← Eesti

1-10-11573/24

Obsah (6)§ 76§ 199§ 65§ 200§ 64§ 68

Toimik nr 1-10-11573 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.oktoobril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-11573 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistun

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta B.S talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.09.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. B.S on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 27.09.2010 kohtuotsusega

§ 199lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõisteti Kr

MS § 238 lg 2,

§ 65lg 2 alusel 1 aasta 5 kuud ja 25 päeva vangistust.

B.S on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 11.01.2011 kohtuotsusega

§ 200

lg 2 p 8, § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning karistuseks mõisteti

§ 64lg 1, Kr

MS § 238 lg 2,

§ 68lg 1 alusel 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust.

Viru Maakohtu 25.04.2011 kohtumäärusega

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 kohaselt liideti B.S-ile Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 27.09.2010.a kohtuotsusega nr 1-09-18987 mõistetud karistus – 1 aasta 5 kuud 25 päeva vangistust ja Viru Maakohtu Narva kohtumaja 11.01.2011.a kohtuotsusega nr 1-10-11573 mõistetud karistus – 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. 1

(4)Karistuse kandmise algus 10.05.2010 ja lõpp 07.01.
  1. B.S andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 54). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 08.09.
  2. Kinnipidamisasutusest B.S-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav omab 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav osaleb alates 02.06.2011 Convictuse tugigrupis. Lisaks on osalenud suitsetamisest loobumise nõustamisel. Alates 02.05.2011 töötab Viru Vanglas koristajana. Vabanemisjärgselt töökoht puudub. Enne vangistust olid juhutööd, töötas torulukksepana. Vabanemisel läheb elama vanemate juurde aadressil xxx, kus elas ka enne vangistust. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Isikut on korduvalt karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse § 70 järgi ning kriminaalkorras mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Joobes võib käituda agressiivselt ja norida tüli võõrastega. Alates 16 eluaastast suitsetas peaaegu igapäevaselt kanepit. Viimased 5 aastat süstis igapäevaselt amfetamiini, viimane aasta tarvitas peaaegu iga päev heroiini. On diagnoositud narkosõltuvus. Isik on olnud kriminaalhoolduse all, katseajal kandmis karistust. On karistatud võimuesindaja suhtes füüsilise vägivalla kasutamise ja solvamise eest. Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega lähtuvalt uue kuriteo toimepanemku tõenäosusest ning sellest, et kinnipeetav on narkomaan, kes on rehabilitatsioonifaasis. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on B.S vabanemisel kindel elukoht vanemate juures aadressil xxx. Kinnipeetava vanemad on valmis B.S ennetähtaegsel vabanemisel toetama. Vabanemisel kinnipeetaval garanteeritud töökoht puudub. B.S-i käitumist vabaduses võivad mõjutada korduvad karistused nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Katseajal pani toime uue kuriteo ning katseaja kulgu on hinnatud mitterahuldavaks. B.S taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör kirjalikult ei toeta B.S-i tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et B.S tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik.

§ 76

lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kaheksa korda kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud enamuses varavastaste kuritegude (vargus, kelmus), kuid ka joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise ning võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise ja solvamise eest. B.S on varem karistatud ka kahel korral tingimusliku karistusega, viimasel katseajal pani toime raske I astme varavastase kuriteo, röövimise. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav liitkaristust varguse ja röövimise eest. 2

(4)Karistusregistri teatisest (isiklik toimik 5-11) on näha, et B.S on 16 korral väärteokorras karistatud, nendest 3 korral Alkoholiseaduse alusel, 1 korral avaliku korra rikkumise eest, 2 korral väheväärtuliku asja varguse eest, 8 korral Liiklusseaduse alusel, kusjuures 6 korral alkoholijoobes juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus B.S-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et B.S on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Karistused on määratud vangla vara kahjustamise, keelatud esemete ebaseadusliku omamise ja vangla vara rikkumise eest. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole B.S oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav osaleb Convictuse tugugrupis ning on hõivatud majandustöödega. Lisaks isik on osalenud suitsetamisest loobumise nõustamisel. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 29.04.2014. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama vanemate juurde Võidu 1-60, Narva. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava vanemad Elena B.S-i ja Vitaly B.S on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 58,59). Elukoha sobivuse kontrollehest (isiklik toimik II osa lk 60) nähtub, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanedes ei ole B.S kindlat töökohta ega iseseisvat sissetulekuallikat. Samas puudub tal töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust ei õõinud ega töötanud, oli tegevuseta. Arvestades B.S-i poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, muuhulgas röövimine) ja tema käitumist kriminaalhoolduse all olles (viimane raske I astme varavastane kuritegu röövimine katseajal) ja vangistuses viibides (korduvad distsiplinaarrikkumised), on kohus seisukohal, et B.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, katseajal pani toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta B.S-ile piisavalt mõju. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, arvatavasti ka töökoht ei kaalu üle tema varasemat ilmset kriminaalset tausta. Narkootikumide ja alkoholi tarvitamine omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Karistusaja lõpuni on veel üle 1 aasta 2 kuu, mis on piisavalt pikk aeg. 3
(4)Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu B.S-i temale Viru Maakohtu 25.04.2011 määrusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige №oremreferent Kohtumäärus jõustus 01.11.2011 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.