lg 2 p 2; § 385¹ järgi ja N.T süüdistuses
lg 1; § 385¹ järgi käskmenetluses Süüdistatav N.T N.T; isikukood: 47706224235; xxxxx Kaitsja Veljo Viilol Süüdistatav N.T N.T; isikukood: xxx; xxxxx Kaitsja Ants Nõmmik RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas: Süüdi tunnistada N.T
lg 2 p 2 järgi ja mõista talle rahaline karistus 120 päevamäära (arvestusega 1 päevamäär 8,42 eurot), s.o. 1010 (üks tuhat kümme) eurot ja 40 eurosenti. Süüdi tunnistada N.T
¹ järgi ja mõista talle rahaline karistus 50 päevamäära (arvestusega 1 päevamäär 8,42 eurot), s.o. 421 (nelisada kakskümmend üks) eurot.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõista rahaline karistus 120 (ükssada kakskümmend) päevamäära s.o. 1010 (üks tuhat kümme) eurot ja 40 eurosenti.
lg 1 alusel kohaldada lisakaristusena N.T suhtes 2 (kaheks) aastaks 1 ettevõtluskeeldu. Tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista N.T-lt riigituludesse: - sundraha 417,03 €; - tasu riigi õigusabi eest 115,04 €; - kaitsjale toimikust koopia tegemise tasu 13,55 €. Süüdi tunnistada N.T
lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 313 päevamäära (arvestusega 1 päevamäär 3,20 eurot), s.o. 1001 (üks tuhat üks) eurot ja 60 eurosenti. Süüdi tunnistada N.T
¹ järgi ja mõista talle rahaline karistus 50 päevamäära (arvestusega 1 päevamäär 3,20 eurot), s.o. 160 (ükssada kuuskümmend) eurot.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõista rahaline karistus 313 (kolmsada kolmteist) päevamäära s.o. 1001 (üks tuhat üks) eurot ja 60 eurosenti.
MS § 175, § 179 alusel välja mõista N.T-lt riigituludesse: - sundraha 417,03 €; - kaitsjale toimikust koopia tegemise tasu 0,45 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so valduses oleva võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise suures ulatuses. Samuti N.T olles alates 13.06.2006 osaühingu X (registrikood x) juhatuse liige, kes vastavalt ÄS § 187 ning osaühingu põhikirja punktile 6.1 oli kohustatud juhtima osaühingu tegevust ning vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 täitma oma kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalne ning kes olles teadlik OÜ X majanduslikust seisust ja sellest, et osaühing oli muutunud hiljemalt 01.12.2009 püsivalt maksejõuetuks, jättis kohtule esitamata osaühingu pankrotiavalduse. Vastavalt ÄS § 180 lg 5 1 peab juhatus osaühingu maksejõuetuse korral, kui maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule pankrotiavalduse. Pankrotiseaduse § 1 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt võlausaldaja AS x 10.11.2009 korduvast maksenõudest, mis oli ka ühtlasi pankrotihoiatus OÜ-le X, tasuda laenulepingust x, mille tähtaeg saabus 30.10.2008, tekkinud võlgnevus 11 010 424,66 krooni 10 päeva jooksul. Kuivõrd võla tasumist ei toimunud ja võlgniku vara ei katnud tema kohustusi, mis nähtub sellest, et 2009.a novembris tellis võlausaldaja AS x ühishüpoteegiga koormatud kinnistute turuväärtuse kohta OÜ-lt X eksperthinnangu, millega hinnati kinnistute turuväärtuseks kokku 1 591 530 krooni, samas kui võlausaldaja nõue võlgniku vastu on kokku 11 821 062 krooni, mistõttu oli OÜ X maksejõuetus välja kujunenud hiljemalt 01.12.2009. 1 Seega pani N.T toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, so seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise. N.T-le on esitatud süüdistus selles, et tema olles alates 13.06.2006 osaühingu X (registrikood x) juhatuse liige ning kelle valduses ja käsutuses oli osaühingu raha, pööras ebaseaduslikult enda kasuks OÜ X vara 400 000 krooni väärtuses. 