← Eesti

1-10-5803/56

Obsah (5)§ 120§ 199§ 274§ 275§ 349

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 2. september 2011. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-10-5803 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeve

§ 120järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada U.

§ 199

lg 2 p-de 5,9 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 10 (kümme kuud) vangistust. Süüdi tunnistada U.

§ 274lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada U.

§ 275järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada U.

§ 349järgi ja karistuseks mõista 1 (üks ) aasta vangistust. Kar

S § 64 lg 1 alusel mõista U.V-le liitkaristus kuritegude kogumi eest suurendades üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud vangistust. Tuginedes KarS § 68 lg-le 1 arvestada karistuse kandmise aja algust alates U.V kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates

  1. novembrist
  2. a. Tõkend- vahistamine- jätta U.V suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagid:
  3. Rahuldada OÜ Rademar (reg kood 10235879) tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel U.V-lt OÜ Rademar kasuks 217 (kakssada seitseteist) eurot 05 senti, milline summa kanda arveldusarvele nr 221001111162 Swedbank.
  4. Rahuldada K.M. (ik XXX ) tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel U.V-lt K.M. kasuks 201 (kakssada üks) eurot 32 senti.
  5. Rahuldada AS Ilves Extra (reg kood 10051398) tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel U.V-lt AS Ilves Extra kasuks 242 (kakssada nelikümmend kaks) eurot 54 senti.
  6. Rahuldada Maxima Eesti OÜ (reg kood 10765896) tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel U.V-lt Maxima Eesti OÜ kasuks 131 (ükssada kolmkümmend üks) eurot 98 senti.
  7. Rahuldada Selver AS (reg kood 10379733) tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel U.V-lt Selver AS kasuks 6 (kuus) eurot 18 senti. Asitõendid: 1) Musta värvusega seljakott O´Neill pakendatud ja liidetud kriminaalasja materjalide juurde hävitada; 2) CD plaat videosalvestistega 13.10.2009 kella 10.05-10.20 vahel Tartus L.Puusepa 8 asuva TÜ kliinikumi haigla esimesel korrusel asuvast meeste wc-s toime pandud varguste kohta pakendatud ja liidetud kriminaalasja materjalide juurde – jätta kriminaalasjajuurde; 3) CD plaat videosalvestusega 16.10.2009 Tartus Kastani 42 asuvas AS Ilves Extra kaupluses toime pandud varguse kohta pakendatud ja liidetud kriminaalasja materjalide juurde – jätta kriminaalasja juurde; 4) CD plaat videosalvestusega 19.10.2009 Tartus Kastani 42 asuvas AS Ilves Extra kaupluses toime pandud varguse kohta pakendatud ja liidetud kriminaalasja materjalide juurde – jätta kriminaalasja juurde; 5) Asitõend ISC jope pakendatud ja liidetud kriminaalasja materjalide juurde - hävitada; 6) CD plaat videosalvestistega 03.11.2009 Tartus Riia 1 asuvas AS Tallinna Kaubamaja Tartu Kaubamaja Meestemaailmas toime pandud varguse kohta pakendatud ja liidetud kriminaalasja materjalide juurde - jätta kriminaalasja juurde; 7) Jalgratas Classic Superstar 1, 9 üle antud 06.11.2009 omanikule K.R. (tl 103-104) – 2 vabastada asitõendi staatusest; 8) Asitõendid lõiketangid „Toll” ja kuuskant võtmete komplekt „BikeTool BT-950” pakendatud ja liidetud kriminaalasja materjalide juurde (tl 105-107) - hävitada; 9) CD plaat videosalvestistega 07.11.2009 kella 16.10 ajal ja 08.11.2009 kella 12.40 ajal Tartus Vahi külas Piparmündi 1 asuvas kaupluses Maxima toime pandud varguse kohta pakendatud ja liidetud kriminaalasja materjalide juurde - jätta kriminaalasja juurde; 10) CD plaat videosalvestisega 12.11.2009 kella 15.40 ajal Tartus Kalda tee 43 asuva A-Selver ASi kaupluses Anne Selver toimunud varguste katse kohta pakendatud ja liidetud kriminaalasja materjalide juurde - jätta kriminaalasja juurde ; 11) Asitõendid ehitusnuga „ BACHO” koos noatupega, lõiketangid „HOBO”, läikelise pinnaga fooliumkott ja klaasipurustushaamer pakendatud ja liidetud kriminaalasja materjalide juurde (tl 131-135) – hävitada; 12) 3 Tartu vangla turvakaamera salvestust CD plaatidel, millised asuvad kriminaalasja juures jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele kuuluvad asitõendid hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks välja 939 (üheksasada kolmkümmend üheksa) eurot, sealhulgas käibemaks 156,60 eurot advokaat Valli Murde poolt U.V-le Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 välja mõista Jaanus U.V-lt menetluskuluna sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti. Ülejäänud menetluskulud jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Süüdimõistetul või tema vanemal tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr
  8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest teatab soovist esitada apellatsioonkaebus, siis kuulutatakse motiveeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu kantselei kaudu
  9. septembril
  10. a kell 16.
  11. SÜÜDISTUS JA KURITEO KVALIFIKATSIOON U.V süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on viimase aasta jooksul korduvalt toime pannud vargusi, - 05.10.2009 eeluurimise käigus täpselt tuvastamata ajal võttis asja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartus Turu 2 asuva Tasku Moe- ja vabaajakeskuse kauplusest Rademar seljakoti „O´neill” väärtusega 999 krooni. Vargusega tekitas U.V OÜ-le Rademar varalist kahju 3 kokku 999 krooni; - 13.10.2009 kella 10.05-10.20 vahel võttis asja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartus L. Puusepa 8 asuva SA Tartu Ülikooli Kliinikumi haigla esimesel korrusel asuvast meeste WC-st K.M. kuuluva sülearvutikoti (väärtusega 800 krooni) koos sülearvutikotis olevate esemetega mobiiltelefon Samsung E900 (väärtusega 950 krooni), juhiload K.M. nimele, TÜ raamatukogu kaart K.M. nimele, K.M. Swedbanki paroolikaart, raamat Meditsiiniline mikrobioloogia I osa (väärtusega 200 krooni), päevik, vihik ja rahakott (väärtusega 200 krooni), milles sularaha 1000 krooni. Kokku tekitas U.V K.M. varalist kahju kokku 3150 krooni; - 16.10.2009 kella 10.36 ajal võttis asja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartus Kastani 42 asuvast AS Ilves Extra kauplusest meestejope „Andi” väärtusega 3795 krooni, pannes jope endaga kaasas olnud seljakotti ning läbis kassaliini kauba eest tasumata. Vargusega tekitas U.V AS Ilves Extra kauplusele varalist kahju kokku 3795 krooni; - 19.10.2009 kella 14.45 ajal püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartus Kastani 42 asuvast AS Ilves Extra kauplusest meestejope „Andi” väärtusega 3795 krooni, pannes jope endaga kaasas olnud seljakotti ning läbis kassaliini kauba eest tasumata. Kuritegu jäi U.V-st mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni; - 30.10.2009 võttis asja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartus Turu 2 asuva Tasku Moe- ja vabaajakeskuse kauplusest Rademar tumesinised dressipüksid Tommy Hilfiger väärtusega 899 krooni, paksud hallid püksid O´neill väärtusega 999 krooni ja valge-halli tiibulise O´neill mütsi väärtusega 499 krooni. Vargusega tekitas U.V OÜ-le Rademar varalist kahju kokku 2397 krooni; - 03.11.2009 kella 15.28 ajal võttis asja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS Tallinna Kaubamaja Tartus Riia 1 asuvast Tartu Kaubamaja Meestemaailmast ära ühe paari heledaid teksapükse Diesel Industry maksumusega 2299 krooni ja ühe paari teksapükse Pepe Jeans London maksumusega 1599 krooni. Vargusega tekitas U.V AS Tallina Kaubamajale varalist kahju 3898 krooni; - 05.11.2009 kella 17.00-19.00 vahel võttis asja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartus Kaunase pst 26 asuva maja trepikojast ära K.R. kuuluva lukustatud jalgratta Classic Superstar 1,9 väärtusega 2500 krooni; - 07.11.2009 kella 16.10 ajal võttis asja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Maxima Eesti OÜ Tartus Piparmündi 1 asuvast kauplusest Maxima 5 pudelit viina Absolut Blackcurant kogumaksumusega 1300 krooni (ühe pudeli väärtus 260 krooni), 1 pudeli brändit Alita VS maksumusega 355 krooni, 1 pudeli brändit Otard VS maksumusega 245 krooni ja 1 pudeli likööri Jägermeister maksumusega 165 krooni, s.o alkohoolseid jooke kokku maksumusega 2065 krooni. Vargusega tekitas U.V Maxima Eesti OÜ-le varalist kahju kokku 2065 krooni; - 08.11.2009 kella 12.40 ajal püüdis asja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Maxima Eesti OÜ Tartus Piparmündi 1 asuvast kauplusest Maxima 1 pudeli viina Absolut Blackcurant maksumusega 260 krooni, 3 pudelit konjakit kogumaksumusega Alita VS kogumaksumusega 1065 krooni (ühe konjaki maksumus 355 krooni), 3 pudelit viskit Red Lable kogumaksumusega 543 krooni (ühe pudeli maksumus 181 krooni) ja 1 pudelit viskit Tullamore Dew maksumusega 299 krooni, s.o alkohoolseid jooke kokku maksumusega 2167 krooni, pannes võetud alkoholipudelid endale kaasas olnud seljakotti ning läbides kassaliini kauba eest tasumata. Kuritegu jäi U.V-st mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni; - 12.11.2009 kella 15.40 ajal püüdis asja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult aga vägivalda kasutamata, ära võtta A-Selver AS-i Tartus Kalda tee 43 asuvast kauplusest Anne Selver 0,156 kg kaaluvat saia „Täidisega pikuke” maksumusega 17.95 krooni, 0,560 kg kaaluvat saia „Minipitsa” maksumusega 60.50 krooni ja 0,142 kg kaaluvat liha-riisipirukat maksumusega 18.30 krooni, kaupa kogumaksumusega 96.75 krooni, läbides kassaliini kauba eest tasumata. Kui 4 turvatöötaja lähenes U.V-le , et teda kinni pidada, põgenes U.V kauplusest, kuid turvatöötaja sai ta kätte Maxima kaupluse taga. Kuritegu jäi U.V-st mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega pani U.V toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud avalikult ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. U.V süüdistatakse selles, et tema 08.11.2009 kella 12.40 ajal Tartus Piparmündi 1 asuvast kaupluses Maxima esitas tööülesandeid täitnud ja tema isikuandmeid kontrollinud Maxima Eesti OÜ turvatöötaja S.M. teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi, s.o K.M. nimele välja antud juhiloa nr ET486371, eesmärgiga pääseda järgnevast karistusest samal päeval toimepandud varguse katse eest. Seega pani U.V toime teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga vabaneda kohustustest, s.o KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo. U.V süüdistatakse selles, et tema - 24.08.2010 kella 16.05 paiku Tartu vangla eelvangistushoone psühhiaatriaosakonna kambris 1225 solvas ebatsensuursete sõnadega oma ametikohustusi täitvat Tartu vangla vanemvalvurit T.N.; - 25.08.2010 kella 08.10 paiku Tartu vangla eelvangistushoone kambris 1003 solvas ebatsensuursete sõnadega oma ametikohustusi täitvat Tartu vangla vanemvalvurit L.K.; - 25.08.2010 kella 10.00 paiku Tartu vangla eelvangistushoone koridoris ja kambris 1002 solvas ebatsensuursete sõnadega oma ametikohustusi täitvat Tartu vangla vanemvalvurit L.K.; - 28.08.2010 kella 19.00 paiku Tartu vangla eelvangistushoone kambris 1031 solvas ebatsensuursete sõnadega oma ametikohustusi täitvaid Tartu vangla valvureid I.L. ja A.B.; - 29.08.2010 kella 06.50 paiku Tartu vangla eelvangistushoone kambris 1031 solvas ebatsensuursete sõnadega oma ametikohustusi täitvat Tartu vangla valvurit J.L. ja peaspetsialist-korrapidajat A.O.; - 29.08.2010 kella 08.20 paiku Tartu vangla eelvangistushoone kambris 1031 solvas ebatsensuursete sõnadega oma ametikohustusi täitvat Tartu vangla vanemvalvurit T.N.; - 30.08.2010 kella 08.20 paiku Tartu vangla eelvangistushoone kambris 1031 solvas oma ametikohustusi täitvat Tartu vangla inspektor-kontaktisikut E.T., visates tema peale topsis olnud uriini, - 01.10.2010 kella 13.50 paiku Tartu vangla eelvangistushoone kambris 1226 solvas ebatsensuursete sõnadega oma ametikohustusi täitvat Tartu vangla vanemvalvurit E.P. ja valvurit R.U.; - 02.10.2010 kella 08.20 paiku Tartu vangla eelvangistushoone kambris 1026 solvas ebatsensuursete sõnadega oma ametikohustusi täitvat Tartu vangla valvurit A.P.; - 14.10.2010 ajavahemikul 08.00 – 08.05 Tartu vangla eelvangistushoone kambris 1009 solvas ebatsensuursete sõnadega oma ametikohustusi täitvaid Tartu vangla inspektor-kontaktisikut P.J. ja valvureid T.R. ning A.R.; - 14.10.2010 kella 11.00 paiku Tartu vangla eelvangistushoone I osakonna jalutusboksis solvas ebatsensuursete sõnadega oma ametikohustusi täitvaid Tartu vangla valvureid T.R., A.R. ja A.T.; - 14.10.2010 ajavahemikul 15.50 – 16.35 Tartu vangla eelvangistushoone kambris 1009 solvas ebatsensuursete sõnadega oma ametikohustusi täitvaid Tartu vangla valvureid T.R., A.R. ja T.N. ning sülitas korduvalt nende pihta; - 22.10.2010 kella 12.00 paiku Tartu vangla eelvangistushoone I osakonna jalutusboksis solvas ebatsensuursete sõnadega oma ametikohustusi täitvat Tartu vangla valvurit A.R.; - 22.10.2010 kella 20.45 paiku Tartu vangla eelvangistushoone kambris 1052 solvas ebatsensuursete sõnadega oma ametikohustusi täitvat Tartu vangla valvurit A.R.; 5 - 25.10.2010 kella 17.00 paiku Tartu vangla eelvangistushoone kambris 1052 solvas oma ametikohustusi täitvat Tartu vangla valvurit V.T., visates tema peale keefiri; - 25.10.2010 kella 17.15 paiku Tartu vangla eelvangistushoone kambris 1052 solvas ebatsensuursete sõnadega oma ametikohustusi täitvat Tartu vangla valvurit V.T.; - 28.10.2010 kella 07.05 paiku Tartu vangla eelvangistushoone kambris 1226 solvas ebatsensuursete sõnadega oma ametikohustusi täitvat Tartu vangla valvurit S.K.; - 20.12.2010 kella 15.05 paiku Tartu vangla eelvangistushoone kambri 1078 juures solvas ebatsensuursete sõnadega oma ametikohustusi täitvat Tartu vangla valvurit H.K.: Sellega pani U.V toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. U.V süüdistatakse selles, et tema - 25.08.2010 kella 09.22 paiku Tartu vangla eelvangistushoone I osakonna koridoris lõi oma ametikohustusi täitvale Tartu vangla vanemvalvur L.K. 2 korda jalaga vastu jalgu, põhjustades füüsilist valu; - 14.10.2010 kella 11.00 paiku Tartu vangla eelvangistushoone jalutusboksis lõi jalaga valvur A.R. parema reie siseküljele, põhjustades füüsilist valu ning valvur T.R. jalaga põlve pihta, tabades põlveõndlasse, millega põhjustas viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Sellega pani U.V toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla toimepanemise võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega. U.V süüdistatakse selles, et tema - 14.10.2010 kella 11.00 paiku Tartu vangla eelvangistushoone jalutusboksis ning 16.00 ajal eelvangistusosakonna kambris 1009 ähvardas Tartu vangla valvureid A.R. ja T.R. nende endi ja nende perede tapmisega, milline ähvardus oli vanglaametnike jaoks tõsiseltvõetav, kuna kinnipeetav käitub väga agressiivselt; - 25.10.2010 kella 17.00 paiku Tartu vangla eelvangistushoone II osakonna kambris 1052 ähvardas Tartu vangla kinnipeetavast toidujagajat U.K. tervisekahjustuse tekitamisega, milline ähvardus oli kannatanu jaoks tõsiseltvõetav, kuna U.V käitub väga agressiivselt; - 28.10.2010 kella 07.05 paiku Tartu vangla eelvangistushoone psühhiaatriaosakonnas, kambri 1226 juures ähvardas kinnipeetavast toidujagajat U.K. tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega, milline ähvardus oli kannatanu jaoks tõsiseltvõetav, kuna U.V käitub väga agressiivselt. Sellega pani U.V toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatava kaitsja leiab, et isik pani kuriteod toime kodusest olukorrast tingitud hingelise ebastabiilsuse olukorras. Kaitsja palus kergemat karistust, kuna tegemist on liiga noore inimesega, ta on mõjutatav ning tal on väär ettekujutus sellest, mida tähendab inimese tähtsus ühiskonnas. U.V ei allunud kohtus kohtu korraldustele, väljendas end ka kohtus ebatsensuurselt sõnadega ja lärmas kohtuistungil, mistõttu kohus oli sunnitud ta KrMS § 267 lg 1 p 1 alusel kogu istungi ajaks korrarikkumiste tõttu saalist eemaldama. I U.V süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 5,9 ja § 349 järgi Asjaolu, et U.V võttis 05.10.2009 eeluurimise käigus täpselt tuvastamata ajal asja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartus Turu 2 asuva Tasku Moe- ja vabaajakeskuse kauplusest Rademar seljakoti „O´neill” ning 30.10.2009 asja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 6 Tartus Turu 2 asuva Tasku Moe- ja vabaajakeskuse kauplusest Rademar tumesinised dressipüksid Tommy Hilfiger, paksud hallid püksid O´neill ja valge-halli triibulise O´neill mütsi on tõendatud: - kannatanu OÜ Rademar esindaja Ly Tamme poolt kohtus antud ütlustega selle kohta, et 05.10.2009 oli seljakoti vargus, mis oli valge ja musta värviga, maksumusega 63.85 eurot. Teine vargus oli 30.10.2009, kui kadus rohkem asju. Varga tundsid ära koti järgi, millega too esimesel korral minema läks. Tommy Hilfigeri teksapükstel ja „O`neilli“ suusapükstel võis turvaelemendid olla maha võetud proovikabiinis. Asjade kogumaksumus 153.20 eurot. Asju tagasi saanud ei ole. Esemeid, mida poest varastati tema näinud ei ole. Vastuolude tõttu varastatud asjade äratundmiseks esitamisel avaldati kohtus kannatanu esindaja poolt 17.02.2010 eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt „Tunnen ära minule politsei poolt näidatud musta värvi seljakoti O`neill, mis varastati ära 05.10.2009 Tartus Turu 2 asuvas Tasku Moe- ja vabaajakeskuses asuvast Rademari kauplusest.“ (I kd tlk 6, read 3-5). Kohtus kinnitas kannatanu esindaja, et tuleb meelde, et käis peamajas ütlusi andmas. Seljakotti tagasi ei taha, kuna see on kasutatud, soovib hüvitamist. Kogu nõue on 217.05 eurot. - 18.11.2009 asitõendi vaatlusprotokolliga (I kd tlk 54-55), mille kohaselt on vaadeldavaks objektiks musta värvi seljakott O`neill. Seljakotil on keskel pikk lukk, millega avaneb seljakoti suur sahtel. Luku kohal on sang. Seljakotil on pealpool kaks väiksemat lukuga avanevat taskut. Ülemise tasku peal on valge värvusega kirje „O`NEILL“ ja alumise tasku peal on halli, valge ja musta värvusega kirjed „O`NEILL“. Seljakoti tagumisel küljel on kaks õlasanga, millest ühe peal on punasel taustal valge kirje „O`NEILL“. - tunnistaja Katre Sillakivi poolt eeluurimisel antud ütlustega, millised avaldati kohtus KrMS § 291 p alusel (I kd tlk 56-57) selle kohta, et 30.10.2009 kella 19.30 ajal olles tööl Tartus Turu 2 Tasku Moe- ja vabaajakeskuse Rademari kaupluses nägi ta sisenemas keskmist kasvu noormeest. №ormees valis kiiresti riided välja ja sisenes nendega proovikabiini. Nägi tema käes musti O`neilli pükse ja tundus, et pükste all oli veel riideid. 