lg 1,2,3 kohaldades määrata, et mõistetud rahatrahv tuleb tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates otsuse jõustumisest igakuiste maksetena selliselt, et 11 kuud tuleb tasuda 22,50 eurot ja
S § 401 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 68 trahviühiku ulatuses s.o. 272,00 eurot. KAEBUSE SISU I.F esitas 30.09.2011.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles palub vähendada temale PPA Korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku Ago Ojaste 15.09.2011.a. kiirmenetluses tehtud otsusega 10220102715238 mõistetud karistust ja võimaldada rahatrahvi tasumist ositi. I.F avaldab, et ta ei nõustu kohtuvälise menetleja poolt tehtud karistusotsusega ning leiab, et väärteomenetlust läbi viies on menetleja rikkunud väärteomenetluse seadustikus sätestatud nõudeid. Kaebuse esitaja arvates on kohtuvälise menetleja poolt koostatud otsuses ebaõiglaselt märgitud karistust kergendavate asjaolude puudumine. Tulenevalt
kohaldatakse
üldosa sätteid ka muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks, mistõttu kohaldub
ka väärteomenetlusele.
lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
Kaebuse esitaja leiab, et menetleja ei ole arvestanud karistuse määramisel tema puhtsüdamliku kahetsusega ega ka temal varasemate rikkumiste puudumisega, vaatamata eelnevale menetlejapoolsele kaebuse esitajal varasemate karistuste puudumiste tuvastamisele. Kaebuse esitaja leiab, et arvestades tema rasket majanduslikku seisu (kaebuse esitaja igakuine keskmine sissetulek on miinimumpalk) ning võimalust ka väiksema karistuse määramisega saavutada seaduse eesmärk, on PPA Korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku Ago Ojaste määranud ülekohtuselt karmi karistuse. Kaebuse esitaja leiab, et määratud karistus käib talle üle jõu ning palub karistuse vähendamist ning ositi maksmise võimaldamist. Kaebuse esitaja on võimeline tasuma 10 eurot kuus. Ühtlasi avaldas kaebuse esitaja, et tulenevalt V™S § 120 lg 1 on ta nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja ta ei soovi osaleda kohtuistungil. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus kohtule 01.11.2011.a. saadetud kirjalikus seisukohas väärteoasja nr 4 – 11 – 898 I.F-i kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja esindaja avaldab, et I.F-i (I.F) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse poolt koostatud kiirmenetluse otsusele nr 10220102715238 tuleb jätta rahuldamata ning otsus muutmata. 2 Hr. I.F-ile koostati kiirmenetluse otsus nr 10220102715238 selle kohta, et ta teostas teeseadusega kehtestatud erakorralist vedu. Juhtides mootorsõidukit, mille massid ja teljekoormused ületasid registreerimisel määratud ning Majandus-ja Kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud väärtusi. Kolmanda telje tegelik teljekoormus oli 10,953 tonni, lubatud suurim registrikoormus 9,5 tonni. Neljanda telje tegelik teljekoormus oli 11,283 tonni, lubatud suurim registrikoormus 9,5 tonni. Mootorsõiduki tegelik mass oli 35,284 tonni, lubatud suurim registrimass 32 tonni. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis märkis hr. I.F, et ta ei osanud arvestada sellega, et sõiduki lubatud registrimass ja teljekoormused ületavad lubatu, sest tegemist oli märja liivaga. Hr. I.F palub Harju Maakohtule esitatud kaebuses vähendada kiirmenetluse otsuses määratud rahatrahvi summat, kuna kaebuse esitaja leiab, et karistus on talle liialt karm. Tulenevalt liiklusseaduse § 80 lg 1 kohaselt ei tohi sõiduki mass ületada registrimassi ja mis tahes registriteljekoormust. Kehtestatud suuruste ületamise korral, on sõiduki kasutamine lubatud vaid teeseaduse § 35 alusel. Teeseadus sätestab teel liikleja õigused ja kohustused, korraldab tee kasutust, kaitset ning liiklusohutust. Teeseaduse kohaselt on veosevedu teel lubatud kui sõidukikoormus vastab MKM määrus 13.06.2011 nr 42 lisa 1 kood 1111 kehtestatud nõuetele. Erandkorras ja kindlaks määratud alustel on selline erivedu lubatud juhul, kui veost ei ole võimalik vedada osade kaupa. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et hr. I.F-i (I.F) poolt juhitud lubatust suurema massi- ja teljekoormusega mootorsõiduki juhtimine ohustab tee ja selle elementide püsivust. Lubatust suurema massiga sõiduki on liikluses ohtlik ning tulenevalt sõiduki ehitusest võib selline sõiduk eriolukorras käituda juhile ettearvamatult - pikem pidurdusmaa äkkpidurdusel ning sõltuvalt sõiduki tehnilisest seisukorrast liikumistrajektoori stabiilsus. Nii menetluse läbiviimise salvestusest kui ka väärteoasja materjalidest nähtuvalt oli kohtuvälise menetleja poolt täidetud kõik V™S § 55 sätestatud nõuded kiirmenetluse kohaldamiseks. Salvestiselt nähtuvalt teadis hr. I.F enne sõidu alustamist, et sõiduki koormus ei vasta nõuetele, kuid hoolimata sellest alustas ta sihtkohta sõitmist. Karistuse määramisel arvestas politsei karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke ning sellise teo eest peab kohtuväline menetleja I.F-i (I.F) karistamist sanktsiooni keskmisest määrast madalama rahatrahviga õiglaseks. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina soovib kohtuväline menetleja anda ühiskonnale selge sõnumi, et õigushüve kahjustav tegevus on keelatud ning kui seda vabatahtlikult ei järgita, reageerivad sellisele tegevusele vältimatult järelevalveorganid, kes on kohustatud tagama normi kehtivuse vajadusel karistusvõimuga. Karistuse eripreventiivse eesmärgina soovib kohtuväline menetleja mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Hr I.F (I.F) puuduvad küll kehtivad karistused kuid antud rikkumise oli ta toime pannud teadlikult, samuti ei kahetsenud oma rikkumist, mis andnuks menetlejale veendumuse, et karistuse eripreventiivset eesmärki on võimalik saavutada ka madalama rahatrahviga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtuväline menetleja, et I.F-i (I.F) karistamine LS § 80 lg 1; TeeS § 35 lg 1 ja lg 2; MKM määrus 13.06.2011.a. nr 42 lisa 1 kood 1111 (mootorsõiduki lubatud suurim registrimass); kood 1118 (veotelje lubatud suurim registri koormus) nõuete rikkumise eesti TeeS § 401 lg 1 alusel rahatrahviga 68 trahviühiku ulatuses on põhjendatud. KOHTU SEISUKOHT 3 Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärateoasja materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta sisuliselt rahuldamata. Liiklusseaduse § 80 lõige 1 kohaselt ei tohi sõiduki tegelik mass ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust Liiklusseaduse § 80 lõige 2 kohaselt juhul, kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada teeseaduse §ga 35 kehtestatud korras. Liiklusseaduse § 80 lg 3 kohaselt kehtestab sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud mõõtmed veosega ja veoseta, sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud massid ning teljekoormused majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega. Teeseaduse § 35 lg 1 kohaselt on erakorralised vedu ja sõit, mil suuremõõtmelise või raskekaalulise veose või veoseta sõiduki kas või üks suurim mõõde, mass või teljekoormus ületab käesoleva seaduse § 33 lõike 4 alusel kehtestatud suuruse. Teeseaduse § 35 lg 2 kohaselt on avalikult kasutataval teel erakorraline vedu ja sõit lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes loal märgitud marsruudil ja tingimustel. Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljaandmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. V™S § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on I.F-i tegu tõendamist leidnud: 15.09.2011.a. koostatud massimõõteseadme protokolliga, millest nähtuvalt teostati 15.09.2011.a. kell 17:00 riikliku järelevalve korras I.F-i poolt juhtitud mootorsõiduki Volvo FM 440 kaalumist, kasutades mitteautomaatkaalusid Evocar 2000 nr 201248 (taatlustunnistuse nr. TTLM-10/01716 (JLKG16), Evocar 2000 nr 201240 (taatlustunnistuse nr. TTLM-11/00393 (JLKG12), Evocar 2000 nr 201241 (taatlustunnistuse nr. TTLM-10/01703 (JLKG13), Evocar 2000 nr 201243 (taatlustunnistuse nr. TTLM-11/00114 (JLKG14), Evocar 2000 nr 201250 (taatlustunnistuse nr. TTLM-10/01717 (JLKG22), Evocar 2000 nr 201246 (taatlustunnistuse nr. TTLM-10/01707 (JLKG18), Evocar 2000 nr 201245 (taatlustunnistuse nr. TTLM-10/01714 (JLKG19) ja Evocar 2000 nr 201244 (taatlustunnistuse nr. TTLM-10/01711 (JLKG20). Mõõtmise tulemusel oli kaalu lugem III teljel vasakul 5,400 tonni (- 3%: -0,162 tonni/’-1,5e: 0,030 tonni) ning tulem 5,208 tonni. III teljel paremal oli kaalu lugem 6,000 tonni (- 3%: -0,180 tonni/’-1,5e: -0,075 tonni) ning tulem 5,745 tonni. Teljekoormuse tulem III teljel kokku oli 10,953 tonni, mis ületas lubatud teljekoormust (9,500 tonni) 1,453 tonni võrra. IV teljel vasakul oli kaalu lugem 5,340 tonni (- 3%: -0,160 tonni/’-1,5e: -0,030 tonni) ning tulem 5,150 tonni. IV teljel paremal oli kaalu lugem 6,400 tonni (- 3%: -0,192 tonni/’-1,5e: -0,075 tonni) ning tulem 6,133 tonni. Teljekoormuse tulem III teljel kokku oli 11,283 tonni, mis ületas lubatud teljekoormust (9,500 tonni) 1,783 tonni võrra. Kontrollitud mootorsõiduki kogukoormuse kaalumisel oli kõikide lugemite summa kokku 36,700 tonni ning kõikide tulemite summa kokku 35,284 tonni, mis ületas lubatud kaalu (32,000 tonni) 3,284 tonni võrra. I.F on eelnimetatud protokolliga samal kuupäeval tutvunud ning seda oma allkirjaga kinnitanud 15.09.2011.a. koostatud „Teel liikleva sõiduki dokumentide ning juhi sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise kontrollkaardiga sõitjate- või veoseveol“, millest nähtuvalt kontrolliti 15.09.2011.a. kell 17:00 I.F-i poolt juhitud ja riigisisest veosevedu teostavat E sõidukiklassi kuuluvat mootorsõidukit registreerimismärgiga xxx ning kontrolli käigus tuvastati, 4 et sõidukil puudub suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veose eriluba ning sõiduki mass ja teljekoormus ei vasta nõuetele. Väärteo kiirmenetlust alustati teeseaduse TeeS § 401 lg 1. I.F on nimetatud dokumendiga tutvunud, mille kohta on andnud ka allkirja. Kiiu Soon OÜ poolt 15.09.2011.a. väljastatud saatelehega nr. 10005759, millest nähtub, et mootorsõidukile registreerimismärgiga xxx oli laaditud 20620 kilogrammi (neto) täiteliiva 0/2 mm kat. GF85. Saatelehelt nähtub, et sõiduki kaal koos veosega on 36960 kilogrammi, millest sõiduki kaal moodustab 16340 kilogrammi ja veose kaal 20620 kilogrammi. Ka nimetatud saatelehele on I.F andnud oma allkirja. 15.09.2011.a. toimunud väärteoasja kiirmenetluse 10220102715238 videosalvestusega, millest nähtub, et I.F avaldab liikluspolitseinik Ago Ojastele, et karjääris kaalutakse enne koorma pealepanemist auto ära ja peale koorma pealelaadimist kaalutakse auto koos veosega uuesti. Videosalvestusest nähtub ka asjaolu, et I.F-ile tutvustatakse teostatud mõõtmise tulemusi ja muid kogutud tõendeid. I.F-ile antakse võimalus anda asja kohta selgitusi, mida ta ka teeb. Videosalvestusest nähtub ka see, et I.F avaldab liikluspolitseinik Ago Ojastele, et tal puuduvad varasemad rikkumised, mille peale liikluspolitseinik Ago Ojaste vastab, et nimetatud asjaolu on nende poolt kontrollitud ning seda on arvestatud ka otsuse tegemisel. Kohus ei pea põhjendatuks I.F-i väidet selle kohta, et ta ei osanud arvestada asjaoluga, et sõiduki lubatud registrimass ja teljekoormused ületavad lubatu, kuna tegemist oli märja liivaga. Nimetatud seisukoha lükkab ümber Kiiu Soon OÜ poolt 15.09.2011.a. väljastatud saateleht nr. 10005759, millest nähtub, et sõiduki registreerimismärgiga xxx kogukaal koos veosega on 36960 kilogrammi, millest sõiduki kaal moodustab 16340 kilogrammi ja veose kaal 20620 kilogrammi. I.F on saatelehele andnud oma allkirja ja seega ta pidi teadma, et tema sõiduki registrimass ületab lubatud määra. Teeseaduse § 401 lg 1 näeb ette vastutuse normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel. Eelnimetatud normi sanktsioon näeb ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut s.o. kuni 800,00 eurot. Kohus leiab, et karistuse määramisel on kohtuvälise menetleja poolt arvestatud I.F-i varasemat liiklusalast käitumist ja temal väärteokaristuste puudumist, mida kinnitab väärteoasja menetlemise tehtud videosalvestus. Kohtuväline menetleja ei saanud kergendava asjaoluna märkida I.F-i puhtsüdamlikku kahetsust, sest I.F pole seda väljendanud. Puhtsüdamliku kahetsuse avaldamine ei nähtu menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist ega videosalvestusest. Samuti pole I.F väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust kohtule esitatud kaebuses. Seega ei saa ka kohus käesoleval juhul käsitleda kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtu hinnangul ei ole I.F väärtegu toime pannud kavatsetusega, vaid ettevaatamatusest. Kohtuväline menetleja on eelnimetatud asjaolusid hinnates jõudnud järeldusele, et I.F-i on võimalik toimepandud rikkumiste eest karistada rahatrahviga, mis jääb allapoole sanktsiooni keskmist määra. Kohus leiab, et mõistetud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega ning selle suurus muutmisele ei kuulu.
lg 1 kohaselt võib kohus, mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva.
lg 2 ja 3 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ning ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. 5 Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik määrata rahatrahv tasumisele
12 kuu jooksul. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus I.F-i kaebuse osaliselt ning jätab PPA Korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku Ago Ojaste 15.09.2011.a. kiirmenetluses tehtud otsuse 10220102715238 sisuliselt muutmata, kuid
sätteid kohaldades määrab rahatrahvi tasumiseks igakuuliste maksetena 12 kuu jooksul. Kohus juhindub V™S § 120 lg 1, 132 punktist 2, § 133, § 134;
lg 1,2,3 Leili Raedla Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.