KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.oktoobril 2008 Tartu Kohtumaja Istungi aeg 24.oktoober 2008 Kriminaalasja number 1-08-10968 07260103256 kohtunik Pe

§ 179lg.1 p.

2 alusel sundraha 6525(kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigieelarvesse. Välja mõista Anneli I.

§ 179lg.1 p.

2 alusel sundraha 6525(kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigieelarvesse. Välja mõista I.

§ 180

alusel menetluskulu 10 307(kümme tuhat kolmsada seitse)krooni ja 45 senti riigieelarvesse. Välja mõista Anneli I.

§ 180

alusel menetluskulu 10 307(kümme tuhat kolmsada seitse)krooni ja 45 senti riigieelarvesse. Menetluskulu ja sundraha tasuda Rahandusministeeriumi kontole SEB Ühispangas 10220034800017, viitenumber

1. Tasumisel märkida makse liik, otsuse number. Edasikaebe kord Apellatsioonkaebus on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul tervikliku kohtuotsuse avaldamisest. Tartu KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistusakti sisu Kuriteo asjaolud: 08.09.2007.a kell 00.23 sai Lõuna Politseiprefektuuri juhtimiskeskus telefoni teel väljakutse Tartu maakonnas XX vallas XX alevikus asuvasse Piilu baari, kus olevat toimunud kaklus. Politseipatrull koosseisus vanemkonstaablid Ergo Usar ja Toomas Traat jõudsid sündmuskohale kell 00.
2. Kohale jõudes asusid politseinikud välja selgitama, mis toimunud oli. Teiste seas viibis baari juures väljas ka abielupaar Aare ja Anneli I.D. Kuna I.D oli väga ärritatud olekus ja vanemkonstaabel Ergo Usar´i korraldusele maha rahuneda, ta ei reageerinud, otsustas Ergo Usar ta politseiauto juurde toimetada, et meesterahvas seal, teistest eemal, maha rahuneda saaks. Politseiautosse I.D vabatahtlikult nõus minema ei olnud, mistõttu olid Ergo Usar ja talle vahepeal appi tulnud Toomas Traat sunnitud tema suhtes jõudu kasutama, et meesterahvas siiski autosse saaks paigutatud. Autossepaigutamise käigus haaras aga I.D kinni Ergo Usaril seljas olevast politsei suvisest vormijopest, mille tagajärjel jope 35 sentimeetri ulatuses õmblustest rebenes. Selle peale, et tema abikaasa politseiautosse paigutati, tuli politseiauto juurde Anneli I.D, kes politseinikelt valjuhäälselt nõudma hakkas, miks tema abikaasa politseiautosse pandi. Kuna Anneli I.D käitumine oli agressiivne ja ta lärmas avalikus kohas, otsustasid politseinikud ka tema autosse paigutada. Kuna Anneli I.D ei olnud nõus vabatahtlikult politseiautosse istuma, kasutasid politseinikud tema suhtes selleks jõudu. Teel XX st Tartusse sõimasid Aare ja Anneli I.D politseinikke ebatsensuursete väljenditega, nimetades neid värdjateks, munnideks ning nende lapsi värdjateks ja vesipeadeks. Selline Aare ja Anneli Uiboipin tegevus oli võimuesindajate jaoks solvav ja alandav. 2 Süüdistuse sisu: I.D süüdistatakse selles, et tema 08.09.2007.a. kella 00.40-01.15 vahel Tartu maakonnas XX vallas XX alevikus asuva Piilu baari juurest Tartusse sõitvas politsei patrullautos Mazda 626 reg. Nr. 909 ALI solvas oma ametiülesandeid täitvaid politseiametnikke vanemkonstaabel Ergo Usarit ja Toomas Traati ebatsensuursete väljenditega, nimetades politseiametnikke värdjateks, munnideks ning nende lapsi värdjateks ja vesipeadeks, solvates sellega nende au ja väärikust. Seega pani I.D toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Anneli I.D süüdistatakse selles, et tema 08.09.2007.a. kella 00.40-01.15 vahel Tartu maakonnas XX vallas XX alevikus asuva Piilu baari juurest