15 minuti pärast noormees viis püksid tagasi ja lahkus kauplusest. Pükse üle vaadates leidis ta nende taskust viis pealt lõhutud turvaelementi. Selgus, et need olid ära võetud ühe paari hallide O`neilli pükste, ühe paari Tommy Hilfigeri dressipükste ja ühe O`neilli mütsi küljest. Ilmselt noormees eemaldas turvaelemendid proovikabiinis ja pani riided kaasas olevasse spordikotti, mis nagu hiljem selgus oli 05.10.2009 nende poest varastatud. №ormees oli keskmist kasvu 18-19 aastane. Seljas oli must vateeritud jope, mille õlgade peal punased triibud, jalas tumedad püksid. - tunnistaja Mari Maasiku poolt kohtus antud ütlustega selle kohta, et jälgis proovikabiini riideid proovima läinud noormeest. Pärast leidis kabiinist turvaelemendi tüki, mis oli ära lõigatud. Kadunud oli 2 paari pükse ja üks müts. №ormees oli heleda peaga, punasekirju jopega, musta seljakotiga, milline oli varem poest varastatud. Kui teada sai, et noormees peeti Lõunakeskuses kinni, käis teda politseiauto juures vaatamas. Politsei näitas ka seljakotti, milline oli neil olnud ja neilt varastatud. Asjaolu, et U.V võttis 13.10.2009 kella 10.05-10.20 vahel asja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartus L. Puusepa 8 asuva SA Tartu Ülikooli Kliinikumi haigla esimesel korrusel asuvast meeste WC-st K.M. kuuluva sülearvutikoti ning sülearvutikotis olevad esemed mobiiltelefoni Samsung E900, juhiload K.M. nimele, TÜ raamatukogu kaardi K.M. nimele, K.M. Swedbanki paroolikaardi, raamatu Meditsiiniline mikrobioloogia I osa, päeviku, vihiku ja rahakoti, milles sularaha 1000 krooni, on tõendatud: - kannatanu K.M. poolt kohtus antud ütlustega selle kohta, et 13.10.2009 läks ta Tartu Maarjamõisa haigla tualettruumi. Asetas oma õlakoti tualettruumi põrandale ja läks ise WC boksi, sealt väljudes oli kott kadunud. WC-sse sisenedes seal inimesi ei olnud, väljudes oli üks mees, kes ei olnud täna saalis olev mees. Kott oli musta värvi firmalt Tarbus, pealt kahe lukuga, õlasangaga, ülevalt krõpsuga. Kotis olid mobiiltelefon Samsung E900, vihik, rahakott, õpik. Rahakotis oli ülikooli raamatukogu kaart, 1000 krooni sularaha, tema juhiload ja Swedbanki kaart. Kui avastas, et kott oli 7 kadunud, pöördus isiku poole, kes oli WC-s, turvamehe, koristaja ja garderoobi töötaja poole. Tema nõue on 201.32 eurot. Juhiload sai tagasi politseist. Emale helistati, et telefon on leitud Tartust Raekoja platsilt. - 02.11.2009 asitõendi vaatlusprotokolliga (I kd tlk 76-86), mille kohaselt Tartu L. Puusepa 8 asuva kliinikumi nelja turvakaamera salvestustelt kuupäevast 13.10.2009 nähtub, kuidas tumeda mütsiga ning tumedate riietega isik siseneb Puusepa 8 kliinikumi peauksest. Isikul on seljas seljakott. Isik siseneb fuajeesse. Isik liigub kiiruga suunaga peauste poole. Käes on tal näha mingit tumedat kotti. Seljakotiga isik väljumas kliinikumi peauksest, käes on näha musta värvi kotti. Väljudes jookseb isik suunaga paremale. Asjaolu, et U.V võttis 16.10.2009 kella 10.36 ajal asja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartus Kastani 42 asuvast AS Ilves Extra kauplusest meestejope „Andi”, pannes jope endaga kaasas olnud seljakotti ning läbides kassaliini kauba eest tasumata ning püüdis 19.10.2009 kella 14.45 ajal ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartus Kastani 42 asuvast AS Ilves Extra kauplusest meestejope „Andi”, pannes jope endaga kaasas olnud seljakotti ning läbides kassaliini kauba eest tasumata, milline kuritegu jäi U.V-st mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni, on tõendatud: - kannatanu AS Ilves Extra esindaja E.L. kohtus antud ütlustega selle kohta, et Tartus Kastani 42 asuvast poest varastati meeste talvejope, maksumusega 242.54 eurot. Varas tuli uksest sisse, võttis vasakult seinalt 2 jopet ja läks proovikabiini. Tundus, et tagasi pani ühe jope ja väljudes oli tal seljakott ka mahukam. Teine müüja läks vaatama ja nägi, et üks riidepuu oli jope varrukas. Järelikult võttis ta teise jope kaasa. Turvaelemendi leidsid nad hiljem mütside kastist. Varas käis teine kord veel, tuli sisse ja samamoodi võttis 2 jopet, sama skeem.
  12. oktoobril püüdis varastada ka jopet, turvaelemendi leidsid proovikabiini vaiba alt. Kutsusid turvafirma, kes pidas isiku koos varastatud jopega kinni kaupluse ees fuajees, jope tagastati poodi.
  13. oktoobril nägi, kuidas sama isik läks kauplusest mööda ja tal oli seljas kauplusest varastatud jope. Helistas politseisse ja ise läks talle järele. Nägi, kuidas isik läks Täiskasvanute Gümnaasiumisse. Politsei võttis isiku kinni, isik sai aru, miks ta kinni peeti. Süüdistatav on sama isik, keda siis nägi. Esimesel korral varastatud jopet tagasi ei soovinud, sest see oli rikutud. Varaline nõue U.V vastu on 242.54 eurot. - 26.10.2009 asitõendi vaatlusprotokolliga (I kd tlk 91-92), mille kohaselt on vaadeldavaks objektiks tumehalli värvi ISC meeste jope, mis on 26.10.2009 ära võetud kahtlustatav U.V käest. Jope on riidetaolisest materjalist. Jope põhi on tumehalli värvi ja varrukate pealmine osa on helehalli värvi, rinnal ja varrukatel ka natuke punast värvi. Jope on eest suletava lukuga. Vasakul pool rinnal on helehall kirje „ISC“ ja mõlemal rinnal kaks lukuga suletavat taskut. Jopel kaks lukuga suletavat küljetaskut. Vasakpoolsel varrukal lukuga suletav tasku. - tunnistaja Siiri Tederi kohtus antud ütlustega selle kohta, et ta töötas Tartus Kastani 42 Ilves Extra kaupluses vanemmüüjana. 16.10.2009 tuli U.V poodi, võttis kaks jopet ja läks proovikabiini. Tuli välja, viis kiiresti ühe jope tagasi. Seljakott oli punnis, mistõttu tekkis kahtlus. Vaatama minnes oli jope varrukasse teise jope riidepuu pannud. Taga joosta enam ei saanud. Sama noormees tuli veelkord poodi ja võttis jälle kaks jopet. Ühe pani jälle tagasi, teise võttis kaasa. Turvaelemendi oli pannud proovikabiini vaiba alla. Turvaväravatest läbi läinud, peeti ta kinni. Sama kuu lõpu poole nägi veelkord seda noormeest poe aknast, suundumas Täiskasvanute Gümnaasiumi poole. Tundis ära välimuse järgi. Joped olid kolme värviga hele- ja tumehall ning punane, mudel Andi
  14. - 01.12.2009 asitõendi vaatlusprotokolliga (I kd tlk 81-82), mille kohaselt Tartus Kastani 42 asuva AS Ilves Extra kaupluse turvakaamera videosalvestistest 16.10.2009 kella 10.40 ajal toimunud varguse kohta, nähtub, kuidas U.V , kellel on peas tume müts, seljas sinaks-hallikas kapuutsiga pusa, kannab seljakotti, mille õlarihmad on hallikad, seljakott on kombinatsioon mustast ja hallist värvist, astub sisse Tartus Kastani 42 asuvasse hoonesse kell 10:36:
  15. U.V siseneb AS Ilves Extra kauplusesse 10:36:
  16. Liigub vasakule ja jääb vasakult esimese riidenagi 8 kõrvale seisma. 10:38:19 siseneb proovikabiini ning väljub sealt 10:44:
  17. Pärast proovikabiinist väljumist on näha, kuidas U.V liigub vasakult poolt kaamera suunas ja väljub 10:44:57 kauplusest. - 01.12.2009 asitõendi vaatlusprotokolliga (I kd tlk 83-84), mille kohaselt Tartus Kastani 42 asuva AS Ilves Extra kaupluse turvakaamera videosalvestisest 19.10.2009 kella 14.45 ajal toimunud varguse kohta nähtub, et kella 14:52:57 ilmub kaamera vaatevälja U.V , kellel on peas tume müts, seljas sinaks-hallikas kapuutsiga pusa, kannab seljakotti, mille õlarihmad on hallikad, seljakott on kombinatsioon mustast ja hallist värvist. Jalas kannab U.V tumedaid pükse. - 19.10.2009 õigusrikkuja üleandmise aktiga (I kd tlk 85), mille kohaselt isik väljus Tartus Kastani 42 AS Ilves Extra kauplusest kauba eest maksmata, kauba väärtus 3700 krooni. Kaup rikkumata. - 19.10.2009 aktiga kinnipidamise kohta (I kd tlk 86), mille kohaselt sooritas U.V AS Ilves Extra Kastani 42 kaupluses riisumise 3795 krooni väärtuses. Kaup, mis asus kodaniku seljakotis on temalt ära võetud ja tagastatud kauplusele rikkumata. Asjaolu, et U.V võttis 03.11.2009 kella 15.28 ajal asja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS Tallina Kaubamaja Tartus Riia 1 asuvast Tartu Kaubamaja Meestemaailmast ära ühe paari heledaid teksapükse Diesel Industry ja ühe paari teksapükse Pepe Jeans London; 05.11.2009 peeti U.V Tartu Kaubamaja Toidumaailma kaupluses kinni ning tema käest saadi kätte tema poolt 03.11.2009 varastatud kaks paari teksapükse ja tagastati neid rikkumata kujul Tartu Kaubamaja Meestemaailma kauplusele, on tõendatud: - tunnistaja Liia Kekkoneni poolt kohtus antud ütlustega selle kohta, et ta töötas 05.11.2009 kaubamajas turvatöötaja-operaatorina. №ormees proovis teksaseid ja lahkus. Tekkis kahtlus ja turvatöötaja leidis proovikabiini vaiba alt kaks riidepuud. Salvestusest selgus, et üks asi oli proovikabiini rohkem võetud, kui tagasi toodud. 05.11 oli ta tööl kassade juures ning tundis selle noormehe ära, noormees peeti kinni kaubamajast lahkudes. №ormehe juurest leiti kaks paari kaubamaja teksaseid, mis tagastati rikkumata kujul. - 30.11.2009 asitõendi vaatlusprotokolliga (I kd tlk 96-100), mille kohaselt Tartus Riia 1 asuva AS Tallinna Kaubamaja Tartu Kaubamaja Meestemaailma osakonna videosalvestistest 03.11.2009 kella 15.30 ajal toimunud varguse kohta nähtub, et U.V vaatab kaubariiulit, mille ülemises osas on kiri „MEESTE TEKS“. Seejärel U.V liigub proovikabiini kõrval asuva riiuli juurde, mille peal kiri „Pepe Jeans“. U.V vaatab kaupa ja liigub tagasi „Diesel“ riiulite juurde, kus vaatab särke ning võtab ülemiselt riiulilt heledad teksapüksid ning liigub tagasi „Pepe Jeans“ märgistusega tooteleti juurde ja võtab sealt paari tumedaid teksaseid. Seejärel liigub U.V proovikabiini. Pärast proovikabiinist väljumist asetab U.V „Pepe Jeansi“ riiulite juurde tumedad teksapüksid ja „Diesel“ märgistusega riiulite juurde heledad teksad, pärast mida ta lahkub. - 05.11.2009 õigusrikkuja kinnipidamise aktiga nr 01-09 (I kd tlk 94), mille kohaselt peeti kinni U.V , kelle juurest leiti Tartu Kaubamajast ebaõigel teel omandada üritatud kaubad: teksapüksid „Pepe Jeans London“ ja teksapüksid „Diesel Industry“. Kaup tagastati rikkumata. - 05.11.2009 aktiga kinnipidamise kohta (I kd tlk 95), mille kohaselt sooritas U.V Tartu Kaubamaja, Riia 1 Meestemaailmas väärteo 3898 krooni väärtuses. Aktis märgitud asjad asusid kodaniku seljakotis ja on temalt ära võetud ning tagastatud rikkumata. Asjaolu, et U.V võttis 05.11.2009 kella 17.00-19.00 vahel asja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartus Kaunase pst 26 asuva maja trepikojast ära K.R. kuuluva lukustatud jalgratta Classic Superstar 1,9, on tõendatud: - kannatanu K.R. kohtus antud ütlustega selle kohta, et 05.11.2009 avastas ta peale viit töölt tulles, et Kaunase pst 26 keskmisest trepikojast on kaduma läinud lukustatud musta värvi jalgratas Classic Superstar 1,9, maksumusega 159.78 eurot. Ratas oli ostetud sama aasta augustikuus. Helistas kohe politseisse ning teavitas ratta numbri. 10 minuti pärast helistati politseist tagasi ja teatati, et ratas saadi kätte. Koos rattaga läks kaduma rattalukk, luku osas pretensioone ei esita. 9 - rattapassiga (I kd tlk 38), millest nähtub, et K.R. on 05.08.2009 ostnud jalgratta Classic Superstar 1,9 raaminumbriga YA
