Obsah (8)
§ 120§ 121§ 148§ 64§ 68§ 74§ 75§ 16KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. augustil 2011.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-4080 (09240102834) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistun
§ 120
, § 121, § 148 järgi, lühimenetluse korras Prokuröri abi Sofja Hristoforova Süüdistatav B.D Isikukood xxx, VF kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel, xxx, elukoht Xxx Varem kriminaalkorras karistatud: kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole Kaitsja Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 31.03.2009 Galina Tšelnokova RESOLUTSIOON Tunnistada B.D süüdi
§ 120järgi ning mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.
Tunnistada B.D süüdi
§ 121järgi ning mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.
Tunnistada B.D süüdi
§ 148
järgi ning mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.
§ 64
lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista B.D-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Arvata
§ 68lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 07.07.2009 kuni 09.07.2009 s.o.
3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Kohaldada
§ 74
lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui B.D ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle
§ 75
lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt kohustub ta: 1) elama aadressil Xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
§ 74lg 3 alusel määrata katseajaks 18 (kaheksateist) kuud.
Katseaja algus - 08.08.2011.a. B.D-le valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: Padrunikest ja püstol EKOL Aras MAGNUM A760113, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista B.D-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 03 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 268 (kakssada kuuskümmend kaheksa) eurot ja 43 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 9 (üheksa) eurot 71 senti ja ekspertiisi kulud 528 (viissada kakskümmend kaheksa) eurot ja 55 senti. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „B.D , kriminaalasja nr 1-10-4080, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 09. augustist 2011.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) 2
(12)päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 30.08.2011.a. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu B.D süüdistatakse selles, et tema 15.10.2007.a hommikul (täpne aeg pole kindlaks tehtud) xxx asuvas korteris, peale ühist alkoholitarvitamist kannatanuga, lõi mitu korda Xxx´ile puust harjavarrega vastu pead ja jalgadega vastu keha ja jalgu, tekitades kannatanule kehavigastusi ja füüsilist valu; samuti tema ajavahemikul 11.06.2009.a kuni 13.06.2009.a (täpne aeg pole kindlaks tehtud) suvilakrundil nr. 88 Kannikese tänaval suvilakooperatiivis „Tervis pluss“ lõi rusikaga Xxx´ile parema kulmu piirkonda, tekitades kannatanule peahaava parema kulmu pealses piirkonnas ja füüsilist valu. Oma tahtliku tegevusega pani B.D toime teise inimese tervise kahjustamise, s.t.
§ 121ettenähtud kuriteo.
Samuti tema 09.03.2009.a kella 17.00 paiku olles alkoholijoobes Narvas, Tallinna mnt. 56 asuva maja trepikojas, suunas signaalpüstoli naabrinaise Xxx poole, ähvardas teda tapmisega ning tegi lasu põrandasse ja arvestades seda, et B.D oli alkoholijoobes, käitus agressiivselt ja lasuga põrandasse kinnitas oma kavatsusi, oli kannatanul alust karta ähvarduse täideviimist. Oma tahtliku tegevusega B.D pani toime tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.t.
§ 120ettenähtud kuriteo.
Samuti tema ajavahemikul 11.06.2009.a kuni 13.06.2009.a (täpne aeg pole kindlaks tehtud) suvilakrundil nr. 88 Kannikese tänaval suvilakooperatiivis „Tervis pluss“ pärast seda, kui avastas Xxx´i laiba, viis selle Ida-Virumaal, Vaivara vallas asuvale metsamassiivile ja mattis seal maha. Oma tahtlike tegudega pani B.D toime laiba rüvetamise, e. inimese laiba üldtunnustatud tavadele mittevastava kohtlemise, s.t.
§ 148ettenähtud kuriteo.
II Kohtuistung Kohtuistungil B.D tunnistas ennast süüdi täielikult, kahetses, nõustus lühimenetlusega ning ei soovinud enda ülekuulamist. Süüdistatava kaitsja G. Tšelnokova leidis, et süüdistus on põhjendatud. Prokurör leidis, et kõik B.D teod on õigesti kvalifitseeritud ja täielikult tõendatud avaldatud asja materjalidega. Ta palus B.D süüdi tunnistada
§ 121
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 9 kuud vangistust. Tunnistada süüdistatav B.D süüdi
§ 120
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust. Tunnistada süüdistatav B.D süüdi
§ 148
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust. Kohaldada
§-i 64 ja üksikkaristustest raskeima 3
(12)suurendamise teel mõista B.D-le liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kohaldada KrMS § 238 ja vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista talle lõplikult 1 aasta vangistust. Prokurör palus arvestada eelvangistuse aja karistusaja hulka ja mõista lõplikuks karistuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
§ 74
lg 1 kohaldamisega mõista käesolev karistus tingimisi, kui ta 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti kohustada täitma katseaja kestel
§-s 75 ettenähtud kontrollnõudeid. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised tõendid: - kannatanu Xxx`i ütlused (tl 92-97); SA Narva Haigla tõend (tl 100); kannatanu Xxx ütlused (tl 71-73); kannatanu Xxx`i ütlused (tl 74-78); kannatanu Xxx ütlused (tl 132-137); läbiotsimisprotokoll (tl 14-16); laiba äratundmiseks esitamise protokoll (tl 57-58); surnu ekspertiisiakt nr 257 (tl 61-69); ekspertiisiakt nr TB-085-09/1900 (tl 174-175); asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 154-158); tunnistaja Xxx ütlused (tl 79-83, 159-162); tunnistaja Xxx ütlused (tl 84-88); tunnistaja Xxx ütlused (tl 125-128); tunnistaja Xxx ütlused (tl 140-145); tunnistaja Xxx`i ütlused (tl 163-166); isiku läbivaatluse protokoll koos fototabeliga (tl 27-30); ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga (tl 31-50); vastastamisprotokollid (tl 114-118, 167-171); kahtlustatava B.D ütlused (tl 21-26, 106-109, 146-151, 177182). III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus leiab, et kohtuistungil avaldatud toimiku materjalidega on tõendatud see, et B.D pani toime kõik talle inkrimineeritavad kuriteod. B.D süüdistatuna
§ 121
järgi 15.10.2007.a B.D poolt kehalise väärkohtlemise toimepanemine Kehaline väärkohtlemine on koosseisutüübilt alternatiiv-aktiline süüteokoosseis. Löömine on inimese keha järsk ühekordne mehaaniline mõjutamine, samuti on löömisena käsitatav ka järsk tõukamine. Subjektiivsest küljest eeldab vadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Xxx B.D täitis enda tegevusega
§-s 121 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu 15.10.2007.a hommikul (täpne aeg pole kindlaks tehtud) xxx asuvas korteris, lüües mitu korda Xxx´it, tekitades kannatanule kehavigastusi ja füüsilist valu. 4
(12)Kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseis täitmine Xxx B.D poolt on tõendatud tema enda süü tunnistamisega kohtuistungil. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et B.D pani talle inkrimineeritava kuriteo toime, kuna seda kinnitavad ja tõendavad ka teised asjas avaldatud materjalid. Kohus leiab, et kohtueelsel uurimisel enda ülekuulamise protokollis ja vastastamisprotokollis eitas süüdistatav Xxx B.D enda süüd eesmärgiga vältida kriminaalkaristust. Kannatanu ütlustest tuleneb, et ta elab ülalmärgitud aadressil (Xxx) üksi, kahetoalises korteris. 