lg 2 p 7 ja
lg 2 p 1,4 järgi; N.I süüdistuses
lg 2 p 7 järgi; O.N-i süüdistuses
lg 2 p 7 järgi; D.I süüdistuses
lg 2 p 7 ja
lg 2 p 1,4,
lg 2 p 7,8,
lg 2 p 1,3 järgi üldmenetluses Süüdistatav L.H elukoht XXXXXX XXX X-XX, isikukood XXX (II,361-363), (II,211-212) kriminaalkorras karistatud 1 korral: 28.03.2006.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega
lg 2 p 1,7,8 järgi 5 kuu vangistusega,
lg 1 alusel määrati vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele kui 3 aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu; kohtuotsus jõustus 05.04.2006.a (I,121-122) Heiki Kuningas N.I elukoht XXXXXXX XXX X-XX, isikukood XXX kriminaalkorras karistamata ema L N.I Anne Vissak - asenduskaitsja Kaitsja kokkuleppel Süüdistatav O.N Seaduslik esindaja Kaitsja määratud korras Süüdistatav 2 elukoht XXXX XX-XX, (I,106; II,360) tõkendi elukohast lahkumise keeld kohaldamise (I,106) isikukood XXX kriminaalkorras karistamata Leanika Tamm D.I elukoht XXX XXX-XX, isikukood XXX kriminaalkorras karistamata Andres Veski Kaitsja määratud korras Süüdistatav Kaitsja määratud korras Kannatanud RESOLUTSIOON J.K. , N.K., K.L. , R.L., R.R. , S.R., OÜ V. KrMS § 306, § 309 lg 3, § 311, § 313 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada L.H
Süüdi tunnistada L.H
lg 2 p 1,4 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks L.H-le mõista 4 (neli) aastat vangistust.
68 lg 1 alusel arvata L.H eelvangistuses 04.-06.10.2006.a viibitud 3 päeva (I,82-84) karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 3 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada L.H-le karistuseks mõistetud 3 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust Tartu Maakohtu 28.03.2006.a kohtuotsusega L.H-le karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, see on 5 (viie) kuu vangistuse (I,121-122) võrra ja liitkaristuseks mõista L.H-le 3 (kolm) aastat 16 (kuusteist) kuud 27 päeva vangistust, see on 4 (neli) aastat 4 (neli) kuud 27 päeva vangistust. L.H suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld (I,88) – kaotab kehtivuse L.H vanglasse karistuse kandmisele ilmumisest. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab kohus L.H-le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda 4 aasta 4 kuu 27 päeva vangistuse kandmise alguseks L.H vanglasse saabumise aeg. 3 Kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiprefektuurile sundtoomise taotluse. Süüdi tunnistada D.I
lg 2 p 7,8 järgi ja karistuseks mõista
lg 2 kohaldades rahaline karistus 100 miinimumpäevamäära, see on 5 000.- (viis tuhat) krooni riigituludesse.
Süüdi tunnistada D.I
lg 2 p 1,3 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 80 miinimumpäevamäära, see on 4 000.- (neli tuhat) krooni riigituludesse.
lg 2 alusel kohaldub 1 päevamäärana miinimumpäevamäär suurusega 50.- krooni.
lg 1 alusel mõista D.I-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel rahaline karistus 180 miinimumpäevamäära, see on 9000.- (üheksa) tuhat krooni riigituludesse.
alusel tasuda rahaline karistus 9 000.- krooni ositi järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuda 10 kuu vältel igakuiselt vähemalt 900.- krooni kuus kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakonto nr 10220034796011 AS-s SEB Pank, viitenumber 4100065035; selgituseks märkida: „D.I, 1-07-13652, rahaline karistus“ või - pangakonto nr 221023778606 AS-s Hansapank viitenumber 4100065035, selgituseks märkida: „D.I, 1-07-13652, rahaline karistus“. Kui rahalist karistust ei ole tasutud eelmärgitud tähtaegadeks, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.
alusel asendatakse rahalise karistuse summa tasumata jätmisel rahaline karistus vangistusega. Süüdi tunnistada D.I
Süüdi tunnistada D.I
lg 2 p 1,4 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks D.I-le mõista 4 (neli) aastat vangistust.
lg 1,3 alusel ei pöörata 4 aastat vangistust täielikult täitmisele, kui D.I ei pane 4 (nelja) aasta 1 (ühe) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
D.I suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld (I,113; II,66) – kaotab kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest. Süüdi tunnistada O.N
lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.
lg 1,3 alusel ei pöörata 3 aastat vangistust täielikult täitmisele, kui O.N 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas – 4 ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. O.N-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast (Anne 55-98, Tartu) lahkumise keeld (I,106) – kaotab kehtivuse O.N-i esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest. Süüdi tunnistada N.I
lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.
lg 1,3 alusel ei pöörata 3 aastat vangistust täielikult täitmisele, kui N.I 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas – Cilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. N.I suhtes kohaldatud tõkend – elukohast (Kaunase pst 9-16, Tartu) lahkumise keeld (I,97) – kaotab kehtivuse N.I esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest. TSIVIILHAGID R.L. tsiviilhagi rikutud Nike pusa eest 1173.- krooni nõudes rahuldada ja võlaõigusseaduse § 1043 ja § 65 alusel välja mõista L.H-lt , D.I-lt , O.N-ilt ja N.I-lt solidaarselt 1173.- krooni R.L. kasuks. OÜ V. tsiviilhagi 25 733.- krooni nõudes (28.03.2006.a toimepanduga tekitatud kahjuga seoses) rahuldada ja võlaõigusseaduse § 1043 alusel välja mõista D.I-lt 25 733.- krooni OÜ V. (asukoht XXXX XXX ; J.I. juhatuse liige (juhataja), elukoht Tartu, isikukood 36703212717) kasuks. Ruslan Gorbatševi suhtes kriminaalasjas (kohtueelsel uurimisel nr 08260100674 ja kokkuleppemenetluses kohtus nr 1-08-12048) tehtava süüdimõistva kohtulahendi jõustumisel tuleb võlaõigusseaduse § 65 alusel D.I hüvitada OÜ-le V. 25 733.- krooni solidaarselt Ruslan Gorbatševiga. 5 OÜ V. tsiviilhagi 800.- krooni nõudes (15.04.2006.a toimepanduga tekitatud kahjuga seoses) rahuldada ja võlaõigusseaduse § 1043 alusel välja mõista D.I-lt 800.- krooni OÜ V. (asukoht XXXX XXX ; J.I. juhatuse liige (juhataja), elukoht Tartu, isikukood 36703212717) kasuks. Ruslan Gorbatševi suhtes kriminaalasjas (kohtueelsel uurimisel nr 08260100674 ja kokkuleppemenetluses kohtus nr 1-08-12048) tehtava süüdimõistva kohtulahendi jõustumisel tuleb võlaõigusseaduse § 65 alusel D.I hüvitada OÜ-le V. 800.- krooni solidaarselt Ruslan Gorbatševiga. ASITÕENDID: pusa (I,61-62), mis asub Tartu Maakohtus, Tartu kohtumajas ja millist kannatanud ei soovinud selle rikutuse tõttu tagasi saada, KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisest; matkanuga (I,61-62), mobiiltelefoni №kia peakomplekt ja tulemasin Zippo (I,64-66), millised on tagastatud omanikele (I,16,66), jätta kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel nimetatud esemete omanike omandusse; 2 teipi (II,12,17,49), mis asuvad Lõuna Politseiprefektuuris hoiukambris (II,12,17,47,49,46), jätta Lõuna Politseiprefektuuri hoiule kuni Ruslan Gorbatševi suhtes kriminaalasjas (kohtueelsel uurimisel nr 08260100674 ja kokkuleppemenetluses kohtus nr 1-08-12048) tehtava kohtulahendini; kang, saeleht, kilekott (II,32), mis asuvad Lõuna Politseiprefektuuris hoiukambris (II,32,46), jätta Lõuna Politseiprefektuuri hoiule kuni Ruslan Gorbatševi suhtes kriminaalasjas (kohtueelsel uurimisel nr 08260100674 ja kokkuleppemenetluses kohtus nr 1-08-12048) tehtava kohtulahendini. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista L.H-lt riigituludesse menetluskuludena: 191 krooni 20 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (I,154,211; KrMS § 175 lg 1 p 5), 10 875.- krooni sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1). D.I-lt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena: 2850.- krooni ekspertiisikulu (II,50,55; KrMS § 175 lg 1 p 3; teine pool ekspertiiskulust, s.o 2850.- krooni kuulub väljamõistmisele Ruslan Gorbatševilt tema suhtes kokkuleppemenetluses menetletavas kriminaalasjas nr 1-08-12048), 2626 krooni 70 senti määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses (I,; KrMS § 175 lg 1 p 4), 19 116.- krooni (3363.- + 15 753.- = 19 116.-) määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4), 279 krooni 20 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (I,155,212; II,103; KrMS § 175 lg 1 p 5), 10 875.