Obsah (11)

§ 215§ 199§ 263§ 74§ 75§ 79§ 64§ 65§ 68§ 69§ 56

1-09-12802 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. detsember 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja nr 1-09-12802 (09230103143) Kohtunik Külli

§ 215

lg 2 p 2 järgi, Reino Kolk’i süüdistuses

§ 215

lg 2 p 1, 2, § 199 lg 2 p 4 järgi, Kristjan Krause süüdistuses

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi, Tiit Külvi süüdistuses

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi, F.K süüdistuses

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9, § 215 lg 2 p 1, 2 järgi, K.P süüdistuses

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi lühimenetluses Kohtuistuingi toimumise aeg 26.11.09 ja 02.12.2009.a. Prokurör Lea Pähkel Süüdistatavad 1. P.N - isikukood: XXX; Eesti kodanik, põhiharidus, elukoht: Xxx; õpib ; varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 27.10.2008.a otsusega

§ 263

p 1, 4 alusel vangistusega 2 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga 120 tundi tähtajaga 7 kuud. Karistus pöörati täitmisele Harju Maakohtu 08.06.2009.a määrusega: 1 kuu 14 päeva vangistust algusega 05.06.09.a., vabanes 17.07.2009.a pärast karistuse kandmist; tõkend – elukohast lahkumise keeld; Kaitsja määratud korras Riine Lumiste 2 2. Reino KOLK - isikukood: 39107130216; Eesti kodanik, põhiharidus, elukoht: xxx (viibib vahi all Vanglas - ); varem kriminaalkorras karistatud: Harju Maakohtu 21.11.2008.a otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 8; § 215 lg 2 p 1, 2, § 266 lg 2 p 1, 3 järgi vangistusega 18 kuud millest koheselt kuulus ärakandmisele 6 kuud ning 12 kuud jäi kanda tingimisi, katseajaga 2 aaastat; vabanes pärast osalist karistuse ärakandmist 05.12.2008.a; tõkend – vahistamine alates 04.03.2009.a, oli kinni peetud 02.- 03.03.2009.a; Kaitsja määratud korras Urmas Simon 3. Kristjan KRAUSE - isikukood: 38907110213; Eesti kodanik, põhiharidus, elukoht: xxx (viibib vahi all Vanglas- ); ei õpi ega tööta; varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 20.10.2008.a otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistusega 40 päeva katseajaga 18 kuud; väärteokorras karistatud korduvalt; tõkend – vahistamine alates 09.04.2009.a (oli kinni peetud 08.04.2009.a) Kaitsja: määratud korras Riine Lumiste 4. Tiit KÜLVI - isikukood: 38901054912; Eesti kodanik, algharidus; elukoht: xxx; ei õpi ega tööta; varem kriminaalkorras karistatud: Harju Maakohtu 21.11.2008.a otsusega

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi tingimisi vangistusega 9 k katseajaga 2 a; väärteokorras karistatud 1 korral; tõkend – elukohast lahkumise keeld (oli kinni peetud 06.04.2009.a - 07.04.2009.a) Kaitsja määratud korras Owe Ladva 5. F.K - isikukood: XXX; Eesti kodanik, kesk-eriharidus, elukoht: xxx; töötab I AS-s ja õpib ; varem kriminaalkorras karistatud: Harju Maakohtu 20.10.2008.a otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi rahalise karistusega 80 päevamäära s.o 4000 krooni; väärteokorras karistatud korduvalt; tõkend – elukohast lahkumise keeld (oli kinni peetud 07.08.04.09.a, vahistatud

1. – 30.04.2009.a) Kaitsja kokkuleppel Rein Laid
2. K.P - isikukood: XXX; Eesti kodanik, põhiharidus, elukoht: xxx; töötab demonteerijana juhutöödel; varem kriminaalkorras karistatud Harju 3 Maakohtu 20.10.2008.a otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi - 4 kuud vangistust katseajaga 18 kuud; tõkend – elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana oli kinni peetud 07.04.2009.a) Kaitsja määratud korras Urmas Simon RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada P.N

§ 215lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku ( 1 kuu) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 alusel ei pöörata karistust täielikult täitmisele, kui P.N 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab

§ 75

lg 1 nimetatud kontrollnõuded.

§ 79p 1 alusel arvestatakse katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest. Tallinna Vangla Harju Kr

HO osakonna juhatajal määrata P.N-ile kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld- tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 2. Süüdi tunnistada R e i n o KOLK

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust, süüdi tunnistada ta

§ 199

lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista karistuseks kuritegude kogumi eest 10 (kümme) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku (3 kuu ja 10 päeva) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 kuud ja 20 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 21.11.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 12 kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust. Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata,

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka R.

Kolk’i eelvangistuses viibitud aeg ja mõistetud vangistuse alguseks lugeda 02.03.2009.a. 3. Süüdi tunnistada K r i s t j a n KRAUSE

§ 215lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõista 10 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku (3 kuu ja 10 päeva) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 kuud ja 20 päeva vangistust. 4

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 20.10.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (40 päeva vangistust) võrra ja liitkaristuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka K.

Krause eelvangistuses viibitud aeg alates 08.04.2009.a. ning mõistetud vangistus lugeda kantuks eelvangistusajaga. Tõkend – vahi all pidamine tühistada ning K. Krause vabastada vahi alt kohtusaalis. 4. Süüdi tunnistada T i i t KÜLVI

§ 215lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku (1 kuu ja 10 päeva) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 kuud ja 20 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 21.11.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 9 kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks mõista 11 kuud ja 20 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusest kantuks T.

Külvi eelvangistuses viibitud aeg 06.04.07.04.2009.a, s.o 2 (kaks) päeva vangistust

§ 69lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga.

Kuna ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, asendatakse vangistus 11 kuud ja 18 päeva (348 päeva) üldkasuliku tööga 696 tundi, mille tegemiseks määrab kohus tähtajaks 1 aasta ja 6 kuud.

§ 69lg 4 alusel on T.

Külvi üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud järgima

§ 75lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 5. Süüdi tunnistada F.K

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistuseks mõista 10 kuud vangistust, süüdi tunnistada ta

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi ning karistuseks mõista 8 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku (6 kuu) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks aasta) vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka F.K eelvangistuses viibitud aeg 07.04.30.04.2009.a, s.o 24 päeva ja kandmisele kuulub 11 (üksteist) kuud ja 6 (kuus) päeva vangistust. 5

§ 74

alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui F.K 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustuse: osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis. Iseseisvale täideviimisele kuulub 20.10.2008.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud rahaline karistus. Tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. Tallinna Vangla Harju KrHO juhatajal määrata F.K-le kriminaalhooldaja. 6. Süüdi tunnistada K.P

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku (1 kuu ja 20 päeva) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 (kolm) kuud 10 päeva vangistust, millest

§ 68

lg 1 alusel lugeda kantuks 1 (üks) päev eelvangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust (3 kuud ja 9 päeva) Harju Maakohtu 20.10.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks mõista 7 (seitse) kuud ja 9 (üheksa) päeva vangistust.

§ 69lg 1 alusel alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga.

Kuna ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, asendatakse vangistus 7 kuud ja 9 päeva (219 päeva) üldkasuliku tööga 438 tundi, mille tegemiseks määrab kohus tähtajaks 1 aasta ja 3 kuud.

§ 69

lg 4 alusel on K.P kohustatud järgima ÜKT tegemise ajal

§ 75lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

1. Välja mõista hüvitised õigusvastaselt tekitatud kahjude katteks: 7.
2. F.K-lt 846,29 krooni (kaheksasada nelikümmend kuus krooni ja 29 senti) AS Eesti Statoil ( №rdea Pangas) kasuks. 7.
3. Reino Kolk’ilt, Tiit Külvilt, F.K-lt ja P.N-ilt solidaarselt - 12 039 krooni (kaksteist tuhat kolmkümmend üheksa) krooni EK’i (aadress: Xxx) kasuks. 7.
4. Reino Kolk’ilt, F.K-lt ja Kristjan Krauselt solidaarselt 11 930 (üksteist tuhat üheksasada kolmkümmend) krooni OÜ Triskol kasuks. Saamata jäänud tulu osas seoses kaubiku liinilt äraolemisega on OÜ-l Triskol õigus esitada hagi tsiviilkohtupidamise korras. 7.
5. F.K-lt ja K.P-lt solidaarselt 8 500 (kaheksa tuhat viissada) krooni MS’i (elukoht: XXX) kasuks. 6 7.
6. Reino Kolk’ilt 700 (seitsesada) krooni AR`i (elukoht: XXX) kasuks. R. Kolk`il vajalike vahendite puudumisel nimetatud summad sisse nõuda VÕS § 1053 lg 2 alusel tema emalt MP(elukoht: XXX).
7. Asitõendid: 8.
8. sõiduauto Opel Vectra tagumine kaitseraud, mis on paigutatud Põhja Politseiprefektuuri hoiuruumi (akt 28.05.09 - I kd tl. 43) – pärast kohtuotsuse jõustumist üle anda süüdimõistetule F.K-le. 8.
9. MSvastutavale hoiule antud oranži värvi krossimootorratas K™ 125 cc - pärast hüvitise tasumist üle anda süüdimõistetutele F.K-le ja K.P-le.
10. Välja mõista menetluskulud riigieelarve tuludesse: 9.
11. P.N-ilt määratud kaitsjale makstav tasu 2 355 (kaks tuhat kolmsada viiskümmend viis) krooni ja sundrahast 1 500 (üks tuhat viissada) krooni. 9.
12. Reino Kolk’ilt määratud kaitsjale makstavast tasust 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni ja sundrahast 2 000 (kaks tuhat) krooni. 9.
13. Kristjan Krause’lt määratud kaitsjale makstud tasu 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni ja sundrahast 1 500 (üks tuhat viissada) krooni. 9.
14. Tiit Külvi’lt määratud kaitsjale makstud tasu 2 355 (kaks tuhat kolmsada viiskümmend viis) krooni ja sundrahast 2 000 (kaks tuhat) krooni. 9.
15. F.K-lt määratud kaitsjale makstav tasu 495,60 kr (nelisada üheksakümmend viis krooni ja 60 senti) krooni ja sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. 9.
16. K.P-lt määratud kaitsjale makstav tasu 2 355 (kaks tuhat kolmsada viiskümmend viis) krooni ja sundrahast 5 000 (viis tuhat) krooni. Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB-is või arveldusarvele 221023778606 Swedbankis, märkides viitenumbri 2800049777; selgitusse märkida vastavalt süüdimõistetu nimi, kriminaalasja number „1-09-12802“, kaitsjatasu või sundraha. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, ega taotletud nende osade kaupa tasumist, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Motiveeritud otsus koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis ja saadetakse vahialusele 15.-ndal päeval pärast apellatsiooniteate saamist. 7 SÜÜDISTUSED P.N ajavahemikul 19.02.2009.a. kella 20.00-st kuni 20.02.2009.a. kella 17.00-ni koos Reino Kolk’i, Priit Prill’I ja Tiit Külvi’ga kasutas kaassõitjana omavoliliselt ajutiselt EK’ile kuuluvat sõiduautot Opel Vectra, registrimärgiga XXX, mis oli eelnevalt 18.02.2009.a. kella 04.00 paiku võetud R. Kolk’i ja T. Külvi poolt omavolilisse ajutisse kasutusse Harjumaalt Tabasalu alevikust Kase 2 maja tagant juhiukse luku ja süüteluku lõhkumise teel. Reino KOLK isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise ning Tiit KÜLVI isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, viibides 18.02.2009.a. öösel Harjumaal Tabasalu alevikus ja tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis, panid toime asja omavolilise kasutamise järgnevalt: R. Kolk avas Harjumaal Tabasalu alevikus Kase 2 maja taga seisnud EK’ile kuuluva sõiduauto Opel Vectra, registrimärgiga XXX juhiukse luku kaasasolnud kruvikeerajaga, seejärel ukse ja istus sisse, eemaldas roolisamba plastkatte, tõmbas välja süüteluku juhtmed, käivitas sõiduki juhtmete ühendamise teel ning sõitis maja juurest minema. T. Külvi, olles jälginud seni R. Kolk`i tegevust eemalt, istus samuti sõiduautosse Opel Vectra, r/nr XXX. Nimetatud sõidukit kasutasid nad nii kaasreisija kui ka juhina kuni 22.02.2009.a, mil sõiduk jäeti lõhutuna Harjumaale Kloogale Klooga metsa. F.K , isikuna, kes on varem toime pannud varguse ning asja omavolilise kasutamise, kasutas 22.02.2009.a. öösel ja hommikul grupis koos T. Külvi, R. Kolk`i ja K. Krause`ga omavoliliselt ajutiselt EK’ile kuuluvat sõiduautot Opel Vectra, registrimärgiga XXX, väärtusega 15 000 kr, mis oli 18.02.2009.a. öösel R. Kolk’i ja T. Külvi poolt võetud omavolilisse ajutisse kasutusse Harjumaalt Tabasalu alevikust Kase 2 maja tagant juhiukse luku ja süüteluku lõhkumise teel. Reino KOLK ja F.K isikutena, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise ning Kristjan KRAUSE isikuna, kes on varem toime pannud varguse, viibides 22.02.2009.a. öösel koos Harjumaal Keila vallas Klooga alevikus ning tegutsedes grupis, kasutasid omavoliliselt Harjumaal Keila vallas Klooga alevikus Liiva 7 juures seisnud OÜ-le Triskol kuuluva ja AR’i kasutuses olevat kaubikut Ford Transit 150L SCAB, registrimärgiga XXX, väärtusega 100 000 kr, järgnevalt: R. Kolk purustas rattavõtmega kaubiku Ford Transit juhiukse klaasi, avas seestpoolt kaubiku uksed ning istus rooli taha. Ta lõhkus roolisamba plastkatte, tõmbas välja süüteluku juhtmed ja käivitas sõiduki juhtmete ühendamise teel. Samal ajal sõiduautost Opel Vectra, r/nr XXX väljunud K. Krause ja F.K istusid samuti kaubikusse ning R. Kolk’i juhtimisel sõitsid sellega Keila-Joa küla lähedale mahajäetud lennubaasi territooriumile, kus autost lahkus F.K. Seejärel sõitsid R. Kolk ja K. Krause kaubikuga Ford Transit K. Krause ettepanekul tema sugulaste juurde Läänemaale Ridala valda Laheva külla Sepa tallu, kuhu jätsid kaubiku seisma, kavatsusega see hiljem AR’ile tagastada. Seega pani P.N toime võõra vallasasja ajutise omavolilise kasutamise, mis on toime pandud isikute grupis, s.o

