p 1, 4 ja 329 järgi ning P.T süüdistuses
p.p 1,4 järgi lühimenetluses Prokurör Natalja Kutepova Süüdistatav R.S isikukood: xxx, kodakondsuseta, emakeel vene keel, põhiharidus, elukoht: Xxx; tõkend elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus Varem kriminaalkorras karistatud neljal korral, viimased karistused: • 18.12.2007.a Harju Maakohtu otsusega
ja 263 p.p 1,4 järgi ÜKT-ga 886 tundi tähtajaga 1 aasta 6 kuud; • 06.11.2008.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega
järgi ÜKT-ga 1124 tundi tähtajaga 2 aastat; lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks; ÜKT-st sooritatud 285 tundi; Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil Süüdistatav P.T isikukood: xxx, kodakondsuseta, emakeel vene keel, keskharidus, elukoht: Xxx; tõkend elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus Varem kriminaalkorras karistatud ühel korral: • 17.07.1998.a Ida Viru Maakohtu otsusega KrK § 141 lg 2 p.p 1,2,3,41 järgi vangistusega 6 aastat; karistus kantud, kuid kustumata Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil Kohtuistungi toimumise aeg 2.veebruar 2010.a Juhindudes
§-dest 65 lg 2; 74 lg 1;KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p.p 4,9; 238 lg 1 p 3 ja lg 2; 311; 313 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada R.S
2. Süüdi tunnistada R.S
3.
lg 1 järgi mõistes liitkaristust mitme kuriteo eest lugeda R.S-ile mõistetud kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks vangistus 3 kuud. 4. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistus 1/3 võrra mõista R.S-ile lõplikuks karistuseks vangistus 2 (kaks) kuud. 5.
lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks R.S-i poolt eelvangistuses viibitud aeg 09.08.2009.a so 1 päev ja 14.10.2009.a so 1 päev, kokku eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, seega ärakandmata karistuseks on vangistus 1 kuu ja 28 päeva. 6.
lg 2 järgi mõistes liitkaristust mitme kohtuotsuse järgi liita R.S-ile mõistetud karistusele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 06.11.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 aasta, 1 kuu ja 24 päeva vangistust, mõistes R.S-ile liitkaristuseks vangistuse 1 (üks) aasta, 3 (kolm) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistus 1/3 võrra mõista P.T-le lõplikuks karistuseks vangistus 2 (kaks) kuud. 12.
lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks P.T poolt eelvangistuses viibitud aeg 09.08.2009.a so 1 päev, seega ärakandmata karistuseks, mille kandmisest P.T tingimisi vabastatakse, on vangistus 1 kuu ja 29 päeva. 13. Juhindudes
lg 1 sätetest mitte pöörata P.T-le mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui ta ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle
14. Vastavalt
lg 1 kohustada P.T järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: • elama aadressil Xxx; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; RESOLUTSIOON 2 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks.
263 p.1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. R.S on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema viibides 09.08.2008.a. kella 01.00 ajal avalikus kohas- Tallinnas, Ehitajate tee 109 asuvas „Kaktus” baaris alkoholijoobe seisundis rikkus isikute grupis koos P.T-ga teiste inimeste rahu, väljendas lugupidamatust teiste isikute suhtes ja pahatahtlikult tülitses nendega, samuti kasutas vägivalda, aga nimelt: R.S karjus, ropendas ja tõukas baari administraatorit- EK`t. Asjasse mittepuutuv baari külastaja üritas R.S baarist välja tõsta, kuid tulemuseta. R.S rabeles haarangust lahti ja lõi EK`t kaks korda rusikaga paremalt ja vasakult poolt pähe, millega tekitas kannatanule valu. Rüseluse käigus tuli nende juurde P.T ning lõi mitu korda EK`t rusikaga pähe ja tiris juustest, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Kaklusesse sekkusid baari külastajad ning tirisid P.T eemale. Vaatamata sellele üritas P.T lahti rabeleda ning R.S üritas kakelda baari klientidega. Kannatanu EK`le on tekitatud füüsilist valu. Seega pani R.S toime rahu ja avaliku korra raske rikkumise isikute grupis ja vägivallaga ehk