- krooni sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1). O.N-ilt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena: 849 krooni 60 senti määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses (I,107-108; KrMS § 175 lg 1 p 4), 15 310.- (viisteist tuhat kolmsada kümme) krooni 50 senti määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4), 6 191 krooni 20 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (I,156,214; KrMS § 175 lg 1 p 5), 10 875.- krooni sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1). KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista N.I-lt riigituludesse menetluskuludena: 2131 krooni 10 senti määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses (I,96,101-102,168; KrMS § 175 lg 1 p 4), 19 116.- krooni (3584,25 + 15 531,75 = 19 116.-) määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4), 191 krooni 20 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (I,153,213; KrMS § 175 lg 1 p 5), 10 875.- krooni sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1). Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 AS-s SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-07-13652, menetluskulud“ või - pangakontole nr 221023778606 AS-s Hansapank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-07-13652, menetluskulud“. Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. 26.09.2008.a kohtuistungil kohtule esitatud kaitsjatasutaotluste kohta seisukoha võtmisel, s.o kaitsjatasude arvestamisel ja väljamõistmisel lähtub kohus järgnevalt KrMS § 3 lg 2 alusel hetkel kehtivast Justiitsministri 26.01.2005.a määrusega nr 2 vastu võetud korrast - „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord; hetkel kehtiv redaktsioon jõustus 31.05.2008). Süüdistatav N.I asenduskaitsja advokaat Anne Vissaku esitatud taotlus, välja mõista talle 3584 krooni 25 senti töötasu määratud korras süüdistatav N.I kaitsjana 26.09.2008.a ja 29.09.2008.a kohtuistungitel kokku 9 pooltunni ulatuses osutatud riigi õigusabi eest, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 3584 krooni 25 senti advokaat Anne Vissaku süüdistatav N.I asenduskaitsjana 26.09.2008.a ja 29.09.2008.a kohtuistungitel riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kehtiva Justiitsministri 26.01.2005.a määrusega nr 2 vastu võetud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) § 8 lg 1 alusel on määratud kaitsja tasuks üldmenetluseks ettevalmistamise eest 900.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 8 lõikes 5 sätestatu kohaselt toimub tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest kohtuistungi protokollis märgitud kellaaegade järgi. Kaitsja osales kohtuistungitel enda taotluses märgitud aja ulatuses. Kehtiva Korra § 2 lg 2 alusel kuulub kohaldamisele üldkoefitsient 1,5, kuna kriminaalmenetluse esemeks on esimese astme kuritegu. Seega: (1,5 x 900) + 1,5 x (9 pooltundi x 125) = 1350 + 1687,5 = 3037,
2 p. 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. L.H süüdistatakse selles, et tema, olles isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos D.I-ga 12.09.2006.a. kella 22 paiku Tartu linnas Kaunase pst. 13b asuva Ülejõe kaupluse juures, olles eelnevalt koos kaaslastega röövinud kolme noormeest, sealhulgas J.K. ’i, esitas D.I J.K. 'ile nõude maksta talle 5000 krooni liiklustrahvi eest, mis määrati D.I-le 15.06.2006.a. summas 4800 krooni. Raha mittemaksmisel lubas 10 D.I organiseerida J.K. ’i peksmist. D.I poolt nõude esitamisest kuuldes, L.H sekkus koheselt kannatanu ja D.I vahelisse vestlusesse ja suurendas nõuet 7600 kroonini, määrates maksmistähtajaks 24.09.2006.a., millal kannatanu pidi tooma 7600 krooni D.I-le ja millisest summast L.H pidi endale saama 2500 krooni. Kartes eelnevalt röövimise toimepanemisel samade isikute poolt kasutatud ja nõude esitamisel rõhutatud psüühilist vägivalda, J.K. lubas nõutud raha tuua.. Seega L.H pani toime
2 p. 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on kasutatud vägivalda ning kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja kui see on toime pandud grupi poolt. N.I süüdistatakse selles, et tema grupis koos D.I , O.N-i ja L.H-ga 12.09.2006.a. kella 22 paiku Tartu linnas Kaunase pst. 13b asuva Ülejõe kaupluse juures ähvardades peksmisega, seega kasutades psüühilist vägivalda, võtsid ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil J.K. ’i käest multiotstarbelise matkanoa väärtusega 50 krooni, seejärel nõudsid R.R. ’ilt sigarette ning eitava vastuse saamisel peksid L.H ja O.N kannatanut rusikate ja jalgadega, seega kasutasid füüsilist vägivalda ning võtsid ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil mobiiltelefoni №kia peakomplekti väärtusega 300 krooni ning tulemasina Zippo väärtusega 35 krooni, R.R. ’it püüdis jalaga lüüa ka N.I, kuid pihta ei saanud, kuna ise kukkus maha. Kui K.L. püüdis R.R. ’it kaitsma minna, lõi O.N teda küünarnukiga selga. Seejärel nõudis L.H K.L. ’ult seljas olnud Nike pusa loovutamist ning keeldumisel lõi talle peaga näkku, mille tulemusel andis kannatanu ära Nike pusa väärtusega 1173 krooni. Edasi mindi Jaama 175 asuva Kivilinna tankla juurde, kus peksmisega ähvardades nõudsid L.H ja N.I K.L. ’ult õlleraha, millist ähvardust võttis kannatanu reaalsena ning andis ära 25,90 krooni. Füüsilise vägivallaga tekitati R.R. ’ile füüsilist valu ning alahuule seespoolse põrutushaava ja vasaku silma välisnurgas põrutusverevalumi. Füüsilise vägivallaga tekitati K.L. ’ule füüsilist valu. Seega N.I pani toime
2 p. 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. O.N-i süüdistatakse selles, et tema grupis koos D.I , N.I ja L.H-ga 12.09.2006.a. kella 22 paiku Tartu linnas Kaunase pst. 13b asuva Ülejõe kaupluse juures ähvardades peksmisega, seega kasutades psüühilist vägivalda, võtsid ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil J.K. ’i käest multiotstarbelise matkanoa väärtusega 50 krooni, seejärel nõudsid R.R. ’ilt sigarette ning eitava vastuse saamisel peksid L.H ja O.N kannatanut rusikate ja jalgadega, seega kasutasid füüsilist vägivalda ning võtsid ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil mobiiltelefoni №kia peakomplekti väärtusega 300 krooni ning tulemasina Zippo väärtusega 35 krooni, R.R. ’it püüdis jalaga lüüa ka N.I, kuid pihta ei saanud, kuna ise kukkus maha. Kui K.L. püüdis R.R. ’it kaitsma minna, lõi O.N teda küünarnukiga selga. Seejärel nõudis L.H K.L. ’ult seljas olnud Nike pusa loovutamist ning keeldumisel lõi talle peaga näkku, mille tulemusel andis kannatanu ära Nike pusa väärtusega 1173 krooni. Edasi mindi Jaama 175 asuva Kivilinna tankla juurde, kus peksmisega ähvardades nõudsid L.H ja N.I K.L. ’ult õlleraha, millist ähvardust võttis kannatanu reaalsena ning andis ära 25,90 krooni. Füüsilise vägivallaga tekitati R.R. ’ile füüsilist valu ning alahuule seespoolse põrutushaava ja vasaku silma 11 välisnurgas põrutusverevalumi. Füüsilise vägivallaga tekitati K.L. ’ule füüsilist valu. Seega O.N pani toime
2 p. 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. D.I süüdistatakse selles, et tema grupis koos L.H, O.N-i ja N.I-ga 12.09.2006.a. kella 22 paiku Tartu linnas Kaunase pst. 13b asuva Ülejõe kaupluse juures ähvardades peksmisega, seega kasutades psüühilist vägivalda, võtsid ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil J.K. ’i käest multiotstarbelise matkanoa väärtusega 50 krooni, seejärel nõudsid R.R. ’ilt sigarette ning eitava vastuse saamisel peksid L.H ja O.N kannatanut rusikate ja jalgadega, seega kasutasid füüsilist vägivalda ning võtsid ära mobiiltelefoni №kia peakomplekti väärtusega 300 krooni ning tulemasina Zippo väärtusega 35 krooni, R.R. ’it püüdis jalaga lüüa ka N.I, kuid pihta ei saanud, kuna ise kukkus maha. Kui K.L. püüdis R.R. ’it kaitsma minna, lõi O.N teda küünarnukiga selga. Seejärel nõudis L.H K.L. ’ult seljas olnud Nike pusa loovutamist ning keeldumisel lõi talle peaga näkku, mille tulemusel andis kannatanu ära Nike pusa väärtusega 1173 krooni. Edasi mindi Jaama 175 asuva Kivilinna tankla juurde, kus peksmisega ähvardades nõudsid L.H ja N.I K.L. ’ult õlleraha, millist ähvardust võttis kannatanu reaalsena ning andis ära 25,90 krooni. Füüsilise vägivallaga tekitati R.R. ’ile füüsilist valu ning alahuule seespoolse põrutushaava ja vasaku silma välisnurgas põrutusverevalumi. Füüsilise vägivallaga tekitati K.L. ’ule füüsilist valu. Seega D.I pani toime
