1-11-5401/4

Kriminaalasi nr. 1 – 11 - 5401 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. juunil 2011 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul prokuröri: Urmo Paal kaitsja: Merike Allikmäe osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas V.G ik. XXX, eesti keel, Eesti vabariigi kodanik, põhiharidus, ei tööta, eluk. XXX, varem kriminaalkorras karistatud 2.26.09.2001 a. Saare Maakohtu poolt KrK § 139 lg. 2 p. 2, 3 järgi 2 a. vabadusekaotusega 3.21.10.2003 a. Saare Maakohtu poolt KarS § 199 lg. 2 p. 4, 8 järgi 2 a. vangistusega 4.24.03.2004 a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg. 2 p. 4 - § 25 lg. 2 järgi 1 a. 4 k. 14 p. vangistusega 5.14.03.2005 a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 275 järgi 8 kuu 26 päeva vangistusega 6.23.10.2006 a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg. 2 p. 4, 8; § 215 lg. 2 p. 1 - § 25 lg.2 järgi 2 a. vangistusega 7.17.09.2008 a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 121 järgi rahalise karistusega 8000 krooni 8.10.09.2010 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 200 lg. 1; § 199 lg. 2 p. 7, 8, 9; § 275; § 274 lg. 1 järgi 3 aasta vangistusega, millest kandmisele kuulub 2 aastat 6 kuud 20 päeva vangistust. Kannab karistust alates
2. novembrist 2009 a. süüdistusasja KarS § 274 lg. 1 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: V.G on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 15.10.2010 kella 09.30 paiku viibides asuva Vangla kartserihoone kambris nr 83 hammustas ameti-kohustusi täitvat vanemvalvur MV´it parema käe pöidlast, põhjustades sellega valu ja veritsuse. Seega V.G , pannes toime vägivallateo võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav V.G kohtueelsel uurimisel end süüdi ei tunnistanud, kuid nõustus kohtulikku menetlust lühimenetluse korras. Kohtuistungil tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab ütlusi selles, et ta mingit valvuri hammustamist omaks ei võta, kuid ei tea, et kinnipidamisel lõi vangivalvurit. 15.10 hommikul ta viibis kambris nr. 83 ning kuulis vastaskambri juures valvurite olekut. Ta tagus jalaga vastu ust eesmärgiga, et valvur tuleks tema juurde. Vahetult enne seda tema kambris toimunud läbiotsimist võeti temalt põrandalapp ja hari. Rääkis sellest valvur RS, kes ütles nende asjade olemasolust kambris, kuid see ei vastanud tõele ja seetõttu tagus vastu ust. Valvur S tegi luugi lahti ja läbi luugi nõudis asju tagasi. Valvurid S ja V sisenesid kambrisse ja käskisid käed seinale panna. Ta seda ei teinud ning haarasid tal kätest. Ta hakkas neile vastu ja rabelema. Lõpuks oli tema ümber 6 valvurit. Ta pandi pikali ja käed raudu. Põrandal olles ta vehkis jalgadega ning lõi ühte valvurit jalaga. Kinnitab, et valvur Veskimeistrit ta ei hammustanud. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon ei ole põhjendatud, kuid süüdistatava taotlusel kriminaalasja arutada lühimenetluse korras on lubatav. Kannatanu MV poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ta töötab Tallinna vanglas järelevalveosakonna vanemvalvurina. 15.10 pärast läbiotsimise teostamist kartserihoone kambris nr. 83 viibiv V.G hakkas vastu ust taguma ja karjudes nõudma põrandalapi tagastamist. V.G jätkas lõhkumist ja ta avas toiduluugi ning ütles, et tema küsimu-sega tegeletakse pärast läbiotsimisi. Ta hakkas toiduluuki kinni panema, seejärel V.G lõi jalaga vastu toiduluuki ja jätkas karjumist solvavate sõnadega. Toiduluuk lendas uuesti lahti ja löök eh-matas teda. Ta otsustas koos valvuri S aga siseneda kambrisse, et V.G-le käerauad peale panna. Ta andis korralduse käed seinale panna, kuid korraldust täitmata võttis sisse kaitseasendi. Ta haaras V.G ühest käest ja sel ajal V.G hammustas tema parema käe pöidlast ning tundis valu. Samuti üritas hammustada ka teist valvurit. V.G pandi pikali ja kätele asetati käerauad. Ta nägi, et läbi kinda tuli hammustamise kohast verd. Ta läks seejärel meditsiiniosakonda. Mingit solvangut tema ega teise valvuri poolt V.G suhtes ei olnud. Tunnistaja Raul S poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et need haakuvad kannatanu poolt antud ütlustega. Kuigi kohtueesel uurimisel süüdistatav end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud, on tema süü leidnud tõendamist kohtuistungil süü ületunnistamise ja puhtsüdamliku kahetsusega, kannatanu ja tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste, samuti nende ettekannete sisuga, V.G poolt esitatud kaebuse ja edastatud vastusega, aktidega V.G suhtes füüsilise jõu kasutamise kohta, keskhaigla tõendiga / t.l. 3 – 10, 16 / KarS § 56 alusel kohus arvestab süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdalik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kinnipeetavat V.G iseloomustatakse kui kinnipidamiskoha sisekorra eeskirjade eirajat. Distsiplinaarrikkumisi on toime pannud ametnike vastu. Suhtlemisel kasutab ebatsensuurseid väljendeid. Iseloomult agressiivne, ärritub kergesti. Kohus arvestab karistuse mõistmisel süüdistatava kriminaalkorras karistatust, karistuse kandmise ajal uue tahtliku kuriteo toimepanemist, negatiivset iseloomustust, kahel korral karistamist võimuesindaja laimamise ja solvamise eest, tema agressiivset suhtumist kinnipidamiskohas ametiisikute vastu ja distsiplinaarkorras karistamist, vangla juhtkonnale esitatud formaalset kaebust selles, et ei väljendanud valvurite poolt tema solvamise konkreetset sisu ja hiljem, s.o. kohtueelsel uurimisel ka ei täpsustanud seda, kohtuistungil väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust, kohus peab karistuse mõistmisel arvestama ka seda, et kinnipidamiskohas süüdimõistetutelt on oodata seadusvastast tegevust ja seetõttu ametiisikud peavad omandama suurt valulävi ja kehtestama end, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada V.G KarS § 274 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks 2 ( kaks ) kuud vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõiste põhikaristuseks 1 ( üks ) kuu 10 ( kümme ) päeva vangistust. KarS § 65 lg. 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 10.09.2010 a. kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra s.o. seisuga 14.06.2011 a. 9 ( üheksa ) kuud 20 ( kakskümmend ) päeva vangistust ja liitkaristuseks mõista 11 ( üksteist ) kuud vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada alates
3. juunist 2011 a. Kohtuotsuse jõustumiseni valida tõkend – vahistamine – seejärel tühistada. 2 Välja mõista V.G-lt sundraha 417.03 eurot riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista V.G-lt kaitsjatasu 76.69 eurot. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 4 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik