Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 14.11.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-11-137 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaat Arvo SUUBAN Kohtuasi Viru Vangla materjalid S.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks S.U sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt eestlane, elukoht XXX Karistuse kandmise algus 08.04.2010 ja lõpp 17.07.2012 Vabastada S.U (isikukood xxx) temale Harju Maakohtu 10.02.2011 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 määrata S.U-le katseaeg 1 (üks) aasta. Kohustada S.U katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikule eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada S.U katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata S.U kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt Karistusseadustiku õ78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada S.U karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Arvo SUUBANI taotlus, määrata tema poolt S.U-le kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 57 (viiskümmend seitse) eurot 53 senti (s.h. konsultatsioon Viru Vanglas 15,98 eurot, ettevalmistus kohtuistungiks 15,98 eurot, esinemine kohtuistungil 15,98 eurot, käibemaks 9,59 eurot). Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtulikus menetluses makstud tasu summas 57 (viiskümmend seitse) eurot 53 senti Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.10.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav S.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. S.U (eelmise nimega Dalis S.U) on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 10.02.2011 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §209 lg.2 p.1 järgi ja karistatud KrMS §238 lg.2, KarS §65 lg.1 ja §64 lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 3 kuud 16 päeva alates 01.04.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod on laadilt erinevad, 2 kuid nende põhjus on sarnane – saada materiaalset kasu. Kahju ulatus on suurenenud. Kinnipeetav töötab väljaspool vanglat xxx-s abitöölisena. Kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammides Sotsiaalsete oskuste treening ja Eluviisitreening ning majandustöödel, samuti on ta töötanud väljaspool vanglat xxx. Tasumata võlanõudeid on kinnipeetaval summas 15 467,79 eurot, ta on motiveeritud töötama ja võlgnevusi likvideerima. Kinnipeetava päritoluperekonda kuuluvad ema ja õde, oluliseks peab ka perekonda, kus on elukaaslane ja tütar. Pere elab xxx mis raskendab kokkusaamisi. Kinnipeetava tutvusringkonda kuulub ka kuritegeliku mõtteviisiga inimesi, kuriteod on seotud teiste isikute omakasupüüdliku ärakasutamisega. Riskihindamise alusel on kinnipeetav ühiskonnale väheohtlik, kuid oht suureneb tööpuudusel või välistel mõjutustel. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava päritoluperekonda kuuluvad ema ja õde, isaga kontakt puudub, kinnipeetavale on oluline ka tema enda perekond, kuhu kuuluvad elukaaslane ja ühine tütar. Elukaaslased peavad oma suhteid rahuldavateks. Peale vabanemist on kinnipeetaval võimalus asuda elama Jxxx Kxxx kuuluvasse 2-toalisesse korterisse, kes on suulise nõusoleku andnud. Kinnipeetaval puudub põhiharidus ja kindel eriala. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda tööle xxx, mida on kinnitanud ka firma esindaja. Kinnipeetaval on olemas kehtiv isikut tõendav dokument. Kinnipeetava käitumist vabaduses võib mõjutada tema korduvkaristatus – kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, vangistuses viibib viiendat korda. Ka väärteokorras on kinnipeetav karistatud korduvalt. Kinnipeetaval on olnud probleemid alkoholi ja narkootikumide tarvitamise ja joobes mootorsõiduki juhtimisega. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkunud kontrollnõudeid ja karistus pöörati täitmisele. Maakohtu istung Kinnipeetav S.U taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seletas, et tal on vabanemisfondis 600 eurot. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kriminaalkorras karistatud korduvalt. Varem oli kinnipeetav määratud kriminaalhooldusele, kuid rikkus registreerimisele ilmumise kohustust ning karistus pöörati täitmisele. Käesoleval ajal ei ole kinnipeetaval kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb Viru Vangla andmetel 17.07.
- Maakohus möönab, et korduvkaristatus ja varasem kriminaalhoolduse nõuete rikkumine on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise. Samas tuleb arvestada ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb 8 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb 8 kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht 2-toalises korteris. Korteri omanik on kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt selleks suulise nõusoleku andnud. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on tööandja seda ametnikule kinnitanud. Oluline on ka, et kinnipeetav on jätkanud töötamist vangistuses, seega on tööharjumus säilinud. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on kinnipeetav säilitanud vangistuse ajal suhted lähedastega – ema ja õega. Samuti on kinnipeetav pidanud oluliseks suhteid elukaaslase ja tütrega. Seega on kinnipeetaval vabanemise korral 4 olemas ka toetav sotsiaalne lähivõrgustik, kes on lisaks kriminaalhooldusametniku järelevalvele nn. koduseks järelevalveks, toeks ja toetuseks. Nagu nähtub Viru Vangla iseloomustusest, on kinnipeetaval tasumata rahalisi kohustusi. Samast iseloomustusest nähtub ka, et kinnipeetav on motiveeritud töötama ja võlgnevusi likvideerima. Lisaks eeltoodule arvestab maakohus ka asjaolu, et kinnipeetav on käesoleval ajal üle viidud avavanglaosakonda, töötab väljaspool vanglat ja teda on hinnatud ühiskonnale väheohtlikuks. Viru Vangla iseloomustusest nähtub ka, et kinnipeetava vastutustunne on viimastel aastatel suurenenud, ta on oma käitumise põhjuseid püüdnud analüüsida. Oluline on ka, et kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid Sotsiaalsete oskuste treening ja Eluviisitreening, samuti Liiklusohutusprogrammi. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise riskid antud kinnipeetava puhul seotud tema korduvakaristatuse ning alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Maakohus nõustub siinkohal kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses toodud seisukohaga, et nimetatud asjaolud on tõepoolest uue kuriteo toimepanemise riskid, kuid arvestab siinjuures ka alljärgnevat. Kinnipeetav on tõepoolest kriminaalkorras karistatud korduvalt ja varem ka kriminaalhooldusel olles käitumiskontrolli nõudeid rikkunud. Samas nähtub kinnipeetava käitumisest vangistuses, et see on olnud positiivne, kehtivad distsiplinaarkaristused käesoleval ajal puuduvad. Seega võib öelda, et kinnipeetava arusaam õiguskuulekast elust ja tema mõtteviis on muutunud. Määrates talle käesoleval ajal 1-aastase katseaja, pikeneb järelevalve all olemise aeg veelgi, mis omakorda annab kinnipeetavale võimaluse oma arusaamu seaduskuulekast elust kinnistada. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et oma alkoholi- ja narkootikumide tarvitamisest vabanemisega on kinnipeetav vangistuses tegelenud ja läbinud sõltuvusega s eotud sotsiaalprogrammi Eluviistreening. Maakohtu arvates annab ka see asjaolu kinnitust kinnipeetava mõttemaailma muutumisest. Arvestades eeltoodut, leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada katseajaks lisakohustuste panemisega kinnipeetavale. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 5 - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud narkootikumide tarvitamist ning probleeme alkoholi tarvitamisega. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Suhtlemise keeld aitab väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Viimase lisakohustuse suunitluse jätab maakohus kriminaalhooldusametniku otsustada, kuna see peab selguma kriminaalhooldusalase töö käigus. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 57,53 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks, mõistab selle kaitsja kasuks riigituludest välja ja jätab Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik 6