4-10-787/7

Väärteoasi nr. 4-10-787 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.05.2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-10-787 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Kadri Allika Tõlk Valeri Helmar Kohtuasi O.J-i (ik xxx) väärteokaebus nr 410-787 Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 17.02.2010.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,10,000563 Asja läbivaatamise kuupäev 19.05.2010.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja O.J kohtuvälise menetleja, Põhja Prefektuuri esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Jätta O.J-i kaebus rahuldamata ning Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 17.02.2010.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,10,000563 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o. alates 19.05.2010.a. ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis (asuk. Tallinn, Liivalaia 24) s.o. alates 03.06.2010.a. Asjaolud ja menetluse käik Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo ülemkonstaabel Endel Kask koostas 22.01.2010.a. väärteoprotokolli AB 1167063 O.J-ile selle eest, et tema 22.01.2010.a. kella 15:40 ajal Harjumaal, Jõelähtme vallas, Tallinn-Narva mnt

1. km-l liikudes Maardu suunas, juhtis mootorsõidukit MB C180, reg. nr. xxxteel, kus lubatud sõidukiirus on 70 km/h, kiirusega 94 ± 3 km/h. Sellega ületas ta suurimat lubatud sõidukiirust 21 km/h. Nimetatud tegevusega rikkus O.J Liikluseeskirja § 126 p 3 ja § 127 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritavad LS § 7422 lg
2. Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanem politseileitnant Kairi Palits karistas O.J-i väärteosasjas nr. 2302,10,000563 tehtud otsusega LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga summas 3600 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1-ks kuuks. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja O.J tühistada kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus. Kaebuse esitaja leiab, et väärtegu ei ole tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ja teos puuduvad väärteo tunnused. Kaebuses selgitab selle esitaja, et ei ole temale süüks pandavat rikkumist toime pannud. Tema väitel oli teelõigul kella 15:35 ajal tihe liiklus, temast 15m eespool liikus sõiduk BMW. Kui politseiametnik andis peatumismärguande ning kuna BMW ei peatunud, peatus ta ise. Patrullautosse ta istuda ei saanud, seda teatas ta ka politseiametnikule. Politseiametnikult sai ta teada, et ta peeti kinni seoses kiiruseületamisega. Sellega ta ei nõustunud ja nõudis selle kohta kinnitust, kuid politseiametnik ütles talle, et ei saa midagi näidata, sest „andmeid ei ole, kuna need kustuvad automaatselt“. Kaebuse esitaja kutsus seepeale kohale tunnistajad. Kaebuse kohaselt paluti tal allkirjastada dokumente, kuid talle ei selgitatud nende sisu, samuti ei antud neist koopiad. Kaebaja on seisukohal, et esitatud rikkumistel puudub nii õiguslik kui ka faktiline alus, seda järgnevatel põhjustel:
3. politseiametnik ei ole kiirusmõõturit näidanud, kuigi ta selle näitamist soovis;
4. politseiametnik ei ennast esitlenud ja tema vormil puudus nimesilt;