263 p.1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse R.S selles, et tema isikuna, keda on karistatud 06.11.2008.a. Harju Maakohtu poolt
ning lisakaristuseks mõistetud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1.a. (kohtuotsus jõustus 14.11.2008.a.), juhtis lisakaristuse kehtimisajal - 14.10.2009.a. kella 10.20 ajal Tallinnas, Juurdeveo 8 juures liikudes Kauba tn suunas mootorsõidukit BMW xxx, millega hoidis tahtlikult kõrvale temale jõustunud kohtuotsuse mõistetud karistuse täitmisest. Seega pani R.S toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise ehk
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistatav R.S selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, end temale inkrimineeritud kuritegudes tunnistab täielikult süüdi ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist süüdistatav R.S ei taotlenud, jäi enda poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kahetseb juhtunut, süüdi on alkohol. Süüdistatav P.T selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, end temale inkrimineeritud kuriteos tunnistab süüdi osaliselt ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav P.T taotles enda ülekuulamist, kinnitab, et rüseluse käigus võis ta kannatanut lüüa, aga mitte tahtlikult. Konflikt oli, aga ta püüdis kaitsta oma tuttavat. Vahejuhtumis ta osales, aga sellisel määral vägivalda ei kasutanud nagu on märgitud süüdistuses. Ta kahetseb ja palub kergemat karistust. Vastuseks prokuröri abi N. Kutepova poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele selgitas P.T , et baari sattusid nad koos Aleksandriga ja juba enne olid nad veidi võtnud st. külas olid nad joonud 2 pudelit konjakit kaheksa inimese peale. Nad läksid baari sisse, baari ees tänaval nad ei joonud. Aleksandril tekkis ühe meesterahvaga sõnelus ja sellest sai alguse rüselus. Ta mäletab, et tuli 4 administraator ja hakkas teda – P.T solvama, kuigi ta teisi ei seganud. Administraator palus lahkuda aga ta ei lahkunud. Kui rüselus algas, siis tema oli baarist väljas. Kui ta nägi, et algas rüselus ja Aleksander lõi meest, siis püüdis süüdistatav neid lahutada, kui sinna juurde tuli administraator, siis haaras süüdistatav administraatoril juustest ning kõik lõppes sellega, et nad viidi politseisse. Kaitsja Leelo Viil’ile kinnitas süüdistatav P.T kohtuistungil et tema administraatorit ei löönud, vaid tiris ainult juustest, kuid võis-olla, et ta tõukas viimast rüseluse käigus, seda ta tunnistab. Tõukamise eesmärk oli, et viimane Alekandrist eemale läheks, et lõpetada konflikt R.S-i ja kannatanu vahel. Tema eesmärgiks polnud kedagi lüüa, sest ta teadis, et võidakse politsei kutsuda. Prokuröri abi N. Kutepovale kinnitas süüdistatav P.T, et rüseluse käigus võis ta administraatorit lükata, kuid ta mäletab, et haaras viimasel juustest, kuid ta ei löönud teda. Kannatanu EKselgitas kohtuistungil, et süüdistatavad olid talle enne juhtumit võõrad, märkides, et pärast augusti 2008.a. sündmust kuulati ta üle ja ta jääb nende ütluste juurde, et tütarlaps hakkas teda hiljem peksma, viimane lõi talle näkku ja tiris juustest, ta alguses isegi ei teadnudki, et nad koos on. Kannatanu EKmärkis, et P.T lõi teda kahel korral kindlasti, viimane oli agressiivsem kui meesterahvas. Politseid läks ta siis kutsuma, kui kaklus oli läbi. Samuti kinnitas kannatanu kohtus, et tema jääb selle kahjusumma – 199.00.- krooni juurde see on taksoraha ja ravi eest. Kohus kontrollis järgmisi kriminaalasjas avaldatud, ettekantud dokumentaalseid tõendeid: R.S ja P.T-le süüks arvatud -,