Tartusse sõitvas politsei patrullautos Mazda 626 reg. Nr. 909 ALI solvas oma ametiülesandeid täitvaid politseiametnikke vanemkonstaabel Ergo Usarit ja Toomas Traati ebatsensuursete väljenditega, nimetades politseiametnikke värdjateks, munnideks ning nende lapsi värdjateks ja vesipeadeks, solvates sellega nende au ja väärikust. Seega pani Anneli I.D toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Süüdistatavad Anneli I.D ja I.D ei tunnistanud end süüdi neile esitatud süüdistuses. II Kohtu seisukoht süüdistuse osas Kohtuistungil ütlusi andnud kannatanu politseitöötaja Ergo Usar kinnitas, et nemad sõitsid koos kollegi Toomas Traat`ga väljakutsele XX , kus Piilu Baaris oli pidu ning külalisesineja oli J.H. . Kohale sündmuskohale Piilu Baari juurde jõudes oli rahvast väljas väga palju. Baaritöötajaga vesteldi. Rahvas oli ärritunud kahe isiku peale, kes tekitasid probleeme; need olid Anneli I.D ja I.D. Väljas oli läinud tuliseks sõnavahetuseks.; väljas oli 20 inimest. I.D ärritus omavahelise sõnavahetuse käigus. I.D oli temale hõiganud, et „… politsei on loll ning ei jaga matsu“. Kolleeg Ergo Usar oli palunud korrarikkumine lõpetada, kuid sellele ei allutud. Tülide lõpetamiseks oli Ergo Usar palunud I.D autosse istuda . Autos oli I.D võtnud tema käisest kinni. Ergo Usari korraldusele käis haardest vabastada I.D ei kuuletunud. Autos oli I.D ütelnud neile solvavaid väljendeid: “ lollid politseinikud, ei jaga oma tööd, maksumaksja raha raiskamine, tatikas, ei oska oma tööd teha“. Ka Anneli I.D paigutati politseiautosse. Politseiauto poole Anneli I.D juhatamisel Anneli I.D oli neid sõimanud rahva kuuldes ning see oli olnud neile väga alandav. Ergo Usari ütlustel olid mõlemad – nii Anneli I.D kui ka I.D tugevate alkoholilõhnadega; neil esinesid ilmsed joobetunnused. Teel Tartusse solvasid mõlemad süüdistatavad neid. Ergo Usar ja tema kolleeg olid selgitanud, et nende osas algatatakse kriminaalasi politsei solvamise eest. Vaatamata sellele jätkus kannatanute aadressil solvavate väljendite ütlemine. Kui politseiauto oli jõudnud Haagele, oli Anneli I.D ägedusega Ergo Usarit ja Toomas Traati hakanud solvama järgmiselt: “vesipeaga lapsed teil sünnivad.“ I.D oli jätkuvalt solvanud, et politsei ei oska oma tööd teha, ning ütles nende aadresil sõna „tatikad“. Ka sõna „munnid „ kasutati tema ja kolleegi aadressil. Ergo Usari ütlustel tundis ta end tugevasti solvatuna. Kannatanu Toomas Traat ütlused kinnitavad üldjoontes kannatanu Ergo Usari ütlusi. Ka Toomas Traat kinnitas, et nad hoiatasid süüdistatavaid , et need jätaksid oma solvavate väljendite kasutamise nende kui politseinike aadressil. Toomas Traat `sõnul oli Annelil I.D nendele lausutud solvangutes eestvedaja ja seejärel oli I.D kohe Anneli I.D-ga liitunud neid solvama. Solvasid mõlemad süüdistavad ,öeldes neile „tatikad“, „lollid“. Kogu see 20 minutit mil nad sõitsid Tartusse, said nad kuulda süüdistatavatelt endale lausutavaid solvavaid väljendeid. See solvamine oli nende ametialase tegevuse vastu. Ergo Usarile last sõimati „vesipeaks„, see oli isiklik solvang. 