud ütluste (tl.65) kohaselt oli ta K.P. u sünnipäeval. Kaklust ta pealt ei näinud. Nägi võõraste tulemist kahe autoga. Tema läks siis aga teisele korrusele. Talle tuli vastu K.P. , kes andis tema kätte mobiiltelefoni ja käskis selle ära peita. Trepist tuli üles võõras noormees, kes käitus inetult ja nõudis K.P. ult mobiiltelefoni ning käitus väga ähvardavalt. K käsul tõi ta telefoni ja andis noormehe kätte. Samal ajal keegi, tema arust Mario Sõõro, hüüdis, et aitab ja jätame järele. Võõras noormees läks esimesele korrusele tagasi ja andis telefoni Reena nimelise tüdruku kätte. O.S. nägu oli hirmsasti paistes. Tunnistaja H.K. avaldatud ütluste ( tl 67) kohaselt ta oli K.P. u sünnipäeval. Kaklust ja võõraid ta ei näinud, kuna oli samal ajal saunas. Ta kuulis vaid, kuidas P.S. ütles, et tal löödi hambad sisse ja keegi ütles, et „sind ei pidanud üldse lööma ja ma tõmban sinul hambad sirgeks“. Siis kuulis ta veel, et keegi hüüdis: „Viljar, ära mine enam üles, sinna ei ole sinul tarvis minna.“ Peale seda jäi vaikseks ning toimunust kuulis ta hiljem teistelt. Tunnistaja R.S. avaldatud ütluste (tl 68-70 ) kohaselt oli ka tema sünnipäeval kus tekkis muusika valikul arusaamatus Martini ja sünnipäevaliste vahel. Martin vihastus ja viskas CD-plaati. Ta sai pihta. Mingil hetkel lõi Martin katki akna, aga ta ei näinud seda, vaid kuulis ainult klirinat. Seejärel tekkis O Martiniga sõnavahetus, millesse liitus ka K ning sõnavahetuse käigus ütles O. K, et mis topid oma nina vahele, tõmba minema lits. Pärast seda andis Martin oma telefoni tagatiseks ja lubas hommikuks raha tuua. Seejärel lahkus koos J. Mõni aeg hiljem sõitis maja hoovile kolm autot. Kahest tulid välja 5-6 inimest. Ta nägi, kuidas pikemat kasvu noormees lõi maja uksel seisvat K.P. ut. K. tuli tuppa ja tema läks K juurde. Seejärel läks ta uksele. Uksel tuli talle vastu verise näoga P.S. . Ta nägi, kuidas ümber O oli 3 noormeest ning O löödi. O. kummardus löökidest ja samas löödi O jalaga näkku. K löönud noormees lõi ka L.S. t. Reenale ei öelnud keegi midagi sünnipäeval halvast. Tunnistaja on isiku fotode järgi äratundmiseks esitamisel (tl 71-72) tundnud ära M.M-i ja P.A , kes osalesid peksmises. Kes neist keda konkreetselt lõi, ta ei mäleta. Tunnistaja K.S. avaldatud ütluste (tl73-75) kohaselt olles sünnipäeval ,siis kella 04.00 ajal tekkis tüli, mille käigus löödi Martin Pihlakut ja teda sõimati litsiks. Kui ta O.S. lt küsis, et miks see talle lits ütles, vastas O, et ta ju ongi lits. Peale tüli tema, Reena M.M, Martin Pihlak ja J.P. sõitsid minema. Mingil ajal Reena helistas kellelegi ning nad sõitsid Kõrveküla tankla juurde. Seal väljus autost Reena ning ajas seal temale võõraste noormeestega juttu. Peale seda sõitsid nad sünnipäevale tagasi. Tema ja M jäid autosse ning kaklust ei näinud. Tunnistaja M.P. avaldatud ütluste ( tl 76-78) kohaselt olles sünnipäeval küsis mingil hetkel sünnipäevaliste käest, et kas keegi „inimeste muusikat“ ei paneks. 9 Mõne aja pärast tuli tema juurde O. ning hakkas ülbitsema ning pani talle süüks, et ta tahab kuulata teist muusikat. Ülbitsemise käigus ütles O. K, et mis sa libu segad. Seejärel hakkasid tema, K ja J ära minema. Ta lõi lahkudes solvumisest aknaklaasi jalaga katki. Majast tuli välja O. koos teistega ning temalt löödi jalad alt ära ning hakati jalgadega lööma ta kaitses oma nägu. J.P. tuli talle appi ning tema löömine lõpetati. Nad läksid uuesti majja ja temalt hakati aknaklaasi eest raha nõudma. Kuna tal raha ei olnud ja teised tema ilma raha andmata minema ei lasknud, andis ta teiste tungival nõudmisel ära oma telefoni. Raha nõudmise käigus üritas K teda kaitsta, aga O. ütles uuesti, et lits ära topi oma nina vahele. Tema, J, K ja Reena sõitsid minema autos Reena helistas kellelegi. Nad sõitsid Kõrveküla tanklasse, kus oli kaks autot. Tema autost väljas ei käinud. Nad sõitsid sünnipäevale tagasi. Teised läksid maja juurde, aga tema ja K jäid autosse. Kaklust nad pealt ei näinud. Sünnipäeval öeldi „lits“ ainult K. Tema meelest Reenat ei solvanud keegi. Tunnistaja J.P. avaldatud ütluste (Tl 79-81) kohaselt oli ta sünnipäeval. Ta magas, kui aken lõhuti ning läbi une kuulis hüüdmist „J“. Pärast kuulis ta, et akna lõhkus ära Martin, kes oli sünnipäevalistega tülli läinud. Tüli käigus kaitses ta Martinit. Seal juures oli ka Martini tüdruksõber K, kellele O. ütles lits. Peale tüli läksid tema, Martin, K ja Reena tema autosse ning hakkasid ära sõitma. Autost helistas Reena oma vennale. Nad sõitsid Kõrveküla tankla juurde, kus