Obsah (7)
§ 274§ 66§ 121§ 32§ 33§ 56§ 44Kriminaalasi nr 1-07-16365 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12 september 2008 a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-16365 (07260103403) Kohtunik
§ 274
lg 1 järgi Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav E.B Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, emakeel-eesti keel, töökoht: Kirde Piirivalvepiirkond, Alajõe kordoni ülem, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 15.07.2007 Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna poolt liiklusseadus § 74´22 lg1 alusel rahatrahviga 480.- krooni, rahatrahv tasutud 23.07.2007, tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada E.B
§ 274
lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 350 (kolmsada viiskümmend) päevamäära, s.o 62 650 (kuuskümmend kaks tuhat kuussada viiskümmend) krooni.
§ 66
lg 1, 3 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi ühe aasta jooksul kohustades E.B tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust rahalise karistuse katteks igakuiselt vähemalt 5220 krooni kuus kuni kogu rahalise karistuse tasumiseni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011, viitenumber 4100065035. Sisse nõuda E.B-lt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; 1
(9)2) paljunduskulu 58 (viiskümmend kaheksa) krooni 30 senti; 3) postikulu 556 (viissada viiskümmend kuus) krooni 50 senti. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 (üks) kuu kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber
- Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule. Apellatsioon tuleb esitada otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus on tervikuna kättesaadav Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kantseleis alates
- oktoobrist 2008.a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Käesolevas kriminaalasjas on E.B-le esitatud süüdistus selles, et tema, ööl vastu 23.09.2007 Jõgeva maakonnas Torma vallas Sadala alevikus Sadala rahvamaja juures eirates politseinik xxxxxxxxxxxxxxx antud seaduslikku keeldu lahkumiseks, püüdes avada isikliku sõiduauto juhipoolset ust, et istuda autosse ja lahkuda, autoukse ees seisis erariietes kuid ametikohustusi täitma asunud ennast tutvustanud ja töötõendi esitanud Jõgeva politseijaoskonna konstaabel xxxxxxxxxxxxxx takistamaks E.B lahkumist, haaras E.B kahe käega xxxxxxxxxxxxxxx paremast käest üritades seda selja taha väänata, mille käigus lõi parema käe küünarnukiga xxxxxxxxxxxxxxle alahuule vastu, millest tuli verd, tekitades sellega xxxxxxxxxxxxxxx alahuulel vasakul pool hematoomi, seejärel püüdis E.B uuesti siseneda autosse, millist tegevust takistas xxxxxxxxxxxxx ja seejärel tõukas E.B xxxxxxxxx kahe käega rindu. Seega, E.B , pannes toime võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani toime
§ 274lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde, palus E.B süüdi tunnistada
§ 274lg 1 järgi ja karistada rahalise karistusega.
E.B ennast süüdi ei tunnistanud, väites, et tema ei ole politseiametniku suhtes vägivalda kasutanud, vaid hoopis tema suhtes kasutati. Kaitsja leidis, et E.B süü ei ole tõendamist leidnud. Peale selle märkis kaitsja, et isegi, kui kohus loeb usaldusväärseks tunnistajate ütlused, kes kinnitasid, et süüdistatav kasutas vägivalda kannatanu suhtes, siis ei olnud see tahtlik tegevus. Süüdistatava tahe oli suunatud sellele, et poeg autosse panna, mitte vägivallale kannatanu suhtes. Kaitsja leidis, et E.B tuleb õigeks mõista. Kohtus uuritud tõendite põhjal on tuvastamist leidnud järgnev: Kannatanu xxxxxxxxxxx töötas 2007.a septembrikuus Lõuna Politseiprefektuuri Jõgeva politseijaoskonna konstaablina. Süüdistatav teadis kannatanut kui politseinikku nime järgi juba varasemast ajast, kuna 29.07.2007.a. oli xxxxxxxxxxx koostanud süüdistatava alaealisele pojale väärteoprotokolli seoses alkoholi tarvitamisega ning edasiselt toimus ka kriminaalmenetlus, milles kannatanuks oli xxxxxxxxxxx ja kahtlustatavaks süüdistatava poeg xxxxxxxxxxxx Ööl vastu 23.09.2007.a helistas xxxxxxxx enda vanematele ja teatas, et sama politseinik oli ta Sadala rahvamaja juures jälle kinni pidanud seoses alkoholi tarvitamisega, mille peale süüdistatav sõitis koos abikaasaga kohale. Sündmuskohal tutvustas erariietes kannatanu ennast nõuetekohaselt nii tunnistaja xxxxxxxxxxxxxe, kui ka süüdistatavale, näidates enda töötõendit ja esitledes ennast politseiametnikuna. Seega süüdistatav pidi teadma ja aru saama, et kannatanu xxxxxxxxxxx näol on tegemist politseiametnikuga. 2
