Obsah (5)
§ 76§ 266§ 64§ 65§ 68Toimik nr 1-08-10320 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08.aprillil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-10320 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta O.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.02.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. O.T tunnistati süüdi 08.08.2008 Viru Maakohtu poolt
§ 266
lg 2 p 1,3 ja § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning karistuseks mõisteti
§ 64
lg 1,
§ 65
lg 2 alusel 1 aastat 1 kuu 16 päeva vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 1 päev. Lõplikuks karistuseks 1 aasta 1 kuu 16 päeva vangistust, karistuse kandmise alguseks 12.06.2008. Karistuse kandmise algus 12.06.2008 ja lõpp 27.07.2009. 1
(3)Kinnipidamisasutusest O.T kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuses 5 korral distsiplinaarkorras karistatud. Hetkel õpib kinnipeetav Viru Vanglas 9.klassis. Kinnipeetav suhtleb emaga, kelle juurde soovib asuda elama peale võimalikku vabanemist. . Kinnipeetatavl on tõsised probleemisd distsipliiniga – ei allu vanglaametnikele, osutab vastuhaku, käitub ilmuplsiivselt. Ei näita, et oleks kahetsenud kuritegudes. Vangistust kannab teist korda, kokku karistatud 5 korral. Tema tegevusest on ohustatud isikute vara ja tervis, sest kinnipeetaval on kalduvus alkoholi tarvitamisele ja selle seisundis vägivallatsemisele. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Isiku käitumine vanglas näitab, et ta ei ole suuteline reeglitest kinni hoidma. Varem ta oli kahel korral aluutanud kriminaalhooldusele ja mõlöemal korral pani toime uue kuriteo. Vabanedes sattub isik sama suhtlusringkonda, milline tal oli enne vangistusse minekut. O.T taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Ta asub elama ema juurde, tahab õppida ja tööle minna. Distsiplinaarrikkumisi on toime pandud protestimiseks. Miks ta aga katseajal uusi kuritegusid toime oannud, ei oska selgitada, oli alkoholijoobes. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Süüdimõistetu on alaealine, aga juba 5 korral kohtulikult karistatud ja reaalset karistust kannab teist korda. Kahel korral oli ta allutatud kriminaalhooldusele, kuid tulemusteta. Alaealine tarvitab alkoholi, mis veelgi suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Seega, isiku ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhoolduse alla määramine olekst ebaotstarbekohane. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri arvamused, leiab, et O.T tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekohane. Kohus nõustub kriminaalhooldaja ja prokuröri arvamustega.
§ 76
lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik O.T isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on viiendat korda kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab teist korda. O.T oli karistatud varguse toimepanemise eest 27.07.2006 2 kuud vangiostust 18 kuulise katseajaga. Katseaja jooksul pani ta toime uue kuriteo ja 01.11.2006 kohtuotsusega mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust reaalselt. Aastal 2005 kuni 2007 pani ta toime kolm väärtegu – narkootiliste ainete tarvitamine ilma arsti ettekirjutuseta, pisivarguse ja AS rikkumise. 25.01.2008 kohtuotsusega mõistetu ta jälle süüdi varguse ja sissetungimise toimepanemises, karistuseks määrati 6 kuud reaalset vangistust, mis on ära kantud, vabanes 06.03.2008. 23.05.2008 tunnistati ta süüdi avaliku korra rikkumises ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust 2-aastase katseajaga. Paari päeva hiljem, 25.05.2008 pani ta toime juba uue varguse ja kokku kuni 03.06.2008 pani toime 5 kuriteoepisoodi. See näitab, et O.T käitumine enne vangistust oli õigusevastase suunaga. Kohus tunnistab, et täiendavaks ohuriskiks on süüdimõistetu võimalik alkoholi tarvitamise harjumus. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et vangistuse ajal on O.T karistatud 5 korral distsiplinaarkorras noomitustega. Distsiplinaarrikkumised on seotud 2
(3)vanglaametnikele mittealluvuse ja nende korralduste eiramisega. Rikkumised on toime pandud ajavahemikus august-detsember
- Rikkumiste arvukus ja nende olemus ja intensiivsus näitab, et süüdimõistetu käitumine vanglas paremuse poole muutunud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et O.T õpib 9.klassis. Isikul on isikutunnistus kehtivusega kuni 15.04.
- Vabanedes ei ole O.T kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal töökogemus ja põhiharidus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Vabanedes süüdimõistetul on kindel elukoht ema juures aadressil xxxxxxx. Süüdimõistetu karistusaja lõpuni on jäänud üle kolme kuu. Arvestades O.T poolt toimepandud kuritegude arvukust ja korduvaid karistatusi), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus leiab, et ennetähtaegsel vabanemisel sattuks süüdimõistetu sisuliselt sama ümbruskonda ja olukorda, milles ta oli enne vangistust. Ka enne vangistust elas ta ema juures, kuid see ei takistanud tal alkoholi tarvitada ja uusi kuritegusid toime panna. Kohus peab oluliseks, et süüdimõistetu lõpetaks vanglas
- klassi ja omandanud seega põhihariduse, seega tema võimalused tööturul oleksid avaramad. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Alkoholi ja tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu georg O.T temale Viru Maakohtu 08.08.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)