kella 01.00 ajal Tallinnas, Ehitajate tee 109 asuvas baaris Kaktus toimunud kakluse episoodis: • EKpoolt eeluurimisel 09.08.2009.a kannatanuna antud ütlusi sh kannatanu ütluste eesti keelset tõlget selle kohta, et tema töötab baaris Kaktus, mis asub aadressil Ehitajate tee 109, Tallinn administraatorina. 09.08.2009.a. kella 00.00 paiku märkas ta läbi klaasukse kolme meest ja naist, kes jõid. Kella 01.00 paiku üks mees sellest kambast tuli nende baari, kuhu teised sellest kambast läksid, seda ta ei näinud. Tema – EKlasi selle mehe sisse, kuna viimane oli rahulik ja sõbralik, kuigi väga purjus. Viimane ütles, et ta ei taha minna diskole, vaid, et tahab viia ära oma sõbrannat, kes on leiti juures. Kolme minuti pärast tuli tema – EKjuurde baaridaam OTja ütles talle, et tal tekkis probleem kahe kliendiga. O rääkis, et baarileti juures seisnud tüdruk tellis kaks õlut, kuid keeldus õlle eest maksmast. Siis see mees, kelle ta sisse lasi nõudis esimesena järjekorras seisnud mehel õlle eest maksmist. Tema – EKläks mehe juurde ja palus viimasel baarist lahkuda ja mitte segada, mees nõustus ja tuli rahulikult tema järel, kuid välisuksest kahe meetri kaugusel, hakkas viimane uuest õlut nõudma, et baaridaam ise maksaks õlu kinni. Tema – EKütles viimasele, et õlle eest tuleb maksta, siis hakkas mees ropendama ja teda tõukama oma kehaga baarileti juurde, viimane karjus, et ilma õlleta ei lähe ta kuhugi. Kus oli viimase tüdruk, seda ta ei näinud. Mees muutus aina agressiivsemaks. Siis üks baariklient haaras viimasest kätega ja hakkas viimast välisukse poole tagasi tõukama, kuid mehel õnnestus haarangust lahti rabeleda ja lõi teda – EKd kahel korral rusikaga vasakult ja paremalt poolt pähe, millega tekitas talle valu. Klient haaras uuesti mehest kinni, ootamatult ilmus välja ka selle mehe tüdruk, kes oli koos viimasega ühes kambas ja, kes baarileti juures õlle eest ei maksnud. Tüdruk hakkas teda korratult peksma rusikatega pähe ja juustest tirima. Seejärel tulid peaaegu kõik baarikliendid nii seest kui väljast tema – EKle appi ja tirisid tüdruku eemale. Mees kakles kõikidega järjest 5 ja püüdis pääseda baarileti juurde. Viimane karjus, et lööb kõik maha, viimase tüdruk püüdis lahti rabeleda selleks, et talle – EKle kallale tungida. Tema – EKkutsus välja politsei ja turvafirma, kliendid aitasid rikkujad kinni pidada. Tüdruk kakles ka turvafirma Alfa Star turvatöötajaga. №ormees rahunes juba maha ja politsei viis mõlemad politseiosakonda; (kd I tl 2-6) • EKpoolt eeluurimisel 11.08.2009.a kannatanuna antud ütlusi sh kannatanu ütluste eesti keelset tõlget selle kohta, et ta täpsustab, et mees lõi teda kahel korral pähe – vasakult poolt vastu laupa ja paremal poolt kukla lähedale. Kõik toimus ootamatult ning talle jäi meelde ainult need kaks lööki. Kõik toimus baari ukse juures. Kliendid tänavalt ja baarist haarasid mehest ja tüdrukust kinni ja hoidsid neid kinni. Võib-olla mees lõi teda siis uuesti, kui ta ei mäleta seda nii täpselt. Tüdruk peksis teda kahe rusikas käega vastu pead, pärast talle öeldi, et viimane tiris ka juustest, tema seda ei mäleta, madinas ta seda ei märganud. Tüdruk oma tegevusega tekitas füüsilist valu, kuid viimane ei olnud nii tugev, kui mehe löökidest tekkinu. Mehe löögist on tal vasaku silma all sinikas ning alguses lauba poolt paremalt poolt kulmu kohale tekkis turse, pärast sinikas. Traumapunktis fikseeriti tal ainult verevalumid silma ümber. Haiguslehte ta ei võtnud. Kõik see juhtus öösel kella ühe paiku ning pärast baari sulgemist st kella viie paiku oli ta sunnitud sõitma taksoga traumapunkti. Tema kulutas takso peale 124 krooni ja samuti ostis ta järvekäsnageeli väärtusega 75.- krooni, hagi esitab ta summas 199.- krooni. Baaris on neil ka videovalve, aga seal, kus kaklus toimus, sinna videokaamera ei näita. Kakluse ajal oli baaritöö häiritud, kliendid olid tõmmatud kaklusesse, paljud neist tulid talle appi ning hoidsid meest ja tüdrukut kinni turvatöötajate saabumiseni. Tema – EKläks helistama politseisse ja turvateenistusse, saali ta tagasi minna kartis, sellepärast ei oska ta öelda, kas mees ja tüdruk jõudsid kedagi klientidest lüüa või mitte. Tol ööl oli baaris palju rahvast, umbes 50 inimest. Pärast turvateenistuse saabumist läks ta tagasi saali ja nägi, et tüdruk polnud veel rahunenud, viimane püüdis kakelda turvameestega, tüdruk oli väga agressiivne. Samuti nägi ta, et turvatöötajad ajasid noormeest taga, viimane jooksis eest ära ja osutas vastupanu. Siis, kui mees ja tüdruk baaris ja tänaval karjusid, et löövad kõik maha, siis tema – EKei mõelnud ähvarduste elluviidavusest, kuna ta oli segaduses mehe löökidest ja ta ei mõelnud millestki. Pärast kahte lööki mehe poolt, tema – EKlõi samuti meest lahtise käega vastu pead, ta arvab, et kõrvapiirkonda. Samuti peksis teda – EKd sel ajal tüdruk kätega vastu pead. Peksmine kestis umbes 15-20 sekundit. Pärast tiriti nad temast eemale. Tema – EKkaklusele põhjust ei andnud. Ta rääkis mehega viisakalt ja ei oodanud, et viimane hakkab teda peksma; (kd I tl 8-12) • Kannatanu EK11.08.2009.a esitatud hagiavaldust, millisest nähtub, et tema soovib süüdlaste vastu esitada tsiviilhagi 199.