(9)Tuvastamist on leidnud ka, et süüdistatav saabus sündmuskohale plaaniga alkoholijoobes poeg koju viia, mida ta ka kohapeal valjuhäälselt kõigile teatas. Ta käskis vaatamata xxxxxxxxxxxxxselgitusele, et kuni patrulli tulekuni peab tunnistaja jääma paigale, xxxxxxxxxl kannatanu sõiduautost väljuda ja istuda enda sõiduautosse, mida viimane ka tegi. Peale selle üritas süüdistatav ka ise istuda autosse, mille mootor töötas, kuid kannatanuxxxxxxxxxxxn takistas teda, seistes juhi ukse ette, et vältida süüdistatava ja varem õiguserikkumise toimepannud tunnistaja xxxxxxxxxxlahkumist sündmuskohalt enne politseipatrulli kohale saabumist. E.B üritas kannatanut auto ukse eest ära tõmmata rebides teda kätest ja selle käigus lõi küünarnukiga vastu xxxxxxxxxxxx huult. Kannatanu tõmbus löögist tagasi ja E.B õnnestus autosse istuda, kuid ust ta sulgeda ei saanud, kuna kannatanu jäi ukseavasse seisma. Kohtu poolt tuvastatuks loetu on tõendatud kohtuistungil uuritud järgmiste tõenditega: Kannatanu xxxxxxxxxxn ja tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa on ühetaoliselt kirjeldanud, kuidas nad 22.09.2007.a õhtul said kokku Sadala rahvamaja juures, ajasid seal juttu ja tegid plaane õhtu edasise veetmise osas. Rahvamajas oli samal ajal toimunud kellegi sünnipäev, kus oli näha liikumas ka alaealisi. Kannatanu ütluste kohaselt oli ta märganud eemal suitsetavaid tütarlapsi ja läinud kontrollima, kas nad on täisealised. Kannatanu oli küll erariietes, kuid esitles ennast politseiametnikuna ja esitas ka töötõendi. Kontrollimisel selgus, et tegemist oli alaealiste xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kes olid tarvitanud ka alkoholi. Kannatanu palus neil tulla enda auto juurde, et joove tuvastada ja vormistada hoiatusmenetlus. Tütarlapsed nõustusid ning koos mindixxxxxxxxxxxxi sõiduauto juurde. Tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnitasid, et nägid xxxxxxxxxxxi eemaldumas ja mõne aja pärast tagasi tulemas koos kahe tütarlapsega, kes istusid kannatanu autosse. Kannatanu ütlusi kinnitasid ka kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud kinnipeetud õiguserikkujad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kuna xxxxxxxxxxxxl olid autos ainult ühele isikule hoiatusmenetluse vormistamiseks vajalikud dokumendid, tegi ta õiguserikkujatele ettepaneku, kas sõita tema elukoha juurde, kust ta oleks saanud tuua vajalikud blanketid või siis kutsuda nad hiljem Jõgevale väärteomaterjalide vormistamiseks. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxk soovisid kohest hoiatusmenetluse vormistamist ja olid nõus kannatanuga kaasa sõitma. Eelneva kohta andsid ühetaolisi ütlusi nii kannatanu kui ka tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Edasi nähtub kannatanu ütlustest, et ta palus abi tunnistaja xxxxxxxxxx et viimane nendega kaasa tuleks, kuna ei soovinud, et võõrad isikud üksi tema autosse jääks ajal, kui ta toast vajalikke materjale toomas käib. xxxxxxxxnõustus ja läks kaasa. Koos hakati rahvamaja juurest ära sõitma ja parklast välja pöörates märkas kannatanu teel noorukeid, kes suitsetasid. Kuna osa neist tundusid olevat alaealised, pidas ta auto kinni ja läks kontrollima. Ta tutvustas ennast taas politseiametnikuna ja näitas ka töötõendit, valgustades seda taskulambiga. Seepeale üks noormeestest jooksis ära. Ka teine üritas ära minna, kuid xxxxxxxxxxxxl õnnestus ta peatada ja kinnipeetus tundis ta ära xxxxxxxxxxxi, kellega oli kannatanul ka varasemast ajast tööalaselt kokkupuude seoses alaealise poolt alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisega. Kohapeal oli veel kaks alaelist, kellel olid ka alkoholi tarvitamise tunnused – üks oli tunnistaja xxxxxxx ja teine oli tütarlaps, keda kannatanul ei õnnestunud tuvastada. Kannatanu andis ka neile korralduse kohale jääda. Eelnevad kannatanu ütlused on kooskõlas ka tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxi ütlustega. Kuna rikkujaid oli palju, otsustas xxxxxxxxxxn kutsuda kohale politseipatrulli. Kuna xxxxxxxr oli üritanud lahkuda, siis andis kannatanu talle korralduse enda sõiduautosse istuda, kuni patrulli saabumiseni. xxxxxxxx istuski autosse. Mõne aja pärast oli xxxxxxxx pöördunud kannatanu poole, et temaga soovitakse telefoni teel rääkida. xxxxxxxxxxx võttis tunnistaja poolt ulatatud mobiiltelefoni ja vastates sellele selgus, et rääkijaks oli xxxxxxxxi ema xxxxxxxxxr, kellele kannatanu selgitas, mis asjaoludel tema poeg kinni oli peetud ja andis seejärel telefoni tunnistajale tagasi. Sama on kinnitanud ka tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kelle ütlustest nähtus, et xxxxxxxx oli kannatanu autos istudes helistanud vanematele. Tunnistaja xxxxxxxx 3
(9)ütlustest nähtus veel, et helistades oli ta öelnud, et „jälle on jama, et seesamaxxxxxx on ta kinni pidanud“ ja tahtnud, et vanemad talle appi tuleks. Ka tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnitasid, et xxxxxxxx oli helistanud emale, mille peale süüdistatav ja tema abikaasa olidki Sadalasse sõitnud. Edasi nähtus kannatanu ütlustest, et mõne aja pärast jõudiski rahvamaja juurde süüdistatav. Temaga koos oli ka tunnistaja xxxxxxxx. E.B parkis enda auto kannatanu auto taha ja väljus autost. Ta läks kannatanu auto juurde, milles istus xxxxxxr. Süüdistatav oli silmnähtavalt ärritunud ja selgitas valjuhäälselt, et on xxxxxxxxx isa ning viib poja koju. Kannatanu esitles ennast E.B-le politseinikuna ja selgitas, et patrull on välja kutsutud ja seniks tuleb kohale jääda. Eelnevat kinnitasid kohtuistungil ka tunnistajad. Tunnistaja xxxxxxxxxxx andis ütlusi selle kohta, et süüdistatav tahtis koos pojaga ära minna ja vaidles sel teemal kannatanuga ningxxxxxxxxxxx ei lubanud ära minna. Tunnistaja xxxxxxxx ütlustest nähtus, et E.B oli öelnud, et tal on õigus oma poeg kannatanu autost võtta, kuid talle oli selgitatud, et on vaja patrulli oodata. Tunnistaja xxxxxxxxxxi ütlustest nähtus, et E.B oli öelnud, et tahab poja ära koju viia. Samuti kinnitasid tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, et süüdistatav oli eiranud xxxxxxxxxxxx poolt antud käsku patrulli tulekuni kohale jääda ning selgelt väljendanud sõnades, et ta tahab poja ära viia. Tunnistajad on ka seda kinnitanud, et kannatanu esitles ennast politseinikuna, näidates sealjuures töötõendit. E.B polnud aga nõus, et poeg edasi istuks kannatanu autos. Ta lükkas xxxxxxxxxxxx autost eemale ja avas ukse, tõmbas poja autost välja. Kannatanu eeltoodud ütlused on kooskõlas tunnistaja xxxxxxxxxx ütlustega, kes kinnitas, et kannatanu oli seisnud enda auto juures ja selgitanud E.B-le miks noori autos hoitakse, kui süüdistatav avas auto ukse ja selleks lükkas kannatanu eest ära ning tõmbas autost poja välja. Samuti kinnitas ka tunnistaja xxxxxxxxxxx, et süüdistatavale öeldi, et poega ei tohi autost välja võtta, kuid ta läks ikkagi kannatanu auto juurde ja jõuga võttis xxxxxxxxi autost välja. Edasi nähtus kannatanu ja tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlustest, et tunnistaja xxxxxxxx oli liikunud süüdistatava auto juurde. Talle järgnes süüdistatav ja viimasena kannatanu, kes jõudes kahe auto vahel seisvate tunnistajateni ulatas käes olnud taskulambi xxxxxxxxxxxx ja palus toimuvat valgustada ning järgnes E.B-le. xxxxxxxx oli jõudnud istuda süüdistatava autosse juhi koha taga asuvale istmele. Ka tunnistaja xxxxxxxxxx ütlustest nähtus, et kannatanu jõudis süüdistatav autoni alles siis, kui xxxxxxxx oli tagaistmele istunud. Keegi takistusi xxxxxxxxxxx autosse istumisel ei teinud. Kannatanu ütluste kohaselt oli ka E.B üritanud autosse istuda, kuid kannatanu takistas teda seistes ukse ette. Süüdistatav hakkas xxxxxxxxxxxx kätest väänama, üritades teda ukse eest ära saada ja lõpuks lõi küünarnukiga vastu kannatanu huult. xxxxxxxxxxxil tuli saadud löögi järel huulest verd. Eelnevat kirjeldas üksikasjaliselt kannatanu kohtuistungil. Kannatanu ütlustega olid kooskõlas tunnistaja xxxxxxxxxx ütlused millistest nähtus, et tema oli seisnud kahe auto vahel, kui E.B liikusid enda auto suunas ja xxxxxxxxxxx järgnes neile. Jõudnud tunnistajaga kohakuti, oli xxxxxxxxxxx astunud mõne sammu kõrvale, et anda tunnistajale taskulamp ja seejärel liikunud edasi. Siis kannatanu ja süüdistatava ega ka tunnistaja xxxxxxxi vahel mingit füüsilist kontakti ta ei näinud. Kannatanul ei saanudki kellegagi puutumust ollagi, kuna ta oli teistest veidi maas, kuna andis üle taskulampi. Taskulampi andes oli kannatanu palunud tunnistajat, et see näitaks valgust. Tunnistaja liikuski veidi autode vahelt välja ja valgustas süüdistatava