KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 30.novembril 2009.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja 1-09-9172 Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Karin Olentšenko, sekretäri Erica Kaldre ja tõlgi Valeri Helmar juures

§ 199lg.2 p.8,9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Samuti tema, saanud MP kuuluva mobiiltelefoni №kia 1600 koos SIM-kaardiga nr 55 27497 ebaseaduslikult enda valdusesse, 18.12.2008.a ajavahemikul 15:16:0715:55:25 tellis antud numbrilt läbi Tele2 Eesti AS võrgu numbrile 15151 365 korda lisateenust, mille tulemusena sai laadida interneti leheküljele limpa.ru SOL-e, põhjustades MP varalise kahju kokku 9121.35 krooni. Seega A.I , varalise kasu saamisega andmete ebaseadusliku sisestamisega ja andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumisega

§ 213lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

A.I samuti süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varasemalt korduvalt toime pannud vargusi, 06.06.2009.a. kella 15:06 paiku, viibides AS Prisma Peremarket kaupluses Kristiine Keskuses, asukohaga Tallinn Endla 45, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis koos I.B ja Nikolai Mihhaltšenkoviga, üritas ära võtta kahte kõlarit X-Mini, väärtusega 365 krooni/tükk, ühe kõlari X-Maxi, väärtusega 635 krooni ning kaks MP3-mängijat ODYS, väärtusega 547 krooni/tükk, seega kokku vara väärtusega 2459 krooni, peitis esemed endale riietesse, möödus kassadest kauba eest maksmata, kuid oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Seega A.I, asudes vahetult võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt,

§ 199lg 2 p 7, 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, viibides 04.12.2008.a. kella 19:30 ajal Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna Isikuvastaste kuritegude talituses, aadressil Tallinn Pärnu mnt 11, andis kriminaalasjas nr 08230120720 tunnistajana ülekuulamisel, olles eelnevalt hoiatatud kriminaalvastutusest teadvalt vale ütluste andmise eest, valesid ütlusi väidetava avaliku varguse toimepanemise kohta, nimelt, et nägi, kui EPl tõmmati hotell „Tallink” vastas tänaval käest ära kilekott koos äsja ostetud mobiiltelefoniga, kinnitades, et varguse pani toime Juri Repinski, kuigi tegelikult sellist sündmust aset ei leidnud. Seega A.I, tunnistajana kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluste andmisega

§ 320lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti A.I süüdistatakse veel selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, võttis 15.12.2008.a. kella 16.00 ajal Tallinnas aadressil Uus 32 3 asuvast Meromest Grupp OÜ restoranist „African Kitchen” baarileti alt joogiklaasist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Meromest Grupp OÜ-le kuuluva mobiiltelefoni №kia maksumusega 1500 krooni, sularaha 215 krooni ning MA kuuluva mobiiltelefoni Samsung D600 maksumusega 7000 krooni, põhjustades Meromest Grupp OÜ-le kahju 1715 krooni ja MA kahju 7000 krooni. Seega A.I, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse,

§ 199lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, saanud Meromest Grupp OÜ-le kuuluva mobiiltelefoni №kia (IMEI 354527017019195) koos SIM kaardiga nr. 55510568 ebaseaduslikult enda valdusesse, tellis 15.12.2008.a ajavahemikul 16:55:40-17:51:33 antud telefonilt läbi Tele2 Eesti AS võrgu numbrile 15151 160 korda lisateenust, mille tulemusena sai laadida interneti leheküljele oma rate.ee kontole GreenGray SOL-e, põhjustades OÜ-le Meromest Grupp varalise kahju kokku 3998.40 krooni. Seega A.I , varalise kasu saamisega andmete ebaseadusliku sisestamisega ja andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumisega

§ 213

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo A.I samuti süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varasemalt korduvalt toime pannud vargusi, sisenes 18.06.2009 kella 19.20 paiku koos I.B-ga Tallinnas Rävala pst 3 asuva Radisson SAS Hotelli fuajeesse, kus võttis grupis, so ühiselt ja kooskõlastatult koos I.B-ga ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Täpsemalt sisenesid I.B ja A.I Radisson SAS Hotelli fuajeesse ning läksid SOS Lasteküla Eesti Ühingule kuuluva korjanduskasti juurde, kus vastavalt eelnevale kokkuleppele A.I eemaldas korjanduskasti oma kohalt ning viis selle invaliidide tualettruumi. Kui ta tualettruumist väljus, võttis I.B temalt seljakoti ning läks ise invaliidide tualettruumi, kus lõhkus lõiketangidega korjanduskarpi kinni hoidva väikese luku ning kallas kogu karbi sisu endaga kaasasolnud seljakotti. Seejärel väljus ta