neid ootas Reena vend oma sõpradega. Nad sõitsid kolme autoga sünnipäevale tagasi. K ja Martin jäid autosse. Ta ei mäleta kakluse järjekorda, aga majas sees nägi ta, kuidas L.S. tuli trepist alla ning võõrastest pikemat kasvu noormees lõi L. Edasi nägi ta, et P.S. el oli nägu verine, otsest löömist ta ei näinud. Pikka kasvu võõras noormees kõndis pidevalt mööda maja ringi ja tülitses kõigiga ning käitus väga jõhkralt. Ta nägi ka, kuidas pikemat kasvu noormees lõi O jalaga näkku. Lööjat ta täpselt ei mäleta, aga oli vist pikemat kasvu noormees, kes kõigiga tüli noris. Tunnistaja Margo Merilaineni avaldatud ütluste ( Tl 82) kohaselt sai tema koos sõpradega Kõrveküla tanklas kokku Reena M.M-iga, kes oli eelnevalt helistanud. Tanklas väitis Reena, et viibis sünnipäeval, kus teda litsiks sõimati ja kedagi olevat löödud. Reena tahtis koos nendega sünnipäevale minna ja tekkinud probleem ära lahendada. Tema, P.A, Mario M.M, Rauno Heinla, Livika Piho ja M.M läksidki. Ta läks koos teistega majja. Löömisi ta oma silmaga ei näinud. Nägi aga mingil ajal noormeest, kellele olid lõualuul alumised hambad sissepoole viltu. Ta aitas hambad sirgu tõmmata. P.A palus sellelt noormehelt vabandust löömise pärast. Tunnistaja Livika Piho avaldatud ütluste (Tl 83-86) kohaselt tema telefonile helistas Reena M.M ja ütles ,et talle oli mingil sünnipäeval öeldud „lits“ ning keegi olevat peksa saanud. Reena tahtis rääkida M.M-iga ning ta andis telefoni edasi. Peale kõnet ütles Tarmo, et nad kohtuvad Reenaga Kõrveküla tanklas. Nad sõitsid sinna kahe autoga. Reena M.M ja J seletasid tanklas, et Reenat ja Karolinet sõimati litsiks ning Martini imelist noormeest olevat löödud. Reena tahtis, et nad läheksid sünnipäevale ja lahendaksid tekkinud olukorra. 10 P.A oli väga purjus ja tahtis kohe minna asju klaarima. Nad läksidki. Tema jäi auto juurde, kuid teised käksid sünnipäevaliste juurde. Ta nägi, kuidas Rauno lükkas kedagi, kes kukkus. Lükkamise ajal seisis Rauno kõrval ka P.A . Enne lükkamist toimus jutuajamine. Peale lükkamist läks P.A majja ning ta nägi aknast, kuidas P.A lõi kedagi. Ka teised läksid majja. Edasi ta ei näinud. Mingil ajal väljus majast poiss, kes kõndis autode poole ja hoidis kätt näo ees. Poisile järgnes Mario Sõõro, kes kiskus seda poissi riietest ning lõi mitu korda rusikaga näkku. Neile järgnes ka M.M , kes läks neile vahele ning käskis Mariol maja juurde tagasi minna. Mario läkski. Ta nägi, et poisi nägu oli verine. Tarmo hakkas seda poissi tõukima ja lükkas pikali. Tema läks vahele ja nõudis, et Tarmo lõpetaks. Tarmo küsis, et miks poiss sõimas Reenat litsiks. Poiss lubas, et ei ütle Reenale enam kunagi lits. Sinna tuli veel üks poiss ning koos verise näoga poisiga läksid nad ära. Ta läks koos Tarmoga majja. Kui nad majas olid, siis Viljar tahtis kogu aeg teisele korrusele mina, aga Viljarit hoiiti tagasi. Majas aitas Marko Merilainen WC-s mingit poissi, kellel olevat hambad välja löödud. Lööjaks vist Viljar Lään. Nemad hakkasid ära minema. Uksele tuli mingi poiss, kes hõikas Jannole, et mida see kutsub inimesi siia peksma. Tekkinud sõnavahetuse käigus lükkas Mario seda poissi ja lõi kõhu piirkonda. Oeale seda nad lahkusid. Tunnistaja Reena M.M-i avaldatud ütluste ( Tl 89, 92-93) kohaselt oli ta sünnipäeval. Sünnipäevaliste vahel tekkis tüli ning selle käigus solvati teda ja KS-. Neile öeldi „lits“. Tema, Janno Palo, Martin Pihlak ja K lahkusid seepeale. Ta helistas vennale M.M-ile ning tahtis kohtuda. Nad kohtusidki Kõrveküla tanklas. Ta selgitas vennale, et teda ja Karolinet sõimati ning oleks vaja solvajaga asjad selgeks rääkida. Nad sõitsid kolme autoga peo kohta. Nad pidid ainult rääkima isikuga, kes teda ja Karolint solvas. Maja juures hakkas Rauno Heinla rääkima O.S. ga, kuid tekkis sõnavahetus, mille käigus O. lükkas Raunot ning Rauno lükkas vastu. Samal ajal läks P.A majja ja uksel lõi kedagi, vist K.P. ut. Ta läks Viljariga kaasa. Ta läks välja ja rääkis autosse jäänud; M.P. ja Karoline Subergiga. Martin ütles, et temalt oli telefon ära võetud ja tahaks seda tagasi. Ta läks majja ja rääkis Viljarile telefonist ning nad koos küsisid K käest seda tagasi. Nad said telefoni ja tema läks välja. Välja tuli ka o vend, kes hakkas sõimama. Mario püüdis vestelda, aga lükkas siis noormeest. Mario kisendas ka kellegagi. Viljar lõi trepil ka ühte noormeest, kelle kohta keegi ütles, et isik käib sõjaväes. Teisi kaklusi ta pealt ei näinud. Tunnistaja Elsa Sinijärve avaldatud ütluste (tl 58) kohaselt oli ta sünnipäeval külalisena. Kaklust