§ 215lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

R. Kolk ja F.K isikutena, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise ning K. Krause isikuna, kes on varem toime pannud varguse, T. Külvi isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, panid toime võõra vallasasja ajutise omavolilise kasutamise, isikute grupis, s.o

§ 215lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

8 Reino KOLK, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, viibides 22.02.2009.a. hommikul Läänemaal Ridala vallas Laheva külas, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Sepa talu hoovis seisnud kaubikust Ford Transit 150L SCAB, r/nr XXX AR’ile kuuluvad automaki Sony väärtusega 3500 kr, voolumuunduri väärtusega 1000 kr, 4 cd-plaati väärtusega kokku 430 kr, ehitusnoa väärtusega 169 kr, 1 paki juhtmete plastkinnitusi väärtusega 50 kr, 3 ohutusvesti väärtusega kokku 450 kr ja päikeseprillid väärtusega 250 kr, kokku esemeid 5 849 kr väärtuses. Sellega pani R. Kolk toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o

§ 199lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

F.K , isikuna, kes on varem vähemalt kahel korral toime pannud varguse, ning tegutsedes grupis koos Siim Kirs`iga, viibides 15.11.2008.a. kell 05.24 Raplamaal Kohila vallas Urge külas asuvas AS Statoil teenindusjaamas, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt järgnevalt: F.K sõitis 15.11.2008.a. kella 05.24 paiku Urge külas asuvasse AS Eesti Statoil teenindusjaama, jättis auto tankuri juurde seisma, SKväljus ning tankis sõiduauto Chrysler Voyager, r/nr XXX kütusepaaki 58,77 liitrit bensiini 95 Euro maksumusega 846,29 krooni väärtuses, istus tagasi autosse ning F.K sõitis koheselt minema, tangitud kütuse eest tasumata. Chrysler Voyager`il olid varguse hetkel küljes valed registreerimisnumbrid XXX, mille F.K ja S. Kirs olid eelnevalt 15.11.2008.a öösel kütusevarguse toimepanemise hõlbustamiseks varastanud Raplamaal Kohila vallas Prillimäe alevikus Prillimäe 21 maja juures seisnud ALsõiduauto Citroen Berlingo küljest. Tanklast eemale jõudnud, peatas F.K sõiduki, võttis registreerimisnumbrid XXX küljest ära ja viskas minema. F.K , isikuna, kes on vähemalt kahel korral toime pannud varguse, viibides 11.01.2009.a. kella 06.45 paiku Harjumaal Harku vallas Vääna-Jõesuu külas Klooga mnt-l asuvas OÜ-le C&C kuuluvas kaupluses “Maksis”, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist kaasa 3 kuuspakki õlut Saku Kuld (0,5 l pudelid) ning läbis kassad, jättes tasumata kauba eest kogusummas 360 krooni. F.K ja K.P , isikutena, kes on vähemalt kahel korral toime pannud varguse ning tegutsedes grupis, panid toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgnevalt: 10.03.2009.a. öösel tungisid nad uksehaagi avamise teel sisse Harjumaal Kõue vallas Ardu külas Lasteaia 10 kuuri ning võtsid sealt MS’ile kuuluva krossimootorratta K™ 125cc väärtusega 15 000 kr. Mootorratas transporditi F.K kasutuses olnud sõidukiga Chrysler Voyager Harjumaal Keila vallas Klooga alevikus asuva K.P elukoha Roheline tee 6 lähedal asuvasse abihoonesse. Sellega panid F.K ja K.P toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis, sissetungimisega ning süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Prokurör L. Pähkel taotles kõigi süüdistatavate süüdimõistmist neile inkrimineeritud kuritegudes ning esitatud hagide rahuldamist. OÜ Triskoli hagi summas 11 930 krooni seoses sõiduki remondiga pidas prokurör põhjendatuks ja tõendatuks, kuid kulud summas 38 400 krooni seoses kaubiku liinilt äraolemisega palus ta jätta läbi vaatamata ning jätta lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras. 9 P.N palus prokurör karistada

§ 215

lg 2 p 2 järgi 3-kuulise vangistusega, mida kolmandiku võrra vähendada ning 2 kuud vangistust mõista tingimisi 18-kuulise katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all. T. Külvile taotles prokurör karistuseks

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi 9-kuulist vangistust, mida kolmandiku võrra vähendada ning 6-kuulisele vangistusele liita kandmata karistus eelmise otsuse järgi, s.o. 9 kuud vangistust ning reaalset ärakandmisele kuulub 1 aasta ja 3 kuud vangistust. R. Kolgile taotles prokurör karistuseks

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi vangistust 1 aasta; § 199 lg 2 p 4 järgi vangistust 3 kuud ning karistuseks

§ 64lg 1 alusel 1 aasta vangistust, mida kolmandiku võrra vähendada.

8-kuulisele mõistetavale vangistusele tuleb liita eelmise otsuse järgi kandmata karistus – 1 aasta vangistust ning liitkaristuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust algusega 02.03.2009.a. K. Krausele taotles prokurör karistuseks

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi 10 kuud vangistust, mida kolmandiku võrra vähendada ja kandmisele kuulub 6 kuud ja 20 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmata osa (40 päeva) võrra ning liitkaristuseks jääb 8 kuud vangistust algusega 08.04.09.a.. F.K palus prokurör karistada

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi 10-kuulise vangistusega;

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi 9-kuulise vangistusega ning liitkaristuseks 18 kuud vangistust, mida kolmandiku võrra vähendades jääb kanda 1 aasta vangistust, mis mõista tingimisi 18kuulise katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all. K.P-le taotles prokurör karistuseks

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi 6-kuulist vangistust, mida kolmandiku võrra vähendades on 4 kuud ning millele

§ 65

lg 2 alusel liita 4kuuline kandmata vangistus eelmise otsuse järgi ning liitkaristuseks jääb 8 kuud vangistust, millest kantuks lugeda 1 päev eelvangistust. Advokaat R. Lumiste P.N-i kaitsjana leidis, et süüdistatava süü ei ole suur, kuna ta oli teistega kaasamineja. Oma eluviise on P.N muutnud, tal on laps, ta õpib ja rahaline karistus poleks täidetav; seetõttu on põhjendatud tema karistamine vangistusega sanktsiooni alammääras, kohaldades P.N-i suhtes

§ 74ja § 75 sätteid.

EKesitatud hagi pidas kaitsja osaliselt põhjendamatuks ja leidis, et kannatanu ei ole hagi suurust küllaldaselt tõendanud. Süüdistatava K.Krause osas kaitsja nõustus teo kvalifikatsiooni ja tõendatusega. Kuna K. Krause on teo toime pannud katseajal, tuleb kandmisele pöörata ka eelmise otsuse järgi kandmata karistus ning liitkaristuseks taotles kaitsja vangistust sellises määras, mis oleks kantud eelvangistuses viibitud ajaga ning kohtuotsuse kuulutamisel ta vahi alt vabastada. OÜ Triskoli hagi seoses saamata jäänud tuluga summas 38 400 krooni pidas kaitsja põhjendamatuks ja palus jätta välja mõistmata, kuna pole esitatud vajalikke kalkulatsioone ja arvutusi. Advokaat O. Ladva leidis, et vaid ühes kuriteo-episoodis süüdistatav T. Külvi ei olnud selle teo toimepanemise initsiaator ning tema süü ei ole suur. Oma süüd on ta tunnistanud ja toimepandut kahetsenud juba eeluurimisel ning on nõus hüvitama kannatanule tekitatud kahju. T. Külvi pani kuriteo toime küll katseajal, kuid edaspidise käitumisega on näidanud, et suudab elada uusi süütegusid toime panemata. Ta on andnud nõusoleku ÜKT tegemiseks ning talle vangistust mõistes on võimalik see

§ 69alusel asendada üldkasuliku tööga.