400 000 krooni on N.T OÜ X kontodelt saanud osadena, nii ülekannetega kui sularahas, enda valdusesse ajaperioodil alates 30.01.2007 kuni 15.01.2009 ning saadud summadest sõlmis Katrin 3 N.T 400 000 krooni osas 30.06.2009 OÜ X nimel laenulepingu nr x iseendaga, andes lepingu alusel iseendale laenu summas 400 000 krooni. Laenuleping oli lihtkirjalik ja ilma tagatisteta. Äriseadustiku (ÄS) § 159 lg 1 p 1 ja 4 kohaselt ei või osaühing anda laenu oma osanikele ega juhatuse liikmetele ning ÄS § 159 lg 4 kohaselt on nimetatud tehing tühine. Seega pani N.T toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so valduses oleva võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise. Samuti N.T olles alates 13.06.2006 osaühingu X (registrikood x) juhatuse liige, kes vastavalt ÄS § 187 ning osaühingu põhikirja punktile 6.1 oli kohustatud juhtima osaühingu tegevust ning vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 täitma oma kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalne ning kes olles teadlik OÜ X majanduslikust seisust ja sellest, et osaühing oli muutunud hiljemalt 01.12.2009 püsivalt maksejõuetuks, jättis kohtule esitamata osaühingu pankrotiavalduse. Vastavalt ÄS § 180 lg 5 1 peab juhatus osaühingu maksejõuetuse korral, kui maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule pankrotiavalduse. Pankrotiseaduse § 1 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt võlausaldaja AS x 10.11.2009 korduvast maksenõudest, mis oli ka ühtlasi pankrotihoiatus OÜ-le X, tasuda laenulepingust x, mille tähtaeg saabus 30.10.2008, tekkinud võlgnevus 11 010 424,66 krooni 10 päeva jooksul. Kuivõrd võla tasumist ei toimunud ja võlgniku vara ei katnud tema kohustusi, mis nähtub sellest, et 2009.a novembris tellis võlausaldaja AS x ühishüpoteegiga koormatud kinnistute turuväärtuse kohta OÜ-lt X eksperthinnangu, millega hinnati kinnistute turuväärtuseks kokku 1 591 530 krooni, samas kui võlausaldaja nõue võlgniku vastu on kokku 11 821 062 krooni, mistõttu oli OÜ X maksejõuetus välja kujunenud hiljemalt 01.12.2009. 1 Seega pani N.T toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, so seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. N.T ja N.T on ennast kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasjas on karistust kergendavaks asjaoluks N.T ja N.T puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. N.T ja N.T on mõlemad varem kriminaalkorras karistamata.
ja § 3851 järgi kvalifitseeritavate tegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud esmaselt rahaline karistus.
Kohus leiab, et süüdistatavate karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et neid on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel, et N.T ja N.T on kriminaalkorras 4 karistamata, samuti nende poolt toime pandud kuritegude iseloomu. Kohus leiab, et N.T-le ja N.T-le tuleb määrata rahaline karistus sanktsiooni keskmääras. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatav N.T 120-päevamäärase rahalise karistusega (päevamäär 8,42 eurot) s.o summas 1010,40 eurot. Vastavalt
§-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3,20 eurot. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistava päevasissetulek on x €. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks x eurot. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatav N.T 313-päevamäärase rahalise karistusega (päevamäär 3,20 eurot) s.o summas 1001,60 eurot. Vastavalt
§-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3,20 eurot. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistava päevasissetulek on x €. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks x eurot. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus KrMS § 175 ja § 179 alusel välja mõista N.T-lt riigituludesse sundraha 417,03 € ja tasu riigi õigusabi eest 115,04 € ja kaitsjale toimikust koopia tegemise tasu 13,55 € ning N.T-lt riigituludesse sundraha 417,03 € ja kaitsjale toimikust koopia tegemise tasu 0,45 €. Anu Tammeniit kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.