1 Tõlge vene keelest OTSUS Eesti Vabariigi Nimel (resolutiivosa) Kohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 25 oktoobril 2011 aastal Väärteoasi oli läbi vaadatud 14.09 ja 12.10.2011 a. Narva kohtumaja ruumes, avalikul kohtuistungil Väärteoasja number 4-11-247 Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Marina Smirnova Väärteoasi N.S kaebus Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Mihhail Denissovi 05.01.2011.a. otsuse nr. 2330,10,010185 peale. Kohtuistungil osalenud isikud Kaebuse esitaja N.S Isikukood xxx, Eesti kodakondsus, abielus, elukoha aadress XXX, ei tööta. Kohtuvälist menetlust läbiviiva asutuse esindaja – Irina Reino. RESOLUTSIOON N.S kaebus Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Mihhail Denissovi 05.01.2011.a. otsuse nr. 2330,10,010185 peale jätta rahuldamata; jätta Narva Politseiosakonna korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Mihhail Denissovi 05.01.2011.a. otsus nr. 2330,10,010185 muutmata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras esitada kaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtu otsuse kuulutamisest Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu, teatades kassatsiooni esitamise soovist kirjalikult 7 päeva jooksul. Kohus tuvastas: 2 Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Mihhail Denissovi 05.01.2011.a. otsusega karistati N.S rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 80 (kaheksakümmend) eurot Liiklusseaduse § 74-17 lg.1 järgi selle eest, et tema, 22.11.2010 aastal kell 18.35 Narva linnas, Puškini ja Malmi tänavate reguleerimata ristmikul juhtis mootorsõidukit Peugeot kiirusega, mis ei vastanud meteoroloogilistele ja teeoludele, ei tulnud toime mootorsõiduki juhtimisega, ei hoidnud sellist ohutut pikivahet seisva ja vasakpöörde sooritamist ootava mootorsõiduki suhtes, mis oleks võimaldanud mootorsõidukit peatada, mille tulemusena pani toime kokkupõrke mootorsõidukiga Volkswagen Passat, reg. number xxx BCM. Liiklusõnnetuse tulemusena oli mootorsõiduki omanikule tekitatud varaline kahju. Oma tegudega rikkus N.S Liikluseeskirjade § 129 ja 123 (edasi tekstis LE), s.o. Liiklusseauduse § 74-17 lg.
- 20.01.2011 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja läbivaatamiseks N.S kaebus Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Mihhail Denissovi 05.01.2011.a. otsuse nr. 2330,10,010185 peale. Oma kaebuses palub N.S Ida Politseiprefektuuri otsus täielikult tühistada. Kaebuse esitaja leiab, et tema tegudes puudus süüteo koosseis. Oma kaebuses argumenteerib N.S oma rahatrahvi mõistmise otsusega mittenõustumist järgmiselt: 1) edasikaevatavas otsuses on valesti ära näidatud liiklusõnnetuse toimepanemise kuupäev ja mootorsõiduki registreerimisnumber; 2) otsuse tegemisel ei võetud arvesse teise avariis osalenud juhi poolt toimepandud LE rikkumisi; 3) läbi vaatamata on avaldus avarii skeemi ebatäpsuste ja puuduste osas, ei ole arvestatud tunnistaja ütlustega, teine tunnistaja on üle kuulamata; 4) ei ole fikseeritud sõiduauto Passat poolt jäetud jäljed, mis osutavad tema liikumistrajektoorile, tema auto pidurdustee ei ole fikseeritud; 5) otsus ei ole motiveeritud; 6) väärteoasjas ei ole arvesse võetud kergendavaid asjaolusid. Kohtuistungil toetas N.S oma kaebust. Palub tühistada Ida Politseiprefektuuri 05.01.2011 aasta otsuse. Kaebuse esita andis ütlusi, et teise auto juht D P kuulati üle 26.11.2010.a., aga mitte 22.11.2010.a. ja tema ütlusi ei fikseeritud. Neid ütlusi väärteoasja toimikus ei ole. Otsuses oli samuti osutatud süüdioleva isiku ülekuulamise protokollile, väärteoasja materjalides seda ei ole. Puudub D P ülekuulamise protokoll 30.11.2010.a., s.t. väärteoasja toimiku materjalides puuduvad dokumendid. Otsuses ei ole arvesse võetud Platonova poolt 26.11.2010.a. antud ütlusi ja neile ei ole hinnangut antud. Seejuures on arvesse võetud V ütlused 30.11.2010.a.; läbi on vaatamata 01.12.2010.a. avaldus liiklusõnnetuse skeemis olevate ebatäpsuste ja puuduste kohta ja 07.12.2010.a. kaebus protokollile üldmenetluses nr. ААВ
- Ei olnud välja kutsutud ja üle kuulatud taotluses esitatud tunnistajad. Politsei otsus ei ole motiveeritud. Teine liiklusõnnetuses osalenu tunnistas ennast sündmuse toimumise momendil praktiliselt süüdi, kuid see asjaolu 3 jäi kontrollimata. Ülekuulamise protokollis 26.11.2010.a. oli viide, et teine auto jätkas liikumist, mis on avarii sündmuskohalt lahkumine, kuid see jäeti tähelepanuta. Avarii asjaolude osas: jalakäijate ülekäigurajale ja Puškini 10 asuva maja juurest Puškini 13 juurde viivale keerakule lähenedes asus auto VW PASSAT Puškini 11 asuva maja juures oleva kõnnitee läheduses. Auto VW PASSAT asus Puškini 11 juures kõnniteel, keskapteegis vastas.. VW PASSAT liikus piki Puškini13 asuvat maja, mööda parkimiskohti, ületades Puškini ja Malmi tänavate ristmiku. See alustas pööret Malmi tänavale linnaraamatukogu suunas ja auto tagumine osa oli Malmi tänaval. Seejuures ei andnud auto mitte mingisuguseid signaale. Sellel ajal asus sõiduauto Peugeot juba jalakäijate ülekäigurajal. Kokkupõrge sõiduautoga VW PASSAT leidis aset Malmi ja Puškini tänavate ristmikul, vaksalisse viival sõidurajal. Kuni avarii kohani oli ainult kaks vastutulevat autot. Ristmikul, vahetult enne avariid, vastutulevaid autosid ei näinud. Vaksalisse viiv sõidurada oli vaba. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja M S andis ütlusi, et 22.11.2010 aastal sõitis ta oma autoga kultuurimaja Rugodiv poolt. Õues sadas lund, nähtavus ei olnud eriti hea. Kui vasakult, Baltijetsi poolt sõitis välja auto, toimus kokkupõrge. Nägi, et ühel autol oli mõlgitud tagumine osa, aga teisel auto esiosa. Autosid oli vähe, võib-olla et sõitis veel üks auto. Kuulis lööki, kuna nähtavus ei olnud eriti hea. Tumedat värvi auto ei seisnud enne avariid ristmikul, see sõitis ristmikule ja kostus löök. Kuid täpset situatsiooni ei näinud, kuna nähtavust piiras hoone. Kiirustas, kuid kui tagasi sõitis, peatus ja andis oma telefoni numbri kaebuse esitajale. Ütles, et on nõus olema liiklusõnnetuse tunnistajaks. Tõepoolest - lume tõttu oli halb nähtavus ja kui tumedat värvi auto Puškini tänavalt välja keerates kindluse suunas sõitis, varjas see nähtavuse, sellepärast ei näinud selgelt. Tunnistaja S V andis kohtus ütlusi, et väljus apteegist ja nägi, et sinist värvi auto VW PASSAT sõitis välja apteegi juures asuvast parklast ja hakkas liikuma bussijaama poole. Esimesel