2 p. 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. D.I süüdistatakse selles, et tema, olles isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos L.H-ga 12.09.2006.a. kella 22 paiku Tartu linnas Kaunase pst. 13b asuva Ülejõe kaupluse juures, olles eelnevalt koos kaaslastega röövinud kolme noormeest, sealhulgas J.K. ’i, esitas D.I J.K. 'ile nõude maksta talle 5000 krooni liiklustrahvi eest, mille määrati D.I-le 15.06.2006.a. summas 4800 krooni. Raha mittemaksmisel lubas D.I organiseerida J.K. ’i peksmist. D.I poolt nõude esitamisest kuuldes, L.H sekkus koheselt kannatanu ja D.I vahelisse vestlusesse ja suurendas nõuet 7600 kroonini, määrates maksmistähtajaks 24.09.2006.a., millal kannatanu pidi tooma 7600 krooni D.I-le ja millisest summast L.H pidi endale saama 2500 krooni. Kartes eelnevalt röövimise toimepanemisel samade isikute poolt kasutatud ja nõude esitamisel rõhutatud psüühilist vägivalda J.K. lubas nõutud raha tuua.. Seega D.I pani toime
2 p. 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on kasutatud vägivalda ning kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja kui see on toime pandud grupi poolt. 07.11.2007.a määrusega andis Tartu Maakohus süüdistatavad kohtu alla (II,132-134). 28.01.2008.a saabus Tartu Maakohtusse süüdistusakt koos lisadega D.I süüdistuses
lg 2 p 7,8 ja
12 29.01.2008.a määrusega andis kohus D.I kohtu alla süüdistuses
lg 2 p 7,8 ja
lg 2 p 1,3 järgi ning ühendas kaks kriminaalasja, millistes üheks süüdistatavaks on D.I, ühiseks menetlemiseks (II,166-167). Kohus, hinnanud kohtulikul uurimisel uuritud tõendeid kogumis, on seisukohal, et kõik süüdistused on põhjendatud ja on valdavas osas tõendatud. Süüdistusest
lg 2 p 1,4 järgi on tõendamata, et väljapressimise toimepanemise ajaks olid D.I ja L.H jõudnud isikute grupis koos N.I-ga ja O.N-iga jõudnud röövimise lõpule viia. Kohtulikul uurimisel on veenvalt tõendamist leidnud, et väljapressimise teostamise ajaks oli röövimise raames kannatanutest R.R. i suhtes jõutud kasutada vägivalda – nii psüühilist (peksmisega ähvardamine) kui ja füüsilist vägivalda (peksmine rusikatega näkku). Ülejäänud osas on väljapressimise süüdistus tõendatud. Süüdistusest
it rusikate ja jalgadega; osa, mille järgi L.H olevat löönud R.R. it jalgadega. Kohtulikul uurimisel kannatanu R.R. ei kinnitanud süüdistusest osa, millise kohaselt olevat teda peksnud rusikate ja jalgadega O.N. Kohtulikul uurimisel kannatanu R.R. ei kinnitanud süüdistusest osa, mille järgi L.H olevat löönud teda jalgadega. Kohtulikul uurimisel kinnitas R.R. , et O.N teda ei löönud, teda lõi ainult L.H (II,248). Kannatanu R.R. i kohtulikul uurimisel antud ütlustest nähtuvalt lõi teda L.H ainult rusikatega (II,244,245). Neil asjaoludel, kuna kannatanu R.R. ise ei kinnita, et O.N oleks teda löönud, ei pea kohus piisavaks ainuüksi tunnistaja D.B. konkretiseerimata ütlusi (II,261-269), millest nähtuvalt olevat O.N löönud mingit poissi 2-3 korda näkku (II,262). Pealegi nähtub tunnistaja D.B. ütlustest (II,261-269), et tal on seoses aastatetaguse mängus kukkumisega mäluprobleemid (II,267-268). Ainuüksi kannatanu J.K. i ütlused, et 2 noormeest läksid R.R. i juurde ja lõid R ning need 2 noormeest lõid R.R. it rusikatega näkku, ei ole piisavad selleks, et lugeda veenvalt ja usaldusväärselt tõendatuks süüdistusest
it rusikate ja jalgadega ja L.H olevat löönud R.R. it jalgadega. Ka ainuüksi kannatanu K.L. u kohtulikul uurimisel antud ütlused selle kohta, et R.R. rääkis talle, et teda löödi rusikate ja jalgadega (II,238), ei ole piisavad eelmärgitud (KrMS § 37 lg 3; süüdistuste osade tõendatuks lugemisel, kuna KrMS § 68 lg 5 KrMS § 68 lõikes 5 sätestatu kohaselt on tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, tõendiks üksnes juhul, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata) alusel ei saa selles osas kannatanu K.L. u ütlused olla tõenditeks, sest vahetu tõendiallikas (kannatanu R.R. ) oli kohtul võimalik kohtulikul uurimisel üle kuulata. Kuna kohtulikul uurimisel kannatanu K.L. u antud ütlustest (II,232-240) ei nähtu ütlusi selle kohta, et O.N oleks peksnud R.R. it, siis ei hinda kohus usaldusväärseks 19.10.2006.a äratundmiseks esitamise protokollist (I,32-33) osa, millises K.L. avaldab O.N-i kohta, et Vital peksis R. Neil asjaoludel peab kohus 19.10.2006.a äratundmiseks esitamise protokollis (I,32-33) kajastatut ebapiisavaks, et lugeda usaldusväärselt tõendatuks süüdistusest
it rusikate ja jalgadega. Ülejäänud osas on süüdistatavatele esitatud süüdistus
Kannatanute J.K. i (I,1-4,15-18), R.R. i (II,243-252) ja K.L. u (II,232-240) ütlustega ning tunnistaja D.B. (II,261-269) ja süüdistatavate L.H (II,343-353), O.N-i (II,336-343), N.I (II,313-317,335-336) ja D.I (II,353-358) endi ütlustega kogumis on usaldusväärselt tõendatud, et kõik neli 13 süüdistatavat ja kolm kannatanut - J.K. , R.R. ja K.L. kohtusid süüdistuses märgitud ajal ja kohas, s.o 12.09.2006.a õhtul kella 22 paiku Tartu linnas, Kaunase 13b asuva Ülejõe kaupluse juures. Kannatanute J.K. i (I,1-4,15-18), R.R. i (II,243-252) ja K.L. u (II,232-240) ütlustega ja äratundmiseks esitamise protokollidest (I,5-14,24-29,32-33,43-44) kogumis nähtuvaga on tõendatud, et just L.H , O.N , N.I ja D.I olid ühes ja samas seltskonnas ning koos ja ühiselt kasutasid kannatanute J.K. i, R.R. i ja K.L. u suhtes nii psüühilist kui ka füüsilist vägivalda ja võtsid kannatanutelt ära süüdistuses märgitud esemed (matkanoa, mobiiltelefoni №kia peakomplekti, tulemasina Zippo, Nike pusa, sularaha 25 krooni 90 senti), ning et just kasutatud vägivald võimaldas kannatanutelt süüdistuses märgitud esemed ära võtta, kuna kannatanud kartsid süüdistatavaid ja tundsid ennast süüdistatavatega võrreldes vähemuses olevat ja ka noorematena. Kõigi nelja süüdistatava olemasolu ja ühine omavahel kooskõlas olev ja üksteist, ka vaikimisi, toetav käitumine, s.o psüühilise ja füüsilise vägivalla kasutamisega hõlmatud käitumine oli vajalik selleks, et murda neist vähemuses oleva 3 alaealise kannatanu vastupanu kannatanutelt esemete äravõtmiseks. Kannatanu J.K. i ütlustest (I,1-4,15-18) nähtuvalt hakkas juurdetulnud seltskond neilt esmalt suitsu norima ja kui nad keeldusid, siis lubati peksa anda ja kästi taskud ette näidata (I,2). J.K. i ütlustest nähtuvalt lubati suitsu andmisest keeldumise peale esmalt tema kõrval seisvale K.L. ule „lõuga anda“ ja kui (J.K. ) ütles seepeale, et ei anna, siis tulid ka teised ligi ja neist kõige suurem oli umbes 18-20-aastane noormees, keda kutsuti Dimoniks; ka Dimon hakkas suitsu küsima ja tüli norima; Dimon hakkas R käest suitsu küsima, mispeale J.K. vastas, et meil ei ole; seepeale tuli Dimon lähemale tagasi ja siis läksid kaks noormeest R juurde ja lõid R ning käskisid taskud ette näidata; siis läks R juurde NY kirjadega pusas noormees, eesnimega Andrey, ja üritas R jalaga näkku lüüa, mispeale kukkus lööja ise pikali (I,2). Kannatanu J.K. i ütlustest nähtuvalt rääkis nendega Dimon, et kas on neile midagi anda ja ähvardas, et kui ei anna, siis võib „anda neile vastu lõugu“; Dimon küsis K.L. u käest pusa proovida, enne seda lõi Dimon K.L. ut ühe korra peaga vastu K pead, mispeale K.L. andis enda NIKE dressipluusi Dimoni kätte, Dimon pani selle endale selga (I,2). Kannatanu J.K. i ütluste kohaselt andis ta Dimoni kätte matkanoa koos musta ümbriskotiga, Dimon pani noa endale tasku; seejärel ütles Dimon R vene keeles, et jookse ära; R ei saanud aru ja siis (J.K. ) tõlkis R, selle peale R jooksis ära; siis läksid 2 tüüpi minema; K tahtis oma pusa tagasi ja (J.K. ) küsis pusa tagasi, kuid Dimon ei andnud (I,2). Kannatanu J.K. i ütluste kohaselt tuli siis seltskonnas olnud Paša nimeline noormees tema juurde ja hakkas 5000.- krooni raha nõudma (I,2-3). Kannatanu J.K. i ütluste kohaselt koostati Pašale suvel protokoll, Paša oli roolis, auto parkisid Raadile ühe ühiselamu juurde, kui juurde tuli erariides politseinik, kes kustus kohale rolleritega patrulli ja Pašale koostati protokoll (I,2-3). J.K. i ütluste kohaselt nõudis Paša tema käest trahviraha 5000.