auto juhipoolset külge, kus sündmused edasi toimusid. Tunnistaja ütlustest nähtus, et ta nägi, kuidas süüdistatav pani poja autosse. Kannatanu oli samal ajal pidevalt korranud, et ei tohi tema käsku eirata ja enne patrulli tulekut ära sõita. Süüdistatava autol oli juhi uks avatud ja E.B tahtis sinna sisse istuda, kuid kannatanu astus talle ette ja ei lasknud seda teha. Ta oli seisnud lihtsalt passiivselt ukse ees ja süüdistatav hakkas teda sealt ära kangutama. Edasi toimus kiire rüselus – kannatanu oli seisnud käed vastu külgi surutud ja E.B oli väänanud xxxxxxxxxxxx ukse eest ära. Järgmisel hetkel oli kannatanu tõstnud käe näo juurde ja öelnud, et näe veri. Tunnistaja nägi, et kannatanul oli huul verine. Ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxandis kohtuistungil ütlusi, mis kattusid eelkirjeldatutega ning lisas veel, et nägi, kuidas rüseluse käigus tõusis süüdistatava küünarnukk xxxxxxxxxxxxxe näkku ja 4
(9)viimasel oli huul verine. Peale seda, kui kannatanu oli näidanud verist huult, oli süüdistatav öelnud, et see oli juba enne katki ja tegelikult oli xxxxxxxxxxx hoopis teda löönud. Tunnistaja xxxxxxxxxa ütlustest nähtus samuti, et ta oli näinud, kuidas süüdistatava küünarvars tõusis xxxxxxxxxxxx näo suunas ja kui kannatanu ümber pööras, oli tal huul verine. Tunnistaja xxxxxxx andis ütlusi, mille kohaselt ei takistanud keegi xxxxxxxxxx autosse istumast, vaid kui E.B oli tahtnud ka autosse istuda, siis xxxxxxxxxxx oli teda takistanud ning tunnistaja oletas, et võib-olla haaranud tal ka käest ja kätt lahti raputades võis süüdistatava käsi minna vastu kannatanu nägu. Edasi oli konstaabel seisnud ukse vahel takistamaks E.B ukse sulgemist. Kohtul ei ole alust kahelda eelkirjeldatud kannatanu ja tunnistajate ütlustest. Kohtuistungil ei tuvastatud asjaolusid, mis seaks nimetatud isikute ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. Kaitsja poolt väidetud asjaolu, et kannatanu ning tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluvad ühte sõpruskonda, mistõttu nende ütlused ei ole usaldusväärsed, ei ole asjakohane. Ainuüksi sõpruskonda kuulumine ei muuda ütlusi mitteusaldusväärseks. Nimetatud isikute ütlused on omavahel kooskõlas ja kooskõlas ka teiste eelpool toodud kõrvaliste, n.n sõpruskonda mittekuuluvate, isikute ütlustega. Samuti on need kooskõlas kohtus uuritud kirjalike tõenditega. Nii nähtub t.l 6 I kd olevalt patsiendikaardilt nr 2397 23.09.2007.a on xxxxxxxxxxx arstile avaldanud, et teda on töökohustusi täites löödud küünarnukiga vastu alahuult ja läbivaatusel on tuvastatud alahuulel vasakul pool hematoom. T.l 44, 45, 46 I kd on väärteoprotokoll 249007003616 23.09.2007.a, 23.09.2007.a kella 00.40 ajal koostatud protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvaheni või mõõteriista kasutamisel ja otsus väärteoasjas nr 249007003616 15.10.2007.a, millistest nähtub, et 23.09.2007.a on alaealisel xxxxxxxxxl tuvastatud Sadala kultuurimaja ees alkoholijoove 0,31 mg/l, talle on koostatud väärteoprotokoll AS § 71 alusel ja 15.10.2007.a on teda selle eest karistatud rahatrahviga. Kaudselt kinnitavad kannatanu ja eeltoodud tunnistajate ütlusi ka tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxse ning xxxxxxxxxxxx ütlused. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxs olid politseinikud, kes said süüdistuses märgitud ajal Jõgeva politseijaoskonnast teate, et on väljakutse Sadala kultuurimaja juurde, kuna xxxxxxxxxxx vajas abi, et seal on agressiivsed inimesed. Nad kohe ei saanud minna, kuna tegelesid teise sündmuse lahendamisega, mistõttu väljakutset korrati mitu korda. Kohale jõudes selgus, et xxxxxxxxxxx oli rünnatud. Kohal olid teiste hulgas E.B ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx oli selgitanud, et xxxxxxxx on vaja puhuma panna, et joovet tuvastada. Veel oli ta öelnud, et E.B oli teda löönud. xxxxxxxxxl tuvastatigi joove. E.B ei avaldanud, et tal midagi viga oleks või, et keegi teda rünnanud oleks. Kuid ta oli silmnähtavalt ärritunud ja nõudis, et xxxxxxxxxxxxx ka joovet tuvastataks, kuna ta on ilmselt joobes. Tunnistajad lasidki ka xxxxxxxxxxxxx alkomeetrisse puhuda, kuid temal joovet ei tuvastatud, mille kohta koostati ka protokoll (t.l 7 I kd). Tunnistaja xxxxxxxxx, kes töötab samuti politseis, ütlustest nähtus, et talle oli 2007.a septembris ühel ööl helistanud xxxxxxxxja küsinud, kas erariides