ristmikul hakkas tagasipööret sooritama, s.t. manööver vasakule. Lasi mööda vastassuunast tulevad autod ja samal momendil sõitis sellele autole otsa valget värvi PEUGEOT 206, vastu vasakut tagumist poritiiba. Õues sadas lund ja tee oli libe. Kokkupõrke momendil seisis VW PASSAT tee eraldusribal, mitte otseselt perpendikulaarselt, vaid natuke bussijaama suunas keeratuna. Tunnistaja A P , avariiinspektor andis ütlusi, et 22.11.2010 juhtus Puškini 10 asuva maja juures liiklusõnnetus. Avarii toimus sõiduautoga VW PASSAT. Sõitsid välja liiklusõnnetuse kohale, ristmikul seisid kaks autot: valget värvi PEUGEOT 206 ja tumesinist värvi VW PASSAT. Sõiduauto PEUGEOT 206 seisis suunaga kultuurimaja Rugodiv poole, VW PASSAT seisis suunaga Narva kindluse poole. VW PASSAT-il olid vigastatud tagumine vaskpoolne poritiib ja tagastange, aga PEUGEOT 206-l oli d vigastatud kapoti esiosa ja esistange. Sellel päeval sadas õues lund, jälgedes ei olnud võimalik selgusele jõuda. Avariiinspektorid ise auto asukohta ei muutnud. Suhtles mõlema auto juhiga. N.S ei suutnud selgitada, kuidas kokkupõrge aset leidis. Ta oli närvilises olekus ja ütles, et tal on selline olukord esimest korda ja et tema mees tuleb kohale ja selgitab kõik välja. Olen veendunud, et autojuht peab aru saama ja olema adekvaatne, olenemata olukorrast. Olid üle kuulatud tunnistajad, autojuhid ja oli koostatud liiklusõnnetuse skeem. Liiklusõnnetuse osalejad N.S Svetlana ja P D ei soovinud asja menetlemist ja sellepärast kirjutasid nad allkirjad selle kohta, et neil teineteise suhtes pretensioone ei ole. Kuid mõne aja möödudes kirjutas N.S avalduse, et ta ei ole rikkumisega nõus ja nõudis, et olukorras selgusele jõutaks. 4 Kuulati üle VW PASSAT-i juht, kuulati üle tunnistaja ja lähtuvalt auto vigastustest oli koostatud väärteoasja protokoll. Kohtule olid esitatud sündmuskohal tehtud fotod ja fototabelid ja nendelt nähtub, et oli tugev lumesadu. Jälgi ei olnud võimalik fikseerida, sest lumi kattis need kinni. Oli välja selgitatud, et kokkupõrke hetkel oli sõiduauto VW PASSAT peatunud, kuna lasi läbi vastutulevaid autosid. Kokkupõrge leidis aset ristmikul. Tunnistaja D P andis ütlusi, et väljus apteegist, istus pargitud autosse. Kui parkimiskohalt välja sõitis, tähistas oma manöövrit valgussignaaliga. Keeras rattad teel vaksali poole, lasi läbi auto, vaatas, et rohkem autosid ei ole ja sõitis tagasipöördeks välja. Lülitas sisse suunatule, s.t. andis valgussignaali ja sõitis välja liiklusrajale. Liikus kolm vastutulevat autot, lasi kõik läbi ja alustas tagasipööret. Kui vastutulevate autode läbilaskmiseks peatus, asusid esirattad tee teljel, aga tagumised rattad asusid tee telje suhtes natuke paremal, s.t. keeras auto telje suunas umbes 50-60 kraadi manöövri sooritamise suunas. Kui oli juba lõpetamas pööret vastassuunas, tundis lööki. Löögi tagajärjel keeras auto tagaosa pööramise suunda. Ninaga seisis auto selles suunas, kuhu oli vaja sõita – ringtee suunas. Kohtuvälist menetlust läbiviiva asutuse esindaja Irina Reino palub jätta N.S kaebuse rahuldamata ja Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna juhtivkonstaabli otsuse muutmata. Arvab, et politsei otsus oli tehtud õiglaselt ja et see ei kuulu tühistamisele. N.S süü Liiklusseaduse § 74-17 lg. 