14.10.2007.a ajavahemikul kella 20.00 kuni 21.00 koputati tema korteriuksele. Kui ta ukse avas, siis ukselävel nägi nelja meest. Ühte ta tunneb, see oli Xxx B.D, elukoht Xxx, tel xxx, teist teab ainult nimepidi, Xxx, välimuselt 45-aastane, kasv umbes 180 cm, punased lühikesed juuksed, nägu kitsas, vuntsid ja habe, teisi tundemärke ta ei jätnud meelde, teist kahte meest nägi esmakordselt. Hommikul, 15.10.2007.a Xxx B.D nõudis, et ta läheks võtaks raha võlgu ja ostaks nendele viina. Ta keeldus, seejärel Xxx B.D haaras harja ja lõi talle sellega mitu korda vastu pead, sealjuures harjavars läks katki. Seejärel lükkas teda tugitooli ja hakkas talle jalgade ja kätega vastu keha ja vastu jalgu taguma. Lõi talle mitu korda rusikaga näkku. Politseinikud viisid nad korterist välja ja tänaval lasid lahti, kuid talle öeldi, et ta midagi korteris ei puutuks ja et ta pöörduks traumapunkti. Traumapunkti sai pöörduda alles neljapäeval, 18.10.2007.a, sest need päevad ta lamas kodus ega saanud tõusta. Haiglas tehti talle läbivaatus ja röntgenipilt, mis näitas, et tal on vasaku rinnakorvi ribi vigastatud, samuti on tal jalgadel sinikad, parema käelaba vigastus. Nimetatud kannatanu ütluste tegelikkusele vastavust kinnitab SA Narva Haigla tõend, mis on välja antud kodanik Xxx`i (ik xxx) suhtes selle kohta, et ta pöördus 18.10.2007.a erakorralise meditsiini kliiniku osakonda. Ta pöördus haiglasse arstiabi saamiseks 18.10.2007. Vägivaldne trauma. Haige sõnul, peksis tuttav mees. Kaebused valudele rindkere piirkonnas. Läbivaatus: näo turse. Röntgen: luude patoloogiat ei ilmnenud. Diagnoos: rindkerekontusioon. Kaudselt tõendavad Xxx B.D poolt kehalise väärkohtlemise toimepanemist Xxx`i suhtes 15.10.2007.a hommikul ka kannatanute Xxx ja Xxx`i ütlused. Tunnistaja Xxx`i ütlustest, mis on kooskõlas teiste asjas avaldatud tõenditega ja seega pole alust kahelda nende tegelikkusele vastavuses, tuleneb, et isa elas aadressil Xxx, viimasel ajal ta elas üksinda, eelviimase elukaaslase Xxxga ta läks lahku 90.-ndate aastate lõpus ning peale suhte katkemist isa hakkas ikka tihemini ja tihemini kuritarvitama alkoholi. Ta ei olnud kunagi isa peksmise tunnistajaks tema suvilanaabri B.D poolt, kuid isa tihti kaebas talle tema tegevuste peale, aga nimelt, ta rääkis talle, et tal on B.D-ga pidevad konfliktid, samuti rääkis, et oli juhuseid, kui Starokadmoski teda peksis, rebis isa dokumendid katki ja viskas tema jalgratta aknast välja. Kaudselt tõendavad Xxx B.D poolt kehalise väärkohtemise toimepanemist süüdistusaktis nimetatud kuupäeval ka tunnistaja Xxxütlused, kes on kohtu hinnangul andnud usaldusväärseid ütluseid ning kelle ütlustest tuleneb, et ta küsis kannatanult, miks ta politseisse avaldust ei kirjutanud, mille peale ta kuidagi nördinult ütles, et ta juba kirjutas B.D peale avalduse, kui ta teda korteris peksis ja dokumendid katki rebis. Kõikide asjas kogutud tõenditega haakuvad ka tunnistaja Xxx ütlused, mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed ning millest tuleneb, et Xxxi peksmise suhtes 2007.a sügisel võib ta selgitada, et mingil päeval, praegu kuupäeva ei mäleta, ta seisis bussipeatuses. Nägi Xxxi. Ta just tuli traumapunktist. Tal oli sinikas. Juuksed olid peas lõigatud salkudena. Võis arvata, et teda lõigati nagu lammast. Pärast seda, kui ta huvitus, milles asi, Xxx palus tal temaga tema juurde koju minna. Ta läks Xxxi juurde koju. Minnes üles tema korterisse, nägi, et korteris oli 5
(12)täielik häving. Aknaklaasid olid puruks löödud, ukselingid katki murtud, mööbel katki tehtud. Sahtlid olid väljatõmmatud, dokumendid mööda korterit laiali loobitud ja katki rebitud. Jalgratas oli ära lõhutud. Nagu rääkis talle Xxx, B.D viskas neljanda korruse aknast välja jalgratta. Xxx rääkis talle, et eelmisel päeval tuli tema juurde B.D koos sõpradega ja jõi tema korteris alkoholi. Seejärel peksis Xxxi läbi ja korraldas tema korteris hävingu. Kohus leiab, et süüdistatav pani
§ 121
järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega.
§ 16
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et süüdistatav sai aru, et lüües mitu korda Xxx´ile puust harjavarrega vastu pead ja jalgadega vastu keha ja jalgu, tekitab ta kannatanule kehavigastusi ja füüsilist valu. Kohus leiab, et puust harjavarrega vastu pead ja jalgadega vastu keha ja jalgu mitu korda lüües tekkis kannatanul lisaks kehavigastusele ka füüsiline valu. Rahvusvaheline Valu-uuringute Assotsiatsioon (International Association for the Study of Pain) defineerib valu kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat meeltega või tundmuslikult tajutavat aistingut või asjassepuutuva isiku poolt sellise kudede kahjustamisena kirjeldatavat aistingut (www.iasp-pain.org> Resources >Pain Terminology). Valulävi e vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, vastab erinevate inimeste puhul välismõjuri erinevale intensiivsusele (samas). Seega on valulävi subjektiivne nähtus, mis erinevate inimeste puhul erineb. Kohus leiab, et kannatanu ütlustega on tõendatud see, et ta tundis füüsilist valu, kuna tema ütluste kohaselt ei olnud ta võimeline isegi kohe traumapunkti minema, kuna ta lamas kodus ega saanud tõusta. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. 11.06.2009.a kuni 13.06.2009.a B.D poolt kehalise väärkohtlemise toimepanemine 11.06.2009.a kuni 13.06.2009.a (täpne aeg pole kindlaks tehtud) suvilakrundil nr. 88 Kannikese tänaval suvilakooperatiivis „Tervis pluss“ B.D poolt kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja ka kohtuistungil süü tunnistamisega. Lisaks tema enda ütlustele, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need haakuvad asjas kogutud teiste tõenditega, kinnitavad tema poolt nimetatud kuriteo toimepanemist kaudselt ka tunnistaja Xxxütlused, mille kohaselt sel suvel (kannatanu kuulati üle 2011.2009.a), umbes kaks nädalat enne jaanipäeva, s.o juunikuu 10.-ndal kuupäevadel oli järjekordne jooming B.D juures suvilas, nende maatükilt nägi osaliselt B.D maatükki, sest tal on ümberringi hooned, kuid kuulda oli hästi kõike. Õhtul kuulis purjus Starokadmoski kisa, ütles veel, et B.D võib Xxxi läbi peksta, kuid järgmise päeva hommikul ta nägi, kuidas Xxx läks oma maatükilt mööda teed kooperatiivi väljapääsu poole, kas ta läks B.D juurde, ta ei näinud. Süüdistatava ütluste tegelikkusele vastavust kinnitab ka isiku läbivaatluse protokoll koos fototabeliga (tl 27-30), mis on koostatud 08.07.2009.a ja kust tuleneb, et kahtlustatava Xxx B.D läbivaatlusel avastati juuste piirkonnas vasakult poolt kuklal muhk kõrgusega 0,7-09 cm, peanahal vigastusi ei ole. Parema käe nimetissõrme alumises osas on avastatud kinni kasvanud nahk marrastuste pikkusega 0,8-1 cm. Xxx B.D teatas, 6
(12)et muhk tekkis pudeli löögist, millega teda Xxx lõik, marrastus sõrmele tekkis pitsatisõrmusest, kui ta Xxxile rusikaga näkku lõi. Lisaks tõendab Xxx B.D poolt kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu realiseerimist ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga (tl 31-50). Samuti haakub teiste asjas avaldatud tõenditega ning kinnitab B.D poolt kehalise väärkohtlemise toimepanemist surnu ekspertiisiakti nr 257 punktis 1 avaldatud, mille kohaselt A. Xxxi surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul leiti järgnevad vigastused: peahaav parema kulmu pealses piirkonnas, verevalumid paremal pool pea otsmikupiirkonnas, otsmikuluu välise luuplaadi sisserõhutusmurd paremal pool, mis tekkisid üheaegselt kõva tömbi piiratud väljaulatuva ribilise kontaktpinnaga eseme toimel. Kohus leiab, et peale peahaava tekitamise põhjustas B.D A. Xxx`ile ka füüsilist valu, arvestades seda, et löök oli suunatud pea piirkonda ning löögi tugevust ning seega ka valulikkust tõendab kohtu hinnangul ka see, et löögi tagajärjel tekkis B.D marrastus sõrmele pitsatisõrmusest Kohus leiab, et süüdistatav pani
§ 121
järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega.