invaliidide tualettruumist ning mõlemad noormehed lahkusid SAS Radisson Hotellist. Vargusega tekitati SOS Lasteküla Eesti Ühingule kahju summas 6000 krooni. Samuti tema, olles isikuks, kes on varasemalt korduvalt toime pannud vargusi, sisenes 16.08.2009 kella 18:19 paiku koos I.B-ga Tallinnas Gonsiori 2 asuva Tallinna Kaubamaja Digimaailma, kus võttis grupis, so ühiselt ja kooskõlastatult koos I.B-ga ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Täpsemalt läksid I.B ja A.I vastavalt eelnevale kokkuleppele Tallinna Kaubamaja Digimaailmas mobiiltelefonide vitriini juurde, kus A.I avas I.B-lt saadud toavõtmega vitriini luku ning võttis sealt ära mobiiltelefonid №kia N96 maksumusega 8313 krooni, kaks №kia 6110 maksumusega a’ 5239 krooni, №kia 6151 maksumusega 2707 krooni, №kia 6288 maksumusega 3872 krooni, №kia E50 maksumusega 2619 krooni ning Samsung P520 maksumusega 7823 krooni, so kaupa kogumaksumusega 35812 krooni. Osa mobiiltelefone pani A.I endale taskutesse ning osa andis I.B-le . Seejärel lahkusid mõlemad noormehed Tallinna Kaubamajast, jättes võetud kauba eest tasumata. Mobiiltelefonid müüsid A.I ja I.B maha ning saadud raha kasutasid isiklikuks otstarbeks. Seega A.I pani grupis ja süstemaatiliselt toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so KarS § 199 lg.2 p.7,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 4 I.B süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varasemalt korduvalt toime pannud vargusi, 06.06.2009.a. kella 15:06 paiku, viibides AS Prisma Peremarket kaupluses Kristiine Keskuses, asukohaga Tallinn Endla 45, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis koos A.I ja Nikolai Mihhaltšenkoviga, üritas ära võtta kahte kõlarit X-Mini, väärtusega 365 krooni/tükk, ühe kõlari X-Maxi, väärtusega 635 krooni ning kaks MP3-mängijat ODYS, väärtusega 547 krooni/tükk, seega kokku vara väärtusega 2459 krooni, peitis esemed endale riietesse, möödus kassadest kauba eest maksmata, kuid oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Seega I.B, asudes vahetult võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt,

§ 199lg 2 p 7, 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

I.B süüdistatakse samuti selles, et tema, olles isikuks, kes on varasemalt korduvalt toime pannud vargusi, sisenes 18.06.2009 kella 19.20 paiku koos A.I-ga Tallinnas Rävala pst 3 asuva Radisson SAS Hotelli fuajeesse, kus võttis grupis, so ühiselt ja kooskõlastatult koos A.I-ga ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Täpsemalt sisenesid I.B ja A.I Radisson SAS Hotelli fuajeesse ning läksid SOS Lasteküla Eesti Ühingule kuuluva korjanduskasti juurde, kus vastavalt eelnevale kokkuleppele A.I eemaldas korjanduskasti oma kohalt ning viis selle invaliidide tualettruumi. Kui ta tualettruumist väljus, võttis I.B temalt seljakoti ning läks ise invaliidide tualettruumi, kus lõhkus lõiketangidega korjanduskarpi kinni hoidva väikese luku ning kallas kogu karbi sisu endaga kaasasolnud seljakotti. Seejärel väljus ta invaliidide tualettruumist ning mõlemad noormehed lahkusid SAS Radisson Hotellist. Vargusega tekitati SOS Lasteküla Eesti Ühingule kahju summas 6000 krooni. Samuti tema, olles isikuks, kes on varasemalt korduvalt toime pannud vargusi, sisenes 16.08.2009 kella 18:19 paiku koos A.I-ga Tallinnas Gonsiori 2 asuva Tallinna Kaubamaja Digimaailma, kus võttis grupis, so ühiselt ja kooskõlastatult koos A.I-ga ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Täpsemalt läksid I.B ja A.I vastavalt eelnevale kokkuleppele Tallinna Kaubamaja Digimaailmas mobiiltelefonide vitriini juurde, kus A.I avas I.B-lt saadud toavõtmega vitriini luku ning võttis sealt ära mobiiltelefonid №kia N96 maksumusega 8313 krooni, kaks №kia 6110 maksumusega a’ 5239 krooni, №kia 6151 maksumusega 2707 krooni, №kia 6288 maksumusega 3872 krooni, №kia E50 maksumusega 2619 krooni ning Samsung P520 maksumusega 7823 krooni, so kaupa kogumaksumusega 35812 krooni. Osa mobiiltelefone pani A.I endale taskutesse ning osa andis I.B-le . Seejärel lahkusid mõlemad noormehed Tallinna Kaubamajast, jättes võetud kauba eest tasumata. Mobiiltelefonid müüsid A.I ja I.B maha ning saadud raha kasutasid isiklikuks otstarbeks. Seega I.B pani grupis ja süstemaatiliselt toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad A.I ja I.B ennast süüdi täielikult ning enda ülekuulamist ei taotlenud. Kohtuistungil uuritud tõendid ja kohtuliku arutamise järeldused 5 A.I süü 18.12.2008.a. episoodis on tõendatud kannatanu MP14.01.2009.a. ütlustega, et 18.12.08 päeval läks ta Õismäe basseini, asetas asjad riietusruumis kappi nr.