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemises on tõendatud kõikide väärteoasja toimiku materjalidega ja tunnistajate ütlustega. Kohtu seisukoht Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg.2 vaatab kohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, vaadanud läbi väärteoasja materjalid, kuulatud ära menetlusosalised ja tunnistajad, arvab, et Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Mihhail Denissovi 05.01.2011.a. otsus nr. 2330,10,010185 N.S suhtes on seaduslik ja põhjendatud. N.S poolt Liikluseeskirjade § 123 ja § 129 rikkumise fakt on leidnud kinnitamist. N.S süü Liiklusseaduse § 74-17 lg.1 järgi ettenähtud väärteoasja toimepanemises on täielikult tõendatud nii kohtuistungi käigus uuritud väärteoasja toimiku materjalide, kui ka kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate ütlustega. Kohus avaldas järgmise toimiku materjalid: - Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Mihhail Denissovi poolt 05.01.2011.a. N.S suhtes tehtud otsuse nr. 2330,10,010185, millega teda karistati Liiklusseaduse § 74-17 lg.1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o. summas 80 eurot ( t.lk. 34); - väärteoprotokoll nr. АВ1147191 koostatud 07.12.2010 aastal, milles N.S osutas, et on protokolliga tutvunud, õigused on talle arusaadavad, protokolli koopia on kätte saanud ja rikkumisega ta nõus ei ole (t.lk. 10); - menetlusaluse isiku – N.S ülekuulamise protokoll, kes andis ütlusi, et 22.11.2010 aastal kella 18.30 paiku liikus ta sõiduautoga Peugeot mööda Puškini tänavat 5 vaksali poole. Puškini 13 asuva hoone (apteegi) juures märkas, et paremal pool, äärmises sõidureas, vahetult kõnnitee juures, liigub aeglaselt sõiduauto. Sai aru, et see auto alustas liikumist pärast parkimist. Kui see auto sõitis välja Puškini ja Malmi tänavate ristumisjoonele, märkas, et autol on sisse lülitatud vasakpöörde suunatuli ja et see alustas vasakpööret oma paremast reast. Vahe autode vahel oli umbes 5-6 meetrit. Sõiduauto VW Passat hõivas parema liiklusrea, jäädes praktiliselt sõiduautole Peugeot risti ette. Kokkupõrget ei olnud võimalik vältida, vahemaa oli liiga lühike ja teekate oli libe. Pärast kokkupõrget jätkas sõiduauto VW Passat liikumist, justkui lõpetades oma manöövrit – vasakpööret ja peatus ristmikul. Arvab, et liiklusõnnetuse süüdlaseks oli VW Passati juht, kuna sõites välja parkimiskohalt, pidi ta kõik teised transpordivahendid läbi laskma. Seega rikkus ta Liikluseeskirjade § 92 p.1 ja § 97 (t.lk. 24-26); -liiklusõnnetuse akt, kus on ära näidatud autode vigastused ja liiklusõnnetuse skeem (t. lk. 35). - fototabelid, millest nähtuvad autode asukohad, ilmastiku, meteoroloogilised tingimused, autode vigastused. (t.lk. 13-16); - N.S avaldused, kaebused ja taotlused (t.lk. 20-23); Kohtuliku uurimisega oli tuvastatud, et N.S auto liikus mööda Puškini tänavat bussijaama poole. Samal ajal sõitis sõiduauto VW Passat välja apteegi juures asuvalt parkimisplatsilt, märgistades oma manöövrit valgussignaaliga. Lasi läbi auto, veendus, et rohkem autosid ei ole ja alustas liikumist bussijaama suunas. Esimesel ristmikul hakkas tagasipööret sooritama, s.t. manöövrit