lg 2 p 4,8,9 järgi röövimises 12.09.1999.a);
teise isiku tähtsa isikliku dokumendi kasutamises 12.03.2007.a ja
lg 2 p 4,7,8 ja § 346 järgi isikute grupis võõra vallasasja äravõtmises ja ametliku dokumendi varguses 24.06.2007.a ning J.Z ´i süüdistuses
lg 2 p 1 ebaseaduslikus sissetungimises võõrasse ruumi 15.08.2005.a ning
lg 2 p 4,7,8, 18.08.2006.a, 04.03.2007.a võõraste asjade äravõtmises, 24.06.2007.a isikute grupis võõra vallasja äravõtmises ja § 346 järgi ametliku dokumendi varguses 24.06.2007.a üldmenetluses Süüdistatav H.D isikukood XXX , Eesti Vabariigi kodanik, elukoht: xxx ja xxx, emakeel: vene keel, .keskharidus, Äriregistri järgi OÜ L juhatuse liige, 1 kriminaalkorras karistatud 6 korral: • 12.08.1992.a. Ida-Viru Maakohtu poolt
§ KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 - § 15 lg 2 , § 139 lg 2 p 1,2,3 ja § 140 lg 2 p1,2 alusel vabadusekaotusega 2a. ja 6 kuud; • 16.05.1995.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK 203 lg alusel arestiga 3 kuud • 28.02.1996.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, - § 15 lg 2 alusel rahatrahviga 1500 krooni, • 19.11.1997.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK 186, § 182 2 lg 2 ja § 2101 lg 1 alusel vabadusekaotusega 1 .a 10 kuud, • 26.06.2000 Tallinna Linnakohtu poolt KrK 141 lg.2 p.1,3,41 järgi vabadusekaotusega 6 aastat, algusega 05.02.2000.a, • 09.01.2003.a. Harju Maakohtu poolt
alusel vangistusega 2 kuud,
lg 2 alusel vangistus 3 a 2 k 26 päeva (algus 09.01.2003.a), viimati vabanes 04.04.2006.a, • väärteokorras karistatud 2006 ja 2007.a korduvalt NPALS § 15 1 alusel rahatrahvide ja arestiga, kahtlustatavana kinni peetud 24.06.2007.a tõkend: vahistamine 25.06.2007 Kaitsja Süüdistatav Kaitsja Vandeadvokaat Rein Kiviloo määratud korras J.Z isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht: xxx , keskharidus, emakeel: vene keel, ei tööta, Kriminaalkorras karistatud 6-l korral: • 22.02.1999.a Kohtla-Järve Linnakohtu poolt § 139 lg 2 p 2,3 alusel rahatrahviga 420 krooni, • 09.08.1999.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta tingimisi 18-kuulise katseajaga, • 07.12.2000.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi vabadusekaotusega 1a. • 13.08.2001.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi vabadusekaotusega 3 kuud, liikaristus 4 kuud vangistust, • 05.11.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi vabadusekaotusega vangistus 6 kuud, • 12.04.2006.a. Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4 alusel, karistatud
MS § 238 lg 1 vangistus 8 kuud, vabanes 09.06.2006.a kahtlustatavana kinni peetud 28.06.2007.a , tõkend: vahistamine 29.06.2007.a Vandeadvokaadi abi Urmas Simon määratud korras 2 RESOLUTSIOON KrMS §- dest 180 lg 1, 306, 311-313,315 Kohus o t s u s t a s: 1. Tunnistada süüdi järgi H.D KrK § 141 lg 2 p 2,3,4 järgi (
lg 2 p 4,8,9 ) ja mõista temale karistuseks vangistus 5 /viis/ aastat.
lg 1 alusel mõista 26.06.2000.a ja 09.01.2003.a kohtuotsustega mõistetud karistuste (vastavalt 6 aastat ja 2 kuud) suurendamise teel liitkaristuseks vangistus 7 /seitse/ aastat vangistust, millest on 6 a ja 2 kuud ära kantud. Kandmata on 10 kuud vangistust. 2. Tunnistada süüdi järgi H.D
järgi ja mõista temale karistuseks vangistus 1/üks/ aasta ja 6 /kuus/ kuud.
lg 1 alusel mõista suurendamise teel liitkaristuseks vangistus 2 /kaks/ aastat ja 4 kuud. Karistuse algus 24.06.2007.a 3. Mõista õigeks H.D
lg 2 p 4,7,8 ja § 346 järgi (24.06.2007.a episoodis) süüteo koosseisu puudumisel. 4. Tunnistada süüdi järgi J.Z
lg 2 p 1 järgi ja mõista temale karistuseks vangistus 3 kuud.
lg 1 alusel lugeda karistus kaetuks 12.04.2006.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega. Lugeda karistus kantuks. 5. Tunnistada süüdi järgi J.Z
199 lg 2 p 4, 8 järgi ja mõista temale karistuseks vangistus 2 /kaks/ aastat ja 4 kuud . Karistuse algus 28.06.2007.a 6. Mõista õigeks J.Z
§ 346 alusel
Samuti tema 12.03.2007 Tallinnas Pärnu mnt 15 asuvas Hansapanga kontoris esitas tellerile VM nimele väljastatud ID-kaardi , ja püüdes tellerit eksitusse viia oma isikusamasuse osas, soovis saada VM arvelduskonto uusi internetipanga koode. Oma tegevusega pani H.D toime teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi, s.o
Samuti tema 24.06.2007 kella 08.30 paiku, isikuna kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis grupis J.Z-iga VD korterisse , Tallinnas. Kuna korteri omanik VD juhtus kodus olema ja pani sissetungimist tähele, jooksis H.D koos J.Z-iga minema, haarates kaasa esikus olnud dokumentide ja raha hoidmiseks ettenähtud nahast vöökoti 100 krooni väärtuses, millest oli juhiluba VD nimele, auto XXX reg nr XXX registreerimistunnistus taastamisväärtusega 250 krooni; sõiduauto XXXreg nr XXX registreerimistunnistus taastamisväärtusega 250 krooni; sõiduauto XXX reg nr XXX registreerimistunnistus taastamisväärtusega 250 krooni, Hansapanga kaardi taastamisväärtusega 30 krooni; korterivõtmed 2000 krooni väärtuses, signalisatsioonipuldiga võtmed 2000 krooni väärtuses; väravapuldi 100 väärtuses; sularaha summas 500 krooni, tekitades VD 5480 krooni suuruse varalise kahju. Oma tegevusega pani H.D toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, sissetungimisega, s.o pani toime
Samuti tema 24.06.2007 kella 08.30 paiku tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis grupis J.Z-iga VD korterisse , Tallinnas. Kuna korteri omanik VD juhtus kodus olema ja pani sissetungimist tähele, jooksis H.D koos J.Z-iga minema, haarates raha ja dokumentide varguse eesmärgil kaasa kaasa esikus olnud dokumentide ja raha hoidmiseks ettenähtud nahast vöökoti, millest oli juhiluba VDnimele, auto XXX reg nr XXX registreerimistunnistus, sõiduauto XXX reg nr XXX registreerimistunnistus, sõiduauto XXX reg nr XXX registreerimistunnistus, millised on ametlikud dokumendid. Oma teoga pani H.D toime ametliku dokumendi varguse, s.o