ta ei näinud, kuid kuulis teistelt pärast, et toimus kaklus, kus kõige rohkem sai kannatada O.S. . Tunnistaja Rauno Heinla avaldatud ütluste( Tl 95-96) kohaselt oli ta koos sõpradega sai Kõrveküla tanklas kokku Reena M.M-iga. Reena rääkis, et oli sünnipäeval, kus üks noormees sai peksa ning Reenat ja veel ühte tüdrukut sõimati litsideks. Reena kutsus neid kaasa probleemi lahendama. P.A ja M.M olid kohe nõus minema. Nad läksidki. Maja juures P.A lõi uksel seisnud noormeest, kes lendas löögist vastu uksepiita. Viljar jäi ukse ette seisma. Seal oli palju inimesi, s.h M.M . Ta üritas maja ees seisvalt 11 noormehelt küsida, mis juhtus, aga noormees käitus väga üleolevalt ning neil tekkis sõnavahetus. Selle käigus noormees tõukas teda ja tema tõukas vastu. Tema astus kõrvale ja hakkas Jannoga rääkima. Majja sisenesid Marko Merilainen ja Mrio Süõõro. Ka tema läks majja. Ta nägi, kuidas Viljar tegi mitu korda jalgadega löömise liigutusi, aga kas Viljar ka kedagi lõi, ta ei tea. Peale jalgadega löömisliigutuste tegemist hakkas maja ees olevate inimeste seast eemalduma keegi noormees, kellele järgnesid P.A ja M.M. Tema sisenes majja ja mõne aja pärast tuli ka P.A. Majas aitas Marko mingit noormeest, kellele oli hambad puru löödud. P.A käis mööda maja ja otsis mingit telefoni. Kohtualustest on P.A juba eeluurimisel oma süüd tunnistanud. Tema avaldatud ütluste ( Tl 101) kohaselt oli ta tarbinud tugevat alkoholi ja kõike ei mäleta. Nad said Kõrveküla tanklas kokku Reena M.M-iga, kes rääkis, et sünnipäeval oli toimunud kaklus ja Reenalt võeti ära telefon. Reena tahtis, et nad läheksid asju klaarima ja telefoni ära võtma. Nad sõitsidki sinna ja sisenesid kõik majja. Ta mäletas ,et sisenedes lõi tema rusikaga näkku mingile noormehele, kes seisis välisuksel. Heiljem sai ta teada Marko Merilainenilt, et oli noormehel hambad välja löönud. Oma mäletamist mööda ta rohkem kedagi ei löönud. Telefoni said nad tagasi mingilt noormehelt. Pärast seda läks ta välja ja nägi, et Tarmo lõi mingit noormeest peaga näkku ning noormees kukkus pikali. Ta läks majja tagasi. Mõne aja pärast sõitsid nad ära. Juba autos istudes nägi ta, et väljas Mario kellegagi tülitses, aga ta ei tea, kas ka lõi. Kohtualune M.M-i aga on püüdnud juba eeluurimisel eitada enda osalemist peksmises . Tema avaldatud ütluste (Tl 107-110) kohaselt helistas talle õde Reena M.M ja tahtis kokku saada. Nad kohtusid Kõrveküla tanklas. Temaga olid Mario Sõõro, Marko Merilainen, Rauno Heinla, Livika Piho ja Viljar Lään. Reenaga oli ka keegi kaasas. Reena rääkis, et teda oli solvatud ning Martini nimeliselt poisilt oli telefon ära võetud. Nad sõitsid sünnipäevale. Enne majja sisenemist lükkas Rauno Heinla kedagi, kes kukkus maha. P.A lõi rusikaga näkku maja uksel seisnud noormeest. Tema arust vestlust löömisele ei eelnenud. Ta küsis, miks P.A noormeest lõi. Majas sees oli aga kõik nii segane ja kõik karjusid. Tema majas löömist ei näinud ja ise kedagi ei löönud. Ta läks majast välja ja nägi, kuidas Mario Sõõro kakles kellegagi ja lõi noormeest ühe korra rusikaga näkku. Ta läks vihale ja ütles, et mingu see ära maja juurde. Mario läkski. №ormehel oli nägu verine. Ta nõudis noormehelt selgitust, et miks Reenat solvati ning üritas ühe korra teda peaga lüüa ,kuid ei saanud pihta ,siis hakkasid teineteist riietest kiskuma. Rabelemise käigus noormees kukkus. Livika tuli nende juurde ja jäi nende vahele seisma. Ka noormehe sõber tuli sinna. Otseselt tema seda noormeest käega ega jalaga ei löönud. Kedagi teist ta ka ei löönud. Ta läks Livika Pihoga majja. Vannitoas aitas Marko Merilainen mingil noormehel vist nägu verest pesta. Nad hakkasid ära minema. Kui nad olid auto juures, tuli majast välja ilma särgita noormees ja ütles kellelegi, et mida sa ülbitsed. Seepeale läks Mario noormehe juurde ja lükkas või lõi noormeest, kes kukkus maja ees olevalt trepilt alla, kuid pikali ei kukkunud. Seejärel nad lahkusid. 