- krooni ja põhjendas maksmist sellega, et (J.K. ) istus kõrval (I,3). J.K. i ütluste kohaselt ei olnud tal endal sõita vaja, Pašal oli vaja sõita sõbra juurde (I.3). Kannatanu J.K. i ütluste kohaselt ähvardas Paša raha küsimisel, et kui ära ei maksa, siis ta „laseb lõuga anda“; kui Dimon Paša raha küsimist kuulis, siis ütles, et 24.septembriks peab maksma 7600.krooni (I,3). Kannatanu J.K. i ütluste kohaselt ütles Dimon, et raha andku Pašale ja Paša annab talle (s.o Dimonile) 2500.- krooni (I,3). Kannatanu J.K. i ütluste kohaselt lubas ta Pašale ja Dimonile raha, kuna hetkel kartis neid; Paša ja Dimon jäid sellega rahule (I,3); K.L. küsis, kas ta saab oma pusa tagasi; Dimon ja Paša läksid Ülejõe poe taha, kadusid ära (I,3), siis hakkasid (kannatanud) neid otsima; kohtasid Pašat, Dimonit, Andreid (NY pusaga noormeest) ja veel ühte isikut (s.o Paša, Dimoni, Andrey tuttavat) Ülejõe poe juures, (kannatanud) küsisid pusa tagasi, mida ei antud; (kannatanutelt) küsiti raha õlu ostmiseks, K andis 90 senti ja tahtis ikka oma pusa tagasi, Dimon pusa tagasi ei andnud 14 ja käskis K.L. ul üldse vait olla; liikusid kõik koos tankla suunas, nad ostsid õlut. Liikusid Jaama 175 juurde; (kannatanud) läksid kaasa, et pusa kätte saada; kõndimise peal rääkis Andrey, et nüüd tuleb jälle lööma (lk 3). Kannatanu J.K. i ütluste kohaselt pidi K.L. pärast seda, kui ta oli ära andnud 90 senti õlle jaoks, oma rahakoti ette näitama ning siis K andis vastu tahtmist ära rahakotis olnud 25 krooni (I,16). Kannatanu J.K. i ütluste kohaselt loovutas ta enda noa, et vältida kaklust (I,16). Kannatanu J.K. i ütluste kohaselt lõid R rusikatega näkku 2 noormeest. (I,16). Kannatanu J.K. i ütluste kohaselt toimus temalt trahviraha nõudmine pärast R peksmist ja enne K pusa äravõtmist (I,16). 13.09.2006.a teostatud äratundmiseks esitamisel tundis kannatanu J.K. 4 isiku foto hulgast ära fotol nr 4 olevas isikus, s.o D.I ära Paša nimelise noormehe, kes eile 12.09.2006.a õhtul oli Tartus Annelinnas, Ülejõe poe juures seltskonnas, ja kus Paša küsis tema käest 5000.- krooni (I,5-6). 02.10.2006.a teostatud äratundmiseks esitamisel tundis kannatanu J.K. 4 isiku foto hulgast ära fotol nr 3 olevas isikus, s.o L.H ära isiku, keda kutsutakse Dimoniks, ja kes võttis temalt ära taskunoa (I,7-8). 19.10.2006.a teostatud äratundmiseks esitamisel tundis kannatanu J.K. 4 isiku foto hulgast ära fotol nr 2 olevas isikus, s.o N.I ära isiku, kes lõi R ja kes võttis K.L. ult ära 25.- krooni sularaha (I,9-10). 19.10.2006.a teostatud äratundmiseks esitamisel avaldas kannatanu J.K. 4 isiku fotodest fotol nr 2 oleva isiku, s.o O.N-i kohta, et ta ei ole täiesti kindel, aga fotol nr 2 olev isik on väga sarnane ühele ründajatest (I,11-12). Kannatanu J.K. i isikuandmetest nähtuvalt oli ta 12.09.2006.a 15-aastane (I,1,15). Kannatanu J.K. i ütlustest nähtuvalt oli Dimonil 12.09.2006.a vasakul käel kett ja paremas käes kollakas-must sõrmus (I,2). 04.10.2006.a L.H kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (koos fototabeliga L.H väljanägemise kohta) nähtuvalt oli L.H tema kinnipidamisel vasakul käel halli värvi metallist kett ja vasaku käe sõrmes oli kollasest metallist musta kiviga sõrmus (I,82-84). Kannatanu K.L. u ütluste kohaselt oli ta 2006.a septembris 15-aastane ja süüdistatavatega tal varasemad kokkupuuted puudusid (II,232); 12.09.2006.a, õhtul kella 10 või 11 paiku istusid Ülejõe kaupluse juures koos R.R. i ja J.K. iga ja tahtsid ära kodudesse minna, kui süüdistatavad tulid ligi ja hakkasid vene keeles Jevgeniga rääkima, et mingi raha on võlgu, ei saanud täpselt aru; järgmine hetk mindi R kallale (II,233). Kohtulikul uurimisel osundas kannatanu K.L. D.I-le kui isikule, kellel oli J.K. iga juttu rahast (I,233); J.K. ilt nõuti mingi 8000.- või alla selle (II,236). Kannatanu K.L. u ütlustest nähtuvalt oli R talle kallaletungimise tulemusena nägu puru – huul oli lõhki ja silm sinine (I,233). Kannatanu K.L. u ütluste kohaselt küsiti suitsu R käest (I,233 all), suitsu ei antud ja siis R saigi peksa (I,234). Kannatanu K.L. u ütluste kohaselt lõi teda sellel ajal kui R peksti, keegi seljale (I,234). Kannatanu K.L. u ütluste kohaselt võeti talt sellel ajal, kui J.K. iga räägiti, ära dressipluus; öeldi, et andku ära ja andiski (II,234). Kannatanu K.L. u ütluste kohaselt lõi talle kõige pikem peaga näkku (II,234). K.L. osundas kohtulikul uurimisel kõige pikemale kui L.H-le (II,234). Kannatanu K.L. u ütluste kohaselt lõi see kõige pikem noormees teda näkku, sest ei tahtnud ära anda oma dresspluusi (II,234). Kannatanu K.L. u ütluste kohaselt andis ta peale talle peaga näkku löömist dressipluusi ära ja see pikem noormees pani selle endale 15 selga (II,234). Kannatanu K.L. u ütluste kohaselt ähvardasid süüdistatavad neid kõiki kolme (kannatanut) kogu aeg; J.K. ilt võeti ära matkanuga ja R mobiiltelefoni peakomplekt, s.t kõrvaklapid, ja Zippo välgumihkel (II,234). Kannatanu K.L. u ütluste kohaselt oli esemete äravõtmine kõige algus, siis sai R.R. peksa ja siis võeti temalt endalt (s.o K.L) dressipluus; siis otsisid dressipluusi võtjat taga (II,234). Kannatanu K.L. u ütluste kohaselt nad (s.o kannatanud) kartsid süüdistatavaid, sest süüdistatavad olid vanemad; pidasid võimalikuks, et võivad veel peksa saada, sest R.R. juba sai ja ei olnud teada, kes võib järgmisena peksa saada (II,235). Kannatanu K.L. u ütluste kohaselt andis ta ähvarduse peale ära 25.- krooni sularaha, ähvardas see, kes dressipluusi võttis, raha andis kas selle kätte, kes temalt dressipluusi ära võttis või teisele noormehele (osundas kohtulikul uurimisel N.I-le – II,235). Kannatanu K.L. u ütlustest nähtuvalt ta enda pusa tagasi ei saanudki, kuigi küsis seda endale kogu aeg tagasi (II,235). Kannatanu K.L. u ütluste kohaselt pakkus dressipluusi äravõtja, et kui ta (s.t K.L. ) annab ära oma sandaalid, telefoni ja raha, siis annab dressipluusi tagasi, kuid ta (s.t K.L. ) ei olnud sellega nõus; peale seda andiski oma 25.- krooni ära ja siis läksid koju; 25.krooni andis ära, sest seda küsiti ja üks poiss ähvardas ja ta (s.t K.L. ) kartis, et võtavad terve rahakoti ära, kuigi seal ei olnud enam rohkem midagi (II,237). Kohtulikul uurimisel antud ütlustest nähtuvalt võis talle peaga näkku löömine toimuda ka peale pusa äraandmist; kuna sündmus oli väga ammu, siis ei mäleta (II,237). K.L. u ütluste kohaselt tõlkis J.K. , et kui pusa ära ei anna, siis saab peksa ja siis andiski ta (s.t K.L. ) oma pusa ära (II,237). K.L. u ütluste kohaselt küsis ta natuke hiljem, et kas saab pusa tagasi, siis löödigi peaga näkku (II,237). Kannatanu K.L. u ütluste kohaselt hakkas L.H teda esmalt ähvardama ja siis kui pusa oli juba tema käes, siis kui küsis endale dressipluusi tagasi ja siis kohe peale ähvardust lõigi (II,238). Kannatanu K.L. u ütlustest nähtuvalt ta seda isikut, kes talle jalaga või millegagi selga lõi, ei näinud (II,238). Kannatanu K.L. u ütluste kohaselt rääkis R.R. , et teda löödi rusikate ja jalaga (II,238). Kannatanu K.L. u ütluste kohaselt löödi teda peaga näkku, ta ei hakanud vastu, sest neid oli rohkem ja nad olid suuremad ja vanemad (II,238); oma pusa oli nõus loovutama, sest ähvardati ja korra üle õla nägi, et R kallal kasutati füüsilist vägivalda; nägi, et R peksti ja kartis, et saab ise ka peksa; see situatsioon tekitas hirmu (II,238); mõtles, et läheb R appi, aga siis keegi lõi selja tagant jalaga (II,239). Kannatanu K.L. u ütluste kohaselt küsiti temalt raha, sest küsijatel jäi puudu (II,238). 13.09.2006.a teostatud äratundmiseks esitamisel tundis kannatanu K.L. 4 isiku foto hulgast ära fotol nr 4 olevas isikus, s.o D.I ära ühe neist noormeestest, kes eile, s.o 12.09.2006.a õhtul oli Tartus, Annelinnas, Ülejõe poe juures seltskonnas; tema oli muidu rahulik, aga küsis Jevgeni käest mingit raha; täpsemalt aru ei saanud, kuna nad rääksiid vene keeles (I,24-25). 17.10.2006.a teostatud äratundmiseks esitamisel tundis kannatanu K.L. hulgast ära fotol nr 2 olevas isikus, s.o N.I ära isiku, kes võttis temalt 25 krooni (I,26-27). 4 isiku foto 19.10.2006.a teostatud äratundmiseks esitamisel tundis kannatanu K.L. 4 isiku foto hulgast ära fotol nr 2 olevas isikus, s.o L.H ära isiku, kes võttis temalt dressipluusi ja lõi talle peaga näkku (I,28-29). 