5. temale ei esitanud aluseid ja põhjendusi tema sõiduki peatamiseks ning väärteoprotokolli koostamiseks. 19.05.2010.a. toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Ta selgitas, et ei ole kiirust ületanud, mõõtmise ajal oli tihe liiklus, 7-8 autot olid tihedas voos. Enda sõnul on tal ka enne kiiruse ületamisi olnud, nendega on ta nõustunud ja on tasub nende eest trahve. Kaebuse esitaja sõnul kiirusemõõteseadet ta ei näinud, ka tunnistajad, kelle ta kutsus seda ei näinud. Enda sõnul ta kiirusemõõteseadme kohta sündmuskohal dokumentatsiooni ei saanud, tegi hiljem politseile päringu nende kohta. Allkirja andmisest ta kohapeal keeldus. Enda sõnul ei saanud ta operatsiooni tõttu politseiautosse istuda. Ta tegi ettepaneku sõita politseiosakonda ja seal asja edasi lahendada. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et puudub alus väärteootsuse tühistamiseks ning palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Mõõteseadme kohta esitas kohtuvälise menetleja esindaja dokumentatsiooni ja leidis, et mõõtemetoodikat on järgitud. See, et mõõteseadme näitu pole näidatud, on kiirusmõõte seadme protokolliga ümber lükatud. Nimesiltide osas puudub menetleja esindaja hinnangul puutumus kiiruseületamisega. Seadme jaoks on tema sõnul 300 meetrit väike kaugus, sest see mõõdab kuni 1000 m kauguselt, laserkiire hajuvus on iga 100 m kohta 30 cm. Kohus kohtuistungil uuris järgmisi tõendeid: - Akrediteerimiskeskuse tunnistust ja selle lisa (tl 60-62), millest nähtub, et Põhja Politseiprefektuur (uue nimetusega Põhja Prefektuur) on erialaselt pädev liiklusjärelevalve mõõtmiste alal. Paigalseisva mõõturiga on kiirusevahemikus 20-100 km/h laiendmääramatuseks 3km/h; - Mõõtevahendi tüübikinnitust (tl 63), millest nähtub mõõturi Ultralyte tüübikinnitus tehnilise Järelevalve Ameti poolt; taatlustunnistust, millest nähtub, et kiirusemõõteseadme UltraLyte nr UX020599 veapiiriks on 1 km/h kiirusel kuni 100 km/h ja 1% kiirusel üle 100 km/h. - Väärteoprotokolli (väärteotoimik tl 1), mille kohaselt O.J juhtis 22.01.2010.a. kella 15:40 ajal Harjumaal, Jõelähtme vallas, Tallinn-Narva mnt
6. km-l liikudes Maardu suunas, mootorsõidukit MB C180, reg. nr. xxx teel, kus lubatud sõidukiirus on 70 km/h, kiirusega 94 ± 3 km/h. Sellega ületas ta suurimat lubatud sõidukiirust 21 km/h. Protokolli kohaselt loeti O.J-ile tema õigused ja kohustused ette, kuivõrd ta keeldus allkirja nendega tutvumise kohta andmast; kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (väärteotoimik tl 3); millest nähtub, et kasutati kiirusemõõteseadet Ultralyte nr
7. Seadme testi järgi oli see 22.01.2010.a. töökorras. Seadme lugem oli 94 km/h, lubatud kiirus mõõdetaval lõigul 70 km/h. Laiendmääramatuseks 3 km/h, seega ületati lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Mõõtekauguseks oli 341 meetrit. Protokollis märge selle kohta, et see loeti isikule ette, tõlgiti. Samas ka selgitati, kuid isik keeldus allkirjast; 22 - Väärteootsust (tk 7-8), mille kohaselt karistati O.J-i LS § 74 lg 2 alusel 22 rahatrahviga summas 3600 krooni ja LS § 74 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1-ks kuuks. Otsuses on märgitud, et O.J oma süüd ei tunnista, teda on varem liiklusalaste rikkumiste eest karistatud, kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Ettenähtud aja jooksul isik rahatrahve tasunud ei ole, isik on jätkanud samalaadsete rikkumiste toimepanemist. - Karistusregistri väljavõtet (tl 54-57), millest nähtub, et O.J-i on karistatud liiklusalaste rikkumiste eest 12-l korral, sealhulgas 4-l korral lubatud sõidukiiruse ületamise eest. - Tunnistaja Irina Ponjanina ülekuulamise protokolli (väärteotoimik tl 2), mille kohaselt fikseeris E. Kask sõiduki Mercedes-Benz reg nr xxx kiiruse, 94±3 km/h. Sõidukit juhtinud O.J väitis, et tema ei ületanud kiirust, samuti seda, et nii kaugelt pole võimalik kiirust mõõta. Isik keeldus ka korduvate palvete peale politseisõidukisse istumast. Rikkujale