3 Kannatanute ütlustest nähtub üheselt, et Anneli I.D ja I.D neid tugevasti solvasid ning solvangud olid otseselt suunatud nende kui politseiametnike vastu. Tunnistaja P.K. ütlusest nähtub, et Anneli I.D oli peol alkoholijoobe tunnustega ning ebaviisaka käitumisega, teisi tüütav, ajas oma joogid ümber ja ka teiste joogi. Tunnistaja A.P. ütlused kinnitavad , et tema ja Anneli I.D vahel oli konflikt, millesse sekkus I.D . Tunnistaja kinnitas oma ütlusi tl.14, kus temale on politsei kinnitanud , et süüdistavad viiakse minema ka seepärast, et nad politsei jope katki tõmbasid; jope katkitõmbajaks oli olnud Anneli I.D. Tunnistaja P.V. ütlused kinnitavad , et peol oli Anneli I.D pealetükkiv olnud ning tantsupõrandal A.P. selja tagant kaela ümbert kinni võttis ja jalaga tagumikku lõi. Tunnistaja ütlustel oli Anneli I.D peol lärmakas ja ka alkoholijoobes. Annelit oli korrale kutsutud ning seepeale Anneli I.D oli valanud P.V. alkoholiga üle, valas alkoholi riietele. Baaris turvamehi ei olnud ning kui rüseluseks läks, oli baaridaam kutsunud politsei välja. Rüselus oli toimunud Anneli I.D ja A.P. vahel. Anneli I.D oli võtnud J.H. käest mikrofoni ning hõiganud, et sai pudeliga pähe. Tunnistaja ütlustel oli Anneli I.D mikrofoni hõiganud rumalaid väljendeid „…sitta oli käskinud süüa“. Tunnistaja ei ole näinud, kes Anneli I.D-le pudeliga lõi , küll aga kinnitas tunnistaja , et Anneli I.D lõi esimesena. Tunnistaja ei teadnud, milline sõnavahetus kohale tulnud politsei ja Anneli I.D vahel oli toimunud. Süüdistatavate Anneli I.D ja I.D kohtus antud ütlustel nad eitasid oma süüdpolitseiametnike Ergo Usari ja Toomas Traadi solvamist. Anneli I.D ütlustel oli temale liiga tehtud ning ta ei olnud nõus politseiautosse sisenema, ajades käed laiali ning takistades sellega enda autosse paigutamist. Anneli I.D eitas politseinike solvamist. Annel I.D kinnitas, et lahjat alkoholi ta sellel peol jõi. Anneli I.D kinnitas, et oli trotslik, sest neid püüti baaris toimunu eest süüdlasteks teha. Süüdistava I.D ütlustel tema ei solvanud politseinikke Ergo Usarit ja Toomas Traati. I.D möönis, et võis politseinikke ju kuidagi solvata. Ta eitas sündsusetute väljendite lausumist politseile. Ta kinnitas, et solvata võis politseinikke Tartus arestikambris olles. I.D kinnitas, et võis sel õhtul olla tarvitanud 300 g alkoholi. Analüüsides kohtulikke tõendeid, nähtub, et süüdistatavate ütlused erinevad suuresti kannatanute ja tunnistajate ütlustest. Kannatanute ütlustest nähtub otsuselt, et süüdistatavad neid solvasid ametiülesannete täitmisel. Solvavad väljendid , mis ka eelpool ära toodud sai, on tingimata iga isikut tugevalt solvavad. Kannatanute ütlustest nähtub, et nad püüdsid küll politseiautos süüdistatavaid korrale kutsuda, kuid asjatult. Süüdistavad jätkasid nende solvamist. Kannatanud politseiametnikud Ergo Usar ja Toomas Traat täitsid sündmuskohal oma tööülesandeid, millised neil olid Politseiseaduse § 3 kohaselt. Nad olid õigustatud tagama avalikku korda ning andma seaduslikke korraldusi korrarikkujatele. § 13 lg. 1 p. 1 ja § 14 kohaselt oli politseinikel kohustus sekkuda korra tagamiseks sündmuskohal ja kasutada korrarikkujate- kelleks osutusid Anneli I.D ja I.D vastu sundi. Patrullileht ja selle lisa (tl. 33- 35) kinnitab, et kannatanud Ergo Usar ja Toomas Traat täitsid sündmuskohal tööülesandeid. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise aktid Anneli I.D ja I.D osas( tl. 36- 39 ) kinnitavad süüdistavate keskmist alkoholijoovet sündmuskohal. Süüdistatavate vastuväited selles, et politseitöötajad neid on alusetult kinni pidanud ning kainenemisele toimetanud ei ole käesoleva süüdistuse teemaks. Kohtule ei ole esitatud andmeid selles , et politseitöötajate peale oleks esitatud kaebusi nende ametikohuste täitmisega seoses. Süüdistatavad võivad küll olla solvunud nende tegude osas alustatud kriminaalmenetluse üle, kuid süüdistatavad ei saa end vabandada ärritatud olekuga sündmuskohal. Kannatanute ütlustest nähtub, et süüdistatavaid kutsuti korrale, kuid nemad jätkasid kannatanute aadressil eelkirjeldatud solvavate väljendite kasutamist. 