1. Pärast ujumist avastas, et kapp on lahti, kadunud kaks mobiiltelefoni, hõbekaelakett ja meeste sõrmus. Ta kohe helistas Tele2 ja pani telefoni SIM-kaardid kinni, kuid siiski ühte telefoni oli kasutatud ja tekitatud telefoniarve 4750.-krooni /tl 2730 kI/. Lisatud Tele2 arve nr 23496208 ja kõneeristused (tl 35-44 kI). Kannatanu STütlustest nähtub, et 18.12.2008.a. oli ta Õismäe ujulas ja kui ujumast tagasi tuli, siis avastas, et kapp on avatud, kadunud oli rahakott ja mobiiltelefon, mis omas spetsiaalset programmi pimedatele kasutamiseks (S.Turov ja M.Pavlov on pimedad). Tele2-st sai teada, et telefoniga on helistatud ja arve on 2500.-krooni /tl.46-47 kI/. Asitõendina on vaadeldud videosalvestust Õismäe ujulast, kirjeldatud on 02.01.2009.a. kell 16.58-19.45 ujulas viibinud isikuid /tl.61-62A kI/. Tunnistaja DRütlustest nähtub, et mobiiltelefoni kauplusesse, kus ta töötab, 18.12.2008.a. tõi A.I (keda tunneb nägupidi, sest viimane on palju telefone müünud) müügiks (75.-krooni eest) mobiiltelefoni №kia 1600, lisatud kokkuostu akt /tl75-79 kI/. Tunnistaja SHütlustest nähtub, et 02.01.2009.a. OÜ Autobalt Grupp pandimajja asukohaga Õismäe tee 105a tõi A.I kaks telefoni №kia 5310 ja iPhone86b, telefonid olid ära müüdud 27.01.2009.a. /tl 80-83 kI/. Lisatud lepingud ja arved mõlema telefoni kohta /tl 84-87 kI/. A.I kahtlustatavana ülekuulamisel 19.01.2009.a. tunnistas ennast süüdi ja seletas, et käis Õismäe ujulas koos ühe sõbraga, kes ei ole asjaga seotud. Kui sõber oli saunas, läks ta riietusruumis, tegi kapiuksed lahti kruvikeerajaga ja võttis telefonid, millised müüs maha mobiiltelefoni poodi, mõnda telefoni kasutas ka, sealhulgas SOLide ostmiseks. Ühest telefonist võttis endale mälukaardi. Varastatud ehted müüs maha Balti Jaama turul. Rahakottidest võttis ta välja raha, ülejäänu viskas prügikasti /tl 110-114 kI/. Seega kokkulangevate tõenditega on tuvastatud A.I süü kannatanu Pavlovi ja Turovi vara äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. AS Aspiro Baltics ja interneti portaali rate.ee vastustest järelepärimistele nähtub, et lühinumber 15151 (kuhu saadeti sõnumeid kannatanu Pavlovi mobiiltelefonilt) kuulub firmale AS Aspiro Baltics: seda lühinumbrit kasutavad firma partnerid teenuste vahendamiseks, antud juhul on kasutatud portaali limpa.ru teenuseid. Kõik laadimised on teostatud kontole http://www.limpa.ru/usrinfo.php?id=
2. Limpa.ru-s pole võimalik SOLe edasi pangakontole kanda, kõik SOLid on kulutatud teenustele. Lisatud kasutaja GreenGray id 184666 andmed, st kasutajaks on A.I /tl 64-73 kI/. Fototabelist nähtub, et fotodel on kujutletud A.I ja need fotod pärinevad kontolt http://www.limpa.ru/usrinfo.php?id=184666 (tl 74 kI). Kõneeristustest nähtub, et 18.12.2008.a ajavahemikul 15:16:07-15:55:25 tellis A.I numbrilt 5527497 (Pavlovi tel.nr.) läbi Tele2 Eesti AS võrgu numbrile 15151 365 korda lisateenust, mille tulemusena sai laadida interneti leheküljele limpa.ru SOL-e, mida hiljem sai rahana välja võtta. Seega A.I sai varalist kasu, sekkudes ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, mis on õigesti kvalifitseeritud KarS § 213 lg 1 järgi. Tsiviilhagid tuleb rahuldada esitatud kujul. A.I süü 02.01.2009.a. episoodis on tõendatud kannatanu RV ütlustega, et 02.01.2009.a. kella 18.40 ajal läks ta Õismäe ujulasse, riietusruumis lukustas kapi ukse võtmega, selleks oli vaja kroon sisse panna. Vahepeal käis kapiust vaatamas. Kui nad sõbraga lahkudes ujulast läksid riietusruumi, hakkas ta võtmega kapiust keerama, kuid 6 see oli juba avatud, samuti ka sõbra kapi uks lukust lahti tõmmatud. Varastatud olid rahakott (maksumusega 100.- krooni ja sularaha 300.-) ja Viimsi Vallavalitsusele kuuluv mobiiltelefon maksumusega 3000.-krooni. Samuti oli lahti tõmmatud kapp sõbral JL/tl 3-5 kI/. Kannatanu JL ütlustest nähtub, et 02.01.2009.a. käis ta ujulas koos Villemsoniga. Kirjeldab venekeelseid noormehi, kes riietusruumis nägid, kuidas nad asju kappi panid. Temal oli kapi uks lahti tõmmatud ja varastatud rahakott 200.