  18. - 05.11.2009 U.V allkirjaga (I kd tlk 101-102), millest nähtub, et U.V annab vabatahtlikult politseile kontrollimiseks jalgratta Classic Superstar 1,9, raaminumbriga YA 81208304 ja kuuskant komplekti ning tangid. - 06.11.2009 asitõendi vaatlusprotokolliga (I kd tlk 103-104), mille kohaselt on vaadeldavaks objektiks musta värvi noorteraamiga jalgratas Classic Superstar 1,
  19. Raami all on näha raami nr YA
  20. - 06.11.2009 asitõendi vaatlusprotokolli ja selle juurde kuuluvate fototabelitega (I kd tlk 105-107), mille kohaselt on vaadeldavaks objektiks 05.11.2009 U.V poolt politseile üle antud lõiketangid „Toll“ ning kuuskant võtmete komplekt „BikeTool BT-950“. Asjaolu, et U.V võttis 07.11.2009 kella 16.10 ajal asja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Maxima Eesti OÜ Tartus Piparmündi 1 asuvast kauplusest Maxima 5 pudelit viina Absolut Blackcurant, 1 pudeli brändit Alita VS, 1 pudeli brändit Otard VS ja 1 pudeli likööri Jägermeister, samuti, et U.V püüdis 08.11.2009 kella 12.40 ajal asja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Maxima Eesti OÜ Tartus Piparmündi 1 asuvast kauplusest Maxima 1 pudelit viina Absolut Blackcurant, 3 pudelit konjakit kogumaksumusega Alita VS, 3 pudelit viskit Red Lable ja 1 pudeli viskit Tullamore Dew, pannes võetud alkoholipudelid endale kaasas olnud seljakotti ning läbides kassaliini kauba eest tasumata, milline kuritegu jäi U.V-st mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Samuti asjaolu, et U.V esitas 08.11.2009 kella 12.40 ajal Tartus Piparmündi 1 asuvas kaupluses Maxima tööülesandeid täitnud ja tema isikuandmeid kontrollinud Maxima Eesti OÜ turvatöötaja S.M. teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi, s.o K.M. nimele välja antud juhiloa nr ET486371, eesmärgiga pääseda järgnevast karistusest samal päeval toimepandud varguse katse eest. on tõendatud: - kannatanu Maxima Eesti OÜ esindaja Bogdan Gerjaki eeluurimisel antud ütlustega (I kd tlk 39-40, 46-47) selle kohta, et 07.11.2009 kella 16.10 paiku varastati Tartu linnas Piparmündi 1 asuvast kauplusest Maxima 5 pudelit viina Absolut Blackcurant koguväärtusega 1300 krooni, 1 pudel brändit Alita VS väärtusega 355 krooni, 1 pudeli brändit Otard VS väärtusrga 245 krooni ja 1 pudel likööri Jägermeister väärtusega 165 krooni, kaupa koguväärtuses 2065 krooni. Vargus on näha kaupluse turvakaamera videosalvestiselt. Vargaks on K.M., kelle vastu Maxima Eesti OÜ soovib esitada tsiviilhagi summas 2065 krooni. 08.11.2009 kella 12.40 paiku püüti varastada Tartu linnas Piparmündi 1 asuvast kauplusest Maxima 1 pudelit viina Absolut Blackcurant väärtusega 260 krooni, 3 pudelit konjakit koguväärtusega 1065 krooni, 3 pudelit viskit Red Lable koguväärtusega 543 krooni ja 1 pudelit viskit Tullamore Dew väärtusega 299 krooni, kaupa koguväärtusega 2167 krooni. Varastatud kaup rikkumata tagastatud kauplusele.Vargaks osutus K.M. nimeline mees. Maxima Eesti OÜ-l K.M. vastu pretensioone ei ole ja tsiviilahi esitada ei soovi. - tunnistaja S.M. kohtus antud ütlustega selle kohta, et 2009 aasta novembris töötas ta Piparmündi 1 Maximas. Olles tööl nägi kuidas noor mees hakkas korvi laduma kalleid alkohole. Kaamerast teda jälgides nägi, kuidas noormees hakkas riiulite taga alkoholi seljakotti panema. Kui noormees möödus kassast kauba eest tasumata, pidas ta mehe väljapääsu juures kinni. Turvaruumis protokolli tegemiseks andis noormees talle juhiloa K.M. nimele, akti vormistaski M. nimele. Konjak ja 2 pudelit viskit, mis olid seljakotis, tagastati rikkumata kauplusele. Isik oli heleda peaga, umbes 20 aastane. Vastuolude tõttu varastatud alkoholi koguse ja sündmuse kuupäeva täpsustamisel avaldati kohtus tunnistaja poolt 08.11.2009 eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt „08.11.2009 kella 12.40 ajal nägin pealt järgnevate esemete vargust: viin Absolut Blackcurrant 1, konjak Alita 3, viski Red 10 Label 3, viski Tullamore Dew 1“ (I kd tlk 116 pöördel). Kohtus kinnitas tunnistaja, et võis küll olla 08.11.2009 ja selline arv alkoholipudeleid. - 12.02.2009 asitõendi vaatlusprotokolliga (I kd tlk 108-114), mille kohaselt vaadeldavates väljavõtetes 07.11.2009 kella 16.10 ajal ja 08.11.2009 kella 12.40 ajal Tartumaal Tartu vallas Vahi külas Piparmündi 1 asuvas Maxima kaupluses toimunud varguste kohta nähtub, kuidas 07.11.2009 kella 16.10 ajal astub alkoholi leti juurde meesterahvas, kellel on peas musta värvi nokamüts, seljas musta värvi kapuutsiga jope, jalas musta värvi püksid ja musta värvi jalatsid, seljas musta värvi seljakott. Meesterahvas asetab alkoholi pudelid ostukorvi ning väljub turvakaamera vaateväljast. Seejärel on näha, kuidas eelpoolkirjeldatud meesterahvas asetab tühja ostukorvi kassaliinide juurde ja suundub kaupluse kassa number 1 poole ning väljub poest sissekäigu kaudu. 08.11.2009 kella 12.28 astub alkoholi leti juurde meesterahvas, kellel on peas musta värvi nokamüts, seljas musta värvi kapuutsiga jope, jalas musta värvi püksid ja mustad jalanõud, seljas musta värvi seljakott. Meesterahvas valib riiulist alkoholipudeleid ja asetab need käes olnud ostukorvi. Kella 12.34 ajal kaob noormees turvakaamera vaateväljast, kui ta 12.36 uuesti turvakaamera vaatevälja satub, on tema käes olev ostukorv tühi. 12.37 ajal astub eelpoolkirjeldatud mees kassa number 3 järjekorda, ent läbib paari minuti pärast kassaliine. 12.38 peab kaupluse turvatöötaja meesterahva kinni ja toimetab ta turvaruumi, kus tõstab välja kinnipeetud meesterahva seljakoti sisu. - tunnistaja S.M. äratundmiseks esitamise protokolliga (I kd tlk 119-120), mille kohaselt tundis S.M. U.V ära isiku, kelle ta pidas alkoholi varguselt kinni ja kes esitas talle juhiloa K.M. nimele. - 08.11.2009 aktiga seoses õiguserikkumisega (I kd tlk 115), mille kohaselt peeti 08.11.2009 kell 12.40 kinni noormees, kes varastas palju alkoholi. Alkohol oli pandud seljakotti. Asjaolu, et U.V püüdis 12.11.2009 kella 15.40 ajal asja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult aga vägivalda kasutamata, ära võtta A-Selver AS-i Tartus Kalda tee 43 asuvast kauplusest Anne Selver 0,156 kg kaaluva saia „Täidisega pikuke”, 0,560 kg kaaluva saia „Minipitsa” ja 0,142 kg kaaluva liha-riisipiruka, läbides kassaliini kauba eest tasumata, milline kuritegu jäi U.V-st mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni, on tõendatud: - kannatanu esindaja Raini Retteri poolt kohtus antud ütlustega selle kohta, et AS Selver on saanud kannatada 1 kg saiakeste vargusega, mis toimus 12.11.2009 kell 15.40 Tartus Kalda tee 43 Anne Selveris. Varas läks maksmata läbi kassa ja jooksis minema. Turvatöötajad T.M. ja A.A. jõudsid vargale järele ning ta peeti kinni üle tee Maxima taga. Varastatud kaup, mis saadi kätte varga seljakotist tagastati kauplusele, aga kuna need olid müügikõlbmatud, siis need utiliseeriti. Nõue on 6.18 eurot. - tunnistaja T.M. poolt kohtus antud ütlustega selle kohta, et 2009 aasta novembris töötas ta Anne Selveris turvatöötajana. Nägi kaamerast, kuidas isik võttis riiulitest saiakesi ja seejärel kadus vaateväljast riiulite vahele. Saiakesi noormees ei kaalunud, vaid pani kohe korvi. Kui tagasi kaamerate vaatevälja tuli, siis saiakesi korvis ei olnud. Isik väljus kassast kauba eest maksmata. Isik peeti kinni Maxima poe juures üle tee. Ta tuvastati esitatud dokumentide järgi. U.V seljakotist avastati kauplusest võetud saiakesed, lõiketangid, foolium ja taskulamp. Toiduained, Fazeri saiakesed umbes 35 krooni väärtuses, olid rikutud. Vastuolude tõttu varastatud toodete osas avaldati kohtus tunnistaja poolt 12.11.2009 eeluurimisel antud ütlused, millest nähtub, et nägin pealt järgnevate esemete vargust: „täidisega pikuke, minipitsa, liha-riisipirukas“ (I kd tlk 121 pöördel). Kohtus kinnitas tunnistaja, et tegemist võis olla nimetatud toodetega. - A-Selver AS-i 12.11.2009 avaldusega Lõuna Politseiprefektuurile (I kd tlk 122), mille kohaselt palutakse võtta vastutusele 12.11.2009 kell 15.50 kaupluses Anne Selver aadressil Kalda tee 43 11 õigusvastase teo toime pannud isik, kelle juurest avastati A-Selver AS kuuluvat maksmata kaupa 96.75 krooni väärtuses. - AS Securitas Eesti ettekandega seoses õiguserikkumise toimepanekuga 12.11.2009 (I kd tlk 123), mille kohaselt T.M., olles tööl 12.11.2009 Anne Selveris Kalda tee 43 Tartus, märkas kell 15.35 kaamerast kuidas musta-punasekirju jopega noormees ladus erinevaid saiakesi ühte kotti. Mingil hetkel kadus noormees silmist. Kui noormees uuesti nähtavale ilmus, neid saiakesi tal enam korvis polnud. Ta läbis kassad, millegi eest tasumata. Kinnipidamisel osutas vastupanu ning põgenes. Isik kinni peetud Maxima kaupluse taga, toimetatud turvakontrolli. Turvakontrolli käigus leitud noormehe seljakotist Fazeri saiakesed koguväärtuses 96.75 krooni. Samuti oli noormehe seljakotis foolium, taskunuga, lõiketangid. №ormees üle antud politseile. Õigusrikkuja on U.V. - 27.11.2009 asitõendi vaatlusprotokolliga (I kd tlk 126-130), mille kohaselt väljavõtetest Tartus Kalda tee 43 asuva A-Selver AS-i Anne Selveri turvakaamera videosalvestistest 12.11.2009 nähtub, kuidas U.V siseneb Kalda tee 43 asuva A-Selver