Obsah (7)

§ 427§ 432§ 175§ 43§ 45§ 384§ 386

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Vangistuse täitmisele pööramine Määruse tegemise aeg ja koht Kohtulahend Menetlus Määruse tegija Avaldaja Avalduse ese Prokurör Süüdimõistetu Kaitsja 29. mai 2009 Tartu Maak

) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus

1. Kohtuotsuse täitmiseks pöörata KarS § 76 lg-le 5 alusel Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2008 otsusega G.S-ile mõistetud vangistusest kandmata vangistus 4 (neli) kuud täitmisele. Täiendavad otsustused
3. Seoses mõistetud vangistuse täitmisele pööramisega: 2.1 vangistuse kandmise alguseks lugeda G.S kinnipidamise kuupäev
4. mai 2009; 2.2 välja mõista alaealiselt G.S-ilt võin vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt riigi kasuks kohtukulu 660 (kuussada kuuskümmend) krooni 80 senti; 2.3 teavitada G.S-ile karistusena mõistetud vangistuse täitmisele pööramisest tema isa Tõnu G.S (elukoht xxxxx xx-xx xxxx ); 2.4 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 660,80 krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Anu Rannaveskile. 2.5 määruse koopia saata karistusregistrile, Viljandi politseiosakonnale, G.S-ile ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Selgitused kohtumäärusele
5. Selgitada: 3.1 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu tasumine asjas nr 1-0813907“); 3.2 kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
6. Asjaolud G.S on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu
7. oktoobri 2008 otsusega KarS KarS 266 lg 2 p 1 ja 2 ning § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi ja karistatud liitkaristusena vangistusega 4 kuud ja KarS § 74 alusel tingimisi karistusest vabastatud ning määratud katseaeg 18 kuud ühes allutamisega KarS § 75 kohaselt käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxx xx-xx xxxxx, viibimiskoht Puiatu Erikool. Kriminaalhooldusametnik esitanud on kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud G.S kohta. Ettekandest nähtuvalt alates
8. märts 2009 ei ole olnud võimalik G.S suhtes kriminaalhooldust praktiliselt läbi viia. Kuna G.S asukoht on olnud teadmata, on kriminaalhooldusametnik esitanud kohtule taotluse tema vahistamiseks. Tartu Maakohtu
9. mai 2009 määrusega on G.S kuulutatud tagaotsitavaks ja vahistatud. G.S on vahistatud
10. mail
11. G.S küsitlemisel kohtus prokurör toetas kriminaalhooldaja taotlusi. Süüdimõistetu ja süüdimõistetu kaitsja kohtus ei toetanud kriminaalhooldaja taotlusi.
12. Kohtu põhjendused 2.
13. Seaduslikud alused menetlemisel KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (

§ 427lg 1). Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise Kar

S § 74 lg 5 või 6, § 76 lg 5 või 6 või § 77 lg 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (

§ 427

lg 2).

§ 432

kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduva küsimuse lahendamise juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. 2.2. Lahendatav õiguslik küsimus Kohtul tuleb lahendada õigusliku küsimusena otsustada mõistetud vangistuse täitmisele pööramine. KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

§ 427lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise Kar

S § 74 lg-te 5 või 6, § 76 lg-s 5 või 6 või § 77 lg 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maa- või linnakohtu täitmiskohtunik oma määrusega Vastavalt KarS § 76 lg-le 5, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. 2.

1. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Nähtuvalt kriminaalhooldaja kohtule esitatud ettekandest ei ole G.S süstemaatiliselt täitnud käitumiskontrolli ajaks talle pandud kohustusi. G.S-ile on
2. 2 mai 2008 kohtuotsusega kohaldatud vabastatud karistusest ja kohaldatud kasvatuse eritinguimusi vajavate õpilaste kooli. Peale Puiatu Erikooli paigutamist on G.S sealt korduvalt omavolileselt lahkunud ega ole täitnud ka kriminaalhoolduse tingimusi. KarS § 76 lg 5 alusel on põhjendatud G.S-ile karistusena mõistetud vangistus täitmisele pöörata. KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. 2.
3. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kuludes

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri

1. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdimõistetu kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 660,80 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Kaitsja aruandes sisalduv arvestus kohtumenetluses õigusteenuste osutamises hinnaga 660,80 krooni on ülemääraselt suur. Tulenevalt asja keerukusest ja tegelikult kohtumenetluses süüdistatava kaitseks kulutatud ajale on põhjendatud kaitsja kulutatud aeg süüdistatavale õigusteenuse osutamises hinnaga 660,80 krooni riigi kasuks. 2.
2. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad

§ 384

lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 386

lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva. Toomas Lillsaar Kohtunik 3