J.Z süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud sissetungimisega vargusi, 15.08.2005 kella 04.00 ajal, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis sisse JS korterisse Tallinnas . Kuna kannatanu ärkas tema liikumise peale, haaras J.Z mobiiltelefoni Siemens C45 väärtuses alla 1000 krooni ja põgenes korterist. Oma tegevusega pani J.Z toime
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku sissetungimise vähemalt teist korda. Samuti tema varem varguse toime pannud isikuna ajavahemikus 18.08.2006 kl 23.00 kuni 19.08.2006.a kl 01.00, viibides DD korteris Tallinnas, võrra vallasasja omastamise eesmärgil võttis salaja sularaha summas 1200 krooni. Samuti tema varem varguse toime pannud isikuna 04.03.2007 kella 07.20 ajal, viibides VT korteris Tallinnas võrra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis salaja köögilaua pealt Vassili Tšernovile kuuluva mobiiltelefoni Samsung E530 3870 krooni väärtuses. Samuti tema 24.06.2007 kella 08.30 paiku, isikuna kes on varem toime pannud varguse, võõra 6 vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis grupis H.D-ga VD korterisse , Tallinnas. Kuna korteri omanik VD juhtus kodus olema ja pani sissetungimist tähele, jooksis J.Z koos H.D-ga minema, haarates kaasa esikus olnud dokumentide ja raha hoidmiseks ettenähtud nahast vöökoti 100 krooni väärtuses, millest oli juhiluba VD nimele, auto XXX reg nr XXX registreerimistunnistus taastamisväärtusega 250 krooni; sõiduauto XXXreg nr XXX registreerimistunnistus taastamisväärtusega 250 krooni; sõiduauto XXX reg nr XXX registreerimistunnistus taastamisväärtusega 250 krooni, Hansapanga kaardi taastamisväärtusega 30 krooni; korterivõtmed 2000 krooni väärtuses, signalisatsioonipuldiga võtmed 2000 krooni väärtuses; väravapuldi 100 väärtuses; sularaha summas 500 krooni, tekitades VD 5480 krooni suuruse varalise kahju. Oma tegevusega pani J.Z toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, sissetungimisega, s.o pani toime
Samuti tema 24.06.2007 kella 08.30 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis grupis H.D-ga VD korterisse , Tallinnas. Kuna korteri omanik VD juhtus kodus olema ja pani sissetungimist tähele, jooksis J.Z koos H.D-ga minema, haarates raha ja dokumentide varguse eesmärgil kaasa esikus olnud dokumentide ja raha hoidmiseks ettenähtud nahast vöökoti, millest oli juhiluba VD nimele, auto XXX reg nr XXX registreerimistunnistus; sõiduauto XXX reg nr XXX registreerimistunnistus; sõiduauto XXX reg nr XXX registreerimistunnistus, millised on ametlikud dokumendid. Oma teoga pani J.Z toime ametliku dokumendi varguse, s.o
K § 141 lg 2 p 2,3,4 järgi, mis vastab
Kannatanu GG on üheselt kinnitanud, et tundis süüdistatavat juba varasemast ajast. Süüdistatav viibis 12.09.1999.a tema korteris. Politseis tundis süüdistatava ära just hääle järgi. Kannatanu kirjeldas viinapudelit, mille ta lauale tõi. Ta on kirjeldanud korteri olustiku peale H.D lahkumist, kaduma läinud asju. Asjade kogus ja nende kadumine on kinnitatud ka J J ja L J ütlustega, kes kinnitasid, et korteris elas G G koos emaga ja asjad kuulusid neile Need ütlused on kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokollis ja fototabelis nähtavaga. Samuti on näha veretaoline loik I. Š toas tema voodil, noa käepide. Köögis viinapudelilt leitud sõrmejäljed kuuluvad H.D-le. Tunnistajate J. ja L. J kirjeldus I. Š väljanägemisest ja tema enda jutust, mis korteris oli toimunud langeb samuti kokku vaatlusprotokollis kirjeldatuga ja ekspertarvamusega vigastuste kohta ning nende tekkemehhanismi kohta. Seega on tuvastatud, et I. Š peksti elutähtsasse organisse pähe. 26.06.2000.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusest nähtub, et H.D on süüdi mõistetud röövimise eest, mis on toime pandud samasuguse tegutsemisviisiga, jõhkra vägivalla ja noa kasutamisega võõrast elukohast ära võtnud asja. Süüdi ta ei ole end tunnistanud. H.D ütlused on vastuolus teiste tõendite kogumiga, mis viitab H.D ebausaldusväärsusele tõendi allikana tervikuna. Tema usaldusväärsust ning väidet, et kohtus räägib ta vaid tõtt, kõigutab ka tema ristküsitluse käigus tuvastatud asjaolud, et tema on ise kannatanuna enda väitel andnud teises kriminaalasjas kohtus valeütlusi /tl 148-149, 156-157 II kd /. Kuigi L. J oli kannatanuna üle kuulatud, sest soovis esitada tsiviilhagi kui I. Š pärija, ei ole see kahju vahetu kahju temale seetõttu on prokurör teda menetluses käsitlenud tunnistajana. Kaitsja on seisukohal, et H.D süü selles kuriteo episoodis ei ole tõendatud. H.D pole end järjekindlalt süüdi tunnistanud, ta eitab selles korteris käimist,, arvestades asjade hulka ei saanud seda toime panna üks isik. H.D ära tundmine on toimetatud protsessinormide rikkumisega. Vastupidiselt prokuröri väitele, ei ole GG teda kohe ära tundnud ja on hoopis algul osutanud teisele 7 isikule. Sellega oleks ka äratundmine pidanud olema lõppenud. Seadus lubab kordust kui esimene äratundmine on lõppenud. Samuti ei ole teine tõend kohtukõlbulik. Sündmuskohalt sõrmejälgede võtmisel pole protokolli kantud, kuidas need pakiti ja pitseeriti. Toimikus puudub ekspertiisi määrus, ekspertiisiaktist aga avaldatakse vaid ekspertarvamus. Pealegi on H.D süüdistamisel antud kuriteos möödunud mõistlik menetlusaeg. Kohus leiab, et H.D süü KrK § 141 lg 2 p 2,3,4 järgi (