luges tema õigused ja kohustused ette tunnistaja, isik keeras aga selja ja teatas, et teab neid väga hästi. Isik keeldus ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ja väärteoprotokolli alla kirjutamast, need loeti ja tõlgiti talle. Isik kutsus kohale ka tunnistajad, kes hakkasid ka midagi lindistama. O.J ütles, et protokoll on temale arusaadav ja tõlki ta ei soovi, kirjutas oma seletuse ja andis allkirja. - Tunnistaja Jelena O.J-i ülekuulamise protokolli (väärteotoimik tl 4), mille kohaselt sõitis sõiduk kiirusega 70 km/h, samas reas sõitsid nad teiste sõidukite järel. Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolt esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis jõudis järeldusele, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteoasja tühistamiseks kaebuse esitaja seisukohtade põhjal puudub alus. Kaebuse esitaja oma kaebuses ja kohtus väitis, et ta ei ületanud lubatud sõidukiirust. Samas nähtub kohtule esitatud mõõtevahendi taatlustunnistusest, Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistusest ning Mõõtevahendi tüübikinnitusest, mõõteseadme kasutamise protokollist, et kiirusemõõtmine toimus nõuetekohaselt ning kohtul puudub alus mõõtetulemustes kahtlemiseks. Kiiruse ületus ja kiiruse suurus on fikseeritud kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis (väärteotoimik tl 3). Kiirusemõõteseadme protokoll, millel on märgitud sõiduki kiiruseks 94 km/h, on O.J-ile ette loetud, tõlgitud ja selle sisu selgitatud mistõttu tuleb lugeda põhjendamatuteks O.J-i väited selle kohta, et talle ei ole kiirusemõõteseadme näitu tutvustatud, kuivõrd selle näit kajastub mõõteprotokollis. Seega puudub ka alus väita, et isiku õigusi V™S § 5 p 2 alusel oleks rikutud. Kohus leiab, et tunnistaja Jelena O.J-i ütlused sõiduki kiiruse kohta ei ole usaldusväärsed, kuivõrd kaassõitja ei tegele aktiivselt sõiduki kiiruse jälgimisega, tema ütlused on vastuolus mõõtetulemustega. Samuti ei pea kohus usaldusväärseteks kaebuse esitaja väiteid sõidukiiruse mitteületamise osas, kuna need on ilmselgelt ajendatud tema kaitsepositsioonist. Samuti, nii oma kaebuses, kui kohtuistungil väitis O.J , et teda on politsei poolt ebaõigesti koheldud, nõutud istumist politseiautosse protokolli koostamiseks, tema aga ei saanud politseiautosse istuda, kuivõrd tema jalad on opereeritud. Sellekohast meditsiinilist dokumentatsiooni ei ole kaebuse esitaja kohtule esitanud, isik juhtis kinnipidamise hetkel ise sõidukit, mistõttu ei saa lugeda tõendatuks, kaebuse esitaja väiteid selle kohta, et ta poleks saanud politseisõidukisse istuda. Tegemist oli tavalise sõidukiga, mitte invaliidsustunnustega isiku jaoks kohandatud sõidukiga. Isiku poolt LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Kaebuse esitajale väärteootsuse määratud rahatrahv oli sanktsiooni keskmise määra lähedal ning põhjendatud, kuna isik oli ka varem karistatud liiklusalaste sätete eiramise eest. Kuna rahatrahvid tulemusi ei andnud, on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine, seda nii antud isiku väärtushinnangute korrigeerimiseks kui ka õiguskorra kaitsmise aspekti silmas pidades. Seejuures on lisakaristust kohaldatud madalaimas võimalikus määras, seetõttu tuleb lisakaristuse kohaldamine lugeda proportsionaalseks. Kiiruse ületus tiheda liiklusega teel, seega kohas, kus isiku poolt lubatud sõidukiiruse ületus võib endaga kaasa tuua tavapärasemast suurema kahju. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuste tühistamiseks ka karistuse osas. Kohus juhindub V™S § 132 p 1, § 133-135, § 155-156.