Anne Selverisse. U.V on seljas musta värvi kapuutsiga jope, jalas on tal musta värvi püksid ja mustad jalanõud, seljas musta värvi seljakott. U.V valib poe kondiitritoodete letist endale tooteid, kaalub ja asetab tooted ostukorvi. Pärast seda lahkub leti juurest ja ilmub kaamera vaatevälja alkoholiriiulite juures, tema ostukorv on tühi. Järgnevalt paneb Janno tühja ostukorvi kassa kõrvale ja lahkub välisukse poole. Kui Janno jõuab ukseni, jookseb tema poole turvatöötaja, kuid Janno põgeneb välisukse kaudu. Pärast Janno kinnipidamist võtab ta turvaruumis oma mustast seljakotist välja kaks pakendit. - 24.11.2009 asitõendi vaatlusprotokolliga ja selle juurde kuuluvate fototabelitega (I kd tlk 131-135), mille kohaselt on vaadeldavaks objektiks 18.11.2009 kahtlustatava U.V kinnipidamise käigus ära võetud ehitusnuga „BAHCO“ koos tupega, lõiketangid „HOBO“, läikelise pinnaga fooliumkott ja klaasipurustushaamer. Kohus leiab, et eelpool analüüsitud tõendid kinnitavad U.V poolt süüdistuses kajastatud varguste toimepanemist. Esemed, milliste varguses U.V süüdistatakse, kuulusid teiste isikute omandisse, seega olid U.V jaoks võõrad asjad. Igas konkreetses varguse episoodis on kogutud tõenditega leidnud tõendamist, et U.V viis oma tegevusega omanike valdusest neile kuulunud vara välja ja võttis asjad oma valdusesse või oli teinud kõik endast oleneva, et tegu lõpule viia (süüdistuses varguse katsetena kvalifitseeritud teod). Seega kehtestas U.V asjade üle omapoolse võimu. Ühegi omaniku nõusolekut valduse murdmiseks U.V polnud. U.V tegevuse eesmärgiks oli vara omastada. U.V hakkas teatud osa varastatud esemetest kasutama (seljakott, jopp, K.M. varastatud juhiluba). Osasid varastatud esemeid U.V kasutama ei hakanud (teksaspüksid) või puuduvad kohtul tõendid selle kohta, mida konkreetselt U.V varastatud esemega peale hakkas ( dressipüksid, püksid O’neill, müts, jalgratas), kuid ta oli nendegi osas asjade üle võimu kehtestanud. Osa vargustest jäi U.V lõpule viimata kõrvaliste isikute sekkumise tõttu (alkoholi vargus Maxima Eesti OÜ-st, saiakeste vargus A-Selver AS-ist). Arvestades asjaolu, et U.V kandis varastatud seljakotis kaasas muuhulgas ehitusnuga, lõiketange, fooliumkott ja klaasipurustushaamrit, siis on ilmne, et U.V tegutses vargusi toime pannes kavatsetult ja oli end varustanud esemetega, mis hõlbustasid varguse toimepanemist. Kohus on seisukohal, et süüdistuses on U.V tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi, sest on leidnud tõendamist, et enamus vargusi oli toime pandud avalikult ja U.V tegevus oli süstemaatiline, sest tegemist oli pidevalt korduva tegevusega, kusjuures episoode oli enam kui kolm. Kohus on seisukohal, et U.V on toime pannud ka KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo, sest eespool kajastatud tunnistaja S.M. ütluste ning asjas kogutud dokumentaalsete tõenditega leidis kinnitust, et U.V esitas tunnistajale peale varguse katse toimepanemist kinnipidamisel K.M. varastatud juhiloa eesmärgiga vabaneda järgnevast karistusest. U.V poolt toimepandu objektiivne koosseis viitab asjaolule, et ka selle kuriteo pani U.V toime kavatsetult. 12 II U.V süüdistus KarS § 274 lg 1, § 275 ja § 120 järgi U.V süü T.N. solvamises 24.08.2010 ja 29.08.2010, A.R. solvamises 22.10.2010 ning A.R. , T.R. , T.N., A.T. ja P.J. i solvamises 14.10.2010, samuti A.R. ja T.R. ähvardamises ja löömises 14.10.2010 loeb kohus tõendatuks kannatanu T.N. kohtus antud ütlustega, selle kohta et U.V-ga puutus ta kokku töökohustuste täitmisel vanemvalvurina Tartu vanglas. Tõsisem konflikt U.V-ga tekkis tal, kui kinnipeetav oli korduvalt kinni katnud kambri vaateakna. Kõik üleliigsed paberid tuli tema kambrist eemaldada, et ta ei saaks jätkuvalt rikkumisi toime panna. Sisenes kambrisse koos valvur R pabereid välja pilduma. Seepeale kinnipeetav ärritus ning üritas lüüa ning alustas tema suunas intensiivselt tatistamist-sülitamist. Vormiriietus oli sülge täis. Kinnipeetav kasutas erinevaid väljendeid, nagu „mendi närakas“. Kuna kinnipeetav ei rahunenud maha ja jätkas kambri lõhkumist ja enda vigastamist, siis pidid nad teda ohjama – siduma voodisse. Seejärel hakkas kinnipeetav kasutama sõnu, ähvardas, et vabaduses tapab ära. See juhtum oli oktoobrikuus. Enne seda on olnud palju erinevaid situatsioone, juhtum augustis seoses U.V ümberpaigutamisega vastaskambrisse ei tule meelde. Kuna kannatanu ei mäletanud täpselt kinnipeetava U.V-ga toimunud juhtumi, siis avaldati selles osas kohtus kannatanu poolt 16.09.2010 eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt: „24.08.2010 kella 16.05 paiku toimus kinnipeetav U.V ümberpaigutus vastaskambrisse. Läbi toiduluugi andsin U.V-le korralduse tulla luugi juurde ning asetada käed seljale… U.V hakkas selle peale naerma ning ütles, et laske käia. Kuna kinnipeetav oli küljega minu poole ning vaatas aknast välja, siis panin talle käe õlale, et ta vastu seina suunata, et saaks ohutult paigaldada käerauad. U.V keeras jõuga minu poole ning ütles minule: „mis sa värdjas lükkad mind“. Hoidsin kätt pidevas kontaktis ning proovisin uuesti teda vastu seina lükata. U.V lükkas mind õlaga ning ütles, et ei lähe kuhugi. Kuna U.V lükkas mind õlaga ning oli minu poole tulemas, siis surusin ta voodile kõhuli ja paigaldasin käerauad. Tõstsime koos S. Saarestikuga U.V voodist üles ja viisime teise kambrisse (II kd tlk 63, read 1-3, 7-14). Kohtus kinnitas kannatanu, et tegemist oli küll nende väljenditega, mida U.V kasutas. Selle situatsiooni järgselt tundis kannatanu, et kinnipeetava rünne oleks olnud reaalne, kui talle oleks võimalus antud. Loendus algab kell 8, sisenedes U.V kambrisse ei suvatsenud kinnipeetav tõusta, mida ta rääkis ei mäleta. Kuna kannatanu ei mäletanud U.V poolt kasutatud väljendeid, siis avaldati kohtus selles osas kannatanu poolt 16.09.2010 eeluurimisel antud ütlused (II kd tlk 63, read 17-18). Kohtus möönis kannatanu, et sellised sõnad võisid olla. Tundis ennast solvatuna. Kannatanu A.R. andis kohtus samasisulisi ütlusi. Kannatanu seletas, et jalutamast tagasi tulles keeldus U.V, vaatamata talle antud korraldusele, tulemast luugi juurde. Kui nad avasid koos T.R. ga ukse, lõi U.V teda kõigepealt jalaga reie sisepinnale ja siis R mitmel korral põlveõndlasse. Löömine toimus enne sektsiooni sektorisse minekut valvuri kabineti ees olevas ruumis. Peale löömist tundis valu. R läks jalg paiste ja ta viibis haiguslehel, tema arstiabi ei vajanud. U.V rääkis ja lõugas pidevalt, mida täpselt ei mäleta. Nägi ka kuidas U.V viskas J veega. J tegi luugi lahti, kummardus ja siis kohe tuli vesi kaela. Kannatanu avaldas kohtus ka U.V poolt öeldud ebatsensuursed sõnad. Sama päeva pärastlõunal kui ta läks sektorit kontrollima, oli U.V vaateaknal märg WC paber. Ta hoiatas ja võttis selle ära. Sisenes mingi aja pärast kambrisse koos vanemvalvur N, tahtis U.V N lüüa ja sülitas talle vastu särki. U.V ähvardab pidevalt ametnikke, lubab naised-lapsed ära vägistada ja tappa, siis nendest pilti teha. Kuna tal on väiksed lapsed, siis kartis U.V poolt reaalset ohtu. Mäletab, et 22.10.2010 jalutuskäigult tulles lõi U.V teda vastu kätt. Ei mäleta, mis toimus samal õhtul loenduse ajal. Kuna kannatanu ei mäletanud 22.10.2010 õhtul loenduse ajal toimunud sündmusi, siis avaldati selles osas kohtus kannatanu poolt 27.10.2010 eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt: „Seejärel 13 lõi U.V oma parema käega vastu minu paremat kätt, lüües minu käe tema küljest lahti ja väljendus ebatsensuurselt. … Kella 20.45 ajal õhtuse loenduse ajal läksime koos vanemvalvur T.N. ja valvur T.A. U.V kambrisse nr
  21. (II kd tlk 19, read 4-5, 10-11). Kohtus kinnitas kannatanu, et kambrisse sisenemist mäletab, aga edasi ei mäleta. Ka kannatanu T.R. andis kohtus ütlusi selle kohta, et U.V keeldus tulemast kambri ukse juurde raudade paigaldamiseks. Läksid koos valvur R appi ning jalutusboksis füüsilist vägivalda kasutades said nad talle käerauad paigaldatud. Jalutusboksist kambrisse transportimise ajal sõimas kinnipeetav ja üritas korduvalt jalaga lüüa. Kinnipeetav tegi löögi R suunas ja tabas ka teda vasaku jala põlve piirkonda. Samal ajal rääkis midagi surma kohta. Löök ei olnud tugev, kuid hästi sihitud. Tunni aja pärast oli põlv paistes ja liikumatu, mistõttu pöördus arsti poole. Arsti juures fikseeriti vasaku põlve paistetus, töölt oli vabastatud 2,5 nädalat. Samal õhtul oli U.V-ga intsident, kui nad koos A.R. ga panid U.V rahustusvoodisse, aga kõike on raske meenutada. Kuna kannatanu ei mäletanud U.V-ga toimunud intsidendi, avaldati kohtus kannatanu poolt 14.10.2010 Tartu Vangla direktorile tehtud ettekanne, mille kohaselt: „Sisenesin koos vanglateenistujate A. T ja A. R antud jalutusboksi, et kinnipeetavale paigaldada rauad, kambrisse sisenedes hakkas kinnipeetav raudade paigaldamise ajal vastu ja sõimas ametnikke (II kd tlk 39). Kohtus möönis kannatanu, et U.V poolt võis selline väljend olla küll. Tundis ennast puudutatuna, kui U.V tema surmast rääkis ja ähvardas. Kannatanu A.T. andis kohtus ütlusi selle kohta, et kinnipeetav on jalutamise ajal mitmel korral vastu hakanud. Kasutas ebatsensuurset väljendit (kohtuistungil avaldas), lubas välja saades kõik ette võtta. Esimesel korral võttis mõtlema, aga nüüd on asi igapäevane. Kuupäeva ei oska öelda, selle aasta alguses või mais, aga käeraudade pealepanekul lõi kinnipeetav R jalga ja tabas R, aga kuhu ei mäleta. Kuna kannatanu ei mäletanud A. R ja T. R löömise asjaolusid, avaldati kohtus kannatanu poolt 22.10.2010 eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt: „14.10.2010 umbes kella 11.00 ajal tegime I osakonna jalutuskäiku.“ Kohtus kinnitas kannatanu, et kuupäev võis olla 14.10.