-, sularaha 1000.-krooni, mobiiltelefon Apple iPhone maksumusega 4500.-krooni, mille laadijat Eestis eraldi ei müüda /tl 10-12 kI/. Arestimajas 06.01.2009.a. A.I-lt hoiule võetud asjade loetelus on USB adapter MMS Pro Duo 512MB ja 2GB micro SD /tl 15 kI/. Asitõendina on vaadeldud ja fotografeeritud mälukaarti, mis 19.01.2009.a. võeti ära A.I isiklike asjade seast ning see mälukaart on RVtagastatud /tl 23-25 kI/. Mälukaardil asusid fotod RVtuttavatest. Kirjeldatud tõendid langevad kokku, V mälukaart on leitud A.I asjadest ja seega A.I süü on tõendatud. Tsiviilhagi tuleb rahuldada esitatud kujul. A.I ja I.B süü 06.06.2009.a. varguses on tõendatud järgmiselt: Tunnistaja Viktor Ignatenko (turvatöötaja) ütlustest nähtub, et 06.06.2009.a. tema, töötades Kristiina Prismas kassade ees, sai keskusest teate kolme noormehe kinnipidamise kohta. Kui isikud läbisid kassa, pidas ta kinni A.I, I.B ja Nikolai Mihhaltšenkovi. I.B taskus olid kõlarid, A.I taskus olid MP3-mängija ja kõlarid /tl 3 kII/. Tunnistaja Katri Kübarseppa ütlustest nähtub, et 06.06.2009.a. töötades Kristiine Prismas kaamerate taga nägi ta, kuidas kolm noormeest askeldasid mp3 klaastvitriini juures. Kirjeldab noormeeste riietust ja kuidas nad võtavad mp3 mängijad ja kõlarid pakenditest välja, panevad tasku, pakendid panevad riiulite vahele kingade osakonnas. Andis info edasi teistele turvatöötajatele, ise läks saali korjama pakendeid /tl 4 kII/. Kannatanu Jekaterina Aljohhina (Prisma esindaja) ütlustest nähtub, et 06.06.2009.a. olid kinni peetud kolm noormeest, kes üritasid varastada kaupa koguväärtuses 2459.-krooni, kuid olid kinni peetud. Rikutud on 2 mp3 pleieru pakendid, kahju 1094.-krooni, teised asjad olid pandud uuesti müüki, kuna pakendid olid üles leitud /tl 5-6 kII/. Asitõendina on vaadeldud ja fotografeeritud pleiereid ja pakendeid, samuti CD-l asuvat salvestust kauplusest /tl 7, 8-10, 11, 12-16 kII/. Kahtlustatavana ülekuulamisel A.I tunnistas ennast süüdi ja seletas, et sai Mario ja Nikolaiga kokku kesklinnas ja nad läksid Kristiine Prismasse niisama jalutama, tal kaasas oli 4 krooni ja ta ei kavatsenud midagi osta. MP3 riiuli juures nad otsustasid, et kõigil on midagi sealt vaja, raha kellegil ei olnud. Mario tõstis klaasi üles ja võttis riiulilt kaks mängijat ja kolm kõlarit, Nikolai seisis kõrval ja varjas teda ja Mariot. Asjad olid karpides, nad läksid kingade osakonda, võtsid asjad karpidest välja ja panid tasku. Ühe karbi tegi ta katki, teised pakendid ei olnud rikutud, tema võttis endale ühe mängija ja ühe kõlari, millised kavatses maha müüa /tl 18-21 kII/. Kahtlustatavana Nikolai Mihhaltšenkov kinnitas, et oli väga raha vaja: kaupluses Prisma tõstis Mario üles vitriini klaasi ja Ilja võttis sealt karpe, siis nad liikusid jalatsite juurde, kus võtsid karbid lahti ja panid mängijad ja kõlarid endale tasku, üks pakend läks puruks /tl 39-42 kII/. Kahtlustatavana I.B samuti tunnistas ennast süüdi ja seletas, et temale oli vaja kõlareid, Ilja ja Nikolai soovisid endale mängijaid. Tema tõstis vitriini klaasi üles, teised võtsid asju, karpidest nad võtsid asjad välja jalatsite osakonnas /tl 52-55 kII/. Eelpooltoodud tõendid langevad omavahel kokku ja kahtlust ei ole selles, et süüdistatavad selle varguse toime panid. 7 Tsiviilhagi tuleb rahuldada summas 1094.-krooni, sest asitõendite vaatlusprotokollist nähtub üheselt, et vigastatud oli kaks pakendit (erinevalt süüdistatavate ütlustest). A.I süü varguses restoranist „African kitchen“ on tõendatud Meromest Grupp OÜ avaldusega mobiiltelefoni varguse kohta: telefoni oli kasutatud sõnumite saatmiseks /tl 4 kIII/. Kannatanu esindaja AK´i ütlustest nähtub, et Tallinnas Uus 32 asuvast restoranist 15.12.2008.a. varastati MAmobiiltelefon ning Meromest Grupp OÜ sularaha 215.krooni ja mobiiltelefon maksumusega 1500.-krooni, viimase telefoniga oli saadetud 160 sõnumit tasulisele numbrile 15151 (3998.40 krooni eest) /tl 5-7 kIII/. Lisatud Tele2 Eesti AS arve nr 23395131 /tl.8-12 kIII/. Kannatanu MAkinnitas, et töötas restoranis African Kitchen ettekandjana ja 15.12.2008.a. baarileti alt klaasi seest varastati temale kuuluv telefon Samsung D600 maksumusega 7000.