4 Oma tegevusega süüdistavad Anneli I.D ja I.D realiseerisid KarS § 275 koosseisu – võimuesindajate politseitöötajate Ergo Usari ja Toomas Traat `solvamise seoses nende ametikohustuste täitmisega. Süüdistatavad panid teo toime otsese tahtlusega. KarS § 36 kohaselt tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund ei välista süüd. Anneli I.D ja I.D on süüvõimelised isikud ning puuduvad nende poolt toime pandud teo õigusvastasust välistavad asjaolud. Anneli I.D ja I.D tuleb süüdi tunnistada KarS § 275 järgses kuriteos. Kohtu seisukoht karistuse osas KarS 56 lg. 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Politseiametniku solvamisega süüdistatavad Anneli I.D ja I.D sisuliselt näitasid üles ka ilmset lugupidamatust võimuesindajate vastu. Karistus politseiametniku solvamise eest peaks olema selline, mis peaks ära hoidma süüdlase poolt uue samasisulise süüteo. Seadusandja on näinud ette sellise teo eest kuni kaheaastase vangistuse. Seega ei ole see vähetähtis kuritegu. Samas on seadus näinud selle kuriteo eest ette ka rahalise karistuse. Prokurör taotles süüdistatavatele 3 kuulist vangistust, mida täitmisele ei pöörata, kui süüdistatavad Anneli I.D ja I.D ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. Prokurör lähtus karistuse küsimisel ka sellest, et süüdistavate peres on alaelised lapsed ning rahaline karistus oleks perele koormav. Kaitsja oli seisukohal, et kui karistust kohaldada, siis 18 kuulise katseajaga ja kontrollnõuete täitmisega. Vastustust kergendavaid ega vastustust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Mõlemad süüdistatavad on varem kriminaalkorras karistamata, kuid karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest . Kohus on seisukohal, et arvestada tuleb ka väärtegude eest mõistetud karistustega I.D-le - rahatrahvidega, mis olid kohtuistungi ajaks veel täielikult tasumata. Kohus on seisukohal , et rahalise karistuse mõistmine süüdistatavatele kahjustaks nende pere ning laste tähelepanuväärivaid materiaalseid huvisid. Rahalise karistuse mõistmine nende vanematele kahjustaks ka laste materiaalset olukorda ning see ei ole mitte vähetähtis fakt. Anneli I.D-le ja I.D-le on otstarbekas mõista kolmekuuline vangistus ning seda vangistust KarS § 73 alusel mitte täitmisele pöörata kui nemad 3 –aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Selline karistus ei ole süüdimõistetutele koormav, sest nemad on karistusest sisuliselt vabastatud. Katseaeg on selleks, et mõjutada inimest mitte enam kuritegu sooritama. Käesoleval juhul on katseaja kohaldamine vajalik. Kontrollnõuete täitmiseks kohustamine oleks käesoleval juhul, arvestades Anneli I.D ja I.D iskuid- liigne koormis. Menetluskulud KrMS 180 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavatelt välja mõista kriminaaltoimikust väljavõtete tegemise kulu, kaitsjatasud eeluurimisel ja kohtus. Välja mõista Anneli I.D-lt ja I.

§ 179lg.1 p.

2 alusel mõlemalt sundraha 6525(kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigieelarvesse. Välja mõista I.D-lt ja Anneli I.D-lt kummaltki KrMS § 180 alusel menetluskulu 10 307(kümme tuhat kolmsada seitse)krooni ja 45 senti riigieelarvesse. Kohtunik 5