- krooni hüvitamiseks s.o taksoveo arve ja ravimi – salvi ostmine; (kd I tl 13) • Põhja – Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna EKnimele 09.08.2009.a. väljastatud patsiendikaarti nr. 40689, millisest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval viibis kannatanu EKPõhja – Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonnas arstivastuvõtul, kus kannatanul tuvastati vasaku silmaümbruse piirkonnas verevalum, põrutusest; (kd I tl 7) • Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna konstaabel B. Põder P.T suhtes 09.08.2009.a. koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli, millisest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval s.o. 09.08.2009.a. kell 02.05 tuvastati P.T indikaatorvahendit AlcoQuant nr 6020 kasutades viimase alkoholijoobeks 1,01 mg/l; (kd I tl 21) 6 • Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna konstaabel B. Põder R.S suhtes 09.08.2009.a. koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli, millisest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval s.o. 09.08.2009.a. kell 02.15 ei olnud isik võimeline puhuma alkomeetrisse AlcoQuant nr 6020, menetleja on kinnitanud, et isik oli alkoholijoobes; (kd I tl 37) • Aleksei K ´i poolt eeluurimisel 13.08.2009.a tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et ööl vastu 09.08.2009.a. töötas tema koos Aleksandr G iga ühes patrullekipaažis. Kuskil kella ühe paku said nad väljakutse Tallinnas, Ehitaja tee 109 asuvasse baari Kaktus. Jõudes kohale sisenesid nad baari ja leidsid üles administraatori, kelle perekonnanime ta ei mäleta. Koos administraatoriga väljusid nad õue, kus viimane osutas mehe ja tüdruku peale, kes olid agressiivsed. Administraator seletas, et mees ja tüdruk tungisid talle kallale. Tema – Aleksei K ei pööranud tähelepanu administraatoril olnud kehavigastuste peale, kuid viimane palus meest ja tüdrukut kinni pidada. Tänaval oli palju inimesi, keegi nendest hoidis meest kinni, mees oli niivõrd agressiivne, ei kuulanud kedagi, pidevalt rabeles lahti. Tüdruk üritas tänaval tema – Aleksei K ’i juuresolekul administraatorit lüüa, ta astus vahele ja tüdruk lõi teda – Aleksei K ’it vastu nägu, löök ei tulnud välja. Tema – Aleksi K taganes, tüdruk riivas ta nägu küüntega, kuid viimane ei ole talle füüsilist valu tekitanud. Ta kasutas tüdruku suhtes gaasi, kuna viimane oli väga agressiivne ja ei tahtnud rahuneda. Gaas sattus tüdrukule näkku ja peale seda viimane istus ning rahunes maha. Seejärel jõudis kohale ka nende firma teine ekipaaž, viimased jäid istuva tüdruku kõrvale. Tema paarimees Aleksandr G läks meeskodanikule järele, ta nägi, et viimased ajasid omavahel juttu. Tema – Aleksei K palus meesterahval baari juurde minna, viimane oli agressiivne ja sõimles ning ründas teda, viimane püüdis teda rusikatega lüüa, kuid ei suutnud. Tema – Aleksei K tõukas mehe endast eemale, G ja veel keegi ta kolleegidest haarasid agressiivsest mehest kinni, lõid viimase jalust maha. Sel ajal nägi tema – Aleksei K politseid. Kui mees pikali oli, siis viimane sõimles ja ropendas. Politsei pani mehe käed raudu ja viis viimase autosse, tüdruk pandi samuti politseiautosse istuma. Kohal käis kolm nende ja kaks politseiekipaaži; (kd I tl 58-60) • Aleksandr G ´i poolt eeluurimisel 14.08.2009.a tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et ööl vastu 09.08.2009.a. töötas tema koos Aleksei K iga ühes patrullekipaažis. Kuskil kella ühe paku said nad oma turvafirma dispetšerilt väljakutse Tallinnas, Ehitaja tee 