19.10.2006.a teostatud äratundmiseks esitamisel tundis kannatanu K.L. 4 isiku foto hulgast ära fotol nr 2 olevas isikus, s.o O.N ära isiku Vital, kes peksis R ja võttis R ära peakomplekti ja välgumihkli ning lõi (K.L. ule) küünarnukiga selga, kui (K.L. ) läks R kaitsma (I,32-33). 16 Kannatanu R.R. i isikuandmetest nähtuvalt oli ta 2006.a septembris 15aastane. Kannatanu R.R. i ütluste kohaselt olid nad 2006.a septembris kolmekesi koos K.L. uga ja J.K. iga Ülejõe kohviku vastas, umbes kell 10 õhtul, kui vastu tulid 5-6 noormeest, kellede hulgas olid ka kõik 4 süüdistatavat; nad tahtsid suitsu (II,243-244). Kannatanu R.R. i ütluste kohaselt küsis temalt suitsu Andrey ja pärastpoole ka L.H; ütles, et suitsu ei ole, küsiti uuesti suitsu; peale seda lõi L.H (R.R. ile) rusikaga näkku; löödi suitsu andmisest keeldumise peale; Andrey oli löömise ajal L.H kõrval, teised olid nurga taga koos K ja J.K. iga (II,244). Kannatanu R.R. i ütluste kohaselt peale lööki L.H küsis midagi vene keeles, millele (R.R. ) ei osanud vastata ja (R.R. ) sai järgmise löögi (II,244). R. R ütluste kohaselt ei saanud ta vene keelest aru, kuna ei oska vene keelt; peale lööki L.H ootas 5-10 sekundit ja lõi teist korda (R.R. ile) rusikaga näkku, (R.R. ) tundis valu; kõrval olev Andrey rääkis Dmitriga vene keeles (II,244). Kannatanu R.R. i ütluste kohaselt tõlkis Andrey L.H küsimust, kuid isegi peale tõlkimist kõlas see äärmiselt imelikult ja ei saanud sellest aru; mis toimus sellel ajal teise seltskonna juures, kus olid K ja L, ei näinud; pärast teistkordset löömist küsis L.H veel midagi, sama mis enne, millele (R.R. ) ei osanud vastata ja siis lõi L.H kolmandat korda rusikaga näkku; siis enam suitsu küsimisest juttu ei olnud; ära võeti (R.R. ilt) mobiiltelefoni peakomplekt ja Zippo tulemasin (II,245); ära võttis need esemed rohelise jopega poiss /s.o O.N/ (II,245). Kannatanu R.R. i ütluste kohaselt oli ta ise Paveli, Andrey ja selle rohelise jopega noormehega /s.o O.N/ ning K ja Jevgeni olid Dmitriga natuke eemal; asjade äravõtmise juures olid ümber Andrey, Pavel ja rohelise jopega /s.o O.N/ noormees (II,245). Paveli-nimelises noormehes tundis R.R. kohtuistungil ära D.I , Andrey-nimelises isikus tundis R.R. kohtuistungil ära N.I (II,245 keskel). Kannatanu R.R. i ütluste kohaselt toimus asjade äravõtmine nii, et O.N otsis kõigepealt taskud läbi, siis küsis, et mis taskus on; (R.R. ) ütles, et rahakott; O.N küsis, kas raha on sees, millele (R.R. ) vastas, et ei ole; siis küsis O.N, mis teises taskus on, millele (R.R. ) vastas, et mobiili peakomplekt; O.N ütles, et anna siia, (R.R. ) võttis selle taskust välja ja andis O.N; andis ähvardusel, sest O.N hoidis (R.R.
Puuduvad süüdistatavate käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Röövimise panid süüdistatavad toime tahtlikult, vähemalt kaudse tahtlusega (
Kasutades kannatanute suhtes vägivalda kannatanute vara enda valdusse saamiseks ja hõivates vägivallaga kannatanute vara, pidid süüdistatavad pidama võimalikuks ja möönma, et panevad toime röövimise. Kuna süüdistatavad kasutasid vägivalda kannatanute vara enda valdusse saamiseks ning kasutatud vägivald oli vahendiks, et saada kannatanute vara enda valdusse, siis esines süüdistatavatel kavatsetus süüdistuses märgitud esemete äravõtmise suhtes; süüdistatavad jätsid röövitud esemed endile, neid ise ja vabatahtlikult, ilma politsei sekkumiseta, kannatanutele ei tagastanud, ja röövitud raha 25 krooni 90 senti kasutasid süüdistatavad koheselt röövimise toimepanemise järgselt ostu tegemisega ära. R.L. tsiviilhagi rikutud Nike pusa eest 1173.- krooni nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning võlaõigusseaduse § 1043 ja § 65 alusel L.H-lt , D.I-lt , O.N-ilt ja N.I-lt solidaarselt 1173.- krooni ulatuses R.L. kasuks väljamõistmisele. 20 Kohtu hinnangul on veenvalt tõendatud ka L.H ja D.I süü
Kuigi süüdistatavad D.I ja L.H endid väljapressimise toimepanemises süüdi ei tunnista, on kannatanute J.K. i (I,1-4,15-18), R.R. i (II,243-252) ja K.L. u (II,232-240) ütlustest kogumis nähtuvaga süüdistatavate enda süüd eitavad ütlused veenvalt ümber lükatud. Kohtul puudub alus kannatanute ütluste tõele vastavuses kahtlemiseks. Ka süüdistatavad ise ei ole kohtule avaldanud ühtegi usutavat põhjust, miks kannatanud, sealhulgas J.K. , peaksid valetama. Pealegi nähtub ka süüdistatavate endi ütlustest, et väidetavast võlast liiklustrahvi rahast oli D.I ja L.H J.K. iga juttu ja J.K. ilt nõuti 5000.- tasumist, millist summat suurendas L.H paari-kolme tuhande võrra, mille olevat J.K. lubanud peale välismaal raha teenimist või isalt raha küsimist ära tasuda (II,354, 344, 352-353, 314, 336). Kuna kohtul pole põhjust kannatanute, sealhulgas kannatanu J.K. i, ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks, siis osas, millises kannatanute ja süüdistatavate ütlused on vastuolus, lähtub kohus kannatanute ütlustest ja ülejäänud kannatanute ütlustega kooskõlas olevatest tõenditest kogumis. Kuna tunnistaja D.B. kohtulikul uurimisel antud ütlustest nähtuvalt ilmnesid tema kohtulikul uurimisel ja kohtueelses menetluses antud ütluste vahel olulised vastuolud ja D.B. avaldas kohtulikul uurimisel vastuolude põhjenduseks, et ta 4 aasta eest mängu käigus kukkus, teda õmmeldi ja sellest on tal ka mäluprobleemid, tarvitas ja tarvitab ka käesoleval ajal tablette (II,267), siis hindab kohus tunnistaja D.B. ütlused ebausaldusväärseteks ning ei pea õigeks tema ütlustele otsust rajada, kuna D.B ütlused võivad olla mõjutatud ja kallutatud tema tervisest ning seetõttu mitte kajastada tegelikult toimunut objektiivselt. Kannatanute J.K. i (I,1-4,15-18), R.R. i (II,243-252) ja K.L. u (II,232-240) ütlustest kogumis nähtuvaga on tõendatud, et ajaks kui D.I esitas peksaandmise ähvardusel J.K. ile 5000.- krooni liiklustrahvi maksmise nõude ja L.H suurendas sellele järgnevalt D.I-le tasumisele kuuluvat summat 7600.- kroonini, oli J.K. kindlasti näinud ja tajunud R.R. suhtes toimepandud vägivaldset käitumist, tema peksmist. Sellisel, psüühiliselt vägivaldsel taustal oli J.K. il alust karta D.I ähvarduse, et kui raha ära ei maksa, siis laseb D.I talle peksa anda, täideviimist. Kannatanu J.K. i ütluste kohaselt ta lubas D.I-le ja L.H-le raha anda, kuna hetkel ta kartis neid (I,3). Tõsi, ka kannatanute J.K. i, R.R. i ja K.L. u ütluste vahel on täheldatav mõningast ebakõla sündmuste käigu osas, kuid üldjoontes on need kooskõlas ning mõningane ebakõla võib olla tingitud sellest, et igaüks kannatanutest mäletab just tema endaga vahetult toimunut paremini, ning sellest, et sündmused toimusid kannatanute suhtes kohati paralleelselt ning kõike kõrval teise ja teiste kannatanutega toimunut ei pruukinud kannatanud üksikasjalikult fikseerida. Samas aga nähtub kannatanute J.K. i, R.R. i ja K.L. u ütlustest üheselt, et ajaks, kui D.I esitas J.K. ile 5000.- suuruse rahatrahvi tasumise nõude ja ähvardas J.K. i selle tasumata jätmise korral peksmisega ja L.H suurendas nõuet 7600.- kroonini, määrates tasumise tähtajaks 24.09.2006.a, oli J.K. kindlasti näinud ja tajunud R.R. suhtes toimepandud vägivaldset käitumist ja sellisel, psüühiliselt vägivaldsel taustal oli J.K. il alust karta D.I ähvarduse, et kui raha ära ei maksa, siis laseb D.I talle peksa anda, täideviimist. Kannatanu J.K. i ütluste kohaselt toimus temalt raha nõudmine pärast R.R. i peksmist ja enne K.L. ult pusa äravõtmist (I,16). Kannatanu K.L. u ütlustest nähtuvalt toimusid sündmused peaaegu samaaegselt – samal ajal kui alustati J.K. iga juttu rahast, mindi järgmisel hetkel kallale R.R. ile – R oli kallaletungimise tulemusena nägu puru – huul oli lõhki ja silm sinine (II,233 peale keskpaika). 21 Kannatanu R.R. i ütluste kohaselt oli tema vahetus läheduses algul, kui L.H teda peksis, ainult N.I , ülejäänud rahvas – O.N ja D.I olid umbes 5 m kaugusel – D.I rääkis J.K. iga juttu, O.N oli K.L. u juures; maja nurga taga nad ei olnud (II,250). Kannatanu R.R. i ütlustest nähtuvalt jäi ta kohtulikul uurimisel ütlusi andes selle juurde, et keegi kohalviibinud isikutest, s.o kannatanutest-süüdistatavatest maja nurga taga ei olnud (II,250; esialgsed ütlused maja nurga taga olemise kohta: II,244). Kannatanu R.R. i ütluste kohaselt läks ta K.L. u ja J.K. i juurde siis, kui L.H oli talle ka juba teise löögi ära andnud; L.H lõi enne asjade äravõtmist; kui taskuid R.R. il läbi otsiti, siis L.H juures ei olnud (II,249). Eeltoodud kannatanute ütlustest nähtuvalt toimus esmalt R.R. i peksmine ja alles selle järgselt L.H suurendas J.K. ilt D.I poolt nõutud 5000.