Advokaat U. Simon leidis, et R. Kolgi teod on õigesti kvalifitseeritud ja tema süü tõendamist leidnud. Prokuröri taotletud karistust R. Kolgile pidas ta liialt rangeks, sest alaealisena ei andnud ta endale täiel määral aru toimepandud tegudest. EKhagiga summas 17 039 kaitsja ei nõustunud ja leidis, et kannatanu ütlused on olnud 10 vastuolulised. Kuna kannatanu lõhutud auto osas hinnakalkulatsiooni ei esitanud ning romulasse viimise asemel kannatanu selle oma tuttavale andis, siis autole tekitatud kahjusid polegi võimalik hinnata ja hagi tuleb jätta rahuldamata selle tõendamatuse tõttu. OÜ Triskoli hagi seoses auto remondiga pidas kaitsja põhjendatuks, kuid saamata jäänud tulu osas kalkulatsioone esitatud ei ole ning hagi tuleb kaitsja arvates jätta rahuldamata. K.P kaitsjana palus U. Simon prokuröri poolt taotletud karistust vähendada ning vangistus asendada üldkasuliku tööga, kuna K.P süü ei ole suur. MShagi palus kaitsja jätta rahuldamata, kuna selle suurus on tõendamata, kannatanu ütlusi ei pidanud ta usaldusväärseiks. Advokaat R. Laid leidis, et F.K süü kõigis kuriteo-episoodides on tõendamist leidnud ja tema teod on õigesti kvalifitseeritud. F.K tunnistas oma süüd kohtuistungil ja kahetses toimepandut. Eeluurimise ajal oli ta 24 päeva vahi alla ja on pärast seda näidanud, et ta suudab elada seaduskuulekalt. Ta õpib ja töötab ning on nn. šokivangistusest oma järeldused teinud. F.K-le vangistust mõistes on põhjendatud tema suhtes kohaldada

§ 74ja § 75 sätteid, s.o.

vangistust mitte täitmisele pöörata. EKi nõude talle auto kasutamise ja lõhkumisega tekitatud kahju osas palus kaitsja jätta rahuldamata, kuna see pole nõuetekohaselt tsiviilhagina esitatud ning auto väärtuse kohta on ta andnud erinevaid ütlusi. Ka teised nõuded palus kaitsja jätta rahuldamata või läbi vaatamata ja anda kannatanutele võimalus esitada hagi tsiviilkohtupidamise korras. TUVASTATUD ASJAOLUD ja KOHTU JÄRELDUSED Kõik süüdistatavad tunnistasid end kohtuistungil täielikult süüdi ning kahetsesid toimepandut. Lisaks oma süü omaksvõtule kohtuistungil kõikides episoodides on süüdistatavatele inkrimineeritud kuritegude toimepanemine tõendamist leidnud järgmiste kohtuliku uurimise käigus kontrollitud tõenditega:

1. Vargus Statoili teenindusjaamast 15.11.2008.a - AS Eesti Statoil avaldusega (I kd tl 6 - 8) selle kohta, et 15.11.2008.a kell 05:24 AS Eesti Statoil Urge teenindusjaamas tundmatu meesterahvas tumedat värvi mahtuniversaal Chrysler, reg nr XXX, tankis 58,77 l kütust 95 Euro summas 846,29 kr ning lahkus selle eest tasumata; - kannatanu esindaja KK`i ütlustega (I kd tl 9 - 11) selle kohta, et 15.11.2008.a kell 05:24 pandi AS Eesti Statoil Urge teenindusjaamas toime kütusevargus 58,77 l kütust 95 Euro summas 846,29 kr. Meesterahvas tumeda mahtuniversaaliga Chrysler, reg nr XXX tankis kütuse autosse ning lahkus tasumata; - kannatanu ALütlustega (I kd tl 12-13) selle kohta, et temale kuuluval sõiduautol Citroen Berlingo, reg nr XXX, mida pargib elukoha juures Kohila lähedal Prillimäel, olid 2008.a novembris ära võetud mõlemad numbrimärgid. Uued numbrimärgid maksid 220 kr, kahju hüvitamist ei soovi; - tunnistaja ARütlustest (I kd tl 81 - 83) nähtub, et võis olla 14.11.2008.a , kui K. Krause ja F.K (Kiks) kutsusid teda kaineks autojuhiks. Talle pakuti istuda Kiksi Chrysler Voyageri rooli. Auto dokumendid pidid olema Tallinnas. Kõigepealt mindi K.P-le, siis sõideti Rapla poole. Kohila tankla juurest sõitsid nad esimese asulani, kus Kiks ja ta sõber käisid kuskil ära, tulid tagasi võõra sõiduki registreerimisnumbritega. Kiks vist vahetas auto numbrid ära. Veensid Rand’a tegema tanklas külm arve, kuid ta ei nõustunud. Rooli taha istus kas Krause või Kiksi sõber, ette kõrvale istus Kiks, sõitsid tanklasse. Autost välja läks Kiks ja tankis autosse kütuse, istus siis autosse ja nad sõitsid kohe minema. Paari kilomeetri järel vahetati numbrimärgid jälle ära; - tunnistaja SKütlustest (I kd. tl 121 - 123) nähtub, et novembris 2008 veetis ta aega koos K. 11 Krause ja F.K-ga . Kutsusid kaineks autojuhiks Alo; sõitsid niisama ringi. Kütus hakkas otsa saama ja F.K tuli mõte teha n.ö „ärasõit“ Statoilist. Kohila kandis Kirs ja F.K võtsid ära numbrid vist ühelt Citroen Berlingolt ja panid enne tanklat F.K sõiduautole Chrysler Voyageri. Rooli taha istus F.K, kõrvale Kirs. Pärast tankimist F.K sõitis tanklast maksmata minema; eemale, kus ta võttis valed numbrimärgid maha; - tunnistaja MV ütluste (I kd. tl 124-126) kohaselt novembri keskel 2008 kutsus keegi Alot kaineks autojuhiks. Nad sõitsid ühte suvilasse, kus olid Krause, Kiks, Siim ja veel üks noormees. Nad tahtsid niisama ringi sõita vist. Olid alkoholi tarvitanud ja jõid edasi. Sõitma läksid nad Kiksi Chrysleriga, Alo juhtis. Käidi Tallinnas, siis Kiks tahtis Kohila kanti minna. Kui autol hakkas kütus otsa saama, Kiks rääkis, et tuleb külm arve teha. Kuskil tee ääres käisid Kiks ja Siim ära, tulid tagasi võõraste auto numbrimärkidega ja panid need Chryslerile ette. Alo polnud nõus külma arvet tegema, siis läks Kiks rooli taha, kõrvale Siim ja tanklas tankisid nad paagi täis. Siim istus autosse tagasi ja Kiks sõitis kohe minema, kütuse eest ei makstud. Veidi eemal võeti valed numbrid maha ja visati metsa; - tunnistaja Martin Kull ütluste (I kd. tl 127 - 128) kohaselt novembri keskel 2008 sattus koos Kiksi, Krause, SK, Alo-nimelise poisi ja ühe tüdrukuga Kiksi tumedat värvi autoga Chrysler ringi sõitma. Rooli taha läks Alo. Mis edasi juhtus, ei tea, sest oli joobes ja jäi magama; - kahtlustatav F.K andis ütlusi (II kd, tl 13 - 17), et kütusevargust Statoil tanklast tema toime ei pannud. Chrysler Voyager, reg nr XXX, mis on registreeritud tema ema nimele, on tema kasutuses septembrist
2. Vahel on andnud autot kasutada sõpradele, alati pole ise kaasas olnud. Urge Statoili tanklas on ta selle autoga käinud küll, aga ei tea, kas ka 15.11.2008.a. Kohtuistungil ta oma süüd tunnistas ja toimepandut kahetses. - karistusregistri väljavõte (II kd.tl. 1 - 2) ning kohtuotsuse ärakiri (II kd.tl. 3 - 5) tõendavad, et F.K on varem toime pannud vargusi: jaanuaris 2008.a. ja ööl vastu 05.02.2008.a. ning selle eest on teda karistatud 20.10.2008.a. Harju Maakohtu otsusega rahalise karistusega 120 päevamäära. Põhjendatud on selles episoodis kannatanu nõue summas 846,29 krooni ning õigusvastaselt tekitatud kahju katteks tuleb F.K-lt see summa välja mõista VÕS § 1043 alusel, kuna teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
3. Vargus Vääna-Jõesuu kauplusest 11.01.2009.a - kannatanu SMütlustest (I kd. tl 15 - 16) nähtub, et 11.01.2009.a varahommikul pandi toime vargus temale kuuluva OÜ C & C Maksis kauplusest Vääna Jõesuus. Poodi sisenes kaks noormeest, kelledest üks võttis õllekastidest 3 kuuspakki õlut Saku Kuld a’ 0,5 l ning jooksis maksmata minema. Teine noormees väitis, et ei ole vargusega seotud. Turvalindilt tundis ta varguse toimepannud isikuna oma tutvusringkonda kuuluva noormehe. Tekitatud kahju vargusega oli 360 krooni. Nädala pärast toodi kauplusse ümbrik allkirjata kirjaga, kus vabandati ja lisatud oli 300 kr kahju hüvitamiseks. Kahju hüvitamist ei soovi; - tunnistaja LSütluste (I kd. tl 18 - 20) kohaselt 11.01.2009.a hommikul oli ta tööl kaupluses Maksis. Kell 06.45 kaks noormeest sisenesid kauplusse. Lühemat kasvu noormees jäi leti ette seisma, teine läks õllekastide juurde, pani kaenla alla 2 kuuest pakki õlut Saku Kuld, kätte võttis kolmanda paki ja kohe lahkus kauplusest. Teine noormees ütles, et ei tea vargusest ega teisest noormehest midagi; - tunnistaja GP’i ütluste (I kd. tl 21-22) kohaselt võis olla 11.01.2009.a, kui ta sattus varahommikul Vääna-Jõesuus kauplusse Maksis ajal, kui üks noormees õlut varastas. №ormees sisenes tema järel. Tunnistaja läks leti juurde. Kuhu noormees läks, ei pannud 12 tähele. Kuulnud kolinat ja kisa, nägi, et müüja jooksis kauplusest välja, noormeest enam ei olnud. Kohale tulnud turvameestega vaatasid nad turvalindi üle, tunnistaja tundis noormehes ära Kiks’iks kutsutava isiku, kellel on nende kandis suvituskoht; - äratundmiseks esitamise protokollist (I kd tl 23-24) nähtub, et tunnistaja GP tundis fotol ära isiku, kes õlut varastas ja keda hüütakse Kiksiks (fotol nr. 3 oli F.K); Süüdistatav F.K tunnistas kohtuistungil oma süüd ja kahetses toimepandut. Tsiviilhagi antud episoodis esitatud ei ole.
4. Mootorratta vargus 10.03.2009.a : - sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelite (I kd. tl 85 - 89) kohaselt on vaadeldavaks kohaks Kõue vallas Ardu alevikus Lasteaia
5. Väravate juurest Tartu mnt suunas lähevad mootorratta jäljed ja mitme jalatsi jälje fragmendid. Edasi viivad jäljed üle põllu ja sealt Tartu mnt-le; - asitõendi vaatlusprotokollis (I kd. tl 90 - 92) on vaadeldud oranži värvi krossimootorratast K™ 125 cc, mis asub Kloogal Roheline tee 6 kõrval abihoones. Tsiklil on nähtavad vigastused mootorratta servades, samuti vigastatud plastikdetailid ja trossid. Pärast vaatlust on mootorratas paigutatud politsei valvega parklasse Rahumäe tee 6 Tallinnas; - kannatanu MS on andnud allkirja (I kd. tl. 93), et on saanud politseilt kätte krossimootorratta; - kannatanu MS ütluste (I kd. tl 94 - 95; 96 - 97; 100 -101) kohaselt müüs ta Soov’i ja Auto24 kaudu krossiratast. 09.03.2009 tuli Ardusse mootorratast vaatama 18-20-aastane meesterahvas. Ratas asus kuuris eraldi ruumis, mis haagiga suletav. Meesterahvas tegi proovisõitu, lepiti kokku, et 10.
6. tuleb ta rattale järele. Hinnaks jäi kuulutuses märgitud 8 500 krooni. Kannatanu avastas 10.03.09 kell 18.15 paiku, et mootorratas on kuurist ära varastatud; näha olid kahe inimese jalajäljed. Pärast ratta kättesaamist politseist 23.04.09.a., ei olnud see töökorras; mootor oli viga saanud; mootorit lahti ei võtnud, kuna see on väga suur töö, samuti oli puudu siduritross ja siduriheebel; esipiduri heebel koos pumbaga oli viga saanud, katki oli esimene porilaud; viga oli saanud lenkstangi küljes olevad kummiümbrised. Ratast ta ise remontima ei hakanud, kuna mootororiremont läheks liiga kalliks ja ei tasu ennast ära. - äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt (I kd. tl 98 - 99) MStunneb kolmest fotost ära näo ja soengu järgi fotol nr 3 – K.P kui isiku, kes tahtis osta mootorratast; - kahtlustatav F.K oma ütlustes (II kd, tl. 27 - 28) eitas krossimootorratta vargust. Väitis, et on küll K.P-ga Ardus käinud, kuid ainult siis, kui Erkki tõi oma tuttava juurest ühe mopeedi ära. Kohtuistungil tunnistas ta ennast selles varguses süüdi; - kahtlustatava K.P` ütluste (II kd, tl.159 - 161) kohaselt märtsi alguses sugulane F.K rääkis talle, et oleks vaja kahte tsiklit ning tal oli skeem olemas, kuidas tsiklid kätte saab. Kavatses otsida müügikuulutustest sobiva tsikli, leppida kokku kohtumine, et tsiklit proovida ja proovisõidu ajal sõidab minema. Teine ootab autoga kaugemal, tsikli panevad autosse ja sõidavad ära. K.P nõustus. Nädala pärast oli F.K tsikkel välja valitud, K.P pidi esinema ostjana. K.P helistas (kõnekaardi ostsid ainult tsikli kohta kokkuleppimiseks), võis olla 09.03.2009 ja leppis kohtumise samaks õhtuks. Nad sõitsid sinna F.K tumehalli Crysler Vojageriga. F.K jättis auto asulast eemale, tema pidi edasi sõitma jalgrattaga, et usaldusväärset muljet jätta. Ratta jättis koolimaja juurde. Tsikkel oli elumaja juures kuuris. Tegi proovisõitu, kuid müüja sõitis autoga järel ja ta ei saanud tsikliga minema sõita. Nad jäid F.K-ga lähikonda ootama ja pärast läksid kuuri juurde. K.P avas haagist ukse, tassis ratta välja, koos lükkasid selle teed mööda edasi, jätsid kraavi ning läksid eemale pargitud autole järgi. Panid tsikli autosse ja viisid Kloogale K.P kodu juures ühte 13 mittekasutatavasse kuuri. Esialgu seda ei kasutanudki, sest F.K tahtis teist tsiklit ka varastada. Teise tsikli leidis F.K paar päeva hiljem müügikuulutuse kaudu Kehra kandist. Kuulis hiljem, et seekord helistas F.K müüjale ja kohtusid, kuid proovisõidu ajal ei õnnestunud ära sõita; - kahtlustatava Kristjan Krause ütluste (II kd tl 139 -142) kohaselt märtsi alguses 2009 F.K rääkis, et tahab tsiklit osta, on helistanud müüjatele. Kutsus ta kaasa ühte vaatama. Sõitsid Kiksi Crysler Vojageriga Parilasse rongijaama, kus Kiks ütles, et ehk saab proovisõidu ajal minema sõita, tsikli ära varastada. Krause ei olnud nõus, aga juba oldi kohal. Kiks läks müüjaga kohtuma, enne seda sõitis Krause eemale, pärast jaama juurde tagasi, jäi ootama. Tsikliomanik tõi Kiksi oma autoga jaama tagasi, tal ei olnud võimalik tsikliga ära sõita. Kiks istus Chryslerisse ja nad sõitsid minema. Nendest tõenditest nähtub, et varguse initsiaatoriks oli F.K, kes oma süüd tunnistas alles kohtuistungil, aru saades, et sõltumata tema süü omaksvõtust on see tõendamist leidnud teiste kogutud tõenditega. F.K süü kolmes varguse episoodis ja K.P süü ühes varguses on eeltoodud tõendeid kogumis hinnates täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi - kuna tegemist on isikutega, kes eelnevalt vähemal kahel korral on toime pannud varguse (selle eest on mõlemad süüdi mõistetud 20.10.2008.a. otsusega), tegutsesid isikute grupis ning varguse toimepanemine oli seotud sissetungimisega. Kannatanu MSjäi kohtuistungil kahjunõude juurde 8 500 krooni (summa, millega pakkus kuulutuste kaudu ratast müügiks) ning oli nõus kahju hüvitamisel mootorratta süüdlastele tagastama. Ratta oli ta ostnud 15 000 krooni eest, oli seda ise kasutanud ning 2009.a. märtsis oli nõus selle maha müüma 8 500 krooni eest. Ratta mootori lahtivõtmine, vajadusel uue mootori ostmine ning rattale teiste tekitatud vigastuste remont võiks tema arvates maksma minna rohkem kui ratta tegelik väärtus. F.K leidis, et temal oleks võimalus see ratas väiksema summa eest ära remontida. Kannatanu poolt nimetatud ratta väärtust ta ei vaidlustanud. K.P nõustus kannatanu ettepanekuga, et talle hüvitatakse 8 500 krooni ning mootorratas tagastatakse talle ja F.K-le. Mõlemad süüdistatavad on mootorratta varguses end süüdi tunnistanud, samuti on nad tunnistanud sellele rattale tarnsportimisel vigastuste tekitamist ja seega oma õigusvastase käitumisega kannatanule kahju põhjustamist. Hüvitis kannatanu kasuks tuleb neilt välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähendamise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitis vastavalt § 132 lg-le 1 (s.o. hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele). Kohus leiab, et kannatanu nõue süüdlaste vastu summas 8 500 krooni on põhjendatud ja tuleb F.K-lt ja K.P-lt välja mõista solidaarselt. Asitõendiks tunnistatud mootorratas, mis on kannatanu MSvastutaval hoiul, tuleb pärast hüvitise saamist üle anda F.K-le ja K.P-le.