  22. Kannatanu P.J. , kes on U.V kontaktisik, andis kohtus ütlusi selle kohta, et ta töötab vanglas kartseri sektoris. U.V viibib sektoris väga tihti. U.V on oma käitumisega teeninud hulgaliselt distsiplinaarkaristusi. U.V on avalikult esitanud teistele kinnipeetavatele kutseid vahekorraks, mistõttu on oht ka teiste kinnipeetavate poolt. Püüdes näida autoriteetsena ja näidata üleolekut ta solvab ning ründab füüsiliselt. 14.10.2010 kell 8.00 sektoris ringkäigu ajal suhtles kambri 1009 toiduluugi kaudu U.V-ga. U.V võttis topsi veega, viskas vee läbi luugi. Vesi tabas teda vormi pihta. See oli solvav ja alandav. Samal ajal tegid valvurid R, R ja N hommikust loendust. U.V, vaatamata kutsele, keeldus käeraudade paigaldamisest ja väljendus ebatsensuurselt. Valvurid sisenesid kambrisse ja U.V-le anti korraldus seista seina juurde. U.V korraldust ei täitnud ja kasutas taas ebatsensuurseid sõnu. U.V suruti vastu seina ja talle paigaldati käerauad. Samal ajal lubas ta, et otsib vabaduses üles meie sugulased, peksab nad läbi. Samuti avaldas U.V end ebatsensuurselt öeldes, mida ta kõik veel teha soovib. Samal päeval hiljem kuuldus U.V-lt vanglaametnike suhtes taas ebatsensuurseid väljendeid, millised kannatanu kohtus ka avaldas. Peale lõunat teatas T.R. , et tuues U.V jalutuskäigult tagasi oli U.V teda löönud jalaga põlve pihta. Põlv oli silmnähtavalt paistes. U.V ei ole osanud adekvaatselt vastata, miks ta ametnikega nii käitub. Kannatanute A.R. ja T.R. ütlusi süüdistatava poolt neile vigastuste tekitamise kohta kinnitab spetsialist-õde L.J. 14.10.2010 ettekanne (II kd tlk 32), mille kohaselt toimus kella 11.15 paiku rüselus kinnipeetavaga. Valvur A.R. le löödud jalaga parema reie siseküljele, nähtavaid vigastusi ei sedasta. Valvur T.R. le löödi jalaga vasaku põlve õndlasse. Obj. 4x7 cm punetav laik, mis palpatoorselt ja ka käimisel valulik. Mujal vigastusi ei sedasta. 14 Tööõnnetuse raporti (II kd tlk 33) ja tööõnnetuse teatise (II kd tlk 34) kohaselt toimus 14.10.2010 kella 11.00 paiku töökohal tahtlik rünne agressiivselt käituva kinnipeetava poolt. T.R. sai kinnipeetava ohjamisel tugeva jalalöögi vasema põlveõndla piirkonda. U.V süü L.K. korduvas solvamises ja vägivallas 25.08.2010, on tõendatud L.K. kohtus antud ütlustega selle kohta, et U.V-ga puutus ta kokku vanglas töötades. 2010 aasta sügisel hommikuse loenduse ajal U.V kambrisse sisenedes andsid nad talle korralduse püsti tõusta. U.V ütles, et „värdjatele“ ja „pederastidele“ ta ei allu. Kuna U.V kambris ei põlenud tuli, oldi sunnitud ta kambrist eemaldama, kuniks elektrik vea parandab. U.V-le pandi käerauad peale ja nad surusid ta näoga vastu seina. U.V hakkas teda jalaga peksma, tekitades valu. Kinnipeetav paigutati kõrvalkambrisse, kus ta keeras kraanil nupu ära ja hakkas sellega akent peksma. Kambrisse sisenedes hakkas U.V teda sõimama, kuna kambri põrandal olid klaasikillud, pidi ta U.V jälle kambrist eemaldama ja viima kambri ja koridori vahelisse ruumi. Seal istus U.V maha ja hakkas sõimama. Taolisi kokkupuuteid on U.V-ga palju olnud, tundis ennast solvatuna. Vastuolu tõttu toimunud kokkupuute kuupäeva osas avaldati kohtus kannatanu poolt 26.08.2010 eeluurimisel antud ütlused selle kohta, et: „ 25.08.2010 hommikusel loendusel, umbes kella 8.10 paiku sisenesin kambrisse nr
  23. Kinnipeetav U.V oli teki all ning keeldus voodist üles tulemast.“ (II kd tlk 57, read 1-2). Kannatanu kinnitas kohtus, et kokkupuude võis olla 25.08.
  24. Tunnistaja A.K., kes töötas 2010 valvurina, sõnade kohaselt saatis ta kinnipeetavast töömeest kartsakambrisse valgustit vahetama. Selles kambris oli U.V . V.K. pidi U.V viima teise kambrisse. U.V ei olnud millegagi rahul, kogu aeg rääkis ja sõimas valvureid. U.V-le ei meeldinud, et K teda kinni hoidis ja hakkas rabelema. Ei mäleta mis kuupäeval see oli. Kuna tunnistaja ei suutnud meenutada toimunud sündmuse kuupäeva, avaldati kohtus tunnistaja poolt 28.09.2010 eeluurimisel antud ütlused selle kohta, et: „ 25.08.2010 saatsin kinnipeetavast elektrikut, kelle nime ma ei mäleta, kuna elektrik pidi kambris 1003 lambi ära vahetama.“ (II kd tlk 73, read 3-4). Tunnistaja kinnitas kohtus, et sündmus võis küll olla aasta tagasi, 25.08.