politseinik võib kedagi kinni pidada ja samuti oli helistanud E.B vist sama probleemiga. Tunnistaja oli selgitanud, et ikka võib. Kohus leiab, et süüdistatava ütlusi ei saa võtta aluseks kohtuotsuse tegemisel, kuna need on vastuolulised, olulises ei kattu eelpooltoodud, kohtu poolt usaldusväärseks loetud isikute ütlustega ja on vastuolus ka kirjalike tõenditega ning on antud soovist ilmselt oma süüd vähendada. Nii on süüdistatav kirjeldanud, kuidas tema käitus rahulikult ja tahtis täita vaid isakohust. See ei haaku asjas üle kuulatud tunnistajate ütlustega. Tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) on kinnitanud, et E.B oli ärritunud, rääkis valju häälega, karjus, kuulda oli valdavalt tema häält. Samas politseiniku juttu oli vähe kuulda (tunnistaja xxxxxxs) ja tema suhtles rahulikult, oli pigem passiivne ja tegi oma tööd (tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Süüdistatav andis vastuolulisi ütlusi selle kohta, kas ta sai aru, et kannatanu näol on tegemist politseiametnikuga. Esialgu ta väitis, et teadis, et xxxxxxxxxxx on politseinik, kuna poeg oli 5
(9)telefonis öelnud juba, et teda pidas kinni sama politseinik, kellega oli eelnevalt Palamusel intsident toimunud. Kohapeal olevat kannatanu ennast ka tutvustanud ja näidanud mingit märki. Hiljem ütlusi andes selgitas süüdistatav, et polnud kindel, et üldse on tegemist politseinikuga ja mõtles, et äkki keegi poja sõpradest teeb halba nalja ning, et väidetavat töötõendit ta korralikult ei näinudki. Peale selle, et need ütlused on vastuolus, ei kattu süüdistatava poolt avaldatud viimane versioon ka eelpooltoodud tunnistajate ütlustega, kes on kinnitanud, et kannatanu tutvustas ennast korrektselt ja valgustas töötõendit näidates seda ka taskulambiga. Asjaolu, et süüdistatav sai aru, et tegemist oli politseiametnikuga kinnitas kaudselt ka tunnistaja xxxxxxxx, kellele E.B oli helistanud ja küsinud, kas erariietes politseinik võib kedagi kinni pidada. Lisaks nähtus ka eelpool toodud tunnistajate ütlustest, et kohapeal ei tekkinud kellelgi kahtlust selles, et xxxxxxxxxxx on politseinik. E.B väitis kohtuistungil, et tal ei olnudki plaani ära minna, ta tahtis vaid enda autosse istuda, mistõttu kannatanul polnud mingit põhjust teda takistada. Nimetatud, süüdistatava väide on vastuolus eelkirjeldatud kannatanu ja tunnistajate ütlustega, millistest nähtus, et E.B selgelt väljendas ennast, et ta tuli poega ära koju viima ja vaatamata kannatanu korduvatele selgitustele, et kuni patrulli tulekuni tuleb kohale jääda, jäi enda juurde, et ta viib poja koju (tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Süüdistatav andis veel ka ütlusi selle kohta, et kui ta hakkas enda auto poole liikuma poja järel, siis kannatanu takistas teda, haarates tal selja tagant riietest. Edasise kohta selgitas süüdistatav kõigepealt, etxxxxxxxxxxxn hakkas xxxxxxxxxt autosse suruma, hiljem aga täpsustas, et hoopis takistas pojal autosse istumist surudes ust kinni ning poeg suure jõupingutusega sai kuidagi autosse sisse pugeda. Kannatanu oli sel ajal rebinud teda kätest ja näppe väänanud. Edasi tahtis süüdistatav ise ka autosse istuda, et seal siis patrulli oodata ja lähedastega juttu ajada, kuid kannatanu oli haaranud uuesti tal vasaku käe neljandast sõrmest ja selle välja väänanud. Seepeale oli süüdistatav öelnud, et tal on tunne, et kannatanu on joobes, kuna kasutab vägivalda tunnistajate nähes ning kõrvalolevad inimesed olid kohe nõus tunnistama, et nägid seda. Autosse sai ta istuda alles hiljem, peale seda, kui oli helistanud xxxxxxxxxxe. Seda, et kannatanul huul puru on, seda oli kannatanu avastanud alles hiljem, kui juba autost eemal oli. Siis oli xxxxxxx öelnud, et xxxxxxxxxxxxx oli hoopis ohatis ja huul juba varem katki. Eeltoodud asjaolude kohta andsid ütlusi veel ka erinevad tunnistajad. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx ütlustest istungil nähtus, et ta ei jälginud alguses väljas toimuvat, kuid kinnitas, et nägi, kui abikaasa hakkas koos pojaga enda auto juurde tagasi tulema, siis keegi rippus tema mehe jope varruka küljes ja tunnistaja eeldas, et selleks oli xxxxxxxxxxx. Tunnistaja oli autost tol hetkel väljunud ja öelnud, et see inimene on küll purjus. Hilisemat ta konkreetselt ei näinud, kuid auto aknast nägi, kuidas kannatanu vehkis kätega ja mingil hetkel oli xxxxxxxxxxx poole kehaga peaaegu nende autos. Tunnistaja xxxxxxxxxx kirjeldas eeltoodud olukorda, et kui tunnistaja xxxxxxxx oli kannatanu autost välja jõudnud ja E.B hakkasid edasi minema, siis politseinik haaras süüdistataval käest ja tõmbas, et ära mine. xxxxxxxx sai rahulikult autosse istuda, keegi teda ei takistanud. Hilisemat situatsiooni kirjeldades oskas tunnistaja väita vaid, et xxxxxxxxxxxxväänas süüdistatava kätt. Küsimustele, kuidas situatsioon täpsemalt toimus või millist kätt ja millises olukorras oli kannatanu väänanud, tunnistaja vastata ei osanud, rõhutades vaid, et „nägin, kuidas väänas kätt“. Ka tunnistaja xxxxxxxx andis auto juures toimunu kohta vastuolulisi ütlusi, väites kõigepealt, et xxxxxxxxxxxx takistas temal autosse istumist sellega, et surus ust kinni, vehkis kätega. Seejärel, vastates küsimustele, selgitas tunnistaja, et isa ilmselt tahtis ust sulgeda ja siis xxxxxxxxxxx takistas teda haarates isal kätest, et neid ukse küljest ära rebida ja väänates neid. Isa oli ukse kinni saanud ja ütelnud, et näpp on valus ja kannatanu oli eemale kõndinud. Mõne aja pärast selgitas tunnistaja, et kui süüdistatav tahtis ust kinni panna, siis kannatanu ei lasknud, toimus rüselus ja E.B oli sõrme välja väänanud. Tunnistaja xxxxxxxx ütlustest nähtus, et kannatanu oli takistanud kõigepealt xxxxxxxxxl autosse istumast surudes ust kinni ja kogu aeg oli käinud mingi sõnavahetus. Kuna tunnistaja oli eemal, ei kuulnud ta millest räägiti. Edasi oli xxxxxxxxxxx takistanud ka süüdistataval autosse istumast sellega, et surus ennast süüdistatava ja auto ukseava vahele ja peale seda takistamist oli mõne aja pärast kannatanu väitnud, et tal on „mokk puru“. Täpsemalt tunnistaja autosse istumist ei kirjeldanud. Tunnistaja xxxxxxxxxxx andis ütlusi, et hoopis tema oli see, kes oli helistanud xxxxxxxx emale, kui politsei 6
(9)viimase kinni pidas. Hiljem, kohapeal nägi ta, kui E.B hakkasid kannatanu autost eemale kõndima ja siis mingi isik läks neile järgi ning „hakkas nagu Jürit käest rabama“. Et see isik „oli nagu xxxxx“. E.B oli aga käe lahti raputanud ja edasi kõndinud. Auto juurde jõudes oli E.B tahtnud auto ust avada, kuid xxxxxxxxxxx takistas teda selja tagant, surudes ust kinni. Kuidagi oli xxxxxxxx autosse saanud. Siis oli E.B avanud esimese ukse ja hakanud juhiistmele istuma, kuid kannatanu hakkas ust kinni suruma. Hiljem selgitas tunnistaja, et kannatanu oli hoopis E.B käsi väänanud. Esialgu selgitas tunnistaja, et kannatanu väänas E.B küünarvarre piirkonnast, hiljem, et parema labakäe piirkonnast. Väänamise järel oli E.B tõstnud parema käe kaks sõrme üles ja näidanud, et ta sai viga. Peale selle oli süüdistatav istunud autosse ja ukse sulgenud. Tunnistaja xxxxxxxxxx andis kohtuistungil vastuolulisi ütlusi. Sündmuste käiku ta täpselt kirjeldada ei osanud, selgitas, et käis vahepeal ära. Mingil ajal oli ta käinud autode juures venda ära kutsumas. Intsidendi alguse kohta selgitas ta esialgu, et peale selle, kui E.B oli teist korda käskinud pojal kannatanu autost väljuda, siis xxxxxxr oligi väljunud ja hakanud süüdistatava auto poole kõndima. E.B kõndis rahulikult tema järel jaxxxxxxxxxxx oli rahvast eemale ajanud. Hiljem, selgitas ta aga, et kannatanu oli takistanud E.B liikumist auto suunas, tirides teda riietest. Ainus vägivald, mida ta kohapeal nägi, oligi riietest tirimine. Veel nähtus tunnistaja ütlustest, et H. E.B istus autosse ise ilma, et keegi teda takistanud oleks. Eelnevast nähtub, et peale selle, et süüdistatava ja tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx eelkirjeldatud ütlused sündmuskohal toimunu kohta alates E.B jõudmisest kannatanu auto juurde ning sellele järgnevast kuni politsei saabumiseni, ei ole kooskõlas kohtu poolt usaldusväärseks loetud kannatanu ja tunnistajate ühetaoliste ütlustega, ei ole need ka omavahel kooskõlas. Need ei kattu omavahel selles osas, kas kannatanu üldse üritas takistada E.B liikumist enda auto poole ja kui väidetavalt üritaski, siis milles see seisnes. Samuti on ütlused erinevad selles osas, kas xxxxxxxx sai vabalt autosse istuda. Nende isikute ütlused, kes väitsid, et xxxxxxxxxx takistati autosse istumisel, kirjeldasid toimunut omakorda erinevalt. Eelnimetatud tunnistajate ütlused ei olnud omavahel kooskõlas ka selles osas, kuidas toimus asjade edasine käik ja kuidas sai E.B väidetava vigastuse ning milles seisnes kannatanu poolt