Kohtulikul uurimisel on otsese tõendi – kannatanu GG ütlustega tuvastatud faktiline asjaolu, et 12.09.1999.a viibis H.D tema elukohas Kolde pst 84-34. Kohtul puudub igasugune alus kahelda GG ütluste usaldusväärsuses, seda enam, et selles osas on kohtupsühhiaater ja kohtupsühholoog andnud ekspertarvamuse, et G. G oma psüühilise seisundi poolest takistusi tema toiminud sündmuste õigeks meenutamiseks, sealhulgas ka sündmuses osalenud isikute äratundmiseks. GG on H.D ka ära tundnud äratundmiseks esitamisel ja seda ka sellise tunnuse nagu hääle järgi. Asjaolu, et kaitsja vaidlustab selle menetlustoimingu, kui kohtukõlbmatu tõendi, sest kannatanu algselt osutas teisele isikule ja peale seda H.D-le, mistõttu on tema arvates tegemist korduva menetlustoiminguga. Kohus ei soostu selle seisukohaga. Äratundmise käigus just korduv ja pikaajaline isikute silmitsemine näitab asjaolu, et GG väga tõsiselt vaatles isikuid, kaalus, avaldas arvamust, peale mida täpsustas arvamust. Kannatanu on kohtus selgitanud, et just H.D-le osutamisel, kostus viimase suust vali sõim ja ta tundis ära hääle järgi H.D, kui isiku, kes 12.09.1999.a tema elukohas viibis. Kohtuistungil ei talitsenud H.D samuti ennast, mistõttu kohus pidi korduvalt tegema märkusi kohtuliku uurimise segamise eest. H.D viibimisest nimetatud ajal selles korteris, kinnitab ka teine tõend – daktüloskoopia ekspertiisiaktis toodud ekspertarvamus, et korteris köögis olnud viinapudelil olid H.D sõrmejäljed. Seetõttu kohus soostub ka prokuröri väitega, et taoline vägivaldne käitumine, nagu antud juhul vanainimese – IŠ korduv peksmine pähe, oli H.D tegutsemisviis 1999.a. Kohus soostub prokuröri seisukoha, et pea piirkonda löömine eluohtliku piirkonna mõjutamine, seda enam, et tegemist oli eaka inimesega ja teise röövimise (mille eest ta 26.06.2000.a süüdi mõisteti) pani ta toime samasuguse jõhkra vägivalla ja noa kasutamisega. Teise isiku löömine on tahtlik ja teadlik tegevus, antud juhul oli see suunatud selleks, et omastada korterist võõrast vara ja lõpetada vanainimese karjumine. Antud korterist leiti vaatluse käigus just vanainimese voodilt noa käepide, tunnistaja L. J väidab, et hiljem leidis ka I. Š toast käepidemeta noa. I. Š oli lähedastele rääkinud, et ründaja käes oli nuga. I. Š l fikseeriti vahetul peale tema leidmist, see on lühikese aja jooksul peale H.D viibimist selles korteris meditsiinidokumentidest näo ja pea piirkonnas just tugeva tömbi esemega tekitatud kehavigastused. Seda kinnitab isiku kohtuarstliku ekspertiisakt ja ekspertarvamus. Uuritud tõenditega kogumis on kuriteo objektiivne koosseis – elule ja tervisele ohtliku vägivalla kasutamine, mis seisnes vanainimese löömises pea piirkonda rusika ja noa käepidemega, et maha suruda tema vastupanu võõra vara röövimisel tõendatud. Seega teo objektiivne koosseis väljendab subjektiivset koosseisu – otsest tahtlust. Kohus soostub prokuröri arvamusega, et ekspertiisimäärus ei ole tõend. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja eelpoolviidatud daktüloskoopia ekspertiisi aktis on ära toodud küsimused, millele ekspert vastas. Seetõttu ei soostu kaitsja väitega, et ekspertiisimääruse puudumine toimikust teeb ekspertiisiaktist kohtukõlbmatu tõendi. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et sündmuskohal koopeeriti kahele tõmmiskilele köögis olnud pudelilt sõrmejäljed. Kohus ei leia, et ainuüksi asjaolu, et protokollis puudub märge, kuhu need pakendati ja kuidas pitseeriti teeb ekspertiisi tulemi kohtukõlbmatuks ja tekitaks kahtluse, et eksperdile ei esitatud sündmuskohalt võetud jälgi. Kohus soostub prokuröri seisukohaga, et sündmuskohal ühelt objektilt ( viinapudelilt) võetud jälgede puhul ei ole eraldi nummerdamine ja pakendamine kohustuslik ära näidata sündmuskoha vaatlusprotokollis. Ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiis määrati 12.09.1999.a ja ekspertiisiasutusse saabusid uuritavad objektid 13.09.1999.a. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kohtulikul uurimisel saab uurimisobjektiks olla vaid ekspertarvamus, vajadusel tuleb ekspert arvamuse selgitamiseks, täpsustamiseks üle kuulata. KrMS § 292 lg 1 kohaselt võib kohtumenetluse poole taotlusel kohus määrata ekspertiisi akti avaldamise. Seega on uuritavaks objektiks võib olla kogu ekspertiisiakt, tõendiks aga ekspertarvamus. Mis puutub kaitsja 8 väitesse, et Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikkel 6 p. õigus kohtulikule lahendusele mõistliku aja jooksul on tunduvalt ületatud, käeoleva kuriteo toimepanemisest on möödunud üle 8 aasta, uurimistoimingud on tehtud 1999 ja 2000.Konventsioon Inimõiguste ja põhivabaduste kaitseks artikkel 6 p 1 sätestab – igaühel on õigus oma kodanikuõiguste ja – kohustuste kindlaks määramisel või temale esitatud kriminaalsüüdistuse läbivaatamisel õigus ausale ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus. Kohtusse saabus käesolev kriminaalasi 29.10.2007.a ja esimene kohtuistung toimus 28.01.2008.a H.D süüstatakse kuriteos, mille aegumistähtaeg oli nii toimepanemise ajal kui ka käesoleval ajal 10 aastat. Kohtumenetlus kestis alla aasta. 12.03.2007.a kontoris episood H.D süüdistuses
15 Hansapanga Süüdistatav H.D tunnistab, et tõepoolest esitas võõra ID kaardi pangatellerile, kuid kogemata.V. M ID kaart sattus kogemata tema kätte, kui leidis selle kasiinos. Panka läks tol korral selleks, et endale interneti PIN- koode vaja. Kuna tal oli V. M dokumendid samuti taskus, andis ekslikult tellerile M ID kaardi. Teller aga ütles, mida te topite oma ID kaarti .Tema erutus selle peale, haaras ID kaardi ja läks minema, mitte ei põgenenud. Enne panka minekut oli V. M le kasiinos öelnud, et tahab talle dokumendid tagastada.. Ei olnud tahtlust. Ristküsitlusel selgitab prokurörile kohtueelsel uurimisel 12.03.2007.a antud ütluste kohta: /tl 97 I kd/ „Tunnen V. M pool aastat aga tihti me ei suhtle. …Ta küsis minu käest, kas saaksin temale ühe teene osutada, tal on vaja pangakoode….Ta andis mulle oma ID kaardi“, et rääkis seda, mis esimesena pähe tuli. Kohtule räägib alati tõtt. See peale taotles prokurör H.D ütluste avaldamise kohtueelsel menetlusel ja kohtus teises kriminaalasjas, kus tema oli kannatanu, millele kohus viitas eelpool prokuröri seisukohti refereerides otsuse tl 10, viitega / tl 148-149, 156-157 II kd/, kus ta on avaldanud, et andis kohtus valeütlusi. Süüdistatav kuulati üle peale teiste tõendite uurimist, tema ütlused on vastuolus tunnistaja K. S ja V. M ütlustega. Tunnistaja KS(Hansapanga teller) kinnitab kohtulikul uurimisel, et kohtusaalis viibib see noormees kes märtsis 2007.a esitas talle ID kaardi, et uuendada teleteenuse lepingut ja saada uusi paroole, erines näo poolest sellest isikut, kes oli fotol. Kuna noormees kontaktandmete andmete selgitamisel väitis endal mitu telefoni olevat, palus ta kirjutada pangale avaldus kontaktandmetega, sest kui ta esitatud ID kaardiga sisenes kontole ja küsis kliendi käest telefone, ei osanud viimane vastata. Sellepärast paluski kirjutada avaldust hansaneti paroolide saamiseks. Meesterahvas hakkas kirjutama avaldust, kuhu see avaldus aga sai, ei mäleta. Sellele avaldusele oli ta isegi mingi allkirja pannud. Kuna tal oli noormehe isikus kahtlus tekkinud, kas on tegemist õige inimesega ja ta vajutas häirenuppu. See aga asub nähtaval kohal .