12 Kahtlustatava Mario Sõõro ,kelle suhtes menetlus lõpetati KrMS §202 järgi ,avaldatud ütluste (Tl 115-118) kohaselt oli ta koos sõpradega Kõrveküla tanklas. Sinna tuli Reena M.M koos ühe poisi ja tüdrukuga. Reena seletas, et keegi solvas teda mingil sünnipäeval ja oleks vaja tekkinud probleem lahendada. Nad sõitsidki sinna sünnipäevale ning nad suundusid maja juurde. Tema nägi maja juurde jõudes, et P.A tegi jalgadega löömise liigutusi ja keegi kukkus. Kas kukkumine oli tingitud Viljari löömisest, ta ei tea. Maja eest hakkas ära minema mingi noormees ning tema võttis noormehel käest kinni. Kohe tuli sinna ka M.M ja hakkas selle noormehega rääkima. Tema läks ära majja. Ta küsis mingilt poisilt, et mis üldse juhtus ja kes solvas. Samal ajal liikus Marko majas ringi ning mõni aeg hiljem tuli majja ka Rauno. Majas sees tema kedagi löömas ei näinud. Kui nemad ära hakkasid minema, tuli uksele S.S. ning käskis neil minema tõmmata ning käitus temaga ülbelt. Selle eest lõi ta S.S. ühe korra näkku. Pärast löömist läks ta S järgi ja vabandas. Analüüsides eelpool avaldatud kannatanute ja tunnistajate ütlusi leiab kohus ,et on tõendamist leidnud nii M.M-i kui ka P.A poolt kannatanute valimatu peksmine . M.M-i ütlused ,et tema ei ole kedagi peksnud ,vaid ühel korral ühte isikut lükanud ,ühe suunas teinud peaga löömise liigutuse ja ühte tirinud riietest, mille tagajärjel isik kukkus, on ilmselgelt paljasõnalised ja oma süüd välistada püüdvad ja ümber lükatavad kannatanute O.S. ütlustega ,et teab kindlasti ,et teda lõi M.M ja sama mees lõi ka kannatanu P.S. t ,kes tuli peksmisele vahele ;kannatanu P.S. ütlustega ,et sama mees ,kes lõi O.S. t lõi ka teda ning tunnistajate R.S. ütlustega ,kes nägi ,et ümber O (kannatanu O.S. ) olid kolm meest ,kes kõik peksid ning äratundmiseks esitatud fotodelt tundis ära peksjatena M.M-i ja P.A; tunnistaja R.P. ütluste kohaselt oli üks peksjatest Reena vend( M.M ) ja kui kannatanu O.S. ütles ,et mees oli tal hamba katki löönud ,siis see lööja mees vastas ,et mul ükskõik. Samuti on kaaskohtualune P.A oma ütlustes tunnistanud ,et kui ta oli sisenedes majja löönud rusikaga näkku mingile noormehele, kes seisis välisuksel ,siis pärast seda läks ta välja ja nägi, et Tarmo lõi mingit noormeest peaga näkku ning noormees kukkus pikali. Kohtul puudub põhjus kahelda kannatanute , tunnistajate ja P.A ütlustes ,sest need on olnud kokku langevad põhilistes asjaoludes. Kohus leiab ,et üheks põhjuseks ,miks M.M ei soovinud lõppsõnas oma süüd tunnistada ,võib olla kohtuistungi käigus selgunud asjaolu ,et kannatanute poolt on esitatud suured tsiviilhagid . Kohus leiab ,et ei ole põhjendatud kohtualuste süüd käsitleda kannatanute väärkohtlemisena ,so KarS§121 tähenduses nagu kohtulikes vaidlustes leidis P.A kaitsja. KarS § 263 p 1, 2, 4 näevad ette vastutuse rahu või avaliku korra rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga, vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule ja grupi poolt. Käesoleva koosseisuga kaitstav õigushüve on avalik kord. Sekundaarselt kaitstakse ka inimese tervist. KarS § 263 objektiivse koosseisu moodustab §-s 262 nimetatud teo toimepanemine, millele lisandub kas vägivald, vastuhakk 13 avalikku korda kaitsvale isikule, relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkematerjalidega ähvardamine või teo toimepanemine grupi poolt. Avaliku korra rikkumine KarS § 262 ja § 263 mõttes eeldab obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivata isikute rahu või rikutud avalikku korda muul viisil. Seejuures loetakse avalikuks kohaks selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud. Samuti võib avalikuks kohaks osutuda isiku elukoht, kui seal alguse saanud tüli kasvab üle avaliku korra rikkumiseks kohalolevate majaelanike rahu häirimise teel. Käesolevas kriminaalasjas toimus sündmus Kõrvekülas majas, mille K.P. oli rentinud oma sünnipäevapeo pidamiseks. Sünnipäeval oli mitmeid külalisi. Kohtuistungil on tõendamist leidnud, et kannatanute peksmine häiris kõiki peokülalisi. Kannatanute ja tunnistajate ütlustest nähtub, et süüdistatavad ja Mario Sõõro peksid viit peol olnud noormeest. P.A kohta on mitu tunnistajat andnud ütlusi, et mees tahtis ka peale telefoni kättesaamist korduvalt teisele korrusele tulla, aga teised hoidsid teda tagasi. Samuti käis P.A mööda maja ringi ning karjus. A.L. andis kohtus ütlusi, et tema oli süüdistatavate tuleku ajaks magama läinud ning süüdistatavate tulek häiris tema und. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kuigi kuriteopaigaks oli eramaja, on see antud kuriteosündmuse raames käsitletav avaliku kohana, kuna süüdistatavad peksmise ja väljakutsuva käitumisega häirisid teiste peokülaliste rahu. Avaliku korra all mõistetakse tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ning võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Kohus leiab, et kohtuistungil leidis tõendamist, et süüdistatavad oma seltskonnaga tulid sünnipäeva pidamise kohta Reena M.M-i kutsumisel ning kuriteosündmus saigi alguse süüdistatavate tahtest klaarida arved isikuga, kes väidetavalt Reena M.M solvas ning võtta tagasi M.P. telefon. Kohtuistungil leidis tõendamist, et Reena M.M keegi ei solvanud (tunnistaja K.S. ütluste kohaselt sõimati hoopis teda litsiks ,kuid kedagi ta ei palunud arveid klaarima, M.P. ütluste kohaselt öeldi ka ainult Karolinile lits ,keegi Reenat ei solvanud, sama kinnitasid ka kannatanud S.S. ,K.P. ja P.S. ). Kohus leiab, et toimunud kannatanute peksmist ei saa käsitleda isiklikul ajendil toimunud konfliktina. Süüdistatavad läksid majja küll n.ö arvete klaarimiseks Reena M.M väidetavalt solvanud isikuga ja telefoni tagasi saamiseks, kuid esimestest käitumisaktidest alates väljus konflikt isikuvastase ründe raamidest ja omandas avaliku korra vastu suunatud tegevuse sisu, kusjuures, nagu märgitud, häiriti sellega kõigi kohalolnud peokülaliste rahu. Süüdistatavad loobusid konflikti lahendamise mõistlikest võimalustest ja valisid konflikti lahendamise viisiks ka kõrvalisi isikuid ohustanud vägivalla. 14 Vägivalla toime panemine kannatanute suhtes on tõendatud eelpool avaldatud kannatanute ja tunnistajate ütlustega ning ekspertiisiaktidega. Avalikku korda kaitsvaks isikuks KarS § 263 p 2 mõttes on iga füüsiline isik, kes faktiliselt on asunud kaitsma avalikku korda sellevastase rünnaku puhul, kuid kes ei ole võimuesindaja ega avalikku korda kaitsev muu isik KarS § 274 mõttes. Vastuhakkamisega on tegemist siis, kui isik, kelle õigusvastast tegu tõkestatakse, osutab tõkestajale samaaegselt füüsilist vastupanu. Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et P.S. läks appi O.S. le, keda rängalt peksti. P.S. on enda sekkumise kohta kohtuistungil öelnud järgmist: „Üks mees lõi O ka lamavana veel ühekorra jalaga näkku. Tema läks vahele ning sama lööja lõi ka talle ühekorra rusikaga näkku, s.o vastu hambaid“. Ka O.S. on andnud ütlusi, mille kohaselt, kui temale löödi jalaga ja rusikaga näkku, siis tuli P.S. vahele teda kaitsma ning siis löödi ka Peetrit rusikaga näkku. Tunnistaja R.P. nägi samuti kui maas lamavat O.S. t hakkas üks noormees jalaga lööma läks vahele P ,kuid keegi lõi ka Peetrile näkku. Samuti on kannatanute ja tunnistajate ütlustega tõendatud ,et M.M-i , P.A ja Mario Sööro tegutsesid koos grupis peksti ettejäänud noormehi. P.A oma eeluurimisel antud ütlustes on ka ise tunnistanud ,et sisenedes majja lõi tema rusikaga näkku mingile noormehele, kes seisis välisuksel .Hiljem sai ta Marko Merilainenilt teada , et oli noormehel hambad välja löönud. Pärast seda läks ta välja ja nägi, et Tarmo lõi mingit noormeest peaga näkku ning noormees kukkus pikali. Ta läks majja tagasi. Mõne aja pärast sõitsid nad ära. Mario Sööro avaldatud ütlustest nähtub ,et tema nägi maja juurde jõudes, et P.A tegi jalgadega löömise liigutusi ja keegi kukkus Tunnistaja R.S. ütluste kohaselt nägi ta , kuidas ümber O oli 3 noormeest ning O löödi. O. kummardus löökidest ja samas löödi O jalaga näkku. Tunnistaja R.P. ütluste kohaselt oli üks peksjatest Reena vend. Peale esimest lööki ütles O, et mees oli tal hamba katki löönud. Selle peale ütles lööja, et see on ükskõik. Sama noormees lõi O uuesti ning O. kukkus maha. №ormees hakkas O jalaga lööma P.S. läks vahele, kuid keegi lõi Peetrit näkku. Peale seda läksid tema ja P ära tuppa. O löömise ajal oli ümber 3-4 noormeest Tunnistaja J.P. nägi kuidas pikemat kasvu noormees lõi O jalaga näkku. Tunnistaja L.S. tema nägi seda, kui Peetrile korra vastu nägu löödi. O peksti väljas, aga seda ta ei näinud. Teda löödi rusikaga kõrva piirkonda tugevalt. Pärast tema löömist ütles keegi, et see on vale mees. Sellest sai ta aru, et taheti lüüa kedagi konkreetset, aga keda, ei tea. Tunnistaja Rauno Heinla avaldatud ütluste kohaselt sai tema koos sõpradega Kõrveküla tanklas kokku Reena M.M-iga. Reena kutsus neid kaasa sünnipäeval tekkinud probleemi lahendama. P.A ja M.M olid kohe nõus minema. Nad läksidki. Maja juures P.A lõi uksel seisnud noormeest, kes lendas löögist vastu uksepiita. Viljar jäi ukse ette seisma. Seal oli palju inimesi, s.h M.M. Ta üritas maja ees seisvalt noormehelt küsida, mis juhtus, aga noormees käitus väga üleolevalt ning neil tekkis sõnavahetus. Selle käigus noormees tõukas teda ja tema tõukas vastu. Tema astus kõrvale ja hakkas Jannoga rääkima. Majja sisenesid Marko Merilainen ja Mrio Süõõro. Ka tema 15 läks majja. Ta nägi, kuidas Viljar tegi mitu korda jalgadega löömise liigutusi, aga kas Viljar ka kedagi lõi, ta ei tea. Peale jalgadega löömisliigutuste tegemist hakkas maja ees olevate inimeste seast eemalduma keegi noormees, kellele järgnesid P.A ja M.M. Livika