  25. 28.09.2010 asitõendi vaatlusprotokolli ja sinna juurde kuuluvate fototabelitega (II kd tlk 74-80) on tuvastatud, et 25.08.2010 kell 9.21 sisenevad eelvangistushoone
  26. osakonda vanemvalvur L.K. , valvur A.K. ning kinnipeetavast elektrik N.B.. L.K. avab kambri 1003 ukse ning toimetab U.V kambrist välja. U.V jääb koridori seisma ning L. K asetab käe U.V õlale, et teda koridori seinale lähemale suunata. U.V teeb küünarnukiga äkilise liigutuse ning L. K surub U.V vastu koridori seina. Seejärel teeb U.V parema jalaga löögi L. K suunas, tabades L. K vasakut reit. L. K üritab J. reiselit vastu koridori seina hoida, kuid U.V avaldab vastupanu ning keerutab ennast. L. K asetab vasaku käe U.V õlale. U.V teeb vasaku jalaga löögi L. K suunas. Seejärel toimetatakse U.V kambrisse nr
  27. U.V süü I.L. ja A.B. solvamises 28.08.2010 on tõendatud kannatanu I.L. kohtus antud ütlustega selle kohta, et augusti lõpu poole 2010 oli U.V pesupäev. Nad olid koos valvur A.B.. Pesuruumis keeldus U.V särki selga panemast. Said korrapidajalt loa toimetada U.V palja ülakehaga kambrisse. Kambrisse paigutamise ja raudade äravõtmise ajal üritas U.V B lüüa ja seejärel hakkas sõimama ebatsensuursete sõnadega. Tundis ennast solvatuna. Vastuolu tõttu toimunud sündmuse kuupäeva osas avaldati kohtus kannatanu poolt 08.09.2010 eeluurimisel antud ütlused selle kohta, et: „ 28.08.2010 kella 19.00 paiku oli U.V pesuruumis.“ (II kd tlk 59, rida 7). Kannatanu kinnitas kohtus, et sündmus võis sel ajal olla. Kannatanu A.B. andis kohtus I.L. samasisulisi ütlusi. Kannatanu seletas, et 28.08.2010 oli ta tööl kartseri osakonnas. Õhtul kella 6-7 paiku U.V pesi ennast. Kui pesemise aeg sai läbi, siis ei tahtnud U.V tükk aega pesuruumist välja minna. Nad said koos valvur I.L. korrapidajalt loa viia U.V kambrisse lühikeste pükstega. Kambrisse tagasi viies ütles U.V solvavaid sõnu. Kambris palus läbi sisetrellide U.V käed ette sirutada, et võtta ära käerauad, kuid U.V püüdis teda läbi trellide parema käega lüüa ja sõimas ebasündsalt. Kui trelle ees poleks olnud, oleks löök tulnud vastu 15 vasakut silma. U.V oli närviline ja sõimas, aga see, et ta lüüa üritas oli ootamatu. Sõimamine on solvav, kallaletungimise osas on väike hirm. U.V süü J.L. ja A.O. solvamises 29.08.2010 on tõendatud kannatanu J.L. kohtus antud ütlustega selle kohta, et täpset kuupäeva ei mäleta, aga septembris kella 7 paiku toidujagamise ajal andis toidujagaja U.V-le söögi, leiva ja saia. Leiva ja saia viskas U.V kohe välja ja hakkas sõimama kasutades ebasündsaid väljendeid. Siis hakkas lõhkuma, proovis riiuleid lahti kangutada, lõi teleka alusplaadi seinalt lahti. Kambrisse sisenes korrapidaja A.O.. U.V viskas teleka alusega vastu trelle, keegi pihta ei saanud. Siseneti kambrisse ja pandi U.V põrandale pikali ja tema käed raudu. Kuupäeva täpsustamiseks avaldati kohtus kannatanu poolt 29.08.2010 Tartu Vangla direktorile tehtud ettekanne, mille kohaselt: „Kella 6.50 ajal keeldus vahistatu U.V, Janno k 1031 toitu vastu võtmast, viskas leiva läbi toiduluugi sektori põrandale, samal ajal muutus närviliseks, sõimas ebatsensuursete sõnadega mind J. L (II kd tlk 95). Kohtus kinnitas kannatanu, et sündmus võis olla küll augustis. Kannatanu A.O. andis kohtus J.L. samasisulisi ütlusi. Kannatanu seletas, et eelmisel aastal lõhkus U.V kambrit ja viskas teda telekaalusega. See oli varajane hommik kui toimus toidujagamine. U.V ei allunud korraldusele telekaalus käest ära panna. Samal ajal kasutas U.V kohutavaid väljendeid. Otsustati siseneda kambrisse, et kasutada tema vastu jõudu ja meetmeid, siis kinnipeetav teda viskaski. Alus lendas vast trelle, tema pihta ei saanud. Ta hoiatas U.V, et kui selline käitumine jätkub, jätkub tema suhtes jõu kasutamine ja ohjeldamine. Temaga on tihti vesteldud, U.V üritab solvata kogu aeg. 28.09.2010 asitõendi vaatlusprotokolli ja sinna juurde kuuluvate fototabelitega (II kd tlk 81-86) on tuvastatud, et 29.08.2010 kell 6.51 lööb U.V jalaga seina küljest lahti TV-riiuli. U.V lööb TV-riiulit vastu lauda ning vastu riiulit. Seejärel viskab U.V TV-riiuli põrandale maha ning hakkab seina küljes olevaid riiuleid kangutama. Seejärel hakkab U.V TV-riiulit vast kambri sisetrelle loopima. U.V märkab kambrii ukse taha kogunevaid ametnikke, hoiab TV-riiulit käes, võtab sisse viskeasendi ning viskab TV-riiuli kambri sisetrellid avanud A.O. suunas. A. O õnnestub sisetrellid sulgeda ning TV-riiul tabab sisetrelle. Seejärel sisenevad A.O., J.L. ning K.P. kambrisse ja suruvad U.V vastu kambri akent katvaid trelle. U.V süü E.T. solvamises 30.08.2010 on tõendatud kannatanu E.T. kohtus antud ütlustega, mille kohaselt puutus ta koos A.P. ja J.L. teenistuskohustusi täites U.V-ga kokku 30.08.2010 hommikuse loenduse ajal kambri vastuvõtmisel. Kamber oli
  28. Korraldusele oma nimi öelda U.V ei reageerinud, vaid ajas pükse jalga ja sisenes WC-sse, võttis sealt sokid ja viskas tema suunas. Seejärel võttis topsi, mis oli vedelikuga täidetud ja viskas ka. Õnneks sai enda kaitseks mapi näole ette panna. Kannatada sai mapp, pluus ja püksid. Ülejäänud vedeliku viskas A.P. suunas, kes sai ka pihta. Lõhnast oli tunda, et tegemist oli uriiniga. P. surus U.V edasiste rikkumiste vältimiseks põrandale ja tal pandi käed raudu. Ise lahkus, sest oli räpane ja haises. Halb oli olla. U.V oli tol korral vait, ainult tegutses. 28.09.2010 asitõendi vaatlusprotokolli ja sinna juurde kuuluvate fototabelitega (II kd tlk 81-82, 8688) on tuvastatud, et 30.08.2010 kell 8.18 sisenevad kambrisse E.T. ja A.M., kambris paiknev U.V tõuseb voodist püsti ning hakkab riideid selga panema. U.V liigub kambri nurgas olevasse WC-sse ning võtab ühte kätte riidest eseme ning teise kätte valget värvi eseme. U.V hoiab riidest eset E. T näo ees ning viskab seejärel eseme E. T suunas, mille viimane mapiga eemale tõrjub. Seejärel teeb U.V käes oleva valget värvi esemega liigutuse E. T suunas, millele E. T reageerib mapi tõstmisega enda näo ette. U.V süü E.P. ja R.U. solvamises 01.10.2010 on tõendatud kannatanu E.P. kohtus antud ütlustega selle kohta, et kui U.V oli psühhiaatriaosakonnas, ei mäleta millal. Tuli korraldus võtta kaamera eest paber ära. Läks koos kolleegiga. U.V korraldustele ei allunud ja läks nurga taha. Kambris pidid nad jõudu kasutama, kuna U.V avaldas aktiivselt vastupanu, tõmbas kägarasse, ei 16 lasknud ligi, irvitas ja sõimas – „mölakad“ ja „värdjad“. Need sõnad olid solvavad. Kui talle käerauad peale said, võtsid nad paberid ning lahkusid. Kuupäeva täpsustamiseks avaldati kohtus kannatanu poolt 22.10.2010 eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt: „01.10.2010 kella 13.50 paiku tuli korrapidamisest kõne, et psühhiaatriaosakonna kambris 1226 on vahistatu U.V kinni katnud tualettruumis asuva valvekaamera ning pidime minema selle paberi sealt ära võtma.“ (II kd tlk 13, read 1-3). Kohtus kinnitas kannatanu, et võis olla 01.10.
  29. Kannatanu R.U. andis kohtus E.P. samasisulisi ütlusi. Kannatanu seletas, et eelmise aasta oktoobris viibis kinnipeetav psühhiaatriaosakonnas ja korrapidamise teenistusest tuli telefonikõne, et U.V oli omakambris kaamera kinni katnud. Anti korraldus paber eemaldada. Läks koos E.P. kambrisse, korraldustele U.V ei allunud. Surusid kilpidega teda vastu seina, tekkis rüselus. Seejärel kukkusid voodile ja siis põrandale. Käeraudade paneku ajal tulid igasugused solvangud nagu „värdjas“ jne. Tundis ennast sõnadest solvatuna, sest täitis tööülesandeid. Kuupäeva täpsustamiseks avaldati kohtus kannatanu poolt 29.10.2010 eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt: „01.10.2010 kella 13.50 ajal teavitati vastuvõtuosakonda, et kinnipeetav U.V on kinni katnud kambri 1226 valvekaamera.“ (II kd tlk 27, read 1-2). Kohtus kinnitas kannatanu, et võis küll olla 01.10.
  30. U.V süü A.P. solvamises 02.10.2010 on tõendatud kannatanu A.P. kohtus antud ütlustega selle kohta, et eelmise aasta oktoobris töötas ta Tartu vanglas valvurina. Meenub, et U.V viskas tema suunas uriini. U.V on püüdnud ka teda lüüa ja ähvardanud terve pere ära tappa, lapsed ja naise vägistada. Teadis, et U.V on selline inimene, seetõttu ei tundnud ta midagi. Sündmuse ja kuupäeva täpsustamiseks avaldati kohtus kannatanu poolt 18.10.2010 eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt: „02.10.2010 kella 8.20 paiku hommikuse loenduse ajal ei tulnud vahistatu U.V kambri nr 1026 sisetrellide juurde, et ma saaksin talle loenduse läbiviimise ajaks paigaldada käerauad… Seejärel hakkas U.V mind sõimama ja alandama (II kd tlk 4, read 1-3, 8-11). Kohtus kinnitas kannatanu, et sündmus võis olla 02.10.2010 ja võisid olla ka sellised sõnad. Mingil määral tundis ennast siis solvatuna. Ta on pöördunud ka meditsiiniosakonna poole, kuid ei mäleta kus just selle juhtumiga. Sündmuse täpsustamiseks avaldati kohtus Tartu Vangla meditsiiniosakonna spetsialist-õde Katrin Gornischeffi ettekanne Tartu vangla direktorile (II kd tlk 38), selle kohta, et 02.10 käis Tartu vangla valvur A.P. meditsiiniosakonnas vigastusi fikseerimas. Kl 8.20 ajal oli läinud kinnipeetava U.V-ga rüseluseks, kuna kinnipeetav ei lubanud hommikuse loenduse ajal käsi raudu panna. Kohtus möönis kannatanu, et ta pöördus meditsiiniosakonda, sest juhtkonna poolt anti korraldus, et rüselus oleks fikseeritud. Sõimu ja solvamisega materiaalseid nõudmisi U.V vastu ei ole. U.V süü V.T. solvamises 25.10.2010 ja U.K. ähvardamises 25.10.2010 ja 28.10.2010 on tõendatud kannatanu V.T. ütlustega selle kohta, et 25.10.2010 umbes kella 17.00 ajal toidujagamisel koos kinnipeetava U.K., viskas U.V läbi sisetrellide toiduava neid keefiriga. K sai vähem kannatada, tema sai vasaku külje pihta vormipluusile. U.V hüüdis, et „kuradi toidujagaja tule siia ma murran käeluu“. Sulgesid kiiresti kambriukse. Kella 17.15 ajal läksid nad U.V-le viima seletuskirja ja siis U.V ütles, et „vihkan teid kõiki kuradi Tartu vangla valvurid, mõnitan teid kõiki kuni hulluks lähete ja sina kõige väärakam Tartu vangla valvuritest“. U.V oli valmis pannud ka topsitäie vett ning viskas sellega öeldes, et „ säh, kas sellest seletuskirjast piisab“. U.V-ga on ta kokku puutunud 6 aastat, tema käitumine ei ole üllatav, aga selline rünnak on solvav, sest raiskab tööaega paberite vormistamiseks ja ettekannete tegemiseks. Varem solvas U.V kaaskinnipeetavaid, nüüd vaid vanglaametnikke. Kannatanu U.K. andis kohtus V.T. iga samasisulisi ütlusi. Kannatanu seletas, et 2010 aasta sügisel toidu jagamise ajal U.V ähvardas teda „pea otsast ära murdmisega“ jne. Miks ta ähvardas, ei tea. 17 U.V oli kõikide peale vihane. Toidu jagamise ajal kõlasid roppused, alandused, viskas teda ja valvurit keefiri ja toiduga. Ähvardusi on olnud mitmel korral, näiteks selliseid, et „kui tuleb välja on inimest lihtne üles otsida ja teha vabaduses midagi, kui vaja on“. Võttis ähvardusi tõsiselt. Sündmuse kuupäeva täpsustamiseks avaldati kohtus kannatanu poolt eeluurimisel 29.10.2010 antud ütlused, selle kohta, et: „Mida oskate öelda 25.10.2010 kella 17.00 ajal eelvangistushoone
