← Eesti

1-08-4250\3

Kriminaaltoimik 1-08- 4250 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 22 aprillil

  1. a. Tartu kohtumaja, Tartu Kalevi 1 koht Kriminaalasja number 1-08-4250 Kohtukoosseis kohtunik Kaie Uusen Kohtuistungi sekretär Nataly Mark Tõlk Antonina Muravjova Kriminaalasi H.V süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ruti Kilg Süüdistatav H.V elukoht: XXX; XXXXXXXXX XX-XX, isikukood: varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistamata; väärteokorras karistatud 2 korral; tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu. Kaitsja advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja 249 kohus otsustas: Süüdi mõista H.V KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi ja karistada teda 1 (ühe) aasta pikkuse vangistusega. KarS § 74 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus H.V suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.V ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:
  2. elama kohtu poolt määratud alalises elukohas;
  3. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel registreerimisele kriminaalhooldusosakonda;
  4. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtuotsus saata täitmiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talitusele H.V suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest. H.V suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista H.V-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 6525.00 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni , kaitsjatasu 3469.20 krooni (kolm tuhat nelisada kuuskümmend üheksa krooni ja kakskümmend senti) 796.50 krooni Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Eesti Ühispangas või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas, viitenumber
  7. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Asitõend CD-RW plaat jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde. Asitõend telefon №kia 8800 Sirocco koos karbi ja lisavarustusega, mis on tagastatud omanikule A.B., vabastada asitõendi staatusest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  8. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. 2 Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon H.V süüdistatakse selles, et tema, eesmärgiga saada varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, pöördus
  9. aasta novembris Tartu linnas arvuti teel avalikkuse poole Internetis asuvate müügiportaalide "soov.ee" ja “osta.ee” kaudu mobiiltelefoni NOKIA N95 müügi kuulutusega. 28.11.2007 võttis H.V-ga ühendust e-maili aadressil dimka16@hotmail.co.uk A.B. ja pakkus NOKIA N95 mobiiltelefoni vastu mobiiltelefoni NOKIA 8800 Sirocco, millise tehinguga oli H.V nõus ning vastavalt kokkuleppele lubas mobiiltelefoni NOKIA N95 saata kannatanule bussiga Kuresaarest Tallinnasse ning kannatanu pidi saatma mobiiltelefoni NOKIA 8800 Sirocco liinibussiga Tallinnast Tartusse. Sellise kokkuleppe tulemusena saatis kannatanu A.B. 29.11.2007 kell 10 Tallinnast Tartusse väljuva bussiga Tartusse mobiiltelefoni NOKIA 8800 Sirocco komplektis koos karbi, laadija, kahe aku, CD, puhastuslapi, kolme kasutusjuhendi ja reklaamibrošüüriga, so komplekti koguväärtusega viisteist tuhat (15 000) krooni. H.V jättis mobiiltelefoni NOKIA N95 Kuressaarest Tallinnasse saatmata, millega tekitas kannatanu A.B. varalist kahju viisteist tuhat

(15000)krooni. Ja isikuna , kes on varem toime pannud kelmuse, - eesmärgiga saada varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, pöördus 2008. aasta jaanuaris Tartu linnas arvuti teel avalikkuse poole Internetis asuva müügiportaali sbe.ee kaudu mobiiltelefoni IPhone Version 1.1.1 müügikuulutusega. Müügioksjoni võitis R.K. , kes pakkus mobiiltelefoni IPhone Version 1.1.1 eest kaks tuhat ükssada viiskümmend
(2150)krooni. R.K. võttis peale oksjoni võitmist H.V-ga ühendust e-maili teel ja soovis mobiiltelefoni kätte saada. H.V lubas mobiiltelefoni IPhone Version 1.1.1 saata kannatanule ELS kulleriga pärast seda, kui on kannatanult saanud kulleriteenuse ja mobiiltelefoni eest ettemaksu oma arvelduskontole. 11.01.2008 kandis R.K. mobiiltelefon IPhone Version 1.1.1 eest tasumiseks kaks tuhat kakssada viiskümmend
(2250)krooni SEB Eesti Ühispangas asuvale H.V arvelduskontole nr 10010207555011. H.V jättis mobiiltelefoni IPhone Version 1.1.1 R.K. le saatmata, mille tulemusena sai varalist kasu kaks tuhat kakssada viiskümmend
(2250)krooni ja tekitas kannatanu R.K. le samas summas varalist kahju. Sellega pani H.V toime kelmuse kui see on toime pandud avalikkuse poole pöördudes ja isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, s.o KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo Kokkulepe 3 Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. KarS §-s 209 lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks üks
(1)aasta vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus H.V suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.V ei pane kaheksateistkuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:
  1. elada kohtu määratud alalises elukohas;
  2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks
  5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. H.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga on tekitatud kannatanu R.K. le varalist kahju kogusummas 2250.00 krooni ja kannatanu A.B. 15 000.00 krooni. Kannatanud tsiviilhagi ei ole esitanud. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludena tuleb KrMS § 180 lg 1, 3 alusel H.V-lt välja mõista riigituludesse süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kaitsjatasud 3469.20 krooni (kolm tuhat nelisada kuuskümmend üheksa krooni ja kakskümmend senti) 796.50 krooni . Sundraha suuruseks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni. 4 Kaie Uusen Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.