Piho avaldatud ütluste kohaselt oli ta koos seltskonnaga ,kes tulid sünnipäevale arveid klaarima ja nägi kui P.A majja läks ning nägi aknast, kuidas P.A lõi kedagi. Ka teised läksid majja. Mingil ajal väljus majast poiss, kes kõndis autode poole ja hoidis kätt näo ees. Poisile järgnes Mario Sõõro, kes kiskus seda poissi riietest ning lõi mitu korda rusikaga näkku. Neile järgnes ka M.M , kes läks neile vahele ning käskis Mariol maja juurde tagasi minna. Mario läkski. Ta nägi, et poisi nägu oli verine. Tsiviilhagide põhjendused Võttes arvesse eeltoodud kannatanute ,tunnistajate ja kohtualuste endi ütlusi kogumis, asub kohus seisukohale ,et kannatanutel esinevad vigastused on põhjustatud nende peksmise tagajärjel mõlema kohtualuse poolt. Seda ,et kumbki vastutab eraldi ja M.M-i ei vastuta üldse millegi eest ,on põhjendamatu. P.A ja M.M-i tulid koos grupis seltskonnaga sündmuskohale ,kusjuures juba välisuksel hakati seal viibivaid isikuid peksma. Aktiivseteks peksjateks olid nii P.A kui ka M.M-i mõlemad. Kuna nad tegutsesid koos grupis siis järelikult tuleb neil ka solidaarselt hüvitada kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid. Käesolevas kriminaalasjas on tsiviilhagid esitanud kannatanutest O.S. ja P.S. . O.S. on 12.05.
  15. a. tunnistatud tsiviilhagejaks ning tema kahju suuruseks on märgitud 17 000.00 kr (tl 14). 02.11.
  16. a. esitas O.S. esindaja advokaat Rene Varul kohtule hagiavalduse kahjude hüvitamise nõudes. Hagiavalduses taotleb esindaja mõista M.M-ilt , P.A-lt ja Mario Sõõrolt solidaarselt O.S. kasuks varalise kahju hüvitisena 80 000.00 krooni ja mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik ja õiglane rahasumma kohtu äranägemisel (tl 167-170). P.S. on enda ülekuulamisel (tl 26-27) märkinud, et soovib esitada tsiviilhagi summas 6000.00 kr, s.o kolme esihamba ülesehitamise eest. Tartu Maakohtus 07.10.
  17. a. toimunud kohtuistungil, peale süüdistatavate ja kannatanute isikuandmete võtmist ning enne kriminaalasja kohtuliku uurimise algust, esitas kannatanu P.S. kohtule hambaarst Hele Mägi poolt väljastatud tõendi tema hambaravikulude kohta (tl 208). Sellest nähtub, et P.S. pöördus 14.04.
  18. a. hambaarstikabinetti konsultatsioonile seoses alalõua traumaga. Objektiivselt vaatlusel 3 esihammast liiguvad. Röntgenfilmil on näha 2 esihamba murd tipu ¾ osas. Raviks vajab patsient kolme hamba väljatõmbamist ja implantaatidega asendamist, mille maksumuseks on umbes 45 000 kr. Seega soovib P.S. tema kasuks tsiviilhagi väljamõistmist summas 45 000.00 kr. Süüdistatav M.M-i kaitsja leiab, et tema kaitsealuse suhtes esitatud tsiviilhagi on aegunud. TsÜS § 153 lg 1 kohaselt on kehavigastuse tekitamisest tuleneva nõude aegumise tähtaeg 3 aastat ajast, mil õigustatud isik sai kohustatud teost teada või pidi saama. M.M esitas oma nõude 02.11.
  19. a., mis kaitsja arvates ületab aegumistähtaega 270 päeva võrra. 16 Kriminaalmenetluse seadustiku § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib isik, kellele on kuriteoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju, esitada kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist maa- või linnakohtus tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus on seisukohal, et tsiviilhagid on esitatud õigeaegselt. O.S. on juba eeluurimisel teatanud tsiviilhagi esitamise soovist ja ta on tunnistatud tsiviilhagejaks. Seda küll väiksemas summas kui on tema lõplik, s.o novembris
  20. a., nimetatud tsiviilhagi nõue. Samuti on P.S. eeluurimisel ülekuulamisel teatanud tsiviilhagi esitamise soovist. Kohtuistungil ta täpsustas nõude suurust, s.o oma ravikulude suurust, ja soovib summa väljamõistmist. Seega on mõlemad kannatanud juba esimesel ülekuulamisel andnud teada, et nad soovivad esitada tsiviilhagi. Käesolevaks ajaks on nad täpsustanud oma nõuete suurust. Tõsi, nõuded on esialgsetega võrreldes tunduvalt suuremad, kuid kannatanute hammaste ravikulude suuruse on nimetanud nende hambaarstid. Kulutused on vajalikud, et kõrvaldada süüdistatavate poolt tekitatud kahjud. Tsiviilhagide väljamõistmise koha pealt ei oma tähendust, millal kannatanud pöördusid hambaarsti poole ja et kuriteost on möödunud mitmed aastad. Tõendatud on, et süüdistatavad tekitasid kannatanutele mitmed vigastused, milliste ravi nõuab märgitud kulutusi. Samuti on kannatanud esitanud oma nõuded KrMS § 38 lg 1 p 2 tulenevalt enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus. Kohus on seisukohal, et tsiviilhagi tuleb süüdistatavatelt välja mõista solidaarselt.