1. Sõiduauto Opel Vectra omavoliline kasutamine 18.- 22.02.2009.a -sõiduauto Opel Vectra (Sedaan, registrimärk XXX, helebeež) registreerimistunnistuse kohaselt on selle omanikuks EK( I kd. tl. 27); 14 - sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelitest (I kd. tl. 28 - 35) nähtub, et ärandatud sõiduauto Opel Vectra, reg nr XXX on leitud metsast Keila vallas Harjumaal; sõiduteest 2 km kaugusel mööda metsateed ning sealt veel 1,5 km kaugusel metsas. Juhipoolse esiukse lukk lõhutud, esikapotil jalatsijälje fragmendid. Puudub taga- ja esistange, vasakpoolne juhiukse peegel lõhutud; rooliümbris puudub, süütelukk lõhutud, juhtmed väljas; - EK`i allkirja (I kd.tl 40) kohaselt sõiduauto Opel Vectra, reg nr XXX oli varastatud 18.02.2009.a Tabasalust Kase 2; leiti metsast 24.02.09 ja politsei poolt talle üle antud; - asitõendina on vaadeldud (I kd tl 41 - 42) sõiduauto kaitserauda ning see on paigutatud politsei hoiuruumi; - kannatanu EK`i ütluste (I kd. tl 44 - 46; 47 - 48; 49-50) kohaselt avastas ta 18.02.2009.a kella 06.50 paiku, et varastatud on tema auto Opel Vectra, reg nr XXX, mis oli pargitud Tabasalus Kase 2 juurde. Näha olid värsked autojäljed Ranna teelt Harku Rannamõisa tee suunas. Sai auto politseilt kätte 24.02.2009.a. Auto oli metsas pinnasesse kinni jäänud, autoga sõidetavat teed sinna ei viinud. Auto äraviimine leidmiskohalt läks talle maksma 1 600 krooni. Autol puudusid esikaitseraud koos numbrimärgiga ja tagakaitseraud, juhipoolne küljepeegel, salongi tagavaatepeegel, esiistme peatoed, samuti tagumine osa, raadio antenn, autos olnud tööriistad, autoapteek, turvatool, tõkiskingad, 2 väikest reha. Kulutatud oli paagis olnud bensiin 15 liitrit (189 kr). Lõhutud oli starter, roolilukk, juhiukse lukk, konsool; kapotile oli värviga mingi sõna soditud. Auto remont kannatanu esialgsete arvestuste kohaselt oleks maksma läinud 21 615 krooni ning auto väärtuseks enne ärandamist hindas ta 36 000 krooni; hiljem arvas, et selle turuväärtus 2009.a. võis olla 15 000 krooni. Kuna kannatanul remondi tegemiseks vahendid puudusid ning see oleks maksma läinud rohkem kui auto turuväärtus, samuti ei soovinud ta teha täiendavaid kulutusi auto romulasse viimiseks, andis ta sõiduki isikule, kes tegeleb autoremondiga. Süüdlastelt palub ta välja mõista vargusega põhjustatud varalise kahju 17 039 kr (s.o. auto turuväärtus 15 000 krooni; autost kaotsiläinud asjad 250 krooni; mahasõidetud bensiin 189 krooni ja auto metsast väljavedamise tasu 1 600 krooni); - tunnistaja GRPütluste (I kd tl .129 - 130) kohaselt 19.02.2009.a tuli talle töö juurde tuttav Tiit võõra beežikas-hallika sõiduautoga, roolis oli Reino. Neil kummalgi juhilube ei olnud; ütlesid, et auto on kellegi Kiksi oma, nad said selle kasutamiseks; - tunnistaja ATütluste (I kd. tl 131 - 132) kohaselt ööl vastu 22.02.2009 kella 01.00 paiku nägi ta oma rõdult Liiva 7, Kloogal, maja kõrvaltrepikoja ees kaht noormeest rääkimas läbi fonoluku. Siis istusid nad heledat värvi Opel Vectrasse ja sõitsid minema. Hommikul kohtas samas majas elavat Alot, kes rääkis, et tema auto oli öösel ära viidud; - tunnistaja TKütlustest (I kd. tl 133-136; 141-142) nähtub, et 19.02.2009 tulid talle ja Priidule tööle järele Reino Kolk ja tunnistaja vend Tiit beežika Opel Vectraga, mille kapotile oli rohelisega kirjutatud mingi sõna. Roolis oli Reino, kes ütles, et tuttav andis kasutada. Sõitsid autoga mitu päeva niisama ringi, üsna palju Reino tuttavaid käis sellest autost läbi. Juhtis peamiselt Reino, vahepeal lasi Tiidul ka juhtida. Autos oli ka Sass (P.N). Suurupis käies sõitis Reino libedaga vastu puud, esistange tuli vist ära. Suurupis loopisid poisid autost asju välja – näiteks laste turvatooli. 21.02.09 sõitsid ikka veel ringi selle autoga – Reino, tunnistaja ja Tiit olid pidevalt koos. Murastes tuli ka F.K (Kiks) punase Opel Asconaga. F.K tuli koos Erkkiga. Kahe autoga sõideti õhtul Tallinna, ööseks jäädi F.K suvilasse Kloogal. 11.06.2009 tunnistaja täpsustab ütlusi: võis olla kolmapäeval veebruari lõpul, kui nägi esimest korda heledat Opel Vectrat, millega sõitsid Reino ja Tiit. Nad tulid sellega talle ja Priidule Kadaka Selveri juurde järele. Võis olla, et nad sõitsid siis VäänaJõesuusse ja olid õhtul seal, ööseks läksid koju, Priit jäi autosse magama. Järgmisel õhtul tuli autosse veel Sass jt. Tiit ei olnud sel õhtul nendega koos. Vectra roolis oli põhiliselt Reino. Öösel sõitsid Pärnu poole. Pärnust tagasi jõuti reede pärastlõunal, siis läks Sass koju. 15 Tunnistaja ja Reino sõitsid Vectraga edasi. Reede õhtul tulid Murastest autosse Tiit jt. Kohtusid veel Kiksi ja Erkkiga, neil oli punakas Opel Ascona ja nad sõitsid oma autoga nendega kaasa. Õhtul käidi veel Tallinnas. Sel ööl Tiit vist läks koju; - äratundmiseks esitamise protokolli (I kd tl 137-138) kohaselt TKtunneb ära K.P, kes Murastesse tuli F.K Opel Asconaga; - tunnistaja GLütluste (I kd tl 143 - 144) kohaselt võis olla 19.02.09, kui õhtul sai kokku P.N-iga (Sass) Viti bussijaama juures. Sass tuli mingi sõiduautoga, roolis oli Reino. Autos oli veel üks kõhn noormees, Sass ja vist üks tüdruk. Nad sõitsid niisama ringi, jõid. Liiva oli ise varem juba purjus, tahtis varsti magada; ta viidi Sassi poole, kus ta magas hommikuni; - tunnistaja HRütluste (I kd tl 145-146) kohaselt võis olla 19.02.2009, kui õhtul tuli talle ja tema sõbrannale MHjärele Reino heledat värvi sõiduautoga, kus istusid veel Sass (Aleksander), Triin, kaks võõrast poissi. Roolis oli Sass. Reino ütles, et see on tema auto. Esmalt sõitsid nad Keila-Joale, siis viidi üks vene poiss Vitile Sassi poole, ta oli väga purjus. Autos jõid kõik viina. Edasi sõitsid Väänasse, võtsid Tiidu peale. Sealt sõitsid Lohusallu randa, siis tagasi; siis sõitsid Meremõisa ja tunnistaja läks koju; - tunnistaja MHütlustest (I kd 147-148) nähtub, et 19.02.09 Reino tuli heleda sõiduautoga, võttis peale tema ja Heidi Rüütli. Autos olid Reino, Sass, Tiit , üks võõras prillidega ja vene poiss ja tüdrukuid. Roolis oli Sass. Arvas, et auto on Reino oma. Sõitsid niisama ringi. Varsti viidi vene poiss Vitile Sassi juurde, teised sõitsid edasi. Korra käidi Tallinnas, siis viidi prillidega poiss koju. Seejärel sõideti Pärnu poole. Roolis olid kordamööda Reino, Sass, Tiit. Läksid enne Pärnut Tiidu tuttavate poole. Pärastlõunal sõitsid tunnistaja, Reino, Sass ja Triin sama heleda autoga otse koju, Tiit jäi maha; - tunnistaja TA ütluste (I kd tl 149-150) kohaselt sai ta 19.02.09 õhtul Reinoga kokku Vääna bussijaamas. Reino tuli heleda Opel Vectraga. Autos oli veel tüdrukuid, Sass (Aleksander) ja võimalik, et veel keegi. Tunnistaja oli juba purjus, autos jõid kõik viina. Roolis oli vist Reino ja sõitsid Tallinna. Arvas, et auto on Reino oma. Öösel sõitsid Pärnu lähedale Libatsesse. Seal järgmisel päeval mainis keegi, et see auto on varastatud. Pärast seda tunnistaja keeldus autosse istumast, jäi Libatsesse; teised hakkasid kodu poole sõitma; - tunnistaja RK ütluste (I kd tl 151 - 152) kohaselt 20.02.09 helistas Reino ja tuli talle ja sõpradele Mustamäele järele beežikas-halli Opel Vectraga, et minna Kloogale Kristjani suvilasse. Juhtis Reino, autos oli veel Tiit Külvi, tema õde Triin ja veel tüdrukuid. Reino ütles, et auto sai ta kasutamiseks tuttavalt 1500-kroonise võla katteks. Sõideti VäänaJõesuusse. Seal oli Kristjan (Kiks), kes tuli halli autoga Chrysler Voyager koos ühe noormehega. Vääna-Jõesuus istus tunnistaja koos oma sõpradega Kiksi autosse ümber, sest Opelis oli liiga palju rahvast. Sõideti Kloogale, juhtis Kiks. Reino Opeliga tuli ka korra Kloogale, aga sõitsid kuhugi minema; - tunnistaja KK ütluste (I kd. tl 153-154) kohaselt 20.02.2009 tuli talle ja sõpradele Mustamäele järele Reino heleda sõiduautoga Opel. Reino oli roolis, sõideti Vääna-Jõesuusse. Võimalik, et nad istusid pärast teise autosse ümber, mille juhti hüüti Kiksiks ning mindi viimase suvilasse; - tunnistaja KV ütluste (I kd tl 155-157) kohaselt kutsus Reino teda ja Mariliisi 20.02.09 sõitma heledal sõiduautol Opel. Autos olid Tiit Külvi ja Triin. Reino ütles, et sai auto tuttavalt võlgade katteks kasutada. Sõitsid tükk aega Harjumaal ringi, korra käisid Tallinnas. Ülejärgmisel hommikul sõitsid nad tagasi Kiksi suvilasse; sealt läks tunnistaja jalgsi minema; paar päeva hiljem sai teada, et Opel on varastatud; - tunnistaja MCK ütlustest (I kd tl 158-160) nähtub, et 20.02.09.a. õhtupoolikul sõitis tema, Kaisa ning Tiit Külvi juurde Reino Kolk halli värvi Opeliga, kutsus sõitma. Reino oli ise roolis, ütles, et tuttav andis auto talle võlgade katteks kasutada. Selle kohta, et süütelukk katki ja käivitab juhtmetest, ütles Reino, et tuttaval oli võti süüteluku ära murdunud. Sõitsid selle 16 autoga terve õhtu niisama Harjumaal ringi. Sõideti ka Tallinna ja Klooga kanti. Ülejärgmisel hommikul