  31. osakonnas toidujagamise käigus aset leidnud intsidendi kohta…Mida oskate öelda 28.10.2010 kella 7.05 ajal psühhiaatriaosakonnas toidujagamise käigus aset leidnud intsidendi kohta.“(II kd tlk 25, read 1-2, 13-14). Kohtus kinnitas kannatanu, et kindlasti ähvardas kinnipeetav teda nendel kuupäevadel. Kannatanu kartis, et U.V võib oma lubadused tapmise ja ähvarduse näol vabaduses realiseerida. 29.10.2010 asitõendi vaatlusprotokolli ja sinna juurde kuuluvate fototabelitega (II kd tlk 28-30) on tuvastatud, et 25.10.2010 kell 16.59 avab V.T. kambri 1052 ukse, tema kõrval vasakul pool seisab U.K.. V. T taganeb kiirelt kambri ukse taha. Seejärel liigub V. T sektsiooni trellukse suunas, tema vormisärgil ning pükstel on näha valget värvi aine jälgi. U.V süü S.K. solvamises 28.10.2010, on tõendatud kannatanu S.K. kohtus antud ütlustega selle kohta, et 28.10.2010 hommikusel toidujagamisel psühhiaatriaosakonnas avas ta kambriukse, et toidujagaja saaks panna toidu ukse küljes olevale luugile. Kinnipeetav ütles talle „idi nahui“ ja võttis klaasi ning viskas kogu vee-mahla tema poole. Peale seda ütles „keri nahui“ ja viskas saiaga. Pihta ta külle ei saanud, kuid tundis solvununa, sest see toimus teiste kinnipeetavate ees. U.V süü H.K. solvamises 20.12.2010 on tõendatud kannatanu H.K. kohtus antud ütlustega selle kohta, et 20.12.2010 oli ta abis jalutajaid sisse võtmas. Valvuriteks olid veel S.K. ja A.T. Nad toimetasid U.V kambri ukse juurde, kus on kohustuslik teha mittetäielik läbiotsimine enne kambrisse paigutamist. Seda pidi tegema tema, sest tal olid kindad käes. Kui U.V üle õla nägi, et ta hakkab läbiotsimist tegema, keeras ta näoga nende poole ja väljendus ebasündsalt. Kuna korduvaid korraldusi pöörata näoga seina poole U.V ei täitnud, siis K ja tema surusid ta jõuga vastu seina ning tegid läbiotsimise. U.V üritas tagant jalgadega lüüa, aga see tegevus oli tal piiratud, sest ta oli jalaraudades. Kogu see tegevus toimus ebatsensuursete sõnade saatel ja need olid seksuaalse alatooniga tema pihta. Kõik isikud, kelle suhtes vägivalla toimepanemises või kelle solvamises U.V süüdistatakse, on võimuesindajad. Kõik kannatanud on Tartu Vangla valvurid või muud vanglas töötavad ametnikud. Kohus on veendumusel, et kannatanute ja tunnistajate ütlused on usaldusväärsed ja tõesed. Kannatanute ja tunnistajate ütlused on omavahel kooskõlas, samuti on kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud dokumentaalsete tõenditega. Kannatanud ja tunnistajad on üksikasjalikult kirjeldanud nii U.V poolt vägivalla kasutamist kannatanute vastu kui ka solvanguid, milliseid U.V vanglaametnike suhtes kasutas. Seega on tõendatud, et U.V lõi
  32. augustil 2010.a. oma jalaga L.K. it kaks korda vastu jalga põhjustades viimasele füüsilist valu. Samuti on tõendatud, et U.V lõi süüdistuses kajastatud ajal A.R. parema reise siseküljele põhjustades füüsilist valu ja lõi ka T.R. le jalaga põlve pihta põhjustades füüsilist valu. Seega on täidetud KarS § 274 lg 1 objektiivne koosseis. Kohus on veendumusel, et U.V tegutses otsese tahtlusega, sest ta teadis, et lööb vanglas töötavaid ametnikke ja tema teo objektiivne pilt näitab, et ta soovis kannatanuid lüüa, seega tegutses otsese tahtlusega. Süüdistuses kajastatud solvangute ütlemine U.V poolt on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõenditega, milliseid kohus eespool käsitles. Kohtu arvates on ilmne, et U.V soovis ametnikke solvata ja alandada. Väljendid, mida U.V on kannatanute ja tunnistajate sõnul kasutanud on kõigi episoodide puhul vaadeldavad solvamisena ja need solvangud on öeldud kannatanutele just seoses nende töökohustuste täitmisega või on puutumuses nende ametiga. U.V süstemaatilisest samalaadsest tegutsemisest nähtub tema soov pidevalt vanglaametnikke solvata, alandada ja neid kõikvõimalikul viisil häirida. Kohus leiab, 18 et U.V on käitunud kõigis episoodides vähemalt otsese tahtlusega. Seega on kohus veendumusel, et U.V on toime pannud süüdistuses kajastatud KarS § 275 järgi kvalifitseeritavad teod. U.V-le on esitatud süüdistus ka kannatanute A.R., T.R. , U.K. tapmisega ähvardamises. Kohtul puudub alus kahelda kannatanute ütlustes, muuhulgas ka selles, et kannatanute sõnade kohaselt oli neil alus karta ähvarduste täideviimist. Arvestades asjaolu, et kannatanute A.R. ja T.R. vastu kasutas U.V reaalselt vägivalda, ei saa olla kahtlust, et kannatanud võtsid U.V ähvardusi tõsiselt. Ka kannatanu U.K. avaldas kohtus, et U.V pidev agressiivne käitumine muutis ka tema jaoks süüdistatava poolt öeldu tõsiseltvõetavaks. Kohus on seisukohal, et eespool käsitletud tõendid kinnitavad, et U.V on toime pannud ka KarS § 120 järgi kvalifitseeritava teo. Kohtu arvates on täidetud nii teo objektiivne kui ka subjektiivne koosseis, sest U.V tegutses ähvardades vähemalt kaudse tahtlusega. U.V pidev agressiivne tegutsemine oli teada kõigile vangla ametnikele ja ka U.K., kes töötas vanglas toidujagajana. U.V ähvarduse realiseerumine tema käitumise taustal pidi olema usutav nii ähvardajale endale kui ka isikutele, keda ta ähvardas. Kohus ei tuvastanud U.V süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. KOHTU SEISUKOHT TSIVIILHAGIDE OSAS VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohtu arvates on kannatanutele kahju tekkimine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Kannatanu OÜ Rademar on esitanud tsiviilhagi summas 217,05 eurot, kannatanu K.M. 201,32 eurot, kannatanu AS Ilves Extra 242,54 eurot, kannatanu Maxima Eesti UÜ 131,98 eurot ja kannatanu Selver AS 6,18 eurot. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõenditest saab järeldada, et kahju tekkimine on olnud otseses põhjuslikkus seoses süüdistava tegevusega. Süüdistatava tegevus kahju tekitamisel on õigesti kvalifitseeritud karistusseadustiku eriosa normi järgi, seega on süüdistatava tegevus olnud õigusvastane. Vastavalt VÕS §-le 1051 lg 1 ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Viidatud normist tuleneb, et kahju tekitaja süüd eeldatakse ja kahju tekitajal on võimalus vastutusest vabaneda üksnes juhul, kui ta tõendab süü puudumist. Kriminaalasjas ei ole esile toodud asjaolusid, mis välistaksid U.V süü kahju tekkimises. Seetõttu leiab kohus, et esinevad kõik VÕS §-s 1043 sätestatud vastutuse alused ja süüdistatav on kohustatud kuriteoga kannatanutele tekitatud kahju hüvitama. Kannatanute tsiviilhagid on põhjendatud ja tõendatud ning need kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses. KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Prokuröri hinnangul on karistusena võimalik kohaldada ainult vangistust ja karistada tuleb U.V sanktsiooni keskmisest pikema vangistusega. Kohus leiab, et U.V süü nii varguste toimepanemisel kui ka võimuesindajate solvamisel ning nende suhtes vägivalla toimepanemisel on suur. U.V käitumisaktid, millised on kvalifitseeritavad kuritegudena pole ühekordsed ega juhuslikku laadi, vaid tegemist on süstemaatilise tegevusega. Samuti saab süstemaatiliseks lugeda ka ähvarduste esitamist KarS § 120 mõttes. Kohus 19 on seisukohal, et U.V süü kannatanute ja ka nende perekonnaliikmeid puudutava ähvardamise osas oli vägagi suur. Kohus, hinnanud kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid, nõustub prokuröri seisukohaga karistuse liigi osas. Süüdistatav on varem korduvalt karistatud ja ta on jätkanud nii varavastaste kui ka vägivaldsete kuritegude toimepanemist, mis näitab, et kergem karistuse liik ei ole tema mõjutamiseks piisav ja teda tuleb karistada reaalse vangistusega. Kohus leiab, et KarS § 120 järgi tuleb U.V-le mõista karistus sanktsiooni kõrgemas määras, arvestades nimetatud teo süü suurust ja ähvarduste raskust. Varguste toimepanemise eest on põhjendatud U.V karistada sanktsiooni keskmises määras. Võimuesindajate suhtes toime pandud süstemaatiliste tegude eest on alus U.V karistada vastavate sanktsioonide keskmisest määrast kõrgemas määras. KarS § 349 järgi toimepandud teo süü ei ole kohtu arvates suur, seega on alus karistada U.V sanktsiooni keskmisest määrast madalamalt. KarS § 64 alusel tuleb U.V-le mõista liitkaristus kuritegude kogumi eest ja kohus peab tegude paljusust ja süstemaatilisust arvesse võttes põhjendatuks suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 10 kuud vangistust. Kohus on seisukohal, et mõistetud vangistus kuulub tervikuna ärakandmisele. Arvestades asjaolu, et U.V on viibinud eelvangistuses tuleb nimetatud aeg alates
  33. novembrist 2009.a. lugeda karistuseaja hulka. Otsuse täitmise tagamiseks peab kohus vajalikuks jätta tõkend -vahistamine -U.V suhtes muutmata. KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULU OSAS U.V kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu väljamõistmiseks summas 939 eurot. Kohus leiab, et taotlused on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
  34. detsembri
  35. a otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" punktidest 2 ja 21 rahuldada. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule ülejõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades U.V varanduslikku olukorda ja võttes arvesse tema resotsialiseerumisväljavaateid, on mõistlik osaliselt jätta menetluskulude hüvitamine riigi kanda. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetutelt menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on tulenevalt KrMS § 179 lg 1 p 2 1,5 palga alammäära, s.o. 417,03 eurot. Ülejäänud osas jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Rutt Teeveer Kohtunik 20

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.