§ 137

sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erineval alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Solidaarvõlgnike suhte võlausaldajaga (kriminaalmenetluses kannatanuga) määratleb

§ 65

lg 1 - kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et M.M ja P.A panid neile süükspandava kuriteo toime isikute grupis. Seega vastutavad nad ka kannatanule tekitatud kahju eest solidaarselt. Siinkohal selgitab kohus, et kui süüdistatavad vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt, ei määra asjaolu, millistelt süüdistatavatelt kuriteoga tekitatud kahju kriminaalmenetluses kannatanu kasuks välja mõistetakse, ära seda, kuidas jaotub vastutus kahju tekitanud süüdistatavate omavahelises suhtes. Küsimust vastutuse jaotumisest kuriteoga kahju tekitanud isikute omavahelises suhtes ei lahendata kannatanu tsiviilhagi otsustamisel kriminaalmenetluse raames, vaid regressinõudena tsiviilkohtumenetluses. Kohus on seisukohal, et O.S. tsiviilhagi varalise kahju nõudes 80 000.00 kr ja P.S. tsiviilhagi 45 000.00 kr on põhjendatud ja tuleb süüdistatavate poolt hüvitada.

§ 127näeb ette kahju hüvitamise eesmärgi ja ulatuse.

17

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kahju hüvitamise nõude aluseks on

§ 1043

ja § 1045.

§ 1043

kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

§ 130

lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. O.S. ja P.S. suhtes on teostatud ekspertiisid ning nende vigastused nähtuvad ka hambaarstide poolt esitatud ravidokumentidest. Seega olid kannatanud vaieldamatult pärast nende suhtes toimepandud kuritegu ja tervisekahjustuse saamist sunnitud kulutama täiendavaid summasid ravile. O.S. hambaarst Mari Sarali teatisest nähtuvalt viibis O.S. traumajärgsel ravil dr Mari Sarali hambakliinikus märtsis

  1. a. kuni veebruar
  2. a. O.S. külastas hambakliinikut korduvalt ja talle teostati kokku 15 erinevat raviprotseduuri. Kliinikus teostati juurekanalite ravi ja hammaste kroonimisi. Ligikaudne tööde maksumus ca 25 000.00 kr; tulevikuks võimalik kulu hambakroonimistele ca 35 000.00 kr ja implantaadile ca 20 000.00 kr. Püsikahjustusena on jäänud hammaste vale hambumus (tl 171). P.S. on oma hambaravi kuluks nimetanud 45 000.00 kr ja esitanud vastava teatise hambaravikulude tõendamiseks. Nähtuvalt toodud tõenditest ei saa käesoleval juhul, ei O.S. t ega P.S. t puudutavalt, kindlaks määrata ja tõendada neile tekitatud kahju täpset suurust. Tõendatud on aga, et raviks nad kulutusi pidid ja peavad tegema, s.h lisandusid implantaatide paigaldamisest tekkinud kulud.

§ 128

lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. 18 Seega, kokkuvõtvalt

§ 128

lg 3 kohaselt on otsese varalise kahjuna muuhulgas käsitletavad ka kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Kohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas tuleb süüdistatavatelt välja mõista ka tulevased kulutused hambaravile (s.t ka sellised kulutused, mida kannatanud ei ole otsuse tegemise ajaks reaalselt veel teinud). Kohtu selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses väljendatud põhimõttega, et kulutus ei pea kahju hüvitise väljamõistmise hetkeks tingimata olema juba kannatanu poolt tehtud (TKTKo 3-2-1-75-07). M.M on kriminaalasjas esitanud ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Siinjuures on kannatanu tasunud riigilõivu 1000.00 krooni (tl 172). Kohus leiab, et riigilõiv tuleb kannatanule tagastada. KrMS § 38 kohaselt on tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes kriminaalmenetluses riigilõivuvaba. Riigilõivu kohta mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ei ütle KrMS midagi. Seega järelduks KrMS-st, et kannatanu peab mittevaralise kahju hüvitamise nõudes maksma riigilõivu. Samas sätestab kehtiva riigilõivuseaduse (edaspidi RSL) § 22 lg 1 p 11 aga, et riigilõivust on vabastatud kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamine. Kohus on seisukohal, et nimetatud sätte eesmärgiks on elu ja tervise vastu suunatud tegude korral tagada kannatanule nõude esitamiseks võimalikult soodsad tingimused. Seega peaks RLS § 22 lg 1 p 11 kehtima ka kriminaalmenetluses. Vastasel juhul oleks tegemist olukorraga, kus isik, kellele põhjustati kahju kuriteoga, peab tasuma riigilõivu ja isik, kellele mittevaraline kahju põhjustati deliktiga, mis ei moodusta kuriteokoosseisu, võib esitada kahju hüvitamise nõude kohtule riigilõivuvabalt. Siinjuures tõusetub aga küsimus, et miks on seaduse ees halvemas olukorras isik, kellele kahju põhjustati kuriteoga. Ometi, kaitstava õigushüve olulisusest lähtuvalt, on kuriteo puhul tegemist ju raskema teoga. Seega, toodud põhjendustel on kohus seisukohal, et ka kriminaalmenetluses kohaldub RLS § 22 lg 1 p 11 ning kannatanu nõue mittevaralise kahju hüvitamise hagis on riigilõivuvaba. Kohus on sisukohal, et kannatanu O.S. mittevaralise kahju hüvitamise nõue on põhjendatud. Mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramisel tugineb kohus

§ 128

lg 5 ja § 130 lg 2.