- krooni maksmise nõuet 7600.- kroonini, määrates maksmistähtajaks 24.09.2006.a. 15.06.2006.a koostatud väärteoprotokollist (I,69), 15.06.2006.a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (I,71), Lõuna Politseiprefektuuri 05.07.2006.a otsusest väärteoasjas nähtuvalt juhtis D.I 15.06.2006.a kella 18.14 ajal Tartu linnas, Kruusamäe tänaval mootorsõidukit ja pani toime liiklusseaduse § 74-1 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, mille eest teda karistati rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o 4800.- krooni. Ka tunnistaja G.P. ütlustest (II,310-312) nähtuvalt juhtis mootorsõidukit D.I ja juhi kõrval istus J.K. . Tunnistaja G.P. ütlustest (II,310-312) nähtuvalt oligi sõidukis ainult juht ja kõrvalistuja, kes sellest sõidukist ka väljusid, teisi autos ei olnud; nägi seda, sest auto klaasid ei olnud toonitud. Lõuna Politseiprefektuuri 18.02.2008.a teatisest (II,302), kohtutäitur Jaanika Pajuste teatisest (II,303), maksekorraldustest (II, 304-309) ja süüdistatav D.I kohtulikul uurimisel antud ütlustest nähtuvalt on Lõuna Politseiprefektuuri 05.07.2006.a otsus jõustunud ja väärteoasjas D.I-le karistuseks mõistetud rahatrahv tasuti 2006.a detsembris; tasusid D.I ja tema ema Kilikeja D.I. Ka süüdistatav D.I ütlustest nähtuvalt juhtis ta otsuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit, kuid tegi seda J.K. i huvides ja J.K. i palvel, kuna J.K. il oli vaja sõita (II,353-358). Kannatanu J.K. neid D.I ütlusi ei kinnita. Kannatanu J.K. i ütlustest nähtuvalt oli vaja sõita D.I endal sõbra juurde (I,3). Kannatanu J.K. i ütlustest nähtuvalt põhjendas D.I endale raha maksmise nõuet sellega, et J.K. istus tal kõrval, kui D.I mootorsõidukit juhtis (I,3). Kaitsja taotlusel üle kuulatud tunnistaja A.K. ütlused (II,276-283) selle kohta, et tema viibis kolmanda isikuna 15.06.2006.a auto tagaistmel autos, kui autot J.K. i palvel juhtis D.I ja juhi kõrval istus J.K. ning J.K. lubas D.I-le politsei kinnipidamisel võimaliku mõistetava rahatrahvi ise D.I eest kinni maksta, ei ole usaldusväärsed. Tunnistaja A.K. ütlustest (II,276-283) nähtuvalt pidas neid politsei kinni, politseinik oli politseivormis ja kohal oli ka politseiauto. Kannatanu J.K. i ja tunnistaja G.P. ütlustest nähtuvalt ei pidanud politsei D.I juhitud autot kinni, vaid D.I parkis ise auto selleks mitteettenähtud kohta. Tunnistaja G.P. ütlustest nähtuvalt pargiti auto tema elukoha lähedale. Kannatanu J.K. i ja tunnistaja G.P. ütlustest nähtuvalt tuli auto juurde erariides politseinik (s.o German Pankov), kes kutsus kohale politseipatrulli, patrull tuli kohale mopeedidel ja politseiautot kohal ei käinud. Tunnistaja G.P. ütlustest nähtuvalt oli autos ainult 2 isikut – juhi kohalt tuli autost välja D.I ja juhi kõrvalistmelt K; rohkem isikuid autos ei olnud. Kannatanu J.K. i ja tunnistaja G.P. ütlustest kogumis nähtuvaga ei ole tunnistaja A.K. ütlused usaldusväärsed, kuna A.K. 15.06.2006.a D.I juhitud mootorsõidukis ei 22 olnud. Tunnistaja A.K. ütlused tema viibimise kohta 15.06.2006.a D.I juhitud sõiduautos on veenvalt ümber lükatud kannatanu J.K. i ja tunnistaja G.P. ütlustega. Neil asjaoludel ei ole kohtu jaoks usutavad süüdistatav D.I ütlused selle kohta, et J.K. il oli vaja 15.06.2006.a sõita ja ta juhtis 15.06.2006.a autot J.K. i palvel, kes lubas politsei poolt kinnipidamise korral kinni maksta ka mõistetavad trahvid. Kohtu hinnangul puudus D.I ja L.H igasugune õiguslik alus ja ka õiguspärane ootus, eeldamaks, et just J.K. peaks kinni maksma D.I-le Lõuna Politseiprefektuuri 05.07.2006.a otsusega väärteoasjas karistuseks mõistetud rahatrahvi 4800.- krooni. Kohtu hinnangul puudus D.I ja L.H igasugune õiguslik alus nõuda J.K. ilt esmalt 5000.- krooni tasumist ja sellele järgnevalt lõppsummana 7600.krooni tasumist hiljemalt 2006.a 24.septembriks. Kuna eelmärgitud rahasummasid nõudsid D.I ja L.H 12.09.2006.a vägivalda kasutades, ähvardades peksmisega, määrates maksetähtajaks 24.09.2006.a, siis on D.I ja L.H käitumine kvalifitseeritav väljapressimisena. L.H ja D.I käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kuna D.I ja L.H käitumisest nähtub kooskõlastatus – D.I esitas J.K. ile 5000.krooni maksmise nõude, ähvardades selle mittetasumise korral, et laseb J.K. ile peksa anda, ja sellele järgnevalt suurendas L.H koheselt tasumisele kuuluvat summat 7600.- kroonini, nõudes 7600.- tasumist D.I-le, kellelt pidi ise saama hiljem endale 2500.- krooni, siis panid D.I ja L.H väljapressimise toime isikute grupis. Väljapressimise panid D.I ja L.H toime vähemalt kaudse tahtlusega – nõudes vägivalla kasutamisega varalise kasu üleandmist, pidid D.I ja L.H pidama võimalikuks ja möönma, et panevad toime kuriteo (
Kuna 7600.- krooni tasumise nõue esitati vägivalla kasutamisega 12.09.2006.a ja summa tasumist nõuti hiljemalt 24.09.2006.a, siis on tegemist väljapressimisega, lõpuleviidud kuriteoga. 12.09.2006.a nõude esitamisega, tasuda 7600.- krooni hiljemalt 24.09.2006.a, on väljapressimine lõpule viidud. 28.03.2006.a Tartu Maakohtu jõustunud süüdimõistvast kohtuotsusest (I,121-122) nähtuvalt karistati L.H varguse toimepanemise eest
lg 2 p 1,7,8 järgi 5 kuu vangistusega,
Seega oli L.H väljapressimist toime pannes
L.H kuritegelik käitumine on kvalifitseeritav
Ka D.I oli 12.09.2006.a
lg 2 punktis 1 täheldatud varguse toimepannud isik, varguse pani toime 28.03.2006.a (OÜ V. kauplusest). D.I kuritegelik käitumine on kvalifitseeritav
Kohtulikul uurimisel pidas kohus võimalikuks kannatanute J.K. i ja N.K. eeluurimisel antud ütluste avaldamist KrMS § 291 p 5 alusel, kuna: kannatanud ei saanud kohtusse ilmuda muu kõrvaldamatu takistuse tõttu – kannatanud J.K. ja N.K. elavad 2006.a sügisest alates Ameerika Ühendriikides ja Eesti Vabariiki ei ole neil võimalik tulla (I,20; II,291,368); kannatanu N.K. teavitas juba kohtueelses menetluses menetlejat asjaolust, et ta läheb pojaga elama Ameerika Ühendriikidesse (I,20); hetkel kehtiva lepingu - Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline leping vastastikusest õigusabist kriminaalasjades – kohaselt puudub kohtul selle lepingu raames võimalus kannatanute kaugülekuulamiseks; 23 kaugülekuulamine näiteks videokonverentsi põhimõttel on küll kajastatud uues ja nn tulevases õigusabilepingus - §-s 17-3, kuid see leping veel ei kehti ning nn tulevane leping on olemas e-Riigi Teatajas vaid algteksti kujul ja kohtule avaldatust (II,184,200-203) nähtuvalt ei ole Ameerika Ühendriigid seda lepingut ratifitseerinud. Kohtuistungite ajast ja kohast ning ka sellest, et kannatanutele hüvitatakse nende Eesti Vabariiki tulemise korral nende sõidukulud ja muud sellega kaasnevad põhjendtaud kulud, olid kannatanud teadlikud, sest kohus informeeris kannatanuid J.K. i ja N.K. kohtuistungite ajast ja kohast ning Eesti Vabariiki kohtuistungile tulemisega seonduvate kulutuste hüvitamisest kirjalikult e-kirja teel kannatanute endi kohtule avaldatud e-kirja aadressil (II,154-156, 195-199, 286-291, 319-328, 367-370, 382,396). Kuna kannatanute K.L. u, R.R. i ja J.K. i ütlused on üldjoontes kooskõlas ja põhimõttelisi vastuolusid ja vasturääkivusi nende vahel ei ole, siis ei ole kohus rajanud süüdimõistvat kohtuotsust ainult ja selle valdavas osas kohtulikul uurimisel vahetult üle kuulamata jäänud kannatanu J.K. i ütlustele. Kuna kohtulikul uurimisel vahetult üle kuulamata jäänud kannatanu J.K. i ütlused on kooskõlas kohtulikul uurimisel vahetult üle kuulatud kannatanute K.L. u ja R.R. i ütlustega, siis ei olnud kohtul põhjust jätta kannatanu J.K. i ütlusi arvesse võtmata ja tema ütlusi tõendite kogumist välistada. Kohtu hinnangul on veenvalt tõendatud D.I süü ka süüdistuses