-krooni, teise klaasi seest varastati Meromest Grupp OÜ mobiiltelefon №kia ja sularaha /tl 15-20 kIII/. Kahtlustatavana ülekuulamisel 26.02.2009.a. A.I tunnistas ennast süüdi ja seletas, et see võis olla 2008.a. detsembrikuus, kui ta läks üksinda ühte baari, et tualetti minna ja nägi, et kassas ei ole ühtegi klienditeenindajat. Kassast tahtis ta küsida, kus on tualett ja siis nägi klaasis mobiiltelefone №kia ja Samsung D600 ning raha umbes 300.krooni. Ta pani telefonid ja raha taskusse ja läks Viru keskuse bussiterminaali, teel sinna saatis sõnumeid, et saada SOLe enda rate.ee kontole GreenGray, mida saab hiljem rahana välja võtta või kasutada interneti teenuseid limpa.ru-s. Viru Keskuses müüs mõlemad telefonid maha /tl 21-24 kIII/. Nimetatud tõenditega A.I süü telefonide ja sularaha varguses on tõendatud. Tsiviilhagid tuleb rahuldada esitatud kujul. Ühte telefoni kasutas A.I varalise kasu saamiseks: 15.12.2008.a ajavahemikul 16:55:40-17:51:33 saatis läbi Tele2 Eesti AS võrgu numbrile 15151 160 korda sms sõnumeid (tl 8-11 kIII), mille tulemusena sai laadida interneti leheküljele oma rate.ee kontole „GreenGray“ SOL-e, mida hiljem oli võimalik kas ära kasutada interneti teenustena limpa.ru-s või rahana välja võtta. Selline tegevus on kvalifitseeritav KarS § 213 lg.1 järgi. I.B ja A.I süü seitsme mobiiltelefoni varguses Tallinna Kaubamajast on tõendatud järgmiselt: Tallinna Kaubamaja AS avaldusega selle kohta, et 25.08.2009.a. avastasid Digimaailma teenindajad, et lukustatud mobiiltelefonide kapist on kadunud seitse mobiiltelefoni №kia. Videosalvestuselt on näha, kuidas 16.08.2009.a. kell 18.19 tulid kapi juurde kaks noormeest, üks kükitab ja muugib kapi ukse lahti, seejärel teevad noormehed kaupluses paar ringi ja kell 18.25 tulevad kapi juurde ning võtavad telefonid, seejärel lahkuvad. Lisatud videosalvestus, fotod /tl 3-8 kIV/. Asitõendina on vaadeldud CD-plaati videosalvestusega ja kirjeldatud noormeeste tegevust kaupluses, koostatud fototabel /tl 9-19 kIV/. Kannatanu AK(Tallinna Kaubamaja esindaja) ütlustest nähtub, et 25.08.2009.a. avastasid Digimaailma teenindajad, et lukustatud mobiiltelefonide kapist on kadunud seitse mobiiltelefoni №kia. Vargus toimus 16.08.2009.a. kell 18.19, mis on kinnitatud videosalvestusega. Tagastatud on neli telefoni, tagastamata telefonide väärtuse hüvitamiseks esitatud tsiviilhagi 15 681.-krooni /tl 22-23 ja 153-154 kIV/. Kahtlustatavana ülekuulamisel 03.09.2009.a. I.B tunnistas ennast süüdi ja seletas, et Kaubamajja ilma igasuguse eesmärgita nad tulid A.I-ga kahekesi. Enda korteri ukse võtmega ta tegi lahti kapi, kus asetsesid mobiiltelefonid ning nad võtsid igaüks neli mobiiltelefoni. Kõik telefonid müüsid maha: Estonia pst asuvasse 8 kauplusesse müüs ta telefoni №kia Navigator, Narva mnt pandimajja A.I nimele sai viidud telefon №kia E50 /tl 41-44, 180-183 kIV/. Kahtlustatavana 03.09.2009.a. ülekuulamisel A.I tunnistas ennast süüdi ja kinnitas, et koos I.B-ga Kaubamajas nad varastasid seitse mobiiltelefoni: I.B muukis oma korterivõtmetega lahti kapiukse. Kõik telefonid ta müüs maha, raha jagasid I.B-ga pooleks /tl 45-48, 184-187 kIV/. Kviitung pandimajast Estonia pst 5 kinnitab, et 22.08.2009.a. müüs A.I pandimajja telefoni №kia 6110 950.-krooni eest /tl 97 kIV/. Üleandmise-vastuvõtmise aktist ja pandimaja lepingust nähtub, et 27.08.2009.a. A.I müüs Narva mnt.2 pandimajja telefoni №kia E50 /tl 99-100 kIV/. Jälitusprotokollist nähtub, et Kaubamajast varastatud telefonid on olnud DAja Eduard Bakini kasutuses /tl 101 kIV/. Tunnistaja DAütlustest nähtub, et ajalehe kuulutuse järgi ostis mobiiltelefoni №kia N96 2500.-krooni eest. №ormehele, kes müüs telefoni ta ei pööranud tähelepanu, nad leppisid kokku, et ta maksab veel 500.