109 asuvasse baari Kaktus. Väljakutse tuli paanikanupust. Jõudes kohale nägid nad baari ees palju rahvast ning seal seis naisadministraator. Viimane ütles, et mees ja tüdruk lõid teda ning, et kallaletungijad väljusid õue ja viimane palus pidada kallaletungijad kinni enne politsei saabumist. Administraator ütles ka seda, et kutsus politsei välja. Nad kõik väljusid õue ning seal administraator osutas tüdruku ja noormehe peale. Koos nendega oli kaks meest, viimaste sõbrad. №ormees, kelle peale kannatanu osutas oli väga agressiivne, viimane karjus, vehkis kätega. Ka tüdruk karjus õues ja püüdis administraatorit lüüa. Tema – Aleksandr G paarimees rääkis tüdrukuga, viimaste vahel toimus intsident, kuid tema ei näinud, kas tüdruk lõi K ’it või mitte. №ormees koos oma sõbraga suundusid maja taha, tema – Aleksandr G läks viimastele järgi ja nad liikusid kiiresti. Agressiivne noormees kükitas perioodiliselt äärekivi peale, teine mees tõstis viimase käe alt üles ja viis minema. Tema jõudis nendele järele 150 m kaugusel baarist. Teine mees tuli tema juurde ja hakkas keelitama, et lasta neid lahti. Tema – Aleksandr G rääkis, et nad ei lähe kuskile, et pole mõte teda paluda. Seejärel tuli tema baarimees Aleksei K ja viimase järel tuli nende ekipaaži turvamees Juri Ruban. Millegi pärast agressiivne noormees jooksis Aleksei K ’i juurde ja tõstis käe löögiks. K , kes oli pikk ja tugev tõukas kallaletungija kätt eemale. Turvamees Juri Ruban haaras kallaletungija käest kinni ja kahekesi paiskasid nad viimase maha. Tema – Aleksandr G 7 sirutas kätt, et võtta välja käerauad, kuid K ütles, et politsei on juba kohal. Nende juurde jooksid politseitöötajad ning panid kinnipeetava käed raudu. Tema – Aleksandr G töökaaslased läksid baari juurde, kuid tema aitas politseitöötajatel hoida ja viia kinnipeetu politseiauto juurde. Kinnipeetu tõmbas jalgu enda alla, rabeles ja karjus, viimane pandi mikrobussi istuma. Tüdruk oli väga purjus, agressiivne noormees oli ilmselt mitte ainult purjus, arvatavasti oli viimane veel millegi mõju all, kuna käitus ebaadekvaatselt; (kd I tl 6264) • OTpoolt eeluurimisel 18.08.2009.a. tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et ööl vastu 09.08.2009.a., kella ta ei mäleta oli ta tööl Tallinnas, Ehitajate tee 109 asuvas baaris Kaktus. Ta töötas baarileti taga. Tuli üks neiu, kes tellis kaks klaasi õlut, viimase selja taga seisis noormees. Tema – OTei oska öelda, kas viimased olid purjus või mitte, kuid tüdruk oli mingi mõju all, närviline ja ärritatud. Tema – OTvalas täis kaks klaasi ja pani need viimase ette ja ütles hinna. №ormees hakkas klaase võtma. Tüdruk jäi kohmitsema ja ütles, et noormees maksab kinni, noormees pani käe taskusse, kuid midagi ei otsinud, arvatavasti viimane teadis, et tal raha ei ole. Siis hakkas nooremees kõrval järjekorras seisnud inimestelt küsima, kes saaks õlle eest maksta, kõik jäid vait. №oremees hakkas uuesti õllesid letilt võtma, siis ütles tema – OTviimasele, et alguses peab maksma. Tema – OTvõttis klaasid tagasi ja pani need baarileti alla. Mees ütles: „Sina lita ise maksad minu õlu eest“ ja tema vastas viimasele: „Kes sa selline oled, et mina pean sinu õlle eest maksma“. Mees tõstis käe ja tahtis talle vastu nägu lüüa, tema taganes veidi ja viimane ei tabanud tema nägu. Tema – OTläks kohe administraatori EKjuurde, kes seisis baaris välisukse vastas ning ütles viimasele, et kliendid ei taha maksta õlle eest ja vehivad kätega. Elena läks baarileti juurde ja hakkas noormeest ja neiut paluma, et viimased tuleksid eemale, et mitte järjekorda segada. Viimased läksid eemale ja hakkasid Elenaga rääkima, tema – OTtegi tööd. Talle tundis, et viimased rääkisid umbes 10-15 minutit, äkki jäi muusika vait. Kõik järjekorras seisnud inimesed hakkasid vaatama, inimesed läksid laiali ja ta nägi, et tüdruk haaras Elenat juustest kinni ja sikutas edasi – tagasi. Kohe vajutas tema – OTpaanikanuppu. Ta nägi, et arvatavasti kliendid viisid noormeest baarist välja. Kõik väljusid õue. Elena jooksis kööki politseisse helistama. Tema – OTtöötas edasi. Saabusid turvatöötajad