№ormees läks närvi ja küsis, miks ta seda teeb. Seejärel jooksis minema, vist haaras ID kaardi kaasa. Kuid ta oli ID-kaardist valguskoopia teinud ja see jäi panka. Turvatöötaja pidas selle noormehe tema kirjelduse alusel umbes 15 minuti pärast kinni. Mäletas, et noormehel oli Armani nokamüts, pruun tagi ja pruun või must portfell, ühel käel olid vanemad tätoveeringud. Tagasi tulles vaatas turvatöötaja ka seda ID kaarti, millest ta koopia tegi. Tunnistaja VM kinnitab kohtuistungi, et tunneb H.D . 20097.a kevadel kaotas ta oma rahakoti pangakaartide ja ID kaardiga. Selle rahakoti aga sai H.D käest tagasi üks päev enne seda, kui ta politseiuurija juurde läks. H.D ütles, et oli rahakoti leidnud, pangakaart oli alles, kuid paroolikaarti ei mäleta. See oli kuu aega peale koti kadumist. ID kaardi aga sai tagasi politseiuurijalt. Enne rahakoti kadumist oli H.D tema juures käinud. Rahakott oli enne kadumist jope taskus. Oli tol korral vist joobnud kui kott kadus Kirjalikud tõendid: - asitõendi vaatlusprotokoll - ID kaart Tagastatud omanikule /tl 100, 94 I kd/ . VM nimele (IK XXX) välja antud 08.06.2006.a. 9 - H.D kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 24.06.2007.a kell 09.00, p 9 (kus on kirjeldatud äravõetavad objektid- kaasas olnud esemed seljakott, töökindad, 2 kruvikeerajat, Super Attack liim, kokkupandav taskunuga, välgumihklid, võtmete komplekt. SIM kaart, õpilaspilet ja ID kaart OMnimele ja N K Ukraina pass / tl 19 II kd/. - kinnipeetu üleandmise aktist 12.03.2007.a kell 17.50 nähtub, et AS Falck Eesti turvatöötaja Jüri Rõõmusaar on üle andnud politseiametnikule H.D Pärnu mnt 15 Hansapangas, kes esitas pangas internetiparoolide saamiseks teise isiku ID kaardi (VM nimele) Kui pangateller K. S sai pettusest aru, H.D lahkus pangast. Ta peeti kinni vastavalt telleri kirjeldusele Sakala tn 12, Turvakontrollis avastati tema juurest pass H.D nimele ID kaart XXX VM nimele, nuga, portfell /tl 93 I kd/. - kinnipeetu läbivaatus protokollist 12.03.2007.a Kesklinna PO-s nähtub, et H.D läbivaatuse käigus avastati peale rõivaste veel asjad, mis võeti hoiul : musta värvi kott, taskulamp, võtmekimp 6x), päikeseprillid, №kia telefon, CD- plaadimängija, ID kaart RA IK XXX nimele /tl 95 I kd/, juhiluba tagastatud RA/tl 104 I kd/ Menetluspoolte seisukohad: Prokurör on seisukohal, et H.D süü
järgi – see on teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi on esitatud tõenditega tõendatud. H.D küll väidab, et esitas V. M kaardi ekslikult tellerile. Kuid tunnistaja K. S on üheselt tunnistanud, et panka tulnud noormees kirjutas avalduse paroolide saamiseks ja joonistas sinna isegi allkirja. Kui nähes, et teller vajutab häirenuppu, haaras ID kaardi ilmselt selle laualt ja põgenes. Peale kinnipidamist oli see kaart tema käes. Rahakott, pangakaart, Interneti paroolikaart ja ID kaart oli V. M valdusest väljunud tuvastamata asjaoludel .V. M kinnitas, et H.D tõi rahakoti tagasi ja kinnitas, et saab ID kaardi tagasi politseist, kuna ta tahtis seda pangas kasutada. Tema kinnipidamistel oli tema juurest alati leitud võõraid dokumente. Seega on tuvastatud, et ta ettekavatsetult ja teadlikult soovis pangas kasutada võõrast dokumenti. Kaitsja on seisukohal, et H.D puudub süü. Puudub subjektiivne koosseis – tahtlus. Puuduvad igasugused tõendid, mis kummutaksid süüdistatava väited, et ta esitas selle tellerile kogemata. Subjektiivse koosseisu puudumine aga tähendab kuriteo koosseisu puudumist. Kohus ei soostu kaitsja seisukohaga subjektiivse koosseisu puudumisest H.D tegevuses 12.03.2007.a Pärnu mnt. 15 Hansapanga kontoris. Uuritud tõenditest on otsene tõend tunnistaja K . S ütlused, kes üheselt kinnitab, et noormees, kes esitas talle ID kaardi V. M nimele, on süüdistatav V, H.D, kes tol korral ei teadnud aga kontaktandmetest nimetada telefoninumbreid. Telleri palvel hakkas kirjutama kirjalikku avaldust teleteenuse lepingu uuendamiseks ja internetipanga paroolide saamiseks just V. M nimelt, oli juba allkirjagi kirjutanud. Kui aga nägi paanikanuppu vajutamist, läks närvi ja põgenes pangakontorist. Ta oli ilmselgelt haaranud kaasa ka avalduse ja ID kaardi. Sellest ID kaardist oli ta teinud valguskoopia. Selline käitumine ei omane isikule, kes kogemata esitab vale kaardi. Telleri kirjelduse peale pidas turvatöötaja kinni just H.D, kellel oli kaasas nii enda pass kui ka V. M ID kaart. Samuti asjaolu, et V. M le viis ta rahakoti koos pangakaartidega tagasi enne seda kui viimane oli politseisse kutsutud. Seejuures avaldas H.D, et leidis selle rahakoti. V. Makogon aga kinnitab, et rahakott läks kaduma kuu enne tagastamist. Mitte miski ei oleks takistanud kotti kaartidega tagastada peale leidmist. Mitte miski poleks takistanud eksituse puhul vabandamist ja enda dokumendi esitamist tellerile. On ilmselge, et V. M ID kaarti kasutades ja tema nimel esinedes oleks H.D avanenud võimalus ja õigus kasutada V. M kontot Interneti pangas. See ei õnnestunud vaid telleri tähelepanelikkuse tõttu. Kuid H.D kogu tegevus oli sellele suunatud ja teadlik tahtlik tegevus. Seetõttu leiab kohus , et uuritud tõenditega on tuvastatud faktilised asjaolud, et H.D esitas teadlikult ja tahtlikult panga tellerile V. M ID kaardi- see on võõra tähtsa isikliku dokumendi, et saada uusi paroole V . M interneti panga kontole. Tema tegevus sel eesmärgil kestis kuni momendini, kui ta nägi, et teller vajutas häirenupule, peale mida ta pangast põgenes, võttes kaasa ka asitõendi - võõra tähtsa isikliku dokumendi. Kuid sellega koos pidas turvatöötaja ta kinni ja H.D anti üle politseitöötajale. Seda kinnitavad uuritud kirjalikud tõendid 10 – kinnipeetu üleandmise akt ja kinnipeetu läbivaatus protokoll 12.03.2007.a, milest nähtub, millised dokumendid tema juures olid. Seega H.D tegevusega oli täidetud