-krooni, kui noormees toob telefoni dokumendid ja akulaadija, kuid tunni aja pärast oli noormehe telefon välja lülitatud. Andis telefoni välja /tl 102-106 kIV/. Tunnistaja EBütlustest nähtub, et tuttava Igori-nimelise isiku kaudu ostis telefoni №kia 6151 500.-krooni eest, müüs telefoni keegi Igori tuttav. Annab telefoni välja /tl 111-115 kIV/. Asitõendina on vaadeldud ja fotografeeritud mobiiltelefone №kia E50, №kia N96, №kia 6151 /tl 117-124 kIV/. Jälitusprotokollist nähtub, et täiendavalt on selgeks tehtud, et veel ühte kaubamajast varastatud telefoni võib kasutada A.Šatuhho /tl 125 kIV/. Tunnistaja A Š ütlustest nähtub, et ta ostis tundmatult mehelt Balti Jaama turul mobiiltelefoni №kia 6110 1000.-krooni eest /tl 126-130 kIV/. Asitõendina on vaadeldud ja fotografeeritud mobiiltelefoni №kia 6110 /tl 131-134kIV/. Mobiiltelefonid №kia N96, №kia E50, №kia 6151 ja №kia 6110 on tagastatud Tallinna Kaubamaja esindajale Aleksandr Kuznetsovile (tl 135 kIV). Tunnistaja I J ütlustest nähtub, et ajal, kui ta veetis aega koos Maksim G , helistas talle Ilja P ja küsis, kas ei ole müügiks telefoni 500.-krooni eest. Maksim helistas kellelegi ja mõne aja pärast tuli koos telefoniga №kia
3. Mõne aja pärast ta kohtus Ilja’ga ja telefon sai müüdud Eduardile (Bakin) Ilja kaudu /tl 137-141 kIV/. Tunnistaja M G kinnitas, et endine klassivend Jerofejev küsis, kas ei ole telefoni müügiks. Ta helistas juhututtavale ja samal päeval saigi telefon müüdud Igori tuttavale 500.-krooni eest /142-146 kIV/. Seega tõendite kogumi hindamise tulemusel on jälgitav mobiiltelefonide edasine kasutamine, neli telefoni on kaubamajale tagastatud. Kahtlust ei ole selles, et A.I ja I.B on selle varguse toime pannud. Tsiviilhagi tuleb rahuldada esitatud kujul summas 15 681.-krooni (tagastamata telefonide väärtus). A.I ja I.B süü SOS Lasteküla korjanduskasti sisu ebaseaduslikus äravõtmises on tõendatud Radisson SAS Hotelli avaldusega selle kohta, et 18.06.2009.a. varastati hotelli fuajeest SOS lasteküla rahakorjanduskast, kus võis hinnanguliselt olla 5000-8000 krooni koos lisaga /tl 53 kIV/. Asitõendina on vaadeldud CD-l asuvat videosalvestust ja kirjeldatud fuajees toimuvat – kahe noormehe liikumist ja sellega seoses korjanduskasti kadumist. Lisatud fotod /tl 765 IV/. SOS Lasteküla Eesti Ühingu 25.08.2009.a. avaldusest nähtub, et 18.06.2009.a. varastati Radisoon SAS Hotellist korjanduskarp, milles oli hinnanguliselt 6000.-krooni /tl66kIV/. 9 Kannatanu MO (SOS Lasteküla esindaja) ütlustest nähtub, et 18.06.2009.a. tühi korjanduskarp leiti hotelli WC-s, Karbis oli hinnanguliselt 6000.-krooni. Karp ise oli terve, kuid lukk oli katki. Enne vargust tühjendati korjanduskarpi viimati maikuus, siis oli seal 3000.-krooni ja veel välisvaluutas 5000.-krooni. Radissoni töötajate sõnutsi oli krabis sama palju raha, kui maikuus /tl 69-70 ja 178-179 kIV/. 30.10.2009.a. täiendas MO: kontrollimisel raamatupidamisest selgus, et enne vargust juunikuus tühjendati karpi 2008.a. detsembrikuus ning planeeriti kasti tühjendada juunikuus. Detsembrikuus oli kastis 6085.-krooni ning täpsustada kahju suurust ei ole võimalik 192-196 kIV/. Tunnistaja VM(Radissoni turvatöötaja) ütlustest nähtub, et 18.06.2009.a. kella 22.00 ajal teatas koristaja, et leidis WC-s tühja SOS Lasteküla korjanduskarbi. Ta vaatas videosalvestust ja teatas juhtunust politseile ja turvafirma juhtkonnale /tl 151-152 kIV/. Tunnistaja HK ütlustest nähtub, et 18.06.2009.a. töötades koristajana Radisson hotellis kontrollis ta WC-d, inva WC-kabiin oli pikemat aega kinni. Siis ta tegi kabiini lahti ja leidis sealt korjanduskasti, milles olid ainult sendid, paberraha ei olnud. Ta teatas juhtunus administraatorile, turvamees vaatas videosalvestust ja tuvastati, et kaks noormeest võtsid korjanduskasti /tl 156-157 kIV/. Kahtlustatavana ülekuulamisel 03.09.2009.a. I.B tunnistas ennast süüdi ja seletas, et koos A.I-ga nad 18.06.2009.a. käisid Radisson Hotellis WC-s ning märkasid seina ääres kasti rahaga. Said aru, et neid keegi ei näe ja võtsid kasti rahaga, viisid inva WC-sse. Panid ukse kinni, veelkord veendusid, et neid ei nähtud, siis ta võttis A.I-lt seljakoti, sisenes inva WC-sse, tegi näpitsatega katki väikse luku, kallas raha seljakotti ja lahkus, kast jäi WC-kabiini. Raha oli umbes 1500.