ja ta kutsus Elena köögist. Kõik väljusid uuesti õue, mis seal toimus, seda tema ei näinud. Antud juhtum häiris baari tööd: DJ lülitas muusika välja, kliendid olid sunnitud kaklusesse sekkuma ja õue väljuma. Kehavigastusi tema – Olga Tšekanovale ei tekitatud; (kd I tl 66-68) • P.T poolt eeluurimisel 09.08.2009.a kahtlustatavana antud ütlusi sh. ütluste eesti keelset tõlget selle kohta, et tema tunnistab end süüdi selles, milles teda kahtlustatakse, selgitades, et täna öösel tema ja ta elukaaslane – R.S sõitsid baari Kaktus. Nad mõlemad olid ebakained, nad olid ära joonud 1 pudeli brändit Aramis. Alguses seisid nad baari ees, seejärel läks tema – P.T baari, et minna WC-sse. Samal ajal Aleksandr läks samuti baari, viimane läks baarileti juurde, kuna tahtis osta õlut. Kui tema – P.T tuli WC-st välja, siis ta nägi, et Aleksandr tülitses baaridaamiga ja ta läks samuti baarileti juurde. Kuna ta ei tahtnud mingit konflikti, siis püüdis ta leevendada situatsiooni ja ta püüdis Aleksandr’it baarist välja viia. Ta rääkis Aleksandr’ile, et viimane lõpetaks tüdruku – baaridaami sõimamise. Pärast seda läks tüdruk kuskile ja tuli triibulises pluusis naisterahvas, arvatavasti antud baari direktor. See naine solvas Aleksandrit. Tema – P.T ei näinud, kas Aleksandr lõi viimast või mitte, ta hakkas Aleksandri peale kätega vehkima, et too nõustuks baarist lahkuma, ta tahtis viimast vägisi baarist välja viia. Baaris oli palju rahvast. Tema – P.T ei näinud, et keegi oleks Aleksandrit kinni hoidnud. Ta mäletab, kuidas ta tõukas Aleksandrit välja ja seejuures lõhkus ta kätega ja lõi seda naist, kuid see ei olnud spetsiaalselt vaid kogemata. Tema – P.T ei tahtnud 8 naist peksta, ta ei mäleta, kas haaras viimasel juustest või mitte, seejärel väljus ta baarist. Ta mäletab, et rääkis turvamehele jämedusi, ta tunnistab, et käitus agressiivselt. Pärast seda saabus politsei ja ta toimetati politseiosakonda. Ta kahetseb, et käitus niimoodi ja saab aru, et tal ei olnud õigust. Alkoholijoobe tõttu tal mõned toimunud sündmuste hetki mäletab ta ebaselgelt; (kd I tl 26-30) • R.S-i poolt eeluurimisel 09.08.2009.a. kahtlustatavana antud ütlusi selle kohta, et tema on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse ja ta tunnistab end süüdi täielikult, selgitades, et ta oli väga purjus ja alkoholijoobe tõttu ta üldse ei mäleta, mis juhtus. Ta mäletab, et 08.08.2009.a. õhtul ta koos elukaaslase P.T-ga oli külas Mustamäel. Seal tarvitasid nad palju alkoholi ja nad olid väga purjus. Seejärel arvatavasti öösel 09.08.2009.a. tema ja Veorika sõitsid taksoga Kaktuse baari, mis asub Õismäel ja edasi ta ei mäleta enam mitte midagi. Ta ei mäleta, milleks ta sinna baari läks ja, kas tal oli kellegagi konflikt või mitte. Ta ei mäleta, kas ta on kedagi löönud või mitte, samuti ta ei mäleta, kas Veorika lõi kedagi või mitte. Kuidas, ja mille pärast ta politseisse sattus, seda ta ei mäleta, kuid kuna ta on politseis ja tema peale on kirjutatud avaldus, siis tähendab on ta toime pannud selle, milles teda kahtlustatakse. Kui ta tõepoolest on naist löönud, siis ta väga kahetseb toimunut, kuid tal pole kommet naisi peksta ja, kui on võimalik, siis ta väga tahab paluda vabandust naise ees, keda ta on löönud; (kd I tl 50-52) R.S-ile süüks arvatud,
14.10.2009.a. toime pandud kuriteo episoodis: • Mart Veli poolt eeluurimisel 14.10.2009.a tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et tema olles tööl 14.10.2009.a. koos konstaabel A. Lensmentiga märkas Seebi 4 maja juures punast värvi BMW reg nr xxxsõidukit, mida juhtis R.S. Tema sõitis antud sõidukile järgi ja peatas ta kella 10.20 paiku Juurdeveo 8 juures. Antud sõidukit juhtis R.S, kes esitas isikuttõendavaks dokumendiks passi. Isikul ei olnud esitada kontrollimise hetkel juhiluba. Isikul kontrolliti osakonnas alkoholijoovet, joovet ei olnud; (kd I tl 80) • R.S-i poolt eeluurimisel 14.10.2009.a kahtlustatavana antud ütlusi selle kohta, et temale on kahtlustuse sisu arusaadav ja ta tunnistab oma süüd selles, et juhtis sõiduautot BMW reg nr xxx, teades, et tal puudub sõiduki juhtimise õigus, mis oli kohtuotsusega ära võetud. Ta tunnistab oma süüd täielikult ja kahetseb puhtsüdamlikult toimepandud tegu; (kd I tl 85-87) • Harju Maakohtu 06.11.2008.a. kohtuotsuse väljatrükki, millisest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval, kriminaalasjas nr. 1-08-7794 on R.S süüdi tunnistatud