§ 16
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et süüdistatav sai aru, et lüües rusikaga Xxx´ile parema kulmu piirkonda, tekitab ta kannatanule peahaava parema kulmu pealses piirkonnas ja füüsilist valu. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. B.D süüdistatuna
§ 120
järgi Kohus leiab, et B.D poolt ähvardamise toimepanemine 09.03.2009.a kella 17.00 paiku xxx asuva maja trepikojas kannatanu Xxx suhtes on tõendatud süüdistatava enda poolt kohtuistungil süü ülestunnistamisega, vaatamata sellele, et kohtueelsel uurimisel süüdistatav küll eitas nimetatud kuriteo toimepanemist nii enda ülekuulamise protokollis kui ka vastastamisprotokollis. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et B.D poolt süü ülestunnistamine vastab tegelikkusele, kuna tema poolt ähvardamise toimepanemist tõendavad ka teised kohtuistungil uuritud ja avaldatud tõendid. Nimelt tuleneb kannatanu Xxx ütlustest, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, et 09.03.2009.a umbes kella 17.00 paiku kavatses ta kaupluses käia ja väljus oma korterist trepiplatvormile. Sel ajal, kui ta oma korteri välisukse lukku sulges, tõusis lift viiendale korrusele, kus temagi asus. Liftist väljus naaber korterist xxx B.D koos elukaaslasega. Xxx oli alkoholijoobes. Teda nähes suunas Xxx tema poole musta värvi püstoli ja ütles mitu korda fraasi „ ma tapan sind praegu ära”. Xxx rääkis selgelt ja kurjalt. See šokeeris teda ja ta ei suutnud midagi öelda. Xxx suunas püstoli talle näkku. Mõne aja pärast Xxx elukaaslane ütles talle midagi ja Xxx läks lifti poole ning teostas püstoli lasu lifti põrandasse. Pärast seda viis elukaaslane Xxx korterisse. Tal ei ole varem Xxxga konflikte olnud. Ta arvab, et sellises agressiivses seisundis oleks Xxx võinud teda tulistada ja sellepärast tunnetas ähvarduses ohtu oma elule. Ta ei saanud sellepärast politseisse pöörduda, et ta kartis Xxx poolt kättemaksu. Lisaks süüdistatava poolt süü ülestunnistamisele ja kannatanu ütlustele kinnitavad B.D poolt ähvardamise toimepanemist ja püstoli kasutamist ka ekspertiisiakt nr 7
(12)TB-085-09/1900 (tl 174-175). Eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud 9 mm signaalpüstol Ekol Aras Magnum nr A760113, mida ei ole ümber ehitatud, on laskekõlblik. Signaalpüstol tulirelvade hulka ei kuulu. Padrun, mille kest on esitatud, on ette nähtud tulistamiseks ekspertiisiks suunatud 9 mm signaalpüstolist Ekol Aras Magnum nr A
- Esitatud 9 mm püstoli paukpadruni kest on tulistatud ekspertiisiks suunatud 9 mm signaalpüstolist Ekol Aras Magnum nr A
- Lisaks kinnitab B.D poolt ähvardamise toimepanemist asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 154-158), mille kohaselt vaadeldavaks objektiks on kahtlustatava Xxx B.D ülekuulamise protokolliga ära võetud püstol EKOL Aras Magnum A760113, tunnistaja Xxx ülekuulamise protokolliga sündmuskohalt ära võetud padrunikest. Vaatlusega tuvastati: 1) Vaatluse objektiks on valgest metallist valmistatud püstol EKOL Aras Magnum A760113, käepideme põsed on mustast plastmassist. Raua paremal küljel on kirje „9mm”. Raual ei ole läbiulatuvat auku. 2) Kollasest metallist padrunikest pikkusega umbes 2 cm järgmiste tähistustega: UMA 9 mm P.A.Knall. On lööknõela jälg. Padrunikesta peal on roheline kaas, mis on ristiga jaotatud neljaks osaks. Lisaks kinnitavad B.D poolt ähvardamise toimepanemist 09.03.2009.a kella 17.00 paiku Narvas, Tallinna mnt. 56 asuva maja trepikojas kannatanu Xxx suhtes tunnistaja Xxx ütlused, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need haakuvad asjas avaldatud teiste tõenditega. Nimetatud tunnistaja ütlustest tuleneb, et 09.03.2009 pärast lõunat, täpset aega ta nimetada ei suuda, sõitis tema koos B.D-ga tagasi suvilast /xxx/ B.D juurde koju xxx. Liftist väljudes nägid Xxx naabrinaist xxx – ta väjus korterist xxx, tema naabrite juurest. Tema väljus korterist ja nemad väljusid liftist ning nad kohtusid. xxx ja xxx vahel algas teineteise aadressil solvava iseloomuga sõnavahetus. Selgitab, et nad riidlevad alati, kui kohtuvad. Ta ei tea, mis on põhjuseks Xxx ja Xxx vahelistes vaenulikes suhetes. Ka ei või ta öelda, kes sel korral alustas, ta ei mäleta. Selleks, et nad ei riidleks avas ta Xxx korteri xxx ukse ja hakkas teda ära tirima. Selgitab, et Xxxl oli kaasas püstol, kuid see pole lahingupüstol, lihtsalt mängupüstol. Ta ei näinud seda hetke, kui Xxx püstoli välja võttis, kuna liftist väljudes läks korteriust avama ja oli mingi aja nende poole küljega ja mingi aja /võib-olla minuti/ ei vaadanud B.D poole. Pärast seda, kui ta ukse avas, läks ta Xxx juurde, et teda koju viia. Nägi Xxx käes püstolit. Selgitab, et tema püstoliga käsi – parem- oli sel ajal alla lastud. Püstol suunatud põrandale. Ta haaras tal sellest käest kinni, täpsemalt küünarnukist ja tiris teda korterisse. Kostus lask. Ta vaatas Xxx poole, ta (Xxx) nägi ehmunud välja. Ta ei rääkinud midagi, läks lihtsalt enda juurde koju. Ta viis Xxx koju. Ta ei näinud, et B.D suunas püstoli Xxxle. Ta ei kuulnud, et B.D üles Xxxle, et tapab teda ära. B.D oli alkoholijoobes. Keskmises joobes. Eelnimetatud tõenditega on kooskõlas ka tunnistaja Xxx ütlused, mille kohaselt 09.03.2009.a oli ta külas oma naabrinaisel korteris xx, s.o tema korteri vastas. Umbes kella 17.00 paiku kuulis ta lasku trepiplatvormil ja karjeid. Kui karjed vaibusid, siis ta läks korterist xx välja trepiplatvormile. Platvormi vaatlemisel avastas ta kollast värvi padrunikesta. Padrunikest asus prügišahti ukse juures. Annab padrunikesta vabatahtlikult välja. Hiljem sai teada, et 09.03.2009.a oli naaber korterist xxx, Xxx B.D, püstoliga ähvardanud Xxx Xxxt, kes elab korteris
- märtsil 2009.a vestluses Xxx Xxxga tegi ta talle ettepaneku kirjutada selle fakti kohta politseisse avaldus, mis praegu on tema käes. Annab vabatahtlikult avalduse välja. Nad tahtsid selle avadluse saata politseisse Xxx B.D poolt järjekordse õigusrikkumise toimepanemise korral. Samuti kinnitavad Xxx B.D poolt 09.03.2009.a kella 17.00 paiku Narvas, xxx asuva maja trepikojas kannatanu Xxx suhtes ähvardamise toimepanemist tunnistaja Xxx`i ütlused, mis on eelnimetatud tõenditega kooskõlas ja mille kohaselt tema ema Xxx, sünd 8
(12)10.09.1946.a elab xxx korteris. Ema rääkis talle oma naabri B.D järjekordsest tembust. Ta rääkis talle, et 09.03.2009 õhtul tuli B.D kusagilt tagasi, nähtavasti mingilt peolt, kuna ta oli hästi purjus ja trepiplatvormil, kus asuvad tema, tema ema ja Xxx Xxx korterid, ähvardas naabrinaist Xxx Xxxt püstoliga. Ütles, et tapab teda ära, et ta sureb praegu jmt. Ta ei tea, kas ema kuulis neid ähvardusi ukse juures seistes või oma korteri ukse tagant. Ta ei pööranud sellele tähelepanu. Tema jaoks oli tähtis, et ta ähvardas püstoliga ja tulistas. Ka ema ütles, et ta kuulis püstolilasku pärast B.D sõnu Xxxle, et ta teda ära tapab. Pärast lasku läks ema trepiplatvormile, B.D enam platvormil ei olnud ja ta leidis padrunikesta. Ta võttis selle enda kätte. Ta ütles talle, et padrunikestale on kirjutatud, et selle kaliiber on 9. Selgitab, et ta tahtis ise padrunikesta vaadata, kuid ema ei suutnud seda siis üles leida ning tema ei näinud, aga ema sõnade järgi oli kaliiber 9, mis teda tegelikult rahutuks tegi ning sellepärast ta helistas politseisse, et teada saada, mida võiks ette võtta tema naabri – B.D suhtes. Objektiivse koosseisu moodustav tegu- ähvardamine – on tulevase kahju tekitamise sõnaline (suuline või kirjalik) või konkludentne väljendamine, kusjuures kahju saabumine ähvardatavale sõltub ähvardaja otsesest või kaudsest mõjust. Ähvardamine peab olema veenev, st kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on tõendatud see, et B.D täitis ähvardamise objektiivse koosseisu, ähvardades kannatanut tapmisega ning kahju saabumine sõltus ähvardatavale süüdistatava otsesest mõjust. Kohus leiab, et tõendatud on ka see, et ähvardamine oli veenev, kuna B.D kasutas laskekõlbulikku signaalpüstolit, tehes lasu põrandasse ning tema veenvusele lisas kohtu hinnangul kaalu juurde ka see, et leidis tõendamist, et ta oli alkoholijoobes, mis üldteada asjaoluna vähendab isikute võimet kontrollida enda tegevusi. Nimetatud kuriteokoosseisu objektiivse koosseisu täitmisele hinnangut andes ei ole aga mingit tähtsust asjaolul, kas süüdlasel ka tegelikult oli ähvarduse täideviimise kavatsus ja võimalus. Piisab, kui kannatanu seda põhjendatult arvas. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtlik ähvardamine eeldab muu hulgas, et süüdlane teaks või peaks võimalikuks, et kannatanu võtab ähvardust reaalsena. Kui ta seda, aga ette ei näe, on vastutus välistatud. Kohus leiab, et B.D pidi pidama võimalikuks, et lubades kannatanu ära tappa ning kasutades selle ähvarduse väljendamisel laskmiskõlbulikku signaalpüstolit võtab kannatanu seda ähvardust reaalsena. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. B.D süüdistatuna
§ 148
järgi Laibarüvetamise objektiivses koosseisus on kaks alternatiivset tegu:
- a)inimese laiba üldtunnustatud tavadele mittevastav kohtlemine;
- b)laiba vargus. Inimese laip on surnud inimese keha. Eestis kui Lääne kultuuriruumi kuuluvas ühiskonnas on üldtunnustatud tava surnu matmine kalmistule või krematooriumis tuhastamine. Muud rituaalid ja toimingud inimese surnukehaga tuleb lugeda laiba üldtunnustatud tavadele mittevastavaks kohtlemiseks. B.D poolt ajavahemikul 11.06.2009.a kuni 13.06.2009.a laibarüvetamise toimepanemine on tõendatud süüdistatava enda ütlustega, milles ta tunnistab ennast süüdi nimetatud kuriteo toimepanemises. Lisaks süüdistatava ütlustele tõendavad tema poolt laibarüvetamise objektiivse koosseisu täitmist ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos 9
(12)fototabeliga (tl 31-50), mille kohaselt edasi B.D näitas kolmekordse maja suveverandale ja selgitas, et peale Xxxi löömist, ta läks magama ja ärkas samal päeval umbes kella 22-23.00 paiku. Läks Xxxi juurde, kes jäi endisele kohale, ja avastas, et Xxx on külm, ta sai kohe aru, et ta on surnud. Sel päeval Xxx oli palja jalu/sokke ega jalanõusid ei olnud/ seljas oli kaks jopet, pealmine prensetriidest ja spordipüksid. B.D selgitas, et ehmus ja pani Xxxi laiba auto pakiruumi, mida ta kasutab volitusega „MERCEDEZ-BENZ” r/n 824 APJ. Pani auto pakiruumi aialabida ja suundus metsa, mis asub Eesti Hüdroelektrijaama teepeal. B.D selgitas, et mööda seda teed lohistas ta mööda maad Xxxi laipa. Kõik läksid mööda nimetatud teed metsasügavikku. Teepervelt 2 m läbi rohu metsas, kus avastati 1, 5 m sügavune kraav, läksid üle kraavi mööda otsest teerada metsasügavikku, kus 5 m kaugusel kraavist avastati 1 m sügavune auk, osaliselt loomade poolt laiali tuhlatud, kust on näha paljaks söödud inimkeha tuhara osa. B.D näidates antud surnukeha selgitas, et see on Xxxi laip, kelle ta pani auku näoga allapoole ja kaevas umbes 1 m sügavuse augu. Pärast surnukeha avastamist, alustati kahe labida abil surnukeha väljakaevamist. Laip on nähtavate roiskumismuutustega, asub näoga allapoole, peaga Narva linna suunas, jalgadega Tallinna maantee suunas. Surnukeha alumine osa on 45 cm kõrgemal pea tasandist. Surnukehal on seljas jope, mille alt on näha osa teisi riideid. Võttes arvesse, et antud tingimuste juures ei ole võimalik laiba vaatlust läbi viia, siis on laip peale väljavõtmist saadetud kohtu-meditsiinilisse ekspertiisi. Lisaks eelnimetatud tõenditele tõendavad B.D poolt laibarüvetamise objektiivse koosseisu täitmist läbiotsimisprotokoll, mis on koostatud 09.07.2009.a. ja mille kohaselt vaadati läbi Mercedes-Benz 824 APJ. Nimetatud protokolli kohaselt B.D teatas, et viis Xxxi surnukeha antud sõiduauto pakiruumis, kuid verd Xxxi kehal ei näinud, sellepärast eeldab, et verd autos ei ole. Auto pakiruumilt on kinnipitseeritud lehed maha võetud. Pakiruumi sünteetiline kate on pimedas ülepiserdatud luminaaliga, paremal pool alumise kate peale ilmus bioloogilise aine valge helendus triipude näol pikkusega umbes 12 cm ja laiusega 0,9 cm. Pakiruumis sünteetiliselt kattelt väljalõigatud tükk, kus on avastatud bioloogilise aine helendus. Seda, et B.D pani toime Xxxi laibarüvetamise tõendab ka teiste tõenditega kooskõlas olev laiba äratundmiseks esitamise protokoll (tl 57-58), mille kohaselt on see koostatud 13.07.2009.a ning kust tuleneb, et Xxx Xxx vaadelnud laipa avaldas: tunnen ära kui oma lihase venna Xxxi, sünd 01.07.1947, keda nägime viimati 13.06.2009.a suvilakooperatiivis TERVIS Narva linnas. Tunnen ära riiete ja valehammaste järgi. 08.07.2009.a Vaivara vallas 16 km kaugusel Tallinna maanteest Eesti Hüdroelektrijaama poole on leitud tundmatu meeskodaniku laip. Subjektiivsest koosseisust eeldab laibarüvetamine tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste osas. Koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et B.D pani laibarüvetamise toime otsese tahtlusega.
§ 16
lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et B.D mitte mattes surnukeha kalmistule sai aru ja möönis, et kohtleb A. Xxx`i laipa üldtunnustatud tavadele mittevastavalt. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. IV Kohtu seisukoht karistuse osas 10
(12)Karistuse mõistmisel juhindub kohus
§-st 56 ning arvestab lisaks isiku süüle karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava osas karistust kergendava asjaoluna kohus arvestab süü ülestunnistamist kõikide talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises ja kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka seda, et süüdistatav pani kõik kuriteod toime otsese tahtlusega.
§ 121
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. B.D pani toime kaks
§ 121
järgi kvalifitseeritavat kuritegu ja seetõttu ei pea kohus võimalikuks karistada teda rahalise karistusega, arvestades tema süü suurust. Arvestades aga karistust kergendavate asjaolude esinemist peab kohus põhjendatuks karistada B.D kahe kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest vangistusega alla keskmist määra, s.o 5 kuud.
§ 120
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus peab põhjendatuks karistada B.D nimetatud kuriteo toimepanemise eest, arvestades eeltoodud asjaolusid, mida kohus arvestab karistuse mõistmisel, vangistusega keskmise määra lähedal, s.o 5 kuud, kuna süüdistatav tunnistas ennast süüdi nimetatud kuriteo toimepanemises ja kahetses. Samas ei pea kohus põhjendatuks arvestades karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke ja süüdistatava isikut karistada teda leebema karistuse liigiga, s.o rahalise karistusega, vaatamata sellele, et ta töötab.
§ 148
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus leiab, et B.D tuleb nimetatud kuriteo toimepanemise eest karistada samuti vangistusega keskmäära lähedal, s.o 5 kuud, kuna süüdistatav tunnistas ennast süüdi nimetatud kuriteo toimepanemises ja kahetses. Kohus leiab, et liitkaristuseks tuleb B.D-le mõista 1 aasta ja 6 kuud vangistust
§ 64lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Kuna kohus vaatas kriminaalasja läbi lühimenetluses, siis Kr
MS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust.
§ 68
lg 1 alusel tuleb eelvangistuses viibitud aeg alates 07.07.2009 kuni 09.07.2009 s.o. 3 päeva arvata karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohus arvestab karistuse mõistmisel seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuritegude toimepanemisest möödunud aega ja süüdistatava isikut, kellel ei ole vastavalt karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p-le 5 kehtivaid kriminaalkaristusi, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine ei ole käesoleval juhul otstarbekas ning vangistuse saab mõista tingimisi 18 kuu pikkuse katseajaga, kohustades süüdistatavat täitma
§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. V Asitõendid 11
(12)KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kohus leiab, et padrunikest ja püstol EKOL Aras MAGNUM A760113, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel kui väärtusetud asjad. VI Menetluskulud Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub B.D-lt väljamõistmisele sundraha teise astme kuritegude toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 417, 03 eurot, milline summa vastab 1,5 palga alammäärale. Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka määratud kaitsjale Galina Tšelnokovale väljamakstava tasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 268, 43 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 9, 71 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud 528, 55 eurot. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §§ 233, 238, 311, 313, 315. Mari-Liis Avikson Kohtunik 12
(12)