sõitsid kõik Opeliga Kloogaranda Kiksi suvilasse. Kõik peale Kiksi ja Krause hakkasid varsti jalgsi ära minema. Reino sõitis Opeliga metsa poole; - tunnistaja KP`i ütluste (I kd. tl. 161-163) kohaselt 21.02.09 õhtul tuli Reino talle ja sõbrannadele Murastesse järele heleda sõiduautoga, et sõita Kloogale Kiksi (Kristjani) suvilasse. Uskus Reino juttu, et oli auto tuttavalt saanud. Suvilas olid Kiks, Krause jt. Poisid jõid siidrit, öösel käisid Reino, Tiit, Krause kuskil ära– nende jutu järgi Kloogal Alo juures. Mindi sama heleda autoga, millega nad enne Kiksi suvilasse tulid; - tunnistaja CÕ ütlustest (I kd. tl. 164-165) nähtub, et 21.02.2009 õhtul kutsus sugulane F.K teda oma Klooga suvilasse. Ta jõudis jalgsi kohale; hiljem tuli Kristjan Krause, siis suurem seltskond, kes olid tunnistajale võõrad. Nägi suvilas heledat sõiduautot Opel, sellega sõitis ära üks poistest; - tunnistaja Andre Aava ütluste (I kd. tl. 175-176) kohaselt kuulis ta Madis Toomelt, et Reino Kolk olla ühe Opel Vectra varastanud ja sõidab sellega ringi. Vääna-Jõesuust oli ehitustehnikat varastatud, naabrid nägid beeži autot, reg nr XXX. Ka olid Reino ja Tiit käinud Ronaldi töö juures beeži Opel Vectraga. Pärimise peale tunnistas Reino, et on selle Opeliga sõitnud, aga varastas selle mingi Kristjan (Kiks). Hiljem Reino rääkis, kuhu auto on maha jäetud; nad leidsid Opeli üles, teatasid politseisse; - tunnistaja MT ütluste (I kd tl. 177-178) kohaselt kuulis ta tuttavatelt, et Reino on jälle auto ärandanud. Tuttavalt Rolandilt kuulis, et tema sugulase õuest varastati ehitustööriistu, naabrid olid näinud autot reg nr XXX; vargus.ee lehelt leidis, et see on varastatud Opel Vectra. Rolandilt kuulis ka, et Reino ja Tiit käisid tema töö juures beeži Opel Vectraga. Otsustasid koos A. Aavaga auto üles otsida; - kahtlustatava F.K oma ütlustes (II tl 13-17) eitas Opel Vectrat omavoliliselt kasutamist. Reino ja Tiit sõitsid beeži Opel Vectraga mille kohta rääkis Reino, et ostis selle kuskilt 2000 krooni eest. Kahe autoga käidi Tallinnas, öösel jõuti Vääna. Opel Vectrat juhtis Reino . Tema suvilasse tulid veel Kristjan Krause ja Kristjan K.P. Järgmisel õhtul tulid sama beeži Opel Vectraga Reino, Tiit ja tüdrukud. Ülejärgmisel hommikul kõik peale F.K ja Krause sõitsid suvilast Opeliga minema. Kohtuistungil tunnistas F.K end süüdi sõiduauto Opel Vectra ebaseaduslikus kasutamises koos Külvi, Kolki ja Krausega 22.02.09.a.; - kahtlustatava Reino Kolk`i ütlustest 03.03.2009.a (II kd. tl. 49 – 52) nähtub, et 21.02.09 läks ta Kiksi juurde suvilasse. Triinu helistamise peale tuli Kiks beeži Opel Vectraga neile järele, Kiks juhtis, Kristjan Krause oli kaasas. Suvilas joodi õlut ja siidrit. Vectra oli maja juures. Varsti läks ta koos Krausega Vectrale bensiini võtma, Krause istus rooli taha, tema kõrvale. Nägi lõhutud süütelukku ja seda, et Krause käivitas auto juhtmetest. Järgmisel hommikul jõuti tagasi Kloogale. Tema sõitis Vectraga Klooga metsa, jättis auto metsa. See toimus pühapäeval. Oma ütlustes 03.06.09.a. R. Kolk väidab (II kd. tl. 71 -73), et 17.02.09 läks ta Tiit Külviga jalgratastega Vääna-Jõesuust Tallinna. Õhtul Tallinnast tagasi tulles jõudsid Tabasallu ja tuli mõte võtta mõni auto. Kase tn 2 juures nägi ta signalisatsioonita Opel Vectrat. Tiit jäi eemale, tema avas kaasasolnud kruvikeerajaga juhiukse luku, istus sisse, lõhkus süüteluku, tõmbas juhtmed välja, pani auto juhtmeid ühendades käima, sõitis minema. Varsti tuli Tiit ka peale ja sõitsid Vääna-Jõesuusse. Seal olid nad öö autos. Hommikul jätsid auto tema elukoha lähedale. 19.02.
2. sõitsid nad ringi, käisid Tallinnas R. Paavli töökohas Suur-Sõjamäel; olid autos Tiiduga kahekesi, tema ise (R.Kolk) juhtis. Õhtul sõitsid ringi Vääna-Jõesuu kandis, võtsid sõpru peale, näiteks P.N-i (Sass) jt. Tiidu viisid õhtul koju. Väänas võtsid peale teise Tiidu. Rääkis kõigile, et sai auto võla katteks, mõnele rääkis, et ostis auto. Sõitsid Opeliga niisama ringi, peamiselt tema ise juhtis. Sõideti ka Pärnu lähedale Libatsesse pidutsema – Kolk ise, Sass jt. Järgmise päeva pärastlõunal viis sama Opeliga Sassi koju. 17 Muratses võttis peale Tiit Külvi jt. Said kokku Kiksiga (Kristjaniga). Kiks oli algul heleda Opel Asconaga. Siis sõitsid kahe autoga ringi, Vectras olid Kolk, Tiit Külvi jt. Käisid ära Tallinnas, Ascona läks tee peal katki. Kiks vahetas ta oma suvilas Chrysleri vastu, pärast sõitis ka Volkswagen Pologa. Vectras olijad läksid Murastesse, Tiidu viisid enne seda koju. Järgmise päeva õhtul mindi Opel Vectraga Kiksi suvilasse, mis asub Klooga teeristi lähedal; edasiste sündmuste osas jäi ta oma varem antud ütluste juurde. Opel Vectraga sõitis ta ka 22.02.09.a. Alo juurde Kloogale ning sõitis Opeliga paar korda Ford Transitile külje pealt sisse. Krause ettepanek oli Alole mingi sigadus teha, tema lõhkus ka rattavõtmega kaubiku juhiukse klaasi. Kloogalt tagasi sõites olid Opel Vectras Külvi, Krause ja Kiks. Haapsalu poole liikudes sõitis Kiks Opeliga teeäärsesse hange ja mootor suri välja. Ford Transitiga tõmmati Opel Vectra välja ja tagastange tuli küljest ära, mis pandi vist kaubiku kongi; - äratundmiseks esitamise protokolli (II kd. tl. 53 - 54) kohaselt tunneb R. Kolk ära F.K , keda varem on nimetanud Kiksiks ja kes sõitis koos K. Krausega ka Opel Vectaga; tema suvilas veedeti öö ja koos sõideti Haapsalu lähedale; - kahtlustatava Tiit Külvi (II kd tl 84 – 88, 92- 93) ütluste kohaselt ööl vastu 18.02.09.a. Tallinnast jalgratastega Tabasallu jõudes tuli mõte mingi auto võtta. Kella 04 paiku Reino otsis sobiva auto - vanemat tüüpi ja signalisatsioonita, tema ootas eemal. Reino leidis Kase 2 juures beeži Opel Vectra, käivitas auto juhtmetest ja hakkas sõitma, tema järgnes jalgratastega. Tabasalu spordikompleksi taga jättis rattad rattahoidlasse ja istus ka ise autosse, rooli taha jäi Reino, ka järgnevateks päevadeks. Auto jätsid nad esialgu Suurupi külas romula juurde. Tahtsid autoga koju saada, muid plaane sellega esialgu ei olnud. Samal päeval, võib-olla päev hiljem läksid nad sama autoga Tallinnasse Rolandi töö juurde. Tallinnast sõitsid vist Vääna tagasi. Korra käisid nad Opeliga veel Suurupi romula juures, Reino vajas Opelil millegi kinnikeeramiseks rattavõtit. Samal õhtul võtsid nad Viti bussipeatusest Sassi (P.N-i) auto peale. Millalgi viis Reino Külvi Vääna-Jõesuusse. 20.02.
3. Reino tuli talle Murastesse järele, sõitsid niisama ringi. Tuli ka Kiks Krausega, tal oli punane Opel Ascona. Vahepeal käisid nad Tallinnas Raik Käo järel. Kiks ja Krause olid sel ajal kuskil Asconat remontimas. Kiksi ja Krausega kohtusid õhtul Vääna metsa juures. Reino viis Külvi koju. Järgmisel päeval läks Külvi Murastesse Mariliisi juurde. Õhtul mindi Opel Vectraga Kiksi suvilasse, Reino juhtis. Reino viis Opel Vectra Klooga metsa, sest rohkem seda autot nad kasutada ei tahtnud. Haapsalu poole sõites Kiks sõitis teelt välja, Vectra kaitseraud tuli ära. Küljepeegli sõitis Reino kusagil küljest ära, salongipeegel võeti Pärnus käimise ajal ära. Istme peatoed võeti ära, kui nad Kiksi ja Krausega Vääna metsas kokku said ja need pandi vist Vectra pagasiruumi. Turvatooli viskas Reino kusagil autost välja; - kahtlustatava Priit Prilli ütluste (II kd tl. 99-101; 106-107) kohaselt kutsus Reino ta 19.02.
4. halli värvi Opel Vectra peale, kus oli veel Reino sõpru. Roolis oli heleda peaga poiss. Auto päritolu vastu ta huvi ei tundnud. Sõitsid terve õhtu niisama ringi Keila-Joal, Vääna –Jõesuus jm. Sõideti rohkem kui ühel õhtul. Nägi, et Opelit käivitati juhtmetest, süütelukk oli lõhutud; - kahtlustatava P.N-i ütluste (II kd .tl 112-114; 116-117) kohaselt tuli Reino 19.02.09.a õhtul temaga Viti bussipeatusesse kohtuma beežika Opel Vectraga, Reino juhtis. Autos olid veel Tiit Külvi ja Priit. Reino rääkis algul, et sai auto tuttavalt võlgade katteks. Pärast Reino ja Tiit rääkisid, et olid auto Tabasalust mõni päev varem võtnud. Sõitsid niisama selle autoga ümbruskonnas ringi, käisid Tallinnas, pärast viisid Tiidu koju – tema enam nendega kaasa ei tulnud. Priidu viisid ära Haiba lastekodusse, autosse oli veel rahvast tulnud. Sama autoga sõideti Pärnu lähedale pidutsema. Järgmisel päeval viidi ta õhtuks koju. Seda autot rohkem näinud ei ole. Peamiselt Reino juhtis Opelit, vahepeal ka P.N ise; 18 - kahtlustatava Kristjan Krause ütluste (II kd tl 127-129; 139-142; 144-146) kohaselt oli ta 22.02.2009.a Kiksi suvilas, kuhu Reino ja Tiit olid tulnud Opel Vectraga. Öösel läksid nad Reino ja Tiiduga K.P juurde, tal pidi bensiini olema, kuid kütust nad ei saanud. Ülaltoodud tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et R. Kolgile, T. Külvile, P.N-ile ja F.K-le esitatud süüdistus EKi auto Opel Vectra omavolilises kasutamises isikute grupis on tõendamist leidnud. P.N-i osas on see õigesti kvalifitseeritud