väidetavalt kasutatud vägivald. Ilmekalt iseloomustas kohtu arvates selliste ebakõlade tekkimist tunnistaja xxxxxxxxxx, kes ütlusi andes ei osanud kirjeldada situatsiooni millises E.B oli väidetavalt viga saanud, vaid vastates prok uröri erinevatele küsimustele toimunu kohta, läks ta küsimusest mööda, tahtes kogu aeg sündmustest ette rutata ja välja öelda lause, et kannatanu väänas süüdistatava kätt. Kuidas see toimus, ta kirjeldada ei osanud. Sama tunnistaja, vastates kohtu küsimustele, kinnitas, et aega on mööda läinud ja nad on sõpradega kokku saanud ning sündmust arutanud – igaüks on rääkinud, mis tema mäletab. Kohus leiab, et tunnistajad ei ole ilmselt teadvalt valeütlusi andnud, vaid püüdnud kohtus edasi anda mitte kohapeal tajutut, vaid hiljem tekkinud mälupilti, mis on kokku pandud erinevatest allikatest. Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et süüdistatava ja tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlused süüdistusse puutuva kirjeldamisel ei ole usaldusväärsed ja tuleb tõendite hindamisel kõrvale jätta. Kohtuistungil tõid süüdistatav ja kaitsja välja veel ka asjaolu, et hoopis E.B oli see, kes sai sündmuste käigus vigastada, mille tõenduseks on ka toimikus olev SA Jõgeva Haigla patsiendikaart nr 2398 23.09.2007.a (t.l 52 I kd), millest nähtub, et E.B on pöördunud haiglasse ja kaevanud vasaku käe IV sõrme valu. Kohus nõustub, et E.B võis esineda kirjeldatud vigastus. Arvestades kohtu poolt tuvastatuks loetut, võis olla süüdistatava sõrme valu tingitud kokkupuutest kannatanuga – süüdistatav väänas ja rebis kannatanut, viimane takistas seda surudes enda käed tugevalt vastu külgi ning sellise tegevuse käigus võis E.B sõrm ka viga saada. Kuid see ei õigusta kuidagi vägivalla kasutamist kannatanu suhtes. Kohtus uuritud ja kohtu poolt usaldusväärseks loetud tõendite põhjal on kohtuistungil E.B-le esitatud süüdistus leidnud täielikult tõendamist. Kohtueelselt on see õigesti kvalifitseeritud
§ 274lg 1 järgi, s.o võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamisena seoses tema ametikohustuste 7
(9)täitmisega. Kohtuistungil on tõendamist leidnud, et xxxxxxxxxxxxoli süüdistuses märgitud ajal avalikku korda kaitsev võimuesindaja ning ta täitis ametikohustusi. xxxxxxxxxxx oli küll erariietes ja tal oli vaba aeg, kuid märgates võimalikku õiguserikkumist (suitsetavaid ja alkoholijoobes alaealisi avalikus kohas) asus ta täitma ametiülesandeid, mis tuleneb Politseiseaduse § 12 lg 3 (kui politseiametnik või vastava väljaõppe saanud politseikadett osutub õigusrikkumise pealtnägijaks, on ta kohustatud ajast ja kohast sõltumata asuma teenistuskohustuste täitmisele). Kohtuistungil on täielikult tõendamist leidnud, et xxxxxxxxxxx esitles ennast politseiametnikuna ja esitas ka töötõendi. Kohus on lugenud tõendatuks kannatanu ja tunnistajate ütluste ning kirjalike tõenditega, et süüdistatava tegevuse tagajärjel sai kannatanu vigastuse – tal oli alahuul vasakul pool katki ning see vigastus tekkis E.B tahtliku tegevuse tagajärjel. Kohus luges tõendatuks, et E.B oli isik, kes kasutas vägivalda, kui ta üritas politseiametniku poolt seaduslikult antud korraldust eirates enda autosse istuda. E.B väide kohtuistungil, et tal ei olnudki plaanis ära sõita ja ta tahtis vaid autosse istuda, on paljasõnaline. Tema füüsiline tegevus ja verbaalne väljendus sündmuskohal jättis nii kannatanule kui ka kõrvalseisnud tunnistajatele mulje, et ta kavatseb ära minna – ta oli korduvalt öelnud, et ta saabus kohale, et poeg kohale viia ja ka hiljem, et ta viib poja ära koju. Tema taolist väidet ja, et autosse istudes võibki ta ära sõita, oli põhjust kohalviibinud isikutel uskuda seda enam, et tema auto mootor töötas ja jonnaka järjekindlusega nõudis ta poja ümberasumist kannatanu autost enda autosse. Kohus on tõendatuks lugenud, et süüdistatav üritas enda auto juures xxxxxxxxxxi auto ukse eest ära rebida ja selle käigus lõi ühel korral küünarnukiga kannatanut näo piirkonda. Kohtul pole alust kahelda kannatanu ja tunnistaja xxxxxxxx ütlustes, et löök oli tahtlik ning xxxxxxxxxxx ning xxxxxxxxxx kinnitasid, et löök tabas nägu. Isegi, kui löök näkku poleks olnud tahtlik, oli E.B poolt kasutatud vägivald (kannatanu kätest väänamine ja autost eemale tirimine/lükkamine) tahtlik, mille tagajärjel kannatanu sai vigastuse. Seega on süüdistatav pannud toime vägivallateo
§ 121mõttes.