15.08.2005 episood Tallinnas J.Z-i süüdistuses
Süüdistatavana J.Z tunnistab küll telefoni vargust, kuid väidab, et sellesse korterisse sisenes hommiku poole ööd viina võtma. G andis talle võtmed ja aadressi, ise läks viina tooma. Kui ta korteriukse avas, nägi esimeses toas telefoni, võttis selle ning kuuldes kahinat lahkus korterist. Telefoni müüs kohe kasiinos maha. - kannatanu JS aga kinnitab kohtuistungil, et 15.08.2005.a oli ta mehega tülli läinud ja viimane oli öösel kodunt ära. Öösel kuulis, et korteri uksekukk keerati lahti. Olles veendunud., et koju saabus ebakaines olekus mees, ei avanud ta silmi. Kui kuuldes kummalist sahinat, mis ei olnud omane purjus inimese toimemisele, avas ta silmad. Talle tundus, et nägi oma arvates kahte inimest korteris ukseavas, sest toauks oli praokil. Üks inimene roomas tema juurde ja haaras tema kõrvalt mobiil. Kui ta selle peale karjatas, siis mehed jooksid ära, sest nad olid sisenenud koridori. Telefoni marki ei mäleta, väärtus varguse ajal umbes 1000 krooni. Kuna tema arvates avati korteriuks oma võtmetega, kutsus politsei kohale, sest hakkas mehe pärast muret tundma. Samuti helistas mehe sõbrale, kes leidiski mehe Kopli politseiosakonnast. Mees oli läbi pekstud. Kui mees koju tuli, siis korterivõtmeid tal polnud. Tsiviilhagi ei esita. - tunnistaja GS kinnitab, et ta ei mäleta selle öö sündmusi, kuid kinnitab, et ta ei kutsu ka purjuspäi kunagi koju tuttavaid, sest naine niikuinii ei lubaks. Kainenes politseis ja kuulis, et oli teadvusetult lamanud oma maja ees Kirjalikud tõendid: - sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et 15.08.2005.a kell 05.32 on fikseeritud ja pildistatud Sõle tn. teises trepikojas kolmandal korrusel asuva korteri 46 olustik, korteri välisuksel kaks Abloy lukku, muukimisjäljed puuduvad / tl 90-92 II kd/. - suulise kuriteoteate protokollist nähtub, et 15.08.2005.a kell 05.28 on J. S avaldanud, et kella 04.00 paiku on tundmatu isik tunginud tema korterisse mehe korterivõtmetega ja varastas diivani eest talle kuuluva telefoni Simens C-45 IMEI koodiga XXX /tl 87 II kd/. Prokurör leiab, et J.Z-i süü on uuritud tõenditega tõendatud, süüdistatav ise tunnistab telefoni vargust, mille väärtus aga jäi väheväärtusliku asja piiridesse. Samas eitab ta korterisse sissetungimist, väites keegi mees (G ) kutsus teda sinna korterisse koos jooma. Selles osas aga kannatanu ja tunnistaja ütlused ei haaku tema ütlustega. Kannatanu J. S ütluste kohaselt öösel sisenes keegi võtmetega korterisse ja varastas telefoni. D. S ei mäleta midagi. Kuna telefoni väärtusega pnai J.Z toime väärteo, siis korterisse sissetungimisele on antud karistusõiguslik hinnang
Kaitsja leiab, et et J.Z-i süü ei ole tõendatud, kuna pole ümber lükatud ühegi tõenditega, et korterielanik G. S ise ei andnud talle korteri võtmed.. G. S on ise tunnistanud, et oli purjus ja ei mäleta midagi. Korteriuksel sissetungimisjälgi polnud. Kohus leiab, et J.Z-i süü on uuritud tõenditega tõendatud. J.Z-i ütlused on vaid endõigustavad, et tal oli luba siseneda võõrasse korterisse ja omanik oli talle ise võtmed andnud. Keegi seda ei kinnita. On tuvastatud, et ta läks korterisse vargile, mida tegi ebaseadusliku sisenemisega võõrasse korterisse. Kannatanu J Š on kinnitanud, et sel ööl, kui mees oli ära, avati korteriuks võtmega. Diivani ees maas olnud telefoni juurde roomas üks mees ja haaras telefoni. Kui ta end liigutas, siis mees põgenes korterist. Kannatanu hakkas oma mehe pärast muretsema ja peagi selgus, et mees on politseiosakonnas, oli leitud tänavalt teadvusetult lamamas. Võtmed olid tal kadunud. GS aga ise kinnitab, et kutsu kunagi mingis seisundis võõraid korterisse, sest abikaasa 11 ei luba. J.Z oli varem korduvalt sissetungimisega vargusi toime pannud, seega on ta korduvalt tunginud valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult võõrasse ruumi. Tema tegevusele on antud õige karistusõiguslik hinnang
Võõrasse ruumi sisenemine ilma valdaja loata on teadlik ja tahtlik tegevus ja sellega on täidetud ka süüteo koosseis. 18.08.2006 .a varguse episood Tallinnas, J.Z-i süüdistuses
Süüdistatavana ülekuulamisel J.Z oma süüd ei tunnista, vaid kinnitab võttis korterist raha kaasa D. D korraldusel. Ta läks D. D juurde õhtul suhtlema. D. D andis talle raha narkootikumide jaoks, mida ta ise vajas. Ilmselt oli ka keegi vanematest kodus Ristküsitlusel prokuröri taotlusel avaldati J.Z-i ütlustest 13.03.2007.a /tl 105 II kd ülevalt teine rida :“ valinud välja momendi, kui D , võttis jope taskust, mis rippus esikus musta värvi rahakoti, kust võtsin 1200 krooni, koti panin tagasi. Raha varastasin raha, sellepärast, et oli raha vaja“. Ta selgitab, et ei rääkinud narkootikumidest, kuid tegelikult võttis raha ikkagi D etteütlemisel. Tema ütlused ei haaku kannatanu DD ütlustega, kes kohtus kinnitab, et tol õhtul kutsus J.Z-i enda poole. Kedagi teist peale nende korteris polnud. Kõik uksed olid kinni ja vanemad magasid oma toas.Esikus nagis ema mehe jope taskus on ühine rahakott. Korteris olles käis J.Z sageli WC-s, korterist lahkus kella 01.00-02.00 vahel. Hommikul kella 06.00 ajal tuli ema tema tuppa, teatades, et kotist on kadunud raha 1200 krooni. Korteriuks oli kogu aeg lukustatud. Enne J.Z-i tulekut nende korterisse oli raha olemas, pärast tema lahkumist aga oli raha kadunud. Hiljem Vitali tunnistas raha vargust ja lubas raha tagastada kuid pole seda teinud.. 04.03.2007 .a varguse episoodis Tallinnas J.Z-i süüdistuses
