Obsah (5)
§ 76§ 199§ 65§ 69§ 75Toimik nr 1-10-8398 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.oktoobril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-8398 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta A.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.09.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 28.06.2010 tunnistati A.P süüdi
§ 199
lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust.
§ 65lg 2 alusel suurendati A.P-le mõistetud karistust Viru Maakohtu 08.04.2008.a.
otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuud vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta vangistust.
§ 69
lg 1 alusel asendati A.P-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 730 tundi üldkasulikku tööd.
§ 69
lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 8 kuud.
§ 69
lg 4 alusel kohustati A.P üldkasuliku töö tegemisel järgima
§ 75
sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.
§ 75
lg 2 p 1 alusel kohustati A.P hüvitama kuriteoga tekitatud kahju katteks iga kuu
- kuupäevaks vähemalt 1500 krooni alates juulikuust 2010 kuni kogu kahju hüvitamiseni. Viru Maakohtu 26.01.2011 määrusega pöörati Tartu Maakohtu 28.06.2010 otsusega mõistetud ja ärakandmata liitkaristus 1 aasta vangistust täitmisele. Karistuse kandmise algus 26.03.2011 ja lõpp 26.03.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 26.09.
- 1
(3)Kinnipidamisasutusest A.P kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemise korral kinnipeetaval kindel elukoht puudub. Tamsalu Vallavalitsus võimaldab isikule pärast vabanemist renoveerimata munitsipaalkorteri. Isikul on omandatud põhiharidus ja traktoristi eriala. Enne vangistust töötas ametlikult tisler-puusepana. Eriala omandas vangistuse ajal. Varasemalt on isik olnud pikalt vanglas ja elatist teeninud kuritegude ja juhutöödega. Korduvad kuri- ja väärteod viitavad riskeerivale eluviisile. Isikut varasemalt korduvalt karistatud alkoholijoobes juhtimise eest. Samuti on isik varem sooritanud alkoholijoobes olles mitmeid kuritegusid (sh ettevaatamatuse tõttu põhjustatud kannatanu surm ja ka ebaseaduslik vabaduse võtmine). Isikuvastased kuriteod viitavad enesevalitsemise kaotamisele ja agressiivsusele. Praegu viibib isik viiendat korda vangistuses. Vangla toetab isiku enne tähtaegset vanglast vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt kinnipeetaval vabanemisel kindel elu- ja töökoht puudub. Tamsalu Vallavalitsus võimaldab kinnipeetavale pärast vabanemist renoveerimata munitsipaalkorteri. A.P käitumist vabaduses võivad mõjutada korduv kriminaalkorras
tatus (10 korda). Kuriteod on valdavalt varavastased, isikuvastased ja liiklussüüteod. Väärtegude eest on isik kariststus viiel korral. A.P on kuriteod toime pannud valdavalt alkoholijoobes. A.P taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör kirjalikult toetab A.P tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamused, leiab, et A.P tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.
§ 76
lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kümme korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Kinnipeetava kuriteod on valdavalt varavastased (muuhulgas röövimine), isikuvastased (muuhulgas surma põhjustamine ettevaatamatusest) liiklussüüteod ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumine. Isikut on varem 3 korral karistatud tingimusliku karistusega, kuid ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Viimasel katseajal pani toime uue kuriteo (varguse) ning Tartu Maakohtu 28.06.2010 otsusega karistati teda varguse toimepanemise eest 9 kuulise vangistusega. Nimetatud karistusele liideti Viru Maakohtu 08.04.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 730 tundi tähtajaga 1 aasta 8 kuud. Viru Maakohtu 26.01.2011 määrusega pöörati karistus täitmisele. Samast kohtumäärusest on näha, et süüdimõistetu ei ole teinud ühtegi tundi üldkasuliku tööd, korduvalt rikkus kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja ei täitnud kahju hüvitamise kohustust. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-13) on näha, et A.P on 5 korral karistatud väärteokorras Liiklusseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused A.P puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. 2
(3)Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsilpinaarkorras karistatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetav vangistuse jooksul sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Positiivseks tuleb lugeda, et isik töötab alates 03.08.2011 Viru Vangla territooriumil. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab A.P-le enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 12.04.2014. Vabanedes puudub A.P kindel elukoht. xxx on pakkuda kinnipeetavale vabanemisel renoveerimata munitsipaalkorterit, mis on remontimata. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik, kes oleks võimelised teda vajadusel toetama materiaalselt. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades A.P poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (10 korda karistatud), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (käitumiskontrollnõuete ja kohustuste rikkumine ja uute kuritegude toimepanemine katseajal) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töö ja elukoha puudumine, toetava lähivõrgustiku puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba neljal korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks (kõigil kolmel katseajal pani toime uued kuriteod) ja viimasel kriminaalhooldusel ei täitnud ühtegi ÜKT tundi, ei käinud registreerimisel, karistus oli täitmisele pööratud. Seega kriminaalhooldus ei osuta A.P-le piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba korduvalt käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. A.P on korduvalt sooritanud kuritegusid alkoholijoobes, (3 korral alkoholijoobes juhtimise eest ja surma põhjustamine ettevaatamatusest ja ebaseaduslikult vabaduse võtmine). Alkoholi tarvitamise risk suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Süüdimõistetu ei ole läbinud ühtegi sotsiaalabiprogrammi. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu A.P temale Tartu Maakohtu 28.06.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige №oremreferent Kohtumäärus jõustus 08.11.2011 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun 3
(3)