-krooni väikestes kupüürides (tl 71-74 kIV). Kahtlustatavana 03.09.2009.a. ülekuulamisel A.I samuti tunnistas ennast süüdi ja kinnitas I.B ütlusi, samuti saadud rahasumma osas (tl 75-78 kIV). Nimetatud tõenditega on süüdistatavate süü toimepandus kinnitatud, tõendid langevad omavahel kokku. Mõlemad süüdistatavad nimetasid summa 1500.-krooni, mis oli korjanduskastis. Kuivõrd SOS Lasteküla ei esitanud täpseid andmeid korjanduskastis olnud summa kohta ja seda ei olnudki võimalik teha, siis tsiviilhagi otsustamisel lähtub kohus süüdistatavate endi poolt nimetatud summast. Seega rahuldada tuleb tsiviilhagi summas 1500.-krooni – ulatuses, mis on tõendamist leidnud. Seega kirjeldatud teod on aset leidnud ja need panid toime süüdistatavad. Nende teod sisaldavad KarS § 199 lg.2 p.7,9 sätestatud kuriteokoosseisu (grupis ja süstemaatiliselt, mis hõlmab korduvuse – p.4), A.I osas ja p.8 sätestatud koosseisu (sisstungimine ujulas riiete kappi). A.I süü tunnistajana valeütluste andmises on tõendatud tunnistajana ülekuulamise protokollidega: 04.12.2008.a. tunnistajana (olles hoiatatud vastutusest valeütluste andmise eest) A.I kinnitas, et 04.12.2008.a. oli ta koos Erik Parvega Viru keskuse juures tänaval hotell Tallink vastas, kui keegi haaras Parvel käest kilekoti koos äsja ostetud mobiiltelefoniga ja see isik oli Juri Repinski. 02.06.2009.a. aga kinnitas A.I tunnistajana, et 04.12.2008.a. oli ta sunnitud politseis valeütlusi andma: seda käskis teha Erik Parve, kes soovis, et Juri Repinski vanglasse pannakse. Tegelik vargus toimus samal päeval ja Viru keskuses, kuid teises kohas ja teistel asjaoludel /tl 104-105, 107-108 kII/. Kahtlustatava ülekuulamisel 02.06.2009.a. A.I kinnitas, et 04.12.2008.a. kuulati teda Kesklinna politseis üle tunnistajatana, ta tutvus oma kohustuste ja õigustega ja oli teadlik, et peab andma õigeid ütlusi, kuid oli sunnitud andma valeütlusi, sest seda käskis teha Parve /tl 111-112 kII/. 10 Olles hoiatatud vastutusest valeütluste andmise eest, A.I andis ütlusi väidetava avaliku varguse toimepanemise kohta, kuigi tegelikult sellist sündmust aset ei leidnud ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud tunnistajana kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluste andmisena, st KarS § 320 lg 1 järgi. Süüdistatavate tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatavate teod olid õigusvastased ja nad on süüdi kuriteo toimepanemises, nad on süüvõimelised isikud. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg.1 p.3 kohaselt on puhtsüdamlik kahetsus mõlema süüdistatava suhtes. 03.04.2008.a. Harju Maakohtu otsusega karistati A.I vangistusega varguste jm toimepanemise eest, ta kandis vangistuse osaliselt ära – 3 kuud 27 päeva ja ülejäänud 4 kuud vangistust määrati tingimisi katseajaga 19 kuud. Seejärel 01.10.2008.a. määrusega pikendati katseaega 1 kuu võrra (esialgselt taotles kriminaalhooldaja karistuse täitmisele pööramist, sest A.I eiras kontrollnõudeid). 08.01.2009.a. määrusega pöörati A.I karistus täitmisele, sest A.I pani toime väärteo ja eiras kontrollnõudeid. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et alates 11.11.2008.a. ei elanud A.I kodus, kohtumäärusega oli ta tagaotsitavaks kuulutatud. Seejärel ta vabanes karistuse kandmisest 05.05.2009.a. Seega, olles kaks korda viibinud vahi all, jätkas A.I järgmiste kuritegude toimepanemist: juba 06.06.2009.a. oli toime pandud varguse Prisma Peremarketist, seejärel 18.juunil Radissonist korjanduskasti vargus. I.B on neli korda kohtulikult karistatud varguste toimepanemise eest, viimati vabanes karistuse ärakandmisel 20.02.2009.a. ja mõne kuu möödudes jätkas varguste toimepanemist. Mõlema süüdistatava teod on läinud järk järgult raskemaks: eelmise kohtuotsusega sai I.B karistuse linna ujulates toimepandud varguste eest, käesoleva otsusega mõistab kohus karistuse A.I-le samalaadsete tegude eest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus samuti toimepandud tegude tehiolusid, st süü suurust: A.I varastas ujulas pimedatele isikutele mõeldud täiendava varustusega telefone ning pärast vargusi kohe alustas telefonide ohjeldamatut kasutamist, saates 25.-krooni maksvaid sõnumeid kuni 14 tükki minutis (näiteks tl 38 kI); süüdistatavad varastasid ka lastele mõeldud korjanduskasti, mis iseloomustab neid kui isikuid, kellel puudub vähemgi kaastunne ühiskonna nõrgemate liikmete vastu. Kohus asub seisukohale, et mõlema süüdistatava poolt selline järjepidev võõra vara vastane käitumine iseloomustab neid kui isikuid, kes ei ole võimelised seaduskuulekalt elama: olles korduvalt viibinud vahi all, ei ole süüdistatavad järeldusi teinud. Mõlema süüdistatava suhtes on varasemalt rakendatud tingimusliku karistust kontrollnõuete täitmise kohustusega, kuid tulemusteta, mistõttu käesoleval ajal kohtu arvates kriminaalhoolduse rakendamine ei ole võimalik. Seega vangistuse mõistmine prokuröri poolt taotletud määras on põhjendatud. KrMS § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud, so süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja tasu osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg.3 kohaselt jätab kohus osa menetluskulusid – kaitsjatasu 11 riigi kanda, sest süüdistatavatel lasub kahju hüvitamise kohustus, osa kuritegusid pani A.I toime veel alaealisena. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-st 179, 180, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada A.I KarS § 199 lg.2 p.7,8,9 järgi ja karistuseks mõista vangistus 3 (kolm) aastat. Süüdi tunnistada A.I KarS § 213 lg.1 järgi ja ja karistuseks mõista vangistus 1 (üks) aasta. Süüdi tunnistada A.I KarS § 320 lg.1 järgi ja ja karistuseks mõista vangistus 4 (neli) kuud. KarS § 64 lg.1 kohaselt mõista kuritegude kogumi eest liitkarituseks A.I-le vangistus 4 (neli) aastat. KrMS § 238 lg.2 kohaselt vähendada A.I-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata, arvates eelvangistus KarS § 68 lg.1 kohaselt karistusaja hulka on karistuse kandmise alguseks 03.09.2009.a. Süüdi tunnistada I.B KarS § 199 lg.2 p.7,9 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat. KrMS § 238 lg.2 kohaselt vähendada I.B-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 2 (kaks) aastat. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata, arvates eelvangistus KarS § 68 lg.1 kohaselt karistusaja hulka on karistuse kandmise alguseks 03.09.2009.a. Välja mõista I.B-lt ja A.I-lt solidaarselt: AS Prisma Peremarket kasauks 1094.- krooni (üks tuhat üheksakümmend neli) krooni; Tallinna Kaubamaja AS kasuks 15 681.- (viisteist tuhat kuussada kaheksakümmend üks) krooni; SOS Lasteküla Eesti Ühingu kasuks 1500.- (üks tuhat viissada) krooni. Välja mõista A.I-lt: RVkasuks 400.- (nelisada) krooni; Viimsi Vallavalitsuse kasuks 3000.- (kolm tuhat) krooni; JLkasuks 5700.- (viis tuhat seitsesada) krooni; MPkasuks 13 871.35 (kolmteist tuhat kaheksasada seitsekümmend üks ja 35s) krooni; STkasuks 5000.- (viis tuhat) krooni; Meromest Grupp OÜ kasuks 5713.40 (viis tuhat seitsesada kolmteist ja 40s) krooni; MAkasuks 7000.- (seitse tuhat) krooni. Välja mõista A.I-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud – süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Välja mõista I.B-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud – süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Kaitsjatasu jätta riigi kanda. Menetluskulu tasuda kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
4. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „nimi, 1-09-9172, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks 12 kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid – CD salvestustega – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 30.11.2009.a. ja kohtuotsus tervikuna koostatakse ning on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kohtunik: