← Eesti

1-09-832/3

Obsah (6)§ 424§ 329§ 65§ 68§ 69§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märtsil 2009. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-832 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi S

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses Prokuröri abi Jane Pajus Süüdistatav K.P elu- või asukoht: XXXX isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2-l korral: 1) Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 30.05.2007. a otsusega

§ 424

järgi 2 kuulise vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 7 kuuks; 2) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 15.11.2007. a otsusega

§ 329

järgi rahalise karistusega 4000 krooni; väärteokorras karistatud 1-l korral – 15.12.

  1. a LS § 7419 lg 1 järgi 7200 krooni suuruse rahatrahviga, 05.10.2008 – 07.10.2008 tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 07.10.
  2. a. kahtlustatavana kinni peetud 05.10.2008 – 07.10.2008, Kaitsja Advokaat Tiia Tafenau RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada K.P

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 30.05.2007.

a otsusega mõistetud 2 kuulise vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista K.P-le 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks eelvangistusaeg 05.10.2008 – 07.10.2008, s.o 3 päeva, K.P poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 69

lg 1 ja 3 alusel asendada K.P-le mõistetud vangistus 594 (viissada üheksakümmend neli) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 12 (kaksteist) kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal on K.P kohustatud järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule:

  1. elama kohtu määratud alalises elukohas
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisakaristusena võtta

§ 50lg 1 p 1 alusel K.P-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üks) aastaks.

Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 28.03.2009. a. K.P-le kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista K.P-lt osa sundrahast, s.o 3000 (kolm tuhat) krooni. Määratud kaitsjale makstud tasu 1138.70 krooni jätta riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon K.P süüdistatakse

§ 424

järgi selles, et tema, olles alkoholijoobes, isikuna, kes on Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 30.05.2007. a otsusega nr 1-07-6787 süüdi mõistetud

§ 424

järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis ja karistatud 2 kuulise vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 7 kuuks, juhtis 04.10.2008. a kella 15.25 ajal Tartu maakonnas Kallaste linnas Kiriku tänaval maja 39 juures isiklikku mootorsõidukit Opel Vectra, registreerimisnumbriga XXX XXX. Kokkulepe Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega, ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 424

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale K.P-le karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 30.05.2007. a otsusega mõistetud 2 kuulise vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista kümme kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistus 3 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 9 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 69lg 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga.

Arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, tuleb K.P teha (9x30+27)x2= 594 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 12 kuud. Lisakaristusena võtta

§ 50lg 1 p 1 alusel Aivar K.P-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks.

Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. K.P tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ning karistus mõista vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. K.P menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni), kaitsja tasu advokaat Tiia Tafenau poolt osutatud õigusabi eest prokuratuuris 792 krooni ja 96 senti ja kohtumenetluses 147.50 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna K.P on 80% töövõimetu, tema pension on ca 2900 krooni, käib talle kõigi menetluskulude hüvitamine ilmselgelt üle jõu, mistõttu kohus peab põhjendatuks mõista menetluskuludena temalt välja ainult osa sundrahast, s.o 3000 krooni ning ülejäänud menetluskulud jätta riigi kanda. Ingeri Tamm Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.