1-10-2752/4

(10230100837)Kohtunik Orvi Tali Elina Huobolainen Tõlk Julia Griškova Kriminaalasi H.M süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Prokuröri abi Robert Saareke Tõkend H.M elukoht: xxx; isikukood xxx; kodakondsus: EV kodanik; haridus: kesk-eriharidus; emakeel: vene keel; töökoht: töötab ehitajana; karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 16.11.2004 Tallinn Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3-KrK §15 lg 2 alusel rahalise karistusega 1500.- krooni ja KrK § 197 lg 2 p 2-KrK §15 lg 2 alusel rahalise karistusega 1500.- krooni ning lõpliku liitkaristusena rahaline karistus 3000.- krooni tingimisi katseajaga 3a Väärteokorras karistatud 3-l korral- trahvid tasutud. elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Rein Kiviloo Süüdistatav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada H.M KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 90 päevamäära arvestades päevamäära suuruseks 165 krooni, s.o. summas 14 850 (neliteist tuhat kaheksasada viiskümmend) krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista H.M ´le rahaline karistus 60 päevamäära, s.o. summas 9 900 (üheksa tuhat üheksasada) krooni. KarS § 66 lg.1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi. Kohustada H.M ´t tasuma mõistetud rahaline karistus osade kaupa 5 ( viie ) kuu jooksul, s.o. igakuiselt 1 980 (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend) krooni. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista H.M ´ lt tsiviilhagi katteks TsMS § 440 lg 1; VÕS § 127 lg.1, 4; § 128 lg 1; § 1043; § 1045 lg.1 p.5 alusel SOÜ kasuks kokku 7 909 (seitse tuhat ühe4ksasada üheksa) krooni. Välja mõista H.M ´lt KrMS § 179 lg.1 p.2 § 175 lg.1 p. 4, 9 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1 320 (üks tuhat kolmsada kakskümmend) krooni riigituludesse. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pank, viitenumber 4100064939 või Rahandusministeeriumi arvele 221023778606 Swedbank, viitenumber

1. Selgitusse märkida „H.M 1-10-2752, rahaline karistus“, Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri
2. Selgitusse märkida „H.M 1-10-2752, sundraha“., H.M 1-10-2752, kaitsjatasu“. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa H.M süüdistatakse selles, et tema olles karistatud 16.11.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt varguse toimepanemise eest, varastas uuesti ajavahemikul 14.12.2009.a10.01.2010.a SOÜ ruumidest aadressil Hauka 10, Tallinn SOÜ-le kuuluva akutrelli Makita 6271DWPLE maksumusega 1909 krooni, ketaslõikuri GA5030 720W 125mm maksumusega 749,17 krooni ja laser kaugusemõõtja Hilti PD 30

(0000306490)maksumusega 6000 krooni. Varastades tööriistu kokku 8658,17 krooni väärtuses. Varastatud tööriistad viis süüdistatav aadressil Tallinn, asuvasse pandimajja 14.12.2009.a, 05.01.2010.a ja 12.01.2010.a saades vastu kokku 725.- krooni. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani H.M toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. H.M süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – SOÜ 13.01.2010.a. avaldus, millest nähtub, et ajavahemikul nädal 52 kuni nädal 1 on SOÜ ruumidest asukohaga Hauka 10 Tallinn varastatud asjad. Esialgselt on puudu laser kaugusmõõtja Hilti (maksumusega 7 000 krooni) ja akutrell Makita (maksumusega 2 000 krooni), muu täpsustamisel. SM andmetel on asjad varastanud H.M ik xxx ja realiseeritud osaliselt pandimaja kasutades. Jecgeni töötab SOÜ eritööde grupis ja viimasel ajal on tal ilmnenud makseraskused /tlk 2/; kannatanu esindaja SM 18.01.2010.a. ütlused koos lisadega, millest nähtub, et tema on SOL Festi OÜ volitatud esindaja. Ajavahemikul 14.12.2009-10.01.2010 SOÜ ruumidest aadressil Hauka tn 10, Tallinn on varastatud järgmised tööriistad: akudrell Makita 6271DWPLE maksumusega 1 909 krooni, ketaslõikur GA5030 720W 125mm maksumusega 749,17 krooni, poleerketas (lambavill) maksumusega 800 krooni, laser kaugusemõõtja HILTIPD 30