Süüdistatavana ülekuulamisel J.Z oma süüd telefoni varguses tunnistab. Ta läks V. T korterisse, palus tualetti. V kiirustas tööle. Kui ta väljus ruumist pani Viktoria end riidesse. Köögis laual märkas telefoni, võttis selle ja viskas õhuaknast välja lumehange. Viktoria avastas telefoni kadumise ja otsis tema läbi. Peale korterist lahkumist võttis väljast telefoni ja muus maha. - kannatanu VT kinnitab kohtuistungil, et 04.03.2007.a elas Sitsi tn. 28/30 teisel korrusel korteris koos oma noormehega, kelle tuttav oli J.Z. Tol hommikul oli üksinda kodus, kui sinna tuli Vitali ja palus WC-sse. Ta lasi ta korterisse, ise aga läks vannituppa Enne kui J.Z lahkus avastas, et kadunud on telefon Samsung E530, mille isa oli talle kinkinud Isa nimel olid telefoni dokumendid. Telefoni nägi köögis laual vahetult enne Vitali tulekut.Ta käskis Vitalil taskust kõik asjad välja võtta ja kompas ta läbi. Telefoni ei olnud. Korter asub teisel korrusel. Kuu aega hiljem Vitali tunnistas telefoni vargust ja ütles, et aknast väljaviskamisega oli telefoni ekraan katki läinud. Varguse momendil võis telefoni väärtus olla 2500 krooni. - kannatanu VT ütluste kohaselt ostis ta telefoni tütrele. Varguse päeval pidi olema viimane telefoni osamaks. Leiab, et telefoni väärtus varguse momendil võis olla kusagil 1500 krooni, nagu need telefonid sel ajal kaupluses maksid. Tsiviilhagi võib välja mõista tütrele. Esitas kohtule enda nimel sõlmitud Tele 2 järelmaksulepingu ja liitumislepingu 13.08.2005.a, millest nähtus, et ostu momendil oli telefoni Samsung E530 IMEI koodiga XXX maksumus 3870 krooni. 24.06.2007.a asjade ja ametliku dokumendi varguse episoodis Tallinnas J.Z-i süüdistuses
H.D ja H.D oma süüd ei tunnista, väites, et ta ei teadnud üldse, et J.Z selles majas vargile läheb. Nad kohtusid sel hommikul juhuslikult ja mingit kokkulepet kusagile korterisse sisse tungida ja vargus toime panna ei olnud. Tema läks selle maja koridori selleks, et teha endale narkootikum. Trepikotta sisenes ka ootamatult J.Z, kes läks ülespoole. Siis kuulus uksepauku ja sammude müdinat. Kui nägi trepist alla jooksvat J.Z taipas, et viimane võis varguse toime panna ning hakkas samuti jooksma. Vitalil kukkus telefon trepiastmele. . Ta väljus majast ja jäi auto juurde seisma. Majast jooksis välja paljasjalgne meesterahvas, kui ta küsis, mis juhtus. Siis haaras mees temast kinni ja hakkas väänama. Ta palus võimalust helistada asjade 12 suhtes ja helistaski Nataljale, et viimane ütleks J.Z-ile, et Vitali asjad tagasi tooks, kuid oli ebamäärane. Mees, kes teda oli kinni pidanud, haaras telefoni ja ütles, et nüüd on tal telefon olemas ning kutsub politsei. J.Z tunnistab rahakoti vargust, kuid väidab, et mingit eesmärki dokumenti varastada polnud. H.D seisis maja trepikojas platvormil. Kinnitab, et H.D ei teadnud, et ta vargile läheb. Mõte varastada vöökott tekkis tal siis, kui nägi, et korteris on naine. Selle maja trepikoja uks oli lahti. Kui ta sisenes nägi trepikojas H.D. See oli ootamatu kohtunine .Ta läks trepikotta „rohtu“ suitsetada. Edasi minnes teisel või kolmandal korrusel nägi üht praokil uksega korterit, kuhu sisenes. Kui aga peremeest nägi siis haaras esimese ettejuhtuva asja, milleks osutus vöökott..Kuna mees teda taga ajama hakkas, jooksis majast välja kino Rahu suunas. Kotist leidis 500 krooni, dokumendid viskas ära. Samas aga kinnitab, et juhiloa võttis kaasa ja hoidis seda NU toas. Ütles seda ka U . Prokuröri poolt ristküsitluses avaldatud enda ütluse kohta 29.06.2007.a /tl 67 II kd/ selgitab, et oli tol korral narkojoobes. - Kannatanu VD kinnitab kohtuistungil, et
24.06.2007.a episoodis: V. H.D ütlused ei lange kokku kannatanu ja tunnistaja (D ) ütlustega, millest nähtub, et H.D koheselt, kannatanu poolt kinnipidamise ajal teadis, mida varastati (kott, mille sees on dokumendid), kelle käes on asjad, kus asub kaasosaline ja H.D endal oli võimu nõuda J.Z-ilt varastatu tagastamist, mis viitab kooskõlastatud tegevusele kuriteo toimepanemisel isikute grupi poolt, milles rollid olid jaotatud: korterisse tuli sisse tungida lugu muukimise teel, jälgida trepikojas kõrvaliste isikute liikumist enne, kui on võimalik ohutult korterisse siseneda, korterisse jõudis sisse astuda vaid J.Z ja võtta vöökoti, olles sunnitud koheselt taganema, kuna kannatanu märkas sisenemist ja tormas esikusse. Põgenedes kukkus mobiil kohe maha (mis tähendab, et H.D ei saaks juhuslikult trepikoja esimesel platvormil olles teatada, et kaotati mobiil). Trepikojast välja joostes pani kannatanu tähele, et trepikoja välisuks oli fiksaatoriga lahti tehtud, mida kunagi ei tehta (selles osas kannatanu ütlus viitab selle kuriteo ettevalmistusele süüdlaste poolt). Kannatanu on kindel, et kui uks oleks kinnises asendis olnud, oleks ta vargad trepikojas kätte saanud. On üldteada, et vaadeldud tüüpi kottides hoitakse tähtsaid dokumente, autodokumente, juhilube ja seega oli tahtlus suunatud ka dokumendi vargusele. Juhiluba toodi U juurde ja peideti ära. Sealt see ka leiti läbiotsimisel. Varastatu väärtus ületas 1000.- krooni. Tõendiks kannatanu V. D ütlused, et nägi kui korteriuks tehti lahti ja tema vöökott kadus. Toast välja jooksnud, nägi trepikojas kahte isikut majast välja jooksmas. Teise noormeestest pidas ta hoovis kinni, kui viimane kükitas autode vahele. Kinnipeetuks oli H.D, kelle ta viis oma korterisse. Viimane aga tegi kannatanule ettepaneku, et helistada asjade tagasi saamiseks. H.D helistaski kuhugi, palus koheselt dokumendid tagastada, väites, et jäi vahele. N. Ustimenko on H.D ära tundnud isiku, kes helistas, et J.Z tagastaks asjad. J.Z hoidis tema korteris oma asju. Vöökotil olid V T sõrmejäljed, kes kinnitab, et ta leidis selle tühja vöökoti. Kannatanult varastatud vöökott koos asjadega jäi J.Z-i kätte. Sellega nägi teda tunnistaja V T . J.Z pole ka kohtus oma ütlustes olnud järjepidev. Puudub igasugune alus kahelda D. D ütlustes ja T ütlustes. D. D l puudus ju igasugune vajadus kaasata J.Z enda vanemate raha vargusele ajal, mil vanemad magasid. J.Z-ile oli omane tavaline tegutsemisviis, kui oli külas, siis sealt midagi varastas. Kaitsjad on seisukohal et J.Z-i süü vöökoti varguses on tõendatud, kuid pole tõendatud H.D osavõtt V. D korterisse sissetungimises ja varguses. Seega pole tõendatud selle kuriteo toime panemine grupis. J.Z tunnistab vargust, kuid ei kinnita, et tema teost oli enne toime panemist teadlik H.D . Teisi tõendeid selle kohta ei ole esitatud. Pole ühtki tõendit, mis kinnitaks, et neil oli kokkulepe ühiselt toime panna vargus. Nad on selgitanud, mis asjaoludel nad nimetatud majja läksid. Dušenkin nägi korterisse sisenemas vaid ühte inimest, kuid ei näinud, et võeti kott. J.Z selgitab, et sinna majja läks ta ise, koridoris oli H.D. On loomulk, et nähes trepist alla jooksvat J.Z, sai H.D aru, et J.Z on ilmselt midagi korda saatnud. H.D ei eita, et jooksis koos J.Z-iga majast välja Prokuröri oletus, et H.D teadis J.Z-i kavatsusest on paljasõnaline oletus. H.D varem korduvalt kinni peetud isikuna sai aru, mis juhtub, kui tema jääb maja koridori ja ta kinni peetakse. 