§ 215lg 2 p 2 järgi ja T.

Külvi osas aga

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi, kuna tema näol on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise. R. Kolkile ja F.K-le on esitatud süüdistus ka teise auto omavolilises kasutamises. Auto omavolilise kasutamisega ja selle käigus auto lõhkumisega tekitati selle omanikule kahju ning õigusvastaselt tekitatud kahju tuleb süüdlastelt välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kannatanu EK on süüdlaste vastu esitanud nõude 17 039 krooni. Lõhutud auto transportimine sügavalt metsast on kannatanule maksma läinud 1 600 krooni ning kohtul pole põhjust kahelda selle kulutuse põhjendatuses ega suuruses. Autost kaotsiläinud asju hindab kannatanu summaga 250 krooni ning süüdistatavad ega kaitsjad sellele vastuväiteid ei esitanud (tagaistmel olev turvatool visati autost välja, kaduma läksid tööriistad, autoapteek), maha sõideti bensiini 15 liitrit väärtusega 189 krooni. Asjaolu, et nende kulutuste või kaotsiläinud asjade kohta kviitungit ei esitatud, ei saa olla aluseks hagi rahuldamata jätmisel. Kohtu arvates on põhjendatud kannatanu nõue summas 2 039 krooni. Auto turuväärtus enne selle omavolilist kasutamist on kannatanu arvates 15 000 krooni. Alusetud on kohtu arvates kaitsjate väited, et kannatanu ütlused auto väärtuse kohta on vastuolulised või kannatanu ütlused ei saa olla tõendiks kahjude hindamisel. Tegemist on 1992.a. Opel Vectraga, mille kannatanu oli soetanud 4 aastat tagasi 36 000 krooni eest. Lõhutuna ja kasutuskõlbmatuna on ta selle kätte saanud ning kannatanul pole kohustust seda oma vahenditest ära remontida, et kohtule esitada sellekohased dokumendid. Kannatanu on üksikasjalikult oma ütlustes loetlenud auto lõhutud või puuduolevad detailid, internetis leiduvate varuosade maksumuse ja hinnanud vajalikke remonditöid ning jõudnud kohtu arvates põhjendatud järeldusele, et auto remont läheks kulukamaks auto tegelikust väärtusest. Soovimata teha täiendavaid kulutusi auto romulasse viimiseks ja demonteerimiseks, on kannatanu lõhutud ja rüüstatud auto ära andnud oma tuttavale, kes tegeleb autoremondiga ning selle eest mingit kasu ta saanud ei ole. Mingit alust ei ole kannatanult nõuda, et ta rüüstatud auto hagi lahendamiseni alles hoiaks ning täiendavalt kannaks hoiukulusid. Paraku pole kannatanu lasknud hinnata auto jääkväärtust. Samuti pole kohtule teada, millest lähtudes pidas ta auto turuväärtuseks just 15 000 krooni, kui samal ajal näiteks internetis on portaalis auto 24.ee müügil 1992.a. Opel Vectrad hinnaga 7 000 kuni 16 000 krooni. Seetõttu kohus leiab, et kannatanu poolt täiendavaid tõendeid esitamata on võimalik tema auto väärtust hinnata 10 000 kroonile ning kannatanu hagi rahuldada summas kokku 12 039 krooni. Kuna kannatanu autot kasutati isikute grupis, tuleb kahjuhüvitis süüdlastelt (Kolkilt, F.K-lt, Külvilt ja P.N-ilt) välja mõista solidaarselt. Sõiduauto Opel Vectra kaitserauda kannatanu tagasi ei soovinud ja see on asitõendina hoiul politsei hoiuruumis. F.K ja tema kaitsja leidsid, et sellel on teatav väärtus olemas, mistõttu tuleb see pärast kohtuotsuse jõustumist üle anda F.K-le. 19 5.-