(0000306490)maksumusega 6 000 krooni, pikendusjuhtmed ca 5 tk 25jm (750 krooni tk) maksumusega 3 750 krooni, tööriistad kokku üldmaksumusega 13 208,17 krooni. Varastatud tööriistad on praktilised uued, arvab, et antud hetkel asjad maksavad sama palju nagu uued. Akudrell, ketaslõikur, poleerketas ja laser kaugusmõõtja varguse hetkel olid puhkeruumis, pikendusjuhtmed olid laoruumis. Puhkeruum asub esimesel korrusel, ladu asub samal korrusel. Sissemurdmist ei olnud. Puhkeruumis ja laos käivad kõik nende firma töötajad. Ruumide sees videovalve puudub. Ei ole võimalik, et keegi teine sisse saab firma ruumidesse. Nende andmetel tööriistad on varastatud H.M ik xxx poolt ja realiseeritud osaliselt Xxx pandimaja kasutades. H.M töötab nende firmas eritööde grupis ja viimasel ajal on tal ilmnenud makseraskused ja imelik käitumine. Kui oli koosolek nende töötajatele, tema teatas, et toimus vargus ja on kirjutatud avaldus varguse kohta, siis H.M kohe tahtis minna koju. Kuna Jevgeni elab xxx, tema käis pandimajades, mis asuvad seal. Ühel, mis asub aadressil Xxx, temale öeldi, et Jevgeni on nende püsiklient ja rohkem mingit infot ei andnud. Täna H.M tööle ei tulnud ja ei võtnud toru. Seoses vargusega SOÜ esitab tsiviilhagi 13 208, 17 krooni ulatuses /tlk 7-23/; kannatanu esindaja SM 15.02.2010.a. ütlused, millest nähtub, et kinnitab oma varasemalt antud ütlust ja soovib lisada, et Lääne teenistusest sai kätte varastatud ketaslõikuri Makita väärtusega 749, 17 krooni. Pretensioone ei ole /tlk 50-52/; Hagi esitatud summas 7 909 krooni / tlk 53/, tunnistaja MN18.01.2010.a. ütlused, millest nähtub, et tema töötab OÜ-s M kauba vastuvõtjana. Teatab, et ajavahemikul 21.12.2009-10.01.2010 tema oli tööl aadressil Tallinn Linnamäe 47 asuvas OÜ M pandimajas. Koos temaga ülalnimetatud ajavahemikul töötas paarimees AP. Tema on kindel, et antud ajavahemikul mitte mingit isikut andmetega H.M ik xxx pandimajja ei ole tööriistu toodud. Kontrollides firma andmebaasi ja arvestusraamatud selgus, et nagu akutrell Makita, ketaslõikur, poleerketas, laser kaugusemõõtja Hilt, pikendusjuhtmed neil ei ole. Eelmisel nädalal pandimajas käis arvatavasti kannatanu, keegi eesti keelt kõnelev meesterahvas, ning küsis, kas H.M oli toonud neile pandimajja laserit. Tema vastas eitavalt. Kõik tehingud mis teostatakse pandimajas on fikseeritud nende andmebaasis, seega on välistatud, et nende firma on ostnud või vastu võtnud varastatud tööriistu H.M käest /tlk 24-28/; tunnistaja IK19.01.2010.a. ütlused koos lisadega, millest nähtub, et tema töötab Tallinnas asuvas pandimajas vastuvõtjana. 14.12.

1. a andis H.M nende pandimajja panti ühe päevase tähtajaga laserkaugusemõõtja HILTI ja sai lepingu nr 141295 järgi 300 krooni. H.M ei ostnud kaugusemõõtjat välja ja see oli 30.12.2009.a. müüdud. 05.01.2010.a. andis H.M panti ühe päevase tähtajaga akudrelli akuga 6271 ja sai lepingu nr 911012 järgi 175 krooni. H.M ei ostnud akudrelli välja ja see oli 12.01.2010.a. müüdud. 12.01.2010.a andis H.M panti kuuajalise tähtajaga ketaslõikuri MAKITA nr 6A5030 ja sai lepingu nr 1201107 järgi 250 krooni. Kuna H.M ei ostnud ketaslõikurit välja, annab tema selle vabatahtlikult politseile üle /tlk 29-37/; 26.01.2010.a koostatud asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabel, millest nähtub, et vaadeldavaks objektiks on ketaslõikur Makita, mis on rohelist, halli ja musta värvi. Ketaslõikur on 26,5 cm pikk ja 5,3 cm lai. Rohelise osa peal on musta ja valget värvi silt kuhu on kirjutatud Makita, ketta diameeter ning muud ketaslõikurit iseloomustavad andmed. Veel on rohelise osa peale kirjutatud halli värviga Makita ning kirja üleval on musta värvi nupp. Halli osaga on ühendatud lõikeketas, mille peale on kirjutatud flexOvit. Ketas on äärtest kulunud. Ketast hoiab kettahoidja, mille läbimõõt on 4,5 cm ning on mõnest kohast roostes. Hallis osas teisel pool lõikeketast on musta värvi nupp. Mustast osast tuleb välja musta värvi juhe, mis on 260 cm pikk. Väliseid vigastusi ei ole. Ketaslõikur on määrdunud /tlk 38-41/; kahtlustatava H.M 04.02.2010.a. ütlused, milles tunnistab ennast süüdi osaliselt ja andis ütlusi, et
2. aasta sügisest kuni 20.01.2010 töötas tema firmas SOÜ töötajana. Maksti väikest palka, umbes 6000 krooni kuus. Viimasel ajal jäi üldse rahast puudu, siis otsustas firmast, kus tema töötab toime panna tööriistade varguse. Alates
3. aasta detsembrist, ei mäleta, mis kuupäeval, varastas selle firma hoonest kolm tööriista, ja nimelt: ketaslõikuri, trelli Makita ja laserkaugusmõõturi. Need asjad olid mingites firma esimese korruse tubades, tema ei mäleta täpselt, millistes. Keegi varguse hetke ei näinud. Kõik kolm asja varastas ilmselt erinevatel päevadel, tema ei mäleta, millistel kuupäevadel. Varastatud asjad viis Lasnamäel asuvasse pandimajja. Ei mäleta, kui palju raha tema sai. Raha kulutas esmaste vajalike asjade jaoks. Kuulis, et selles firmas periooditi toimuvad vargused, pikendusjuhtmed aga kaovad neil iga nädal. Antud hetkel selles firmas tema ei tööta, teda vallandati. Kahetseb tehtut, rohkem kuritegusid toime panema ei hakka /tlk 45-48/ ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav H.M on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. H.M on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, töötab, temale mõistetud rahatrahvid on tasutud. H.M ´le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada H.M ´t edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et H.M ´t on võimalik ja otstarbekas karistada rahalise karistusega. H.M kahetsus annab kohtule aluse ning on piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Kannatanu SOÜ on esitanud tsiviilhagi summas 7 909 krooni, mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses TsMS § 440 lg 1; VÕS § 127 lg.1, 4; § 128 lg 1, 2; § 1043; § 1045 lg.1 p.5 alusel. H.M ´t kuulub välja mõistmisele sundraha 6 525 krooni ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 320 krooni riigituludesse. Kohtunik