14 Sellepärast ta helistaski J.Z-i tuttavale kui kannatanu ta õues kinni pidas. Kuid see ei tõenda iseenesest, et ta oli kuriteo kaasosaline. H.D ja J.Z olid juhututtavad, nad pole koos kuritegusid toime pannud. Mingit kokkuleppet kuriteo toimepanemises ühiselt pole tuvastatud ja H.D kuulub selles episoodis õigeks mõistmisele. Varguse D. D korterist korraldas viimane ise, sest tal oli vaja raha saada. D.D aga J.Z-ilt raha ei saanud, sest V.-J.Z jättis raha endale. J.Z tunnistab raha võtmist, kuid tehiolud olid teised. Sellese korterisse ta ei tunginud sisse. V. T korterist telefoni varguses J.Z tunnistab seda ja selles episoodis ei ole vaidlust. Kohus leiab, et J.Z-i süü võõraste vallasjade äravõtmises nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil – see on
D korterist, V. T elukohast kui V. D korterist. Kannatanud on selgitanud, et asjad nende korterist läksid kaduma vahetult peale seda, kui J.Z nende korteris viibis. J.Z ise eita D raha võtmist ega V. T telefoni vargust. J.Z-i ütlusi aga D. D korterist raha võttis ta viimase korraldusel, et narkootikume tuua, peab kohus vaid paljasõnaliseks eneseõigustuseks. Kohus soostub prokurör arvamusega J.Z-i ütluste muutlikkusest, miks pidi D. D oma kodus ja ajal, mil ta vanemad magavad, nende raha võtmiseks kasutama J.Z . Kohtus antud ütlused on vaid endõigustav versioon, mis ei haaku ei kannatanu ütlustega, ega antud varguse tehioludega ning ei kahanda teo õigusvastasust.. Kannatanu ülekuulamisel J.Z temalt ühtki sellist küsimust ei esitanud. Vastupidi, kannatanu selgitas, et jope taskus rahakotis hoiti pere ühisraha, ja kaduma läks see peale seda, kui J.Z oli nende korteris käinud. V. T telefoni varguses haakuvad J.Z-i ja kannatanu ütlused nii telefoni kadumise momendi, kui ka J.Z-i läbiotsimise kohta korteris, J.Z tunnistab oma süüd. Kuid kohus soostub kaitsjate seisukohaga, et H.D süü V. D korterist varguses pole tõendanud. Kui J.Z kinnitab, et läks nimetatud majja narkootikumi suitsetama, kuid nähes praokil korteriust, tekkis tal mõte siseneda korterisse, et midagi varastada. Tegelikult kannatanu ütluste järgi oli uks lukus olnud, enne, kui märkas tundmatu tulekut ukseavale. Seetõttu leiab kohus, et vargus pandi toime sissetungimisega. Sündmuskoha vaatlusel oli fikseeritud ukse välispiidal muukimisjälg. J.Z haaras esikust vöökotti ja põgenes, kuna märkas, et kannatanu talle järgnema hakkas. Pole tõendeid, et H.D ükskõik millise teoga oleks aidanud J.Z . varguse läbiviimisel. Kohus soostub selles osas kaitsjate seisukohtadega, H.D väljajooksmine majast koos J.Z-iga, hiljem kannatanu telefonil helistamine J.Z-i tuttavatele, et viimane asjad tagasi tooks ei tähenda ega tõenda, et H.D oleks täiendanud mingi teoga J.Z-i põhitegu. Ta on selgitanud, miks ta selles maja trepikojas oli, miks ta koos J.Z-iga majast välja jooksis. Kannatanu räägib küll kahest põgenejast, kuid samas pole ta kinnitanud, et need kaks isikut ukse taga olid. Jutt oli majast välja jooksvatest isikutest, mille käigus trepile maha kukkunud telefon, mis võis kuuluda kas H.D-le või J.Z-ile . See ei tõenda veel kaastäideviimist varguse lõpuleviimiseks. Riigikohtu 14.juuni 2006.a. otsuse (3-1-143-06) kohaselt, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana Kaastäideviimisel täidavad kõik kaastäideviijad kooskõlastatult teopanuse läbi oma funktsiooni kuriteokoosseisu realiseerimisel, neil on ühine eesmärk, nad annavad olulise teopanuse, millest kokkuvõtvalt sõltub taotletava eesmärgi saavutamine, igaüks peab toime panema vähemalt ühe kuriteo toimepanemiseks vajaliku teo, kuritegu on jagamatu ja inkrimineeritav osavõtjatele terves ulatuses; piisab kui iga osaleja tegevus täiendab teise tegevust selliselt, et tulemuseks on ühtne tervik; kaastäideviimisel vastutab üks isik ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu oleks ta seda ise teinud. Teovalitsemise teooriast tulenevalt pole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt süüteo objektiivse koosseisu, on oluline, et iga kaastäidevija lisaks tagajärje saabumisse teoühtsust silmas pidades olulise teopanuse. H.D osas pole seda tuvastatud. H.D kuulub seetõttu kuriteo episoodis
lg 2 p 4,7,8 ja § 346 järgi õigeks mõistmisele, kuna pole tuvastatud tema käitumises kuriteo koosseis. Samuti on kohus seisukohal, et J.Z-i kuulub õigeks mõistmisele 24.06.2007.a episoodis
H.D peeti kannatanu poolt kohapeal kinni, sest oli 15 J.Z-iga koos majast välja jooksnud. Taipas J.Z teades, kui jooksumüdinat kuulis, et J.Z-i võis vargile minna. Faktiliselt kannatanupoolne tema kinnipidamine kinnitas seda, seetõttu pakkuski võimalust põgenenud J.Z-ilt asju tagasi küsida tuttava. Samuti leiab kohus arvestades kohtulikul uurimisel tuvastatud, et J.Z pani varguse toime esimese nähtava asja suhtes, milleks osutus vöökott, ta ei teadvustanud, et seal on ametlikud dokumendid. Kohus ei soostu prokuröri arvamusega, et on üldteada, et vöökotis hoitakse tähtsaid dokumente, autodokumente, juhilube, seega oli tahtlus suunatud dokumendi vargusele. Kohtu arvates on vöökott kohasem võtmete hoidmiseks. Kohus leiab, et ei otsest ega kaudset tahtlust varastada võõraid ametlikke dokumente pole tuvastatud. Seetõttu kuulub ta
Samas on kohus seisukohal, et varguse episoodid D. D , V. T ja V. D korterist tõendatud ja kuuluvad kogumis kvalifitseerimisele
Karistamise alus on süü. H.D on tahtlikult ja süüvõimelisena toime pannud esimese ja teise astme kuriteod. Prokuröri arvates on karistust raskendavaks asjaoluks on vanuri suhtes kuriteo toimepanemine.