D.I süü selles, et tema 28.03.2006.a kella 20 paiku isikute grupis koos Ruslan Gorbatšev’iga tungis ukse luku lõhkumise teel vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartus, Vanemuise 21 OÜ-u V. kauplusesse ning võttis sealt ära sülearvuti ASUS A3500L maksumusega 11743.- krooni ja sülearvuti FS Amilio L1300 maksumusega 13490.- krooni, millega tekitas OÜ-le V. varalist kahju kokku 25233.krooni ja lõhkumisega tekitas kahju 500.- krooni, on tõendatud kannatanu OÜ V. esindaja avaldusest (II,6,9-10) ja selle juurde kuuluvatest lisadest varastatud arvutite maksumuse kohta (II,7-8), OÜ V. äriregistri kaardil kajastatud esindaja ütlustest (II,254256), 28.03.2006.a sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga (II,11-21), kriminaalasja eraldamise määrusest (II,1), tunnistaja Olga Kolotuhhina ütlustest (II,259261), äratundmiseks esitamise protokollist (II,26-28), tunnistaja Heiki Raametsa ütlustest (II,257-258), tunnistaja Ruslan Gorbatševi ütlustest (II, 270-275) ja süüdistatav D.I enda süüd täielikult tunnistavatest ütlustest (II,356-358) kogumis sellekohaselt nähtuvaga. Elektrooniliselt peetavast kohtuinfosüsteemist (KIS) nähtuvalt jõudis kriminaalasi 1-08-12048 Ruslan Gorbatševi jt süüdistuses kokkuleppemenetluses Tartu Maakohtusse, Tartu kohtumajja 16.09.2008.a ja on kohtunik Heli Sillaotsa menetluses, kriminaalasjas puudub jõustunud kohtulahend. Kriminaalasjas nr 1-08-12048 Ruslan Gorbatševi ja tema kaitsja ning prokuröri vahel 16.09.2008.a sõlmitud kokkuleppest nähtuvalt on Ruslan Gorbatševile koos muude varguste süüdistustega
lg 2 p 4,7,8 järgi esitatud samasisuline süüdistus käesolevas kriminaalasjas D.I-le esitatud süüdistusega. Ruslan Gorbatšev oli 16.09.2008.a selle kokkuleppega nõus ja allkirjastas selle kaitsja ja prokuröri osavõtul ning tõlgi juuresolekul. Kuna kõikidest eelnimetatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ja täielikult kinnitavad süüdistuses kajastatut, siis puudub kohtul alus kahelda eelmärgitud tõendite usaldusväärsuses ja D.I süü grupis ja sissetungimisega 2-e arvuti varguses on täielikult tõendatud. Puuduvad D.I käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Arvutite varguse pani D.I toime tahtlikult, kavatsetult. Süüdistuses kajastatud varastatud arvutite maksumus, kokku 25 233.- krooni, on lisaks kannatanu ütlustele tõendatud ka dokumentaalsetest tõenditest (II,7-8) nähtuvast arvutite soetamismaksumusest. Uste lõhkumisega tekitatud kahju eest 500.- krooni nõue 24 on sündmuskoha vaatlusprotokollist ja tunnistaja Heiki Raametsa ütlustest nähtuvalt samuti põhjendatud ja mõistlik. OÜ V. tsiviilhagi kokku 25 733.- krooni nõudes (28.03.2006.a toimepanduga tekitatud kahjuga seoses) kuulub rahuldamisele ja võlaõigusseaduse § 1043 alusel D.I-lt OÜ V. (asukoht XXXX XXX ; J.I. juhatuse liige (juhataja), elukoht Tartu, isikukood 36703212717) kasuks väljamõistmisele. Ruslan Gorbatševi suhtes kriminaalasjas (kohtueelsel uurimisel nr 08260100674 ja kokkuleppemenetluses kohtus nr 1-08-12048) tehtava süüdimõistva kohtulahendi jõustumisel tuleb võlaõigusseaduse § 65 alusel D.I hüvitada OÜ-le V. 25 733.- krooni solidaarselt Ruslan Gorbatševiga. Kohtu hinnangul on veenvalt tõendatud D.I süü ka süüdistuses
D.I süü selles, et tema 15.04.2006.a kella 22.19 paiku tungis grupis koos Ruslan Gorbatšev’iga ukse luku lõhkumise teel Tartus, Vanemuise 21 asuvasse OÜ V. kauplusesse, kuid jooksid kauplusest signalisatsiooni tööle hakkamise tõttu minema, on tõendatud kannatanu OÜ V. esindaja avaldusest (II,31), OÜ V. äriregistri kaardil kajastatud esindaja ütlustest (II,254-256), 15.04.2006.a sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga (II,32-39), kriminaalasja eraldamise määrusest (II,1), tunnistaja Ruslan Gorbatševi ütlustest (II, 270-275) ja süüdistatav D.I ütlustest (II,356-358) kogumis sellekohaselt nähtuvaga. Elektrooniliselt peetavast kohtuinfosüsteemist (KIS) nähtuvalt jõudis kriminaalasi 1-08-12048 Ruslan Gorbatševi jt süüdistuses kokkuleppemenetluses Tartu Maakohtusse, Tartu kohtumajja 16.09.2008.a ja on kohtunik Heli Sillaotsa menetluses, kriminaalasjas puudub jõustunud kohtulahend. Kriminaalasjas nr 1-08-12048 Ruslan Gorbatševi ja tema kaitsja ning prokuröri vahel 16.09.2008.a sõlmitud kokkuleppest nähtuvalt on Ruslan Gorbatševile koos muude kuritegudega esitatud
lg 2 p 1,3 järgi samasisuline süüdistus käesolevas kriminaalasjas D.I-le esitatud süüdistusega. Ruslan Gorbatšev oli 16.09.2008.a selle kokkuleppega nõus ja allkirjastas selle kaitsja ja prokuröri osavõtul ning tõlgi juuresolekul. Kuigi D.I ennast selle süüdistuse järgi süüdi ei tunnista, on tema enda süüd eitavad ütlused ümber lükatavad ja tema süü tõendatud ülejäänud kriminaalasjas kogutud tõenditest kogumis nähtuvaga. Kuna D.I ütlustest ülejäävas osas on ülejäänud tõenditest nähtuv omavahel kooskõlas, siis puudub kohtul alus kahelda nende tõendite usaldusväärsuses. Käesolevas kriminaalasjas tunnistajaks oleva Ruslan Gorbatševi ütlustest nähtuvalt läksid nad arvutite varguse toimepanemisest umbes nädala möödudes D.I-ga uuesti kaupluse juurde, see oli öösel kella 11 paiku, tal oli kaasas peitel. Ruslan Gorbatševi ütluste kohaselt palus D.I tal kohtus rääkida nii, et nad leppisid omavahel kokku, et D.I vaatab õues, et keegi ei tule ja tema ise, s.o R.Gorbatšev läheb ukse kaudu sisse. Ruslan Gorbatševi ütlustest nähtuvalt palus D.I tal kohtus rääkida, et D.I jäi poe juurde valvesse ja D.I pidi teatama, kui keegi tuleb. Veel palus D.I Ruslan Gorbatševil rääkida, et Ruslan Gorbatšev ronis poe värava alt läbi ja hakkas lammutama poe välisust ja sai ukse lahti. Tunnistaja Ruslan Gorbatševi ütluste kohaselt oli tegelikult vastupidi – D.I murdis ust ja ta ise oli valves (II,274). Tunnistaja Ruslan Gorbatševi ütluste kohaselt hakkas ukse lahtitegemise järgselt tööle signalisatsioon ja nad jooksid minema. Ruslan Gorbatševi ütluste kohaselt ei tahtnud D.I vanglasse minna, seepärast ta paluski tegelikult toimunust vastupidi rääkida (II,274). Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuavalt olid OÜ V. kaupluse puidust uksel nähtavad lõhkumisjäljed. OÜ V. esindaja ütlustest nähtuvalt teatas talle turvafirma Falck 15.04.2006.a kell 22.33, et on toimunud sissetungimine, läks kohale koos turvafirmaga ja avastas, et välisuks on lõhutud, kauplusest ei olnud midagi varastatud; lõhutud oli ainult puidust välisuks, ust oli kõvasti rikutud, tekitatud kahjuks on ukse lõhkumisega seoses 800.- krooni. OÜ V. esindaja jäi 25 kohtulikul uurimisel ukse lõhkumisega tekitatud kahju, s.o 800.- krooni hüvitamise nõude juurde. Kuna omavolilise sissetungimise teostamiseks oli vaja nii Ruslan Gorbatševi kui ka D.I teopanust – üks valvas ja teine avas ust, siis tegutsesid Ruslan Gorbatšev ja D.I omavahel kooskõlastatult ja panid omavolilise sissetungimise toime isikute grupis. Omavoliline sissetungimine jõuti lõpule viia ukse lahtisaamisega ja selle avamise järgselt ruumi sisenemisega. Asjaolu, et signalisatsioon hakkas tööle ja sissetungijad ei jäänud signalisatsiooni tööle hakkamise järgselt pikemalt sündmuskohale, ei muuda lõpuleviidud kuritegu selle katseks. Puuduvad D.I käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Omavolilise sissetungimise pani D.I toime tahtlikult, vähemalt otsese tahtlusega. Kuna ka 28.03.2006.a toime pandud vargus oli pandud toime sissetungimisega, siis on D.I kuritegelik käitumine kvalifitseeritav
lg 2 p 1,3 järgi, s.o on omavolilise sissetungimise toimepanemises vähemalt teistkordselt (p 1) ja grupis (p 3). Ukse lõhkumisega tekitatud kahju eest 800.- krooni nõue on sündmuskoha vaatlusprotokollist ja OÜ V. esindaja ütlustest ning tunnistaja Ruslan Gorbatševi ütlustest nähtuvalt samuti põhjendatud ja mõistlik. OÜ V. tsiviilhagi 800.- krooni nõudes (15.04.2006.a toimepanduga tekitatud kahjuga seoses) on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ja võlaõigusseaduse § 1043 alusel D.I-lt OÜ V. (asukoht XXXX XXX ; J.I. juhatuse liige (juhataja), elukoht Tartu, isikukood 36703212717) kasuks väljamõistmisele. Ruslan Gorbatševi suhtes kriminaalasjas (kohtueelsel uurimisel nr 08260100674 ja kokkuleppemenetluses kohtus nr 1-08-12048) tehtava süüdimõistva kohtulahendi jõustumisel tuleb võlaõigusseaduse § 65 alusel D.I hüvitada OÜ-le V. 800.krooni solidaarselt Ruslan Gorbatševiga. Seega on D.I süü tõendatud
lg 2 p 7,
lg 2 p 1,4,
lg 2 p 7,8 ja
L.H süü on tõendatud
lg 2 p 7 ja
N.I ja O.N-i süü on tõendatud
lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
lõikes 2 sätestatu kohaselt on röövimise eest karistuseks kolme- kuni viieteistaastane vangistus.