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises (11.05.2008.a episoodis) ja karistuseks on mõistetud 6 kuud vangistust, ühes lisakaristusega - mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks (kd I tl 92-95) • R.S suhtes väljastatud karistusregistri õiendti, millisest nähtub, et isikut on varasemalt korduvalt karistatud erinevate väärtegude sh liiklusalaste väärtegude ja kuritegude sh. avaliku korra raskes rikkumises ja kehalises väärkohtlemises toimepanemise eest; (kd I tl. 96-106) Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistatavate R.S-i ja P.T poolt kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ja nimelt: 9 R.S ja P.T-le süüks arvatud -,
kella 01.00 ajal Tallinnas, Ehitajate tee 109 asuvas baaris Kaktus toimunud kakluse episoodis: EKeeluurimisel 09.08.2009.a ja 11.08.2009.a kannatanuna antud ütlustega, kannatanu EK11.08.2009.a. esitatud hagiavaldusega, Põhja – Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna EKnimele 09.08.2009.a. väljastatud patsiendikaardiga nr. 40689, P.T ja R.S suhtes 09.08.2009.a. koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollidega, tunnistajate O Tšekanova, Aleksei K ´i ja Aleksandr G ´i poolt eeluurimisel antud ütlustega, R.S eeluurimisel 09.08.2009.a. kahtlustatavana antud ütlustega on nii R.S-i kui ka P.T süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud ja nende tegevus on
Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et süüdistatavad P.T ja R.S olles mõlemad alkoholijoobes viibisid 09.08.2009.a kella 01.00 ajal Tallinnas, Ehitajate tee 109 asuvas baaris „Kaktus“, kus R.S tekkis baari töötajate O T ja EKga sõnavahetus, pärast mida kasutasid mõlemad süüdistatavad kannatanu EKsuhtes füüsilist vägivalda. See fakt on tõendatud eelkõige EKeeluurimisel kannatanuna antud ütlustega selle kohta, et baaris viibinud meesterahvas ja naisterahvas laskusid konflikti O T ga ja kui kannatanu läks olukorda lahendama, siis kasutati tema suhtes füüsilist vägivalda, mis seisnes selles, et meesterahvas lõi talle kahel korral paremalt ja vasakult poolt rusikaga pähe ning tütarlaps hakkas juustest rebima ja korratult rusikatega pähe lööma. Kannatanu selgitas, et ka naisterahva löögid põhjustasid talle füüsilist valu, kuid see ei olnud nii tugev, kui mehe löökidest tekkinud valu. Neid kannatanu poolt antud ütlusi kinnitavad ka tunnistaja OTeeluurimisel antud ütlused selle kohta, et 09.08.2009.a kui tema Tallinnas, Ehitajate tee 109 asuvas baaris Kaktus tööl oli, tekkis tal konflikt kahe inimesega – tüdruku ja noormehega, kes ei tahtnud tellitud õlle eest maksta, tekkinud konfliktist teavitas tunnistaja administraatorit EKd, kes tuli probleemi lahendama. Tunnistaja nägi, kuidas tüdruk haaras kannatanul juustest kinni ja sikutas edasi – tagasi. Kannatanu ja tunnistaja OTütlustega on tõendatud ka see, et antud intsident segas baaris viibivate klientide rahu, kuna süüdistatavad räuskasid ja karjusid, DJ lülitas muusika välja, kliendid olid sunnitud kaklusesse sekkuma ja õue väljuma. Riigikohus oma 21. mai 2007.a lahendis nr 3-1-1-7-07 punktis 7. 1. on märkinud, et avaliku korra rikkumine
§-de 262 ja 263 mõttes eeldab obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või rikutud avalikku korda muul viisil. Seejuures loetakse avalikuks kohaks selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavade, heade kommete, normide või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Kõike eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et P.T ja Vladimir R.S olles 09.08.2009.a kella 01.00 ajal alkoholijoobes ja viibides samal ajal avalikus kohas s.o Tallinnas Ehitajate tee 109 asuvas baaris Kaktus ning koos käitudes selliselt, et baaritöötajad olid sunnitud paluma viimastel baarist lahkuda st. häiritud oli baaritöötajate igapäevane töö ning samal ajahetkel baaris viibinud kliendid olid sunnitud sekkuma lahendamaks tekkinud konflikti, panid toime nende avaliku korra raske rikkumise isikute grupis ja vägivallaga. Süüdistatavale R.S-ile on esitatud süüdistus ka