K § 38 lg 5 aga on raskendava asjaoluna sätestanud teadvalt kõrges eas isiku suhtes. Kohtul puuduvad andmed, et H.D oleks I. Š t tema voodis lüües oli teadlik ja aru saanud, et tegemist on 84 aastase vanuriga, see on vanainimesega, kes on vanem kui 75 aastat. Seetõttu kohus ei saa lugeda seda asjaolu karistust raskendavaks asjaoluks § 58 mõistes.. KrK § 141 lg 2 p 2,3,4 (nägi ette vangistuse 6 kuni 12 aastat)
H.D on varem korduvalt karistatud ja kandnud vabaduskaotuslikke karistusi, neist mingeid järeldusi pole teinud. Prokurör taotleb tema karistamist vangistusega 9 aastat. Toime pandud kuritegu ründas jõhkralt kannatanute põhiõigusi oma elu ja tervise ning vara puutumatusele omaenda kodus. Järgmise röövimise eest karistati teda 26.06.20000.a karistati 6-aastase vabadusekaotusega, mille ta ära kandis. Seetõttu selle röövimise episoodi eest vaatamata sellele, et selle toimepanemisest on möödunud 8 aastat tuleb teda karistada vangistusega, mille kestus ületab kehtiva sanktsiooni alammäära, kuid ei ületa järgmise episoodi eest mõistetud karistust.
lg 1 alusel mõista tuleb mõista talle liitkaristus hilisemate kohtuotsuste kogumis, arvestades karistusest maha ärakantud karistusaega. Peale karistuse kandmiselt vabanemist on ta toime pannud uue kuriteo
Tal on kalduvus narkootikumide pruukimisele. Kohus leiab selle kuriteo kuulub ta karistamisele vangistusega sanktsiooni pooles ulatuses. J.Z on tahtlikult ja süüvõimelisena toime pannud teise astme kuriteod.. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Ta on varem korduvalt karistatud vangistusega, tal puudus kindel sissetulek. Seetõttu tuleb teda õiguskorra huvides karistada vangistusega.
lg 2 op 1 kuritegu on toime pandud enne viimast kohtuotsust, millise karistuse ( 8 kuud) ta kandis ära 09.06.2006.a. Seetõttu mõistetav karistus tuleb lugeda kantuks, sest selle määr võib olla vähem kui mõistetud karistus 8 kuud vangistust.
lg 2 p 4,7,8 mõistetav karistus saab tema puhul olla vaid vangistus eeltoodud asjaoludel ja kolme varguse episoodi eest tuleb teda karistada vangistusega, mille kestus on sanktsiooni poole ulatuse lähedane. Asitõenditest on dokumendid omanikele tagastatud. Põhja Ringkonnaprokuratuuris asuvad vöökott ja dokumendikaaned, kannatanu ei soovi neid tagasi, kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele, mobiiltelefon №kia kuulub tagastamisele J.Z-ile. Tsiviilhagid on esitatud järgmiselt: Kannatanu GG on esitanud varalise nõude 39 685.00 krooni. Nimetatud esemed on hinnatud 1999.a Kannatanu jäi kohtuistungil nimetatud nõude juurde. Varastatud oli nii äsjaostetud teler, muud tehnikat, rõivaid kui ka kuld ja hõbeesemeid. Kannatanu poolt hinnatud esemed on teadaolevas hinnaklassis, mistõttu kohus leiab, et kannatanu esitatud varaline nõue on põhjendatud, on tekitatud H.D õigusvastase käitumisega ja kuulub H.D-lt väljamõistmisele. Kannatanu VD varaline nõue on 2980.00 krooni. Kohus leiab, et kannatanu poolt kohtuistungil täiendatud nõue ukseluku vahetamise kuludes- 2450 krooni, on põhjendatud. Kannatanu ei esitanud selle kohta ta ostukviitungit, sündmusest kohtuistungini oli möödunud pool aastat. Kuid on üldteada 16 ja kontrollitav, et käesoleval ajal maksab ukselukk koos lisavõtmetega 2000 krooni ringis. Vajaduse vahetada ukselukk oli tingitud J.Z-i õigusvastasest käitumisest, seega kuulub temalt sissenõudmisele kahju nii V. D le tagastamata esemete väärtuses kui ukseluku asendamise kulud. Kannatanu VT tsiviilhagi on kohtuistungil täpsustatud omaniku poolt nõue on 1500.00 kroonitelefoni väärtus varguse ajal.. Kannatanu DD varaline kahju on 1200.00 krooni. Nimetatud tsiviilhagid on tõendatud ja põhjendatud ning kuuluvad süüdlaselt J.Z-ilt välja mõistmisele. J J on hinnanud IŠ kuulunud asjade väärtust kokku 6800.- kroonile. Kui tema nõude osas jääb tsiviilhagi läbi vaatamata. J. J pole esitanud oma õigusjärglust tõendavat materjali, ta ei ole selles osas kandnud vahetut kahju ja prokurör ei ole teda muudetud süüdistusakti kohaselt käsitlenud kannatanuna, kuna ema asjade vargusega ei tekitatud talle vahetut varalist kahju . Kriminaalasja raames seda tsiviilhagi ei saa läbi vaadata. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu § 175 lg 1 p 3, 4, 9 sätestatud menetluskulud (ekspertiisitasu, määratud kaitsja tasu ja sundraha) Vastavalt § 179 lg 1 p 1, 2 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsusega esimese astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 2,5 ja teise astme kuriteos 1, 5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2008.a on kuupalga alammäär 4350.- krooni, seega sundraha esimese astme kuriteos 10875 – krooni ja 6525.00 krooni. Samuti kuuluvad süüdimõistmisel süüdistatava poolt hüvitamisele tunnistaja sõidukulud kohtumenetlusest osalemiseks ( KrMS §178 lg1 p 3) Kohtunik Rahvakohtunikud Katrin Puhkason Inge Aluve ja Jüri Ehasalu 17
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.