§ 128

lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

§ 130

lg 2 sätestab, et isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. 19 Kohus leiab, et kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisel tuleb mittevaralise kahju teket eeldada ja kahju täiendav tõendamine kannatanu poolt ei ole vajalik. Antud kriminaalasjas O.S. esitatud mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramisel lähtub kohus järgmistest asjaoludest: - süüdistatavad tekitasid kannatanule mittevaralise kahju oma süülise käitumisega. Kuritegu oli toime pandud tahtlikult. Kannatanu oli kuriteo toimepanemise ajal alaealine ning süüdistatavad olid täisealised isikud; - tegemist oli kannatanu peksmisega, s.o mitte ühekordse löömisega, vaid korduvate jala- ja käelöökidega nii näkku kui mujale kehasse; - kannatanule tekitati ekspertiisiaktist nähtuvalt hulgaliselt vigastusi – alalõualuu murd vasakul pool; 34, 35 ja 24 hamba kroonide osalised murrud; näo põrutus koos nahaaluste verevalumite ja nahamarrastustega samas piirkonnas. Kannatanut peksti pähe, kus asuvad elutähtsad organid. Vigastused nõudsid kannatanu sõnul ka operatiivset sekkumist. Toodud vigastuste tekitamine pidi kannatanule olema vigastuste laadist sõltuvalt väga valulik; - kuriteost on käesolevaks ajaks möödas üle viie ja poole aasta, kuid süüdistatavad ei ole kannatanu ees vabandanud, rääkimata kahju hüvitamisele asumisest. Seega pole süüdistatavad kannatanule tekitatud kahjulike tagajärgede leevendamiseks midagi teinud; - kannatanu pidi oma eeluurimisel antud ütluste kohaselt kuriteojärgselt taluma väljakannatamatut valu ja vajama pidevat arstiabi. Valu tõttu lõualuupiirkonnas ja valuvaigistite tarvitamisest tingituna oli tema õppetöö vähemalt paariks nädalaks välistatud. Kannatanu leiab, et seoses kehavigastuse tekitamisega halvenesid oluliselt tema elukvaliteet ja elulaad. Samuti oli tal raskusi söömisega; - Hambaarst Mari Sarali teatise kohaselt jäi O.S. le püsikahjustusena hammaste vale hambumus (tl 171). Eeltoodud asjaoludel kogumis on kohus seisukohal, et süüdistatavad peavad solidaarselt O.S. le hüvitama mittevaralise kahju summas 30 000.00 krooni. Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ,võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. P.A on kriminaalkorras varem karistatud kolmel korral .Väärteokorras on teda karistatud 1 korral. M.M on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral .Väärteokorras on teda karistatud 14 korral . Karistuse mõistmisel käesoleva kriminaalasja järgi peab arvesse võtma ,et kuriteosündmusest on käesolevaks ajaks möödas üle viie aasta ,mistõttu on väga oluline kohtualuste edaspidine käitumine. Kahjuks ei ole mõlemad kohtualused ka edaspidi käitunud seaduskuulekalt . M.M kannab vanglas karistust 6.12.2007 kohtuotsuse alusel. Samuti on P.A karistatud 17.08.06 kohtuotsusega ,kuid tingimusliku karistusega. Samas P.A suhtes positiivseks näitajaks ,et kriminaalhooldusametniku 20 ettekande kohaselt täitis ta kontrollnõudeid korralikult . Ta suutis täita talle määratud kohustusi ja endale hoolduskavas püstitatud eesmärke, s.h igakuist rahalist kohustust, makstes katseaja jooksul erinevate täitenõuete katteks kokku 13 127.00 kr. Lisaks tasus veel talle 06.03.2006. a. kriminaalasja lõpetamise määrusega pandud rahalisi kohustusi 5158.00 kr. Karistusregistri 31.08.2007. a. teatise kohaselt ei ole P.A katseajal süütegude eest karistatud. Kriminaalhooldust soodustas P.A väga korrektne kontrollnõuete täitmine ning iseseisvus määratud kohustuste täitmisel. Kohtul puuduvad andmed ,et menetluses oleks P.A suhtes uusi kuritegusid. Seega leiab kohus ,et M.M tuleb karistada reaalse vangistusega ja P.A suhtes on otstarbekas kohaldada tingimuslikku karistust kohaldades käitumiskontrollile allutamist. Kohus leiab ,et arvestades käesolevas kriminaalasjas esinevaid asjaolusid on põhjendatud võrdse pikkusega mõistetava karistuse kohaldamine. Menetluskulud KrMS §180lg1 alusel tuleb Raimo Kikaselt välja mõista riigituludesse sundraha 6525.00krooni , kaitsjale kriminaaltoimiku koopia tegemise kulu 148.10 krooni ja kaitsjale makstud tasu eeluurimisel 2626.68 kr ja kohtumenetluses 25488.00kr Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad kohtukulud 30 päeva jooksul Kohtukulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtule Kohtunik 21 22

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.