vasakule ja peatunud, lasi läbi 3 vastutulevat autot, asudes oma teeteljel. Samal hetkel toimus kokkupõrge tagantsõitva mootorsõidukiga Peugeot 206 (N.S auto). vigastatud olid tagumine vasakpoolne poritiib ja stange. Vastavalt N.S ütlustele, nägi ta sõiduautot VW Passat siis, kui see alustas liikumist pärast parkimist (t.lk. 24, lehe pöördel), liikus aeglaselt mööda paremat liiklusrada. Vastavalt Liikluseeskirjade § 129, juht peab vastavalt kiirusele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile. Kuna sõiduauto VW Passat liikus N.S enda sõnade põhjal aeglaselt ja jalakäijate ülekäiguraja lähedal, siis see oligi põhjuseks, miks N.S koheselt, kui ta nägi aeglaselt liikuvat autot, valis sellise liikumiskiiruse, mis võimaldaks kokkupõrget vältida. Seega, N.S enese kirjelduse põhjal; kõikide tunnuste järgi, millistele ta ise osutas, pidurdas sõiduauto VW Passat, liikudes ettevaatlikult. Kuid N.S, rikkudes LE § 129, ignoreeris nõuet hoida distantsi eesliikuva transpordivahendiga. Peale selle, vastavalt LE § 123, juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee seisundit, ilmastikutingimusi ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Kohtuliku uurimise käigus oli kõikide tunnistajate ütlustega tuvastatud, et sellel päeval oli tugev lumesadu, vastavalt sellele oli halb nähtavus ja tee oli libe. N.S seda fakti ei eitanud. Üldist olukorda kujutavatelt fotodelt ( t.lk. 13) on selgelt näha, et meteoroloogilised tingimused olid tõepoolest keerulised. N.S ei suutnud adekvaatselt hinnata teel olevat olukorda halbade ilmastikuolude korral, mis põhjustaski avarii. 6 Kaebuse esitaja viited, et otsuse kirjeldavas osas on valest ära toodud liiklusõnnetuse kuupäev ja mootorsõiduki riiklik registreerimisnumber, loeb kohus otsuse koostaja poolt tehtud tehnilise iseloomuga veaks, kuna otsuse põhiosas, seal, kus on kirjas väärteo toimepanemise aeg, on kuupäev õieti kirjutatud ja ka protokollis, millele otsus tugineb, ebatäpsusi ei ole. Sellepärast ei pea kohus antud asjaolu otsuse muutmise aluseks. Kohtul puuduvad alused mitte usaldada tunnistajate V ja P ütlusi sellel põhjusel, et need langevad täielikult kokku teise liiklusõnnetuses osalenu D P ütlustega. Nii andis P ütlusi, et kui ta parkimiskohalt välja sõitis, tähistas ta oma manöövri valgussignaaliga. Keeras rattad välja teele, vaksali suunas, lasi läbi auto, vaatas, et rohkem autosid ei ole ja sõites välja tagasipöördeks, lülitas sisse suunatule, s.t. andis valgussignaali ja sõitis välja liiklusrajale. Vastassuunavööndist liikus kolm autot, lasi need kõik läbi ja alustas tagasipööret. Kui vastutulevate autode läbilaskmiseks peatus, asusid esirattad tee teljel, aga tagumised rattad asusid tee telje suhtes natuke paremal, s.t. keeras auto telje suunas umbes 50-60 kraadi manöövri sooritamise suunas. Kui oli juba lõpetamas pööret vastassuunas, tundis lööki. Tunnistaja V nägi kõiki neid manöövreid, kirjeldas neid täpselt oma sõnadega ja avaldas kohtule selgelt, et esimesel ristmikul hakkas sõiduauto VW Passat tagasipööret sooritama, s.t. manöövrit suunaga vasakule. Lasi mööda vastassuunast tulevad autod ja samal momendil sõitis sellele autole otsa valget värvi PEUGEOT
- Avariiinspektor andis analoogilisi ütlusi. Suuline avariiskeem, mida tunnistajad kirjeldavad, ja tegevusjärjekord on omavahel täpselt kooskõlas. Iga osutatud isik kirjeldas avariid oma sõnadega ja omamoodi, kuid liiklusõnnetuse üldpilt on kõikidel identne. Tunnistaja V ütlused, kes asus avarii toimumise kohale vahetus läheduses, väärivad usaldust. Tema ütlusi ei saa välja jätta sinult sellel põhjusel, et ta oli üle kuulatud tunnistaja P ettepanekul, kuna viimane kuulis mõni tund pärast avariid baaris olles jutuajamist avarii kohta. Ja see, et V teatas ülekuulamisel, et ta kusagil ei tööta – see oli tema õigus, kuna ta võis selles baaris ka mittematelikult töötada. Kohus tunnistab V , P ja P kohtuliku uurimise käigus antud ütlused usaldusväärseteks. Kohus usaldab neid ja rajaneb neile, kuna need on järjepidevad, kooskõlas nii omavahel kui ka väärteoasja toimiku materjalidega. Kõikide nende isikute poolt uurimise ajal antud ütlused on objektiivselt kinnitatud dokumentaalsete tõenditega. Täpsemalt: liiklusõnnetuse aktiga, kus on ära toodud autode vigastused ja liiklusõnnetuse skeem. S ütlusi kohus ei usalda, kuna ta kirjeldas korduvalt ja väga veenvalt, et tema vaatevälja piiras tugev lumesadu, samuti piirasid tema vaatevälja hoone ja mootorsõiduk. Peale selle on tunnistaja veendunud, et sõiduauto VW Passat sõitis välja Baltijetsi poolt, mis on vastuolus kõikide väärteoasjas olevate tunnistajate ütlustega. Just nendel põhjustel jätab kohus tunnistaja S ütlused väärteoasjas olevate tõendite kogumist välja. N.S viide selle, et P muutis pärast avariid oma auto asukohta, on paljasõnalised ja on ümber lükatud tema enda ütlustega – t.lk. 25-26, kus puudub informatsioon, et P paigutas tahtlikult transpordivahendi teise kohta. N.S osutab, et pärast kokkupõrget 7 jätkas teise auto juht liikumist, justkui oma manöövrit – vasakpööret –lõpetades. Nagu oli tuvastatud, kokkupõrke löök ei olnud tugev, kuid piisav selleks, et Platonovi auto libedal teel ringi keeraks – t.lk.
- N.S kaebused selle kohta, et toimiku materjalides puuduvad andmed autode poolt jäetud jälgede fikseerimise ja tema auto pidurdustee kohta jne. on ära selgitatud tunnistaja P , avariiinspektori ütlustega, et esiteks: N.S ja P ei soovinud asja menetlemist, kirjutasid allkirjad pretensioonide puudumise kohta teineteise suhtes ja teiseks – jälgi ei olnud võimalik fikseerida, kuna oli tihe lumesadu, mis jäljed kinni kattis. N.S ütlused on vastuolulised ja mitte veenvad, kuna kohtuliku uurimise käigus väitis ta, et olid normaalsed ilmastiku- ja teeolud, et avarii momendil oli hea nähtavus, kuid kohtus oli tõendatud vastupidine. Kaebuse esitaja kohtus esitatud versioon, et sõiduauto VW Passat ei sõitnud tema autoga samas suunas, on paljasõnaline ja ei ole mitte millegagi kinnitatud. Kohus ei usalda N.S poolt kohtuistungil antud ütlusi. Ülaltoodu alusel jätab kohus N.S kaebuse Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Mihhail Denissovi 05.01.2011.a. otsuse nr. 2330,10,010185 peale rahuldamata. Otsuste tehes juhindus kohus Väärteomenetluse seadustiku § 132 p.1; § 133-135 lg.
- Kohtunik Galina Jasnjuk Tõlk L. Nõmmik on hoiatatud vastutusest KarS § 318 ja KarS § 321 järgi. Allkirjastatud digitaalselt.