1. Kaubiku Ford Transit`i omavoliline kasutamine 22.02.2009.a ja A. Rand´i asjade vargus sellest kaubikust: - Ford Transit`i registreerimisdokument (I kd tl 51) - on välja antud Ford Transit 150LSCAB kohta, reg XXX, esmane registreerimine 19.01.1998.a, omanik OU Triscol; kasutajad RK HV; - sündmuskoha vaatlusprotokollis on fikseeritud (I kd. tl 53 - 56), et 22.02.2009.a Kloogal Liiva 7 maja kõrval parkimiskohtadest üks on tühi, alt kuivem, kus võis seista sõiduk. Maas klaasikillud ja plastikutükid; - sündmuskoha vaatlusprotokollis 26.02.09.a. (I kd. tl 57 - 67) on vaadeldud sündmuskohta Läänemaal Ridala vallas Laheva külas Sepa talus. Elumajast vasakul tee lõpus on pargitud valget värvi kaubik Ford Transit, millel 3 istekohaga salong ja külmikuga kong. Kongi külgedel ja taga ning kabiini mootorikaanel kiri „Triscol Transport“. Juhiukse kolmnurkaken lõhutud. Juhiukse juures lumel jalatsi tallamustri jäljed. Puuduvad registreerimismärgid. Juhiukse alumisel osal ning kabiini alumisel karbil avarii tunnused. Kabiini asetatud registri märgid XXX. Juhiistme all akujuhtmed, kõrvalistmel punast värvi kanister. Roolisambalt ära tõmmatud plastmassist kate, mis asub istmete all. Süütelukust juhtmed välja tõmmatud. Roolist paremal armatuurlauas tühi auk rippuvate juhtmetega. Ava all armatuurlaua küljes metallist kronštein, mille juures juhtmed koos pistikuga. Kongis halli ja musta värvi sõiduauto esistange. Mootoriruumis on puruks 3 cm pikkuselt radiaatori lõdvik. Kaubik antud vastutavale hoiule RK(Triscol OÜ juhataja); - allkirja esemete tagastamise kohta (I kd tl 68) selle kohta, et 26.02.09.a RKon kätte saanud Ford Transit registrimärgiga XXX; - kannatanu RK ütluste (I kd tl. 69 - 70; 71 - 74) kohaselt on Ford Transiti (XXX) juhina viimane kuu töötanud AR. Kaubikut hoidis ta vabal ajal oma elukoha juures Kloogal. 22.02.09.a hommikul helistas Alo ja teatas, et kaubik on kadunud ja ta kahtlustab oma tuttavaid Reino Kolk ja Kristjan Krauset. 26.02.09.a helistas Alo, et tuttavatelt sai teada kaubiku asukoha. Leidsid kaubiku koos Aloga enne Haapsalut ühest külast. Kolk oli rääkinud tuttavatele, kuidas sõita. Esmavaatlusel on lõhutud juhiukse väike klaas, uks ise sisse muljutud, tuleb välja vahetada. Tagaukse astmelaud ja kaitseraud puudub. Taga on sumbutaja kronsteinist katki. Sees kõik tulede lülitid lõhutud, süütelukk ja roolisamba plastkate puudu, jahutusseadme juhtpult kadunud, kindalaeka luuk küljest rebitud, tulekustuti, üks tungraud ja ohukolmnurk kadunud, mootori jahutusvedelik välja voolanud. Võimalik, et seetõttu on ka mootor kahjustada saanud. Külmutusseade koos juhtpuldiga maksab 30 000 kr, pult eraldi 15 000 kr ja on siis vaja ümber programmeerida. Osa autost kadunud asju olid Alo isiklikud: automakk, atlased, CD-plaadid jm. Kaubiku väärtus on 120 000 kr. Hetkel ei saa autot kasutada, töö on tegemata, millest on tingitud samuti varaline kahju. Kalkulatsiooni esitab hiljem; - tunnistaja AR(R ) ütluste (I kd tl 75 - 77) kohaselt kasutab ta kaubikut Ford Transit, mida hoiab oma elukoha kõrval Klooga, Liiva
2. 21.02.09 kella 20.30 kuni 22.02.09 kella 10.30 vahel on kaubik varastatud. Kell 00.45 kutsusid K. Krause ja R. Kolk teda läbi fonoluku autojuhiks, et Pärnusse sõita, kuid ta keeldus. Naabrid nägid ukse taga 3 isikut – oli ka üks tütarlaps. Ähvardasid, et Ford Transitiga võib midagi juhtuda. Kaubikus olid automakk, firma arved, auto dokumentide koopiad; - kannatanuna AR oma ütlustes (I kd. tl 78 - 80; 84) täpsustab eelnevaid ütlusi. 22.02.09.a kell 10.30 avastas, et kaubikut enam ei olnud. Üks naaber oli näinud öösel kella 01 aial ukse taga kaht noormeest, nad olid tulnud beeži Opel Vectraga, autos oli ka tütarlaps. Sel ajal käisidki Kolk ja Kristjan ta ukse taga. Tütarlaps helistas Alole kella 04 paiku, võib-olla siis viisidki kaubik minema. 26.02.
3. sai mingitelt poistelt teada, et nad tunnevad Reinot ja olid pinninud talt kaubiku asukoha välja. Sõitis R. Kaarega Haapsalu lähedale kohale, leidsid kaubiku ühe talu maa-alalt. Transiti kongist leidsid Opeli stange, andsid selle politsei kätte. Kadunud olid 20 tema isiklikud esemed: automakk Sony 3500 krooni, voolumuundur 1000 krooni, 4 CD-plaati (kokku 430 kr), teedeatlaseid väikesi 5 tk a’ 250 kr, üks suur infoatlas kaartidega 500 kr, ehitusnuga 169 krooni, 1 pakk juhtmete plastkinniteid 50 kr, bensiinikanister plastmassist 10 l 260 krooni, labidas 799 krooni, 3 ohutusvesti a’ 150 kr (kokku 450 krooni), päikeseprillid 250 krooni. Neist on tagasi saanud maki, voolumuunduri, CD-plaadid, atlased, noa, juhtmete kinnitid, kanistri, labida – need asjad leiti Reino ettenäitamisel metsast. Kadunud on veel ohutusvestid ja päikeseprillid. Firma asjadest on kadunud külmutusseadme juhtpult, tungraud, tagumine astmelaud; - tunnistaja KVütluste (I kd tl 155 - 157) kohaselt 20.02.09 kutsus Murastes teda ja M (heleda sõiduautoga Opel) sõitma Reino. Sõitsid tükk aega Harjumaal ringi. Järgmisel õhtul sõitsid sama autoga Kloogale Kiksi suvilasse. Opeliga, mida juhtis Reino, sõideti kuhugi edasi. Ca 10 min. pärast peatuti mingi kortermaja juures. Reino, Kiks ja Krause läksid maja juures pargitud valge kaubiku juurde. Poisid kolmekesi askeldasid natuke kaubiku juures, siis oli see tööle pandud ja nad sõitsid Opelist mööda. Tiit sõitis Opeliga neile järele. Veidi eemal kaubik peatus, Kiks tuli Opelisse, istus rooli ja nad sõitsid kaubiku järel kuhugi Haapsalu lähedale. Hommikul jõudsid ühe talumaja juurde, kus olid vanem mees ja naine ning kaubik jäi sinna; - tunnistaja MCKütluste (I kd tl 158-160) kohaselt alates 20.02.09 sõitis ta R. Kolki ja teistega mitu päeva ringi halli värvi sõiduautoga Opel. Millalgi öösel Reino juhtimisel sõitsid Tiit, Kiks, Krause, Kaisa ja tema ise Opeliga kuhugi kortermaja juurde. Reino läks seal seisnud valge kaubiku juurde, lõhkus aknaklaasi, tegi ukse lahti ja istus sisse, pani selle käima. Krause ja Kiks läksid kaubiku juurde, kui Reino oli selle käima saanud. Siis nad sõitsid sealt ära, algul oli Opeli roolis Tiit, aga varsti tuli Kiks kaubikust Opelisse ja istus ise rooli taha. Reino ja Krause jäid kaubikuga sõitma, Reino juhtis. Sõideti Haapsalu poole. Krause loopis sõidu ajal kaubikust mingeid asju välja. Enne Haapsalut keerati ära, peatusid mingi talu juures. Varsti sõitsid kõik Opeliga Kloogaranda Kiksi suvilasse tagasi; - tunnistaja Hants Prikk`i ütluste (I kd tl. 168-169; 170-171) kohaselt märkas ta, et tema talu hoovi jäetud kaubikul olid numbrid maha keeratud. Helistas ja käskis Kristjanil selle ära viia. Järgmisel hommikul Kristjan tuli, aga ei saanud kaubikut käima. Seletas, et üks noormees tee äärest palus selle siia tuua. Siis tulid auto kasutaja ja omanik, omanik viis auto ära. Sel korral, kui Krause koos seltskonnaga talus käis, tõmbasid nad sõiduautol ära esistange ning panid kuuri, hiljem panid nad stange kaubiku kongi; - äratundmiseks esitamise protokolli (I kd tl 172-174) kohaselt tundis Hants Prikk fotol ära Reino Kolk`i; - kahtlustatava F.K ütluste (II kd. tl 13-17; 27-28) kohaselt kutsus Reino teda Kloogale Alo juurde, et üks kõlar ära tuua. Sõitsid kolmekesi Opel Vectraga, veel tulid Tiit ja tüdrukud, Reino juhtis. Reino sõitis seal ühele Ford Transitile vastu vasakpoolset külge. Võttis siis Opelist rattaristi ja lõi sellega Transiti juhipoolse küljeakna klaasi puruks. Tema väljus autost, läks eemale. Transit käivitati, Reino oli rooli taga, hakkas sõitma ning võttis tema (F.K) ka peale. Vectra roolis oli Tiit, varsti istus F.K selle rooli taha, Tiidul polnud lube. Kahe autoga sõitsid niisama ringi. Reino soovil sõitsid Haapsalu poole. Reino ja Krause olid Transitis, Reino juhtis. Teised olid Opelis, F.K juhtis. Enne Haapsalut jäi Transit seisma, oli vist lõhutud. Krause ütles, et võib Transiti siia lähedale tema maakodusse jätta. Transit sõitis kuidagi maakodu juurde ja pererahvas lubas kaubiku sinna jätta. Opeliga sõideti kõik koos tema suvilasse tagasi; - kahtlustatava Reino Kolk`i ütluste (II kd tl 49-52; 71-73) kohaselt 22.02.09.a öösel sõitsid nad Kiksi suvilast Alo maja juurde. Krause kutsus läbi fonoluku Alot välja, ütles, et muidu lõhutakse ta auto ära. Alo ei tulnud. Siis sõitsid nad Krause juhtides Vectraga Kiksi juurde tagasi. Kiksi juurest läks Krause paari tunni pärast minema, teised aga Vectraga sõitma, Kiks juhtis ja tema oli kõrval. Sõitsid niisama ringi. Kiks helistas Krausele, kohtuti Krausega Klooga lähedal, kes tuli Alo kaubikuga Ford Transit. Krause tahtis kaubiku viia Haapsalu 21 kanti. Sinna sõideti kahe autoga - Krause oli Transitiga, ülejäänud Vectras, Kiks juhtis. Siis istus ta ise Transitisse, juhtis Krause. Süütelukk oli lõhutud, käivitada sai juhtmetest, lõhutud oli juhipoolse ukse väiksem klaas. Teel loobiti autost asju välja – atlased, külmutusseadme pult ja küljesahtlites olnud asjad. Jõudsid paar km enne Haapsalut asuva Krause sugulaste talu juurde hommikul. Kaubikust võtsid nad kaasa 2 CD-plaati, automaki, voolumuunduri, ehitusnoa, 3 ohutusvesti, mõõdulindi. Vectraga sõideti Kloogale tagasi. Opel Vectra tagastange jäi Alo kaubukusse, Kiks sõitis selle Haapsalu poole minnes küljest ära. Plaadid, maki, voolumuunduri leidis ta üles ja tagastas Alole. Veste ta enam üles ei leidnud. - kahtlustatava Tiit Külvi ütluste (II kd. tl 84 - 88) kohaselt 21.02.09.a õhtul Kiksi suvilas poisid jõid viina, Reino ja Krause sõitsid Opel Vectraga Alo juurde, et asju klaarida, Külvi läks kaasa. Reino ja Krause rääkisid Aloga läbi fonoluku, tema oli autos. Lõpuks sõideti Kiksi suvilasse tagasi. Suvilas arvasid Krause, Kiks ja Reino, et Alole peaks ikka käki keerama. Mõne aja pärast sõitsid nad jälle Opel Vectraga Alo maja juurde, Reino juhtis ja Alo maja juures sõitis ta kolm korda ühele Ford Transitile vastu küljeust. Siis võttis Reino rattavõtme ja viskas sellega Transiti küljeakna puruks. Reino väljus siis Vectrast, Kiks ja Krause ka. Külvi ise sõitis Opel Vectraga veidi eemale. Poisid said kaubiku käima ja hakkasid sõitma. Tema järgnes neile Vectraga. Vana lennubaasi juures tuli Kiks Vectra rooli, Reino ja Krause jäid Transitisse. Edasi sõideti Haapsalu poole. Krause ja Reino tahtsid vist kaubiku kuhugi ära panna, pärast Alole tagastada. Enne Haapsalut keerasid nad mingi talu juurde, seal olid Krause sugulased ning kaubik jäi sinna õuele. Opel Vectraga sõitsid kõik Kloogale tagasi. Krause rääkis, et tahab kaubiku ära peita, juppideks teha ja need maha müüa. Krause ja Reino panid Vectra esimese kaitseraua kaubiku kongi. Haapsallu sõites visati kaubikust ka mingeid asju välja, osa võeti tagasiteel kaasa, Reino peitis need metsa – automaki ja voolumuunduri, ohutusvestid. Ööl vastu 22.02.09 sõitsid Kloogalt minema kahe autoga, tema (Külvi) oli Opeli roolis ja Reino koos Krause ja Kiksiga kaubikus, Reino juhtis ja sõitis ees. Keila-Joa vanas sõjaväebaasi territooriumil istus Kiks Opeli rooli taha, sõitis kraavi. Väljatõmbamisel tuli Transiti tagumine astmelaud küljest lahti ning jäi sinnasamasse. Sealt sõitsid kahe autoga Haapsalu suunas, Opelit juhtis Kiks, Transitis Reino ja Krause; - kahtlustatava Kristjan Krause ütluste (II kd tl. 127-129; 139-142; 144-146) kohaselt oli ta 21.02.09.a F.K (Kiks) suvilas Kloogarannas. Reino ja Tiit tulid sinna Opel Vectraga. Reino ütles, et oli selle auto 2000 krooni eest ostnud. Joodi alkoholi. Mingil hetkel „ärgates“ avastas Krause end selles Opelis Kloogal kortermajade vahel. Reino juhtis, autos olid veel Tiit, Kiks ja tüdrukuid. Siis sõitis Reino mingile Ford Transitile sisse. Seejärel oli Reino juba Transitis sees rooli taga ja pani Transiti käima, hakkas sõitma. Opeli rooli taha istus Tiit. Kahe autoga sõideti ringi, Haapsalu ringil läks Transitis vist vesi keema. Krause pakkus, et tema sugulaste juures saab uue vee sisse panna. Transit jäeti Krause sugulaste juurde, Reino pidi hiljem sellele järele minema. Siis sõideti Opeliga Kiksi suvilasse tagasi, juhtis Reino. Sai hiljem teada, et see oli ARkaubik; Oma hilisemates ütlustes ta täpsustab (II kd tl. 139 - 142), et 22.02.09.a oli ta Kiksi suvilas, kuhu Reino ja Tiit olid tulnud Opel Vectraga. Öösel läksid nad Reino ja Tiiduga K.P juurde, tal pidi bensiini olema. Reino oli rooli taga, kütust nad ei saanud. Käisid vahepeal Alo ukse taga teda kaineks juhiks kutsumas, aga ta ei tulnud ja sõideti tagasi suvilasse. Seal taheti veel sõitma minna, Reino istus rooli taha. Ta sõitis jälle Alo maja juurde, seal Opeliga Alo kaubikule küljelt sisse. Siis lõi Reino ristvõtmega kaubiku juhipoolse aknaklaasi puruks. Istus siis sisse ja käivitas kaubiku. Kiks ja Krause läksid ka kaubikusse, Tiit istus Opeli rooli taha. Kahe autoga sõideti ära. Otsustati sõita tema (Krause) ettepanekul Haapsalu lähedale tema sugulaste poole. Reino istus Transiti rooli taha. Mindi kahe autoga. Kloogalt Väänani juhtis Opelit Tiit, siis Kiks, tema ise oli Transitis. Kiks tagurdas Opeliga kuhugi kraavi, Reino 22 tõmbas ta välja. Teel loopis Reino kaubikust asju välja, Krause viskas mingid paberid. Transit jäi sugulaste õuele. Hommikul sõitsid kõik Opeliga Kiksi suvilasse tagasi. Süüdistatavad K. Krause, F.K ja R. Kolk kohtuistungil tunnistasid kaubiku omavolilist kasutamist. Samuti tunnistas R. Kolk kaubikust ARisiklike asjade vargust. Kontrollitud tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et nende süü on täielikku tõendamist leidnud ja K. Karuse, F.K ja R. Kolgi käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 215lg 2 p 1, 2 järgi ning R.

Kolgi käitumine isikuna, kes on ka varem toime pannud vargusi, on kvalifitseeritav asjade varguse osas

§ 199lg 2 p 4 järgi.

Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kohus peab põhjendatuks kannatanu AR´i nõuet summas 700 krooni, s.o talle tagastamata asjad (kadunuks jäid ohutusvestid 450 krooni ja päikeseprillid 250 krooni) ning OÜ Triskol nõuet summas 11 930 krooni seoses kaubiku remondiga, mis tuleb süüdistatavatelt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitiseks välja mõista VÕS § 127 lg 1, 4; § 132 lg 1, 2; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. OÜ Triskolile tekitatud kahju tuleb solidaarselt välja mõista R. Kolgilt, F.K-lt ja K. Krauselt ning A. Rand`ile tekitatud kahju R. Kolgilt. Kuna R. Kolk süütegude toimepanemise ajal oli alaealine, tuleb temal vajalike vahendite puudumisel need summad sisse nõuda VÕS § 1053 lg 2 alusel tema emalt Marika Pärnalt. VÕS § 1053 lg 2 sätestab, et vanemad või eestkostjad vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 1418-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Kui kannatanu esindaja R. Kaare on lisaks oma ütlustele tekitatud kahju suurust summas 11 930 krooni tõendanud ka arvega remonditööde osas (I kd.tl. 74), siis puuduvad toimikust tõendid ja arvestused selle kohta, milline oli tekitatud kahju saamata jäänud tulu osas, s.o. 32 päeva, kui kaubik ei olnud liinil ja teda ei saanud kasutada ettenähtud tööde tegemiseks. Mille alusel on arvestatud summa 38 400 krooni, ei ole kohtul võimalik kontrollida. Kohus leiab, et OÜ-l Triskol on õigus esitada saamata jäänud tulu osas oma nõuded süüdlaste vastu tsiviilkohtupidamise korras. Karistus Toimepandud tegude eest tuleb süüdlasi ka karistada.

§ 56alusel on karistamise aluseks isiku süü.

Süü suurust iseloomustavad nii teo toimepanemise asjaolud, süütegude arv, tekitatud kahjude suurus, osavõtu aste, s.o. millist osas mängis üks või teine süüdistatav nende tegude toimepanemisel. Karistust kergendavaks asjaoluks on kõigi süüdistatavate osas nende süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest, s.t. et arvestada tuleb ka süüdlase isikut, samuti tuleb arvesse võtta õiguskorra kaitsmise huvisid. F.K on toime pannud kolm varguse episoodi ja kaks asja omavolilist kasutamist. Mootorratta varguses oli tema teo toimepanemise initsiaatoriks. Samuti võimaldas ta oma suvilat kasutada paljudel isikutel, kes seal tarvitasid alkoholi, seal said kokku kambad, et 23 võõraste autodega mõttetult ringi sõita ja toime panna uusi süütegusid. Ta oli teatud mõttes soodusolukorra looja teistele isikute süütegude toimepanemisel. F.K on varem ühel korral karistatud rahalise karistusega ning kohus ei pea võimalikuks tema karistamist uuesti samaliigilise karistusega, kuna see pole talle mingisugust mõju avaldanud. Samuti on kannatanutele hüvitamata tekitatud kahjud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad ka sundrahad. Eeluurimisel viibis ta vahi all 24 päeva. Kuna käesoleval ajal ta õpib ja töötab, peab kohus põhjendatuks prokuröri ja kaitsja taotlust, et talle vangistust mõistes on võimalik kohaldada

§ 74ja § 75 sätteid, s.o.

mõista vangistus tingimisi, andes ta katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla. K. Krauset süüdistatakse ühes kuriteos, kus ta oli võrdselt aktiivne tegutseja teiste kaasosalistega. Ka teda on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral ning uue kuriteo on ta toime pannud katseaja kestel. Kohus ei pea võimalikuks karistada teda rahalise karistusega, sest tal puuduvad sissetulekud ja selline karistus ei oleks tema puhul täidetav. K. Krausele vangistust mõistes, tuleb täitmisele pöörata eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa – s.o. 40 päeva vangistust ning mõistetavat karistust tuleb suurendada

§ 65lg 2 alusel kandmata karistuse võrra.

K. Krause oli kahtlustatavana kinni peetud ja viibib vahi all juba alates 08.04.2009.a. ning tema eelvangistusaeg tuleb lugeda karistusaja hulka. Kohus leiab, et K. Kausele tuleb vangistus mõista määras, mille võib kantuks lugeda eelvangistusajaga. R. Kolk on toime pannud ühe varguse ja kaks asja omavolilist kasutamist. Opel Vectra ärandamises oli ta selle teo initsiaatoriks ning ka järgnevatel päevadel oli ta selle sõiduki aktiivne kasutaja. Ka kaubiku Ford Transiti omavolilises kasutamises oli ta aktiivne tegutseja ning kõige suurem osa on temal ka nende sõidukite lõhkumises (akende purustamine, Opeliga kaubikusse tahtlik sissesõitmine). Alkoholi pruukinuna ning juhtimisõigust omamata erinevates piirkondades ärandatud sõidukitega ringi sõites oli ta ohtlik nii endale, oma kaaslastele kui ka kõigile kaasliiklejatele. R. Kolk ei ole kohtu ees esmakordselt ning uued kuriteod on ta toime pannud katseaja kestel. 21.11.2008.a. Harju Maakohtu otsusega karistati teda analoogsete kuritegude eest. Eelmise otsuse järgi kandis R. Kolk karistusest ära 6 kuud vangistust ning tema noorust arvestades jäeti täitmisele pööramata 1 aasta vangistust. Ta vabanes 05.12.08.a. ning kriminaalhooldusel olles, vähem kui 3 kuu möödumisel vanglast vabanedes, pani ta toime uued kuriteod. R. Kolk on oma käitumisega ise näidanud, et tingimisi mõistetud karistus ei suuda talle vajalikku mõju avaldada ega ole piisav, et ära hoida üha uute kuritegude toimepanemist. Kohus nõustub prokuröriga, et R. Kolgi süü suurust ja isikut arvesse võttes tuleb teda karistada reaalse vangistusega ning vangistust pole võimalik määra sanktsiooni alammäära lähedaselt. Kuna tegemist on ka praegu väga noore isikuga, kes oma teod on toime pannud alaealisena ja oma süüd on puhtsüdamlikult kahetsenud, peab kohus võimalikuks mõista talle vangistus alla sanktsiooni keskmist määra, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. Kohus peab võimalikuks R. Kolki karistada 10-kuulise vangistusega, mida lühimenetlust kohaldades tuleb kolmandiku võrra vähendada ning mida

§ 65

lg 2 alusel tuleb suurendada eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa (1 aasta vangistust) võrra. Kuna eelvangitus tuleb arvata karistusaja hulka, on R. Kolgile mõistetud vangistuse alguseks 02.03.2009.a. P.N on toime pannud ühe kuriteo, kus tema süü ei olnud suur, sest R. Kolgi poolt ärandatud sõiduautot kasutas ta hiljem üksnes kaassõitjana. Käesoleval ajal ta õpib, on 24 väikese tütre isa. Kuna tal puuduvad regulaarsed sissetulekud ja hüvitamata on kannatanule tekitatud kahju, ei ole võimalik teda karistada rahalise karistusega. Kohus nõustub prokuröri ja kaitsja taotlustega karistada teda vangistusega sanktsiooni alammäära lähedaselt ning kohaldada tema suhtes

§ 74ja § 75 sätteid, andes ta katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla.

T. Külvi on samuti toime pannud ühe kuriteo, kus ta on olnud aktiivsem tegutseja kui näiteks P.N. Ärandatud autoga on ta mitme päeva vältel ringi sõitnud kui kaassõitja, kuid ka ise juhtinud seda sõidukit. Tal puudub töökoht ja regulaarsed sissetulekud, hüvitamata on kannatanule tekitatud kahju ning kohus ei pea võimalikuks karistada teda rahalise karistusega. Auto omavolilise kasutamise on ta toime pannud katseaja kestel ning talle vangistust mõistes tuleb täitmisele pöörata eelmise otsusega mõistetud kandmata karistus – 9 kuud vangistust. Prokurör taotles T. Külvi karistamist reaalse vangistusega. Kohus leiab, et kuna kuriteo toimepanemise initsiaatoriks oli R. Kolk, mitte T. Külvi, oma tegu on T. Külvi puhtsüdamlikult kahetsenud juba eeluurimisel ning ta on kohtus andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, on võimalik tema suhtes kohaldada

§ 69sätteid, s.o.

asendada talle mõistetav vangistus üldkasuliku tööga. K.P on samuti toime pannud ühe kuriteo ning selle varguse toimepanemise initsiaatoriks oli F.K . Kuna kahju on kannatanule hüvitamata, K.P töötab juhutöödel, tal puuduvad regulaarsed sissetulekud, ei ole teda võimalik karistada rahalise karistusega. Ka K.P on kuriteo toime pannud katseaja kestel ning täitmisele tuleb pöörata ka eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata kartistus – 4 kuud vangistust. Prokurör taotles talle reaalset vangistust. Kohus leiab K.P süü suurust ja tema puhtsüdamlikku kahetsust nii eeluurimisel kui kohtuistungil arvesse võttes, on põhjendatud talle mõistetava vangistuse asendamine

§ 69

alusel üldkasulik tööga ning oma nõusoleku ÜKT tegemiseks on ta andnud kohtuistungil. Menetluskulud Süüdimõistva otsuse korral tuleb süüdimõistetutel KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks arutatavas kriminaalasjas on KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel on 1, 5 palga alammäära ehk 6 525 krooni. Arvestades süüdimõistetute varalist seisundit ja nende resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda, sest nende kulude täielik hüvitamine käib süüdimõistetutele ilmselt üle jõu. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 238 lg 1 p 4, 310, 311,313. Kohtunik