järgi, nimetatud kuriteo toimepanemine R.S-i poolt on tõendatud kriminaalasjas kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega ja nimelt: Mart Veli poolt eeluurimisel 14.10.2009.a tunnistajana antud ütlustega, R.S-i poolt eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlustega, Harju Maakohtu 10 06.11.2008.a. kohtuotsuse väljatrükkiga ja R.S suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga. Kohtueelsel uurimisel on tuvastamist leidnud, et R.S juhtis 14.10.2009.a.kella 10.20 paiku mootorsõidukit BMW reg. xxxs.o ajal, mil viimasel puudus mootorsõiduki juhtimise õigus tulenevalt Harju Maakohtu 06.11.2008.a. kohtuotsusest, milline jõustus 14.11.2008.a. Nii R.S kui ka P.T on varem kriminaalkorras karistatud isikud ja seda isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest, milline on mõlema isiku puhul kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus süüdistatavate süüd, nende isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, kergendavaks asjaoluks loeb kohus R.S-i puhul süüdistatava poolset kahetsemist, P.T tegevuses karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevaks hetkeks on tõendamist leidnud, et R.S on toime pannud tahtlikult teise astme kuritegusid, toimepandud 1 kuriteo episood, milline on kvalifitseeritud ja isikule süüks arvatud
määratud katseaja kestel. Isiku süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti on tuvastamist leidnud, et P.T on toime pannud tahtlikult teise astme kuriteo. Kohtumenetluse kestel on nii süüdistav R.S kui ka viimase kaitsja Leelo Viil asunud seisukohale, et vaatamata sellele, et süüdistatav R.S on jätkanud kuritegude toimepanemist talle määratud katseaja kestel, võiks kohus kaaluda siiski tema suhtes süüdi mõistmise korral karistusena tingimisi vangistuse kohaldamist, ÜKT määramist. Kaitsja L. Viil ja süüdistatav R.S on kohtuistungil juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et viimane on asunud eelnevat talle määratud ÜKT täitma ja olemas on ka põhitöökoht. Riigikohus oma otsuses nr 3-1-1-84-03 on märkinud, et üldkasulik töö on vangistuse alternatiiviks ja tähendab sisuliselt isiku vabaduse ulatuslikku piiramist. Üldkasulik töö paigutub oma võrdlevalt raskuselt sanktsioonisüsteemis vangistuse ja tingimisi käitumiskontrolliga vangistusest vabastamise vahele. Seega on vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. R.S-i puhul on sellist karistust viimase võimalusena juba kasutatud, see ei ole andnud tema puhul soovitud tulemust, isik jätkab kuritegude toimepanemist katseaja kestel ja üldkasuliku töö sooritamise ajal, kohus ei pea ka võimalikuks isiku karistamist rahalise karistusega, kuna see ei ole karistuse eesmärkide saavutamisel kohtu arvates R.S-i mõjutamisel piisavaks meetmeks. Seega leiab kohus, et R.S tuleb karistada reaalse tähtajalise vangistusega. Kohus leiab, et kuigi P.T on varem kohtulikult karistatud isik ja kandnud pikka reaalset vanglakaristust, ei ole tema ühiskonnast isoleerimine käesolevas kriminaalasjas arutusel oleva kuriteo eest põhjendatud ja otstarbekas ning temale mõistetud vangistuse võib jätta tingimisi kohaldamata
Oma kuritegeliku käitumisega tekitasid R.S ja P.T kannatanu EK’le otsest materiaalset kahju 199.- krooni ulatuses (s.o kannatanu ravikulud ja sõidukulu arsti juurde) nimetatud summa ulatuses on kannatanu esitanud ka tsiviilhagi ja taotlenud selle väljamõistmist süüdlastelt. Süüdistatavad R.S ja P.T kohtuliku menetluse käigus esitatud tsiviilhagile vastu ei vaielnud. 11 Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et kannatanu EKesitatud tsiviilhagi 199,00.- krooni ulatuses on asjakohane, põhjendatud ja kuulub R.S-ilt ja P.T-lt välja mõistmisele, samuti kuuluvad välja mõistmisele süüdistatavatelt menetluskulud. Kohtunik Katre Poljakova: /allkiri/ 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.