lõikes 2 sätestatu kohaselt on väljapressimise eest karistuseks nelja- kuni kaheteistaastane vangistus.
lõikes 2 sätestatu kohaselt on varguse eest karistuseks rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Kuriteo toimepanemise ajal, s.o 28.03.2006.a oli karistuseks ainult kuni 5-aastane vangistus.
lõikes 2 sätestatu kohaselt on omavolilise sissetungimise eest karistuseks rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.
lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. D.I-le varguse ja omavolilise sissetungimise eest karistuse mõistmisel lähtub kohus süü ulatusest – kahju tekitati vargusega kokku 25 733.- krooni ja omavolilise sissetungimisega 800.- krooni, kahjud on senini hüvitamata, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, kuritegude toimepanemise ajal oli D.I 26 kriminaalkorras karistamata, need 2 kuritegu olid D.I esimesed kuriteod, kuriteod pani toime alaealisena, peab kohus (kohaldades
lg 2 järgi karistust mõistes
lõikes 2 sätestatut) täisealisele ja töökohta omavale D.I-le õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et mõjutada D.I edasiselt kuritegusid mitte toime panema, kõige kohasemaks mõista rahaline karistus alla
lõikes 5 täheldatu keskmist määra ja liitkaristuseks üle
L.H-le , D.I-le , N.I-le ja O.N-ile röövimise toimepanemise eest karistuse mõistmisel lähtub kohus nende süü ulatusest – kõigi nelja süüdistatava olemasolu ja ühine omavahel kooskõlas olev ja üksteist, ka vaikimisi, toetav käitumine, s.o psüühilise ja füüsilise vägivalla kasutamisega hõlmatud käitumine oli vajalik selleks, et murda neist vähemuses oleva 3 alaealise kannatanu vastupanu kannatanutelt esemete äravõtmiseks, röövitud esemete ja sularaha maksumus ei ole suur, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, süüdistatavatest D.I , N.I ja O.N olid kuriteo toimepanemise ajal alaealised ja kriminaalkorras karistamata, L.H oli jõudnud kuriteo toimepanemise ajaks saada täisealiseks ja teda oli ühel korral kriminaalkorras karistatud, peab kohus õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et mõjutada süüdistatavaid kuritegusid mitte rohkem toime panema, piisavaks karistada neid vangistusega sanktsiooni miinimummääras, s.o 3 aasta vangistusega. Toimepandud kuriteo raskust arvestades – I astme kuritegu, ei pea kohus kohaseks kohaldada alaealise N.I suhtes
Samuti, arvestades, et enne kriminaalasja kohtulikku arutamist N.I suhtles R.R. iga – palus R.R. ilt küll juhtunu pärast vabandust, kuid sellele järgnevalt käskis kõik ausalt ära rääkida (II,247), milline käitumine on enne kohtulikku uurimist käsitletav ka kannatanu omalaadse mõjutamise-ähvardamisena, ei pea kohus kohaseks kohaldada alaealise N.I suhtes
L.H-le ja D.I-le väljapressimise toimepanemise eest karistuse mõistmisel lähtub kohus nende süü ulatusest – mõlema süüdistatava ühise ja kooskõlastatud ning teineteist toetava kannatanu suhtes vägivaldse käitumisega viidi 7600.- krooni välapressimine lõpule, vägivalla kasutamise järgselt esitati kannatanule nõue tasuda 7600.- krooni hiljemalt 24.09.2006.a, vägivalla kasutamisega murti kannatanu vastupanu, kannatanu kartis ning lubas 7600.- krooni ära tasuda, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, süüdistatavatest D.I oli kuriteo toimepanemise ajal alaealine ja kriminaalkorras karistamata, L.H oli jõudnud kuriteo toimepanemise ajaks saada täisealiseks ja teda oli ühel korral kriminaalkorras karistatud, peab kohus õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et mõjutada süüdistatavaid kuritegusid mitte rohkem toime panema, küllaldaseks karistada neid vangistusega sanktsiooni miinimummääras, s.o 4 aasta vangistusega. Kuna L.H pani kuriteod toime katseajal, siis kuulub tema suhtes kohaldamisele
lg 2.
lõikes 1 sätestatu kohaselt on lubatud asendada kuni kaheaastast vangistust üldkasuliku tööga. Kuna käesolevas asjas ületab L.H-le mõistetav karistus
lõikes 1 täheldatud 2-aastase ülempiiri, siis ei ole võimalik L.H suhtes vangistust asendada üldkasuliku tööga. Lähtudes mõlema seltskonna noorusest – nii süüdistatavate kui ka kannatanute noorusest, arvestades võimalust, et selleks ajaks ei pruukinud süüdistatavad omada eluks väljakujunenud vaateid, peab kohus kohaseks L.H-le ja D.I-le röövimise ja väljapressimise eest
lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel kohaldada süüdistatavatele kaetuks raskemaga. 27 soodsamat võimalust ja lugeda kergema karistuse Kuigi D.I, O.N ja N.I panid toime esimese astme kuriteod, peab kohus nende suhtes kohaseks ja võimalikuks kohaldada karistusest tingimisi vabastamist (
ja
), arvestades nende noorust kuritegude toimepanemise ajal - kõik kolm süüdistatavat olid kuritegude toimepanemise ajal alaealised ja ei pruukinud omada veel eluks väljakujunenud vaateid. D.I, O.N ja N.I noorust arvestades peab kohus otstarbekaks anda neile katseaja kohaldamisega võimalus vabaduses viibides enda õiguskuuleka käitumisega näidata, et nad on toimunust teinud järelduse, elada oma elu edasiselt õiguskuulekalt ja kuritegusid rohkem toime ei pane. Käesoleva hetke seisuga ei ole kohtule teada asjaolusid, mis vältimatult tingiks nii noorte süüdistatavate suhtes reaalse vangistuse kohaldamise. Kuna süüdistatavatel on kannatanutelt röövitust senini kannatanule hüvitamata röövitud ja rikutud pusa maksumus, siis ei esine süüdistatavate karistust kergendavana
Süüdistatavate käitumises ei esine ka
lg 1 punktis 3 täheldatud karistust kergendavat asjaolu – puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtulikul uurimisel ei täheldanud kohus süüdistatavate puhul puhtsüdamlikku kahetsust. Ka kannatanu R.R. i ütlustest nähtuv selle kohta, et 2007.a suvel palus N.I temalt juhtunu pärast vabandust ja ütles, et rääkige kõik ausalt ära (II,247), ei osunda puhtsüdamlikule kahetsusele, vaid on enne kriminaalasja kohtulikku arutamist käsitletav omamoodi kannatanu ähvardamisena. Kriminaalmenetluse käigus ei täheldanud kohus ka
lg 1 punktis 9 märgitut kohus ei tuvastanud süüdistatavate leppimist kannatanutega. Heli Sillaots kohtunik Terje Tätte rahvakohtunik Margus Pissarev rahvakohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.