Vägivald oli seotud kannatanu poolt ametikohustuse täitmisega, ametikohustuste täitmine oli seaduslik – xxxxxxxxxxx oli kinni pidanud alaealise xxxxxxxxi, kellel ta oli tuvastanud alkoholi tarvitamise tunnused ja andnud korralduse kohale jääda kuni politseipatrulli saabumiseni, et vormistada väärteomaterjalid. Ta selgitas olukorda ka kohalesaabunud süüdistatavale ja keelas lahkuda ja süüdistatava eelnevast käitumisest tingituna oli tal igati põhjendatud kartus, et seda korraldust rikutakse. Ta andis korralduse, õigemini keelas süüdistataval autosse istuda, kuid süüdistatav eiras korraldust ja üritas iga hinna eest enda tahtmist lõpuni viia, mille käigus tekitaski kannatanule vigastuse.
§ 32
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.
§ 33
kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohtu käsutuses olevate, kohtuistungil uuritud tõendite põhjal ei esine asjaolusid, mis seaks kahtluse alla isiku süüdivuse. Seega on ta süüvõimeline. Samuti ei ole kohus tuvastanud ühtegi süüd välistavat asjaolu. Seega on E.B süüdi
§ 274
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, ta tuleb vastavalt süüdi tunnistada ja karistada. Karistuste mõistmisel juhindub kohus
§ 56
. Karistuste määramisel arvestab kohus eelkõige E.B süüd, samuti toimepandu kuriteo raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kohtualuse isikut ja võimalusi mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kirde Piirivalvepiirkonnast iseloomustatakse E.B seadusekuuleka, ausa ja otsusekindla ametnikuna (t.l 54 I kd). Iseloomustusest nähtub, et ta on ennast erialaselt, õigus- ja psühholoogiaalaselt pidevalt täiendanud osaledes erinevatel kursustel. Teda on korduvalt edutatud -teenistust alustas ta piirivalves 1992.a veebruaris kursandina ja iseloomustuse koostamise ajal oli Alajõe piirivalvekordoni ülem. Iseloomustuses on erilist tähelepanu pööratud tema omadustele õiguserikkumiste menetlemisel, et ta on teenistuskohustuste täitmisel äärmiselt põhjalik ja korrektne ning õiguserikkumiste menetlemisel lähtus alati seadusest ega püüdnud ametiisikuna oma võimu näidata. Tema käitumises ei avaldunud vägivaldsust ega enesekontrolli kaotamist. 2007.a on talle omistatud piirivalveohvitseri teenetemärk 8
(9)„Piirikotkas“. E.B on abielus ja perekonnas on kolm last. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole E.B varem kriminaalkorras karistatud (t.l 58 I kd). Kuriteo toimepanemise ajal omas ühe kehtiva väärteokaristuse (t.l 57 I kd). Määratud trahvid on tasutud. Eelneva põhjal leiab kohus, et prokuröri poolt taotletud karistusliik, s.o rahaline karistus, on vastav toimepandule ja süüdistatava isikule ning peaks olema piisav mõjutamaks E.B edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades E.B süü suurust ja toimepandu laadi – eelkõige seda millist mõju võib avaldada tema ennastkehtestav ja politsei korraldusi eirav õigusvastane käitumine suurele hulgale alaealistele, kes viibisid sündmuse juures ja käisid hiljem ka kohtus tunnistamas, peaks olema mõistetav rahaline karistus üle keskmise määra. Rahalise karistuse määramisel tuleb
§ 44lg 3 alusel päevamäära suuruseks võtta 179 krooni (t.l 63 I kd).
Arvestades E.B sissetulekuid ja seda, et rahalise karistuse summa on küllaltki suur ning selle korraga tasumine võib olla raskendatud ja seada süüdistatava perekonna raskesse majanduslikku olukorda, peab kohus vajalikuks rakendada
§ 66
lg 1, 3 sätteid ja pikendada selle täitmise tähtaega ühe aasta võrra alates otsuse jõustumisest ning määrata karistuse tasumisele ositi. Tsiviilhagi käesolevas kriminaalasjas esitatud ei ole. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb riigituludesse sisse nõuda süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo korral on 6525 kr, toimiku paljunduskulu 58 kr 30 s ja kohtu poolt tehtud postikulu 556 kr 50 s. Kohtu poolt tehtud postikulu on käesolevas asjas oli üldse kokku 1113 kr, kuid esimene kohtuistung jäi ära süüdistatavast mitteolenevatel asjaoludel ja sellega seoses tehtud kulutus summas 556 kr 50 s tuleb jätta riigi kanda. Kohtunik 9
(9)