lg 2 p 4, 7 ja § 25 lg 2 järgi; S.L süüdistus
lg 2 p 7 ja § 25 lg 2;
lg 2 p 7, 8, 9 järgi; J.T süüdistus
lg 2 p 4, 7, 8 järgi Lühimenetlus Prokurör Külli Aas Süüdistatav P.S Kaitsja Ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, emakeel: vene keel, töökoht: puudub, elukoht: Xxx. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 16.07.2009, so 1 päev, elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus:
(19.03.2004.a. pööratud täitmisele). Advokaat Liis Toomsalu Süüdistatav S.L Ik: XXX, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel: vene keel, töökoht: AS KE, elukoht: Xxx. 1 Kaitsja Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 16.07.2009, so 1 päev, 17.01.2010, so 1 päev, elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus:
lg 2 p 4, 5 järgi vangistus 6 kuud
Harju Maakohtu 18.04.2006 otsusega
p 1 järgi vangistus 5 kuud; lõplik karistus
Harju Maakohtu 22.01.2008 otsusega
lg 2 p 1, 3 järgi vangistus 9 kuud;
järgi vangistus 6 kuud;
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 6 kuud; 6. Harju Maakohtu 22.09.2008 otsusega
järgi vangistus 6 kuud;
järgi vangistus 2 kuud; lõplik karistus
Kaitsja Advokaat Jugans Grossmann RESOLUTSIOON 2 1. P.S süüdi tunnistada
lg 2 p 4, 7 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada P.S-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva. 3.
lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.07.2009 so 1 päev, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 9 (üheksa) päeva. 4.
lg 1 ja 3 alusel jätta P.S-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 9 (üheksa) päeva P.S suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et P.S temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (P.S mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758) 5.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada P.S järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: Xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6.
p 1 alusel arvestada P.S-ile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 07.06.
lg 2 p 7, 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud. 9. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada S.L-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. 10.
lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.07.2009, 17.01.2010 so 2 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva. 11.
lg 1 ja 3 alusel jätta S.L-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva S.L suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et S.L temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (P.S mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758) 12.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada S.L järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: Xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha 3 vahetamiseks. 13.
p 1 alusel arvestada S.L-ile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 07.06.
lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud. 16. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada J.T-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva. 17.
lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.01.2010.a. kuni 18.01.2010.a so 2 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 8 (kaheksa) päeva. 18.
lg 1 ja 3 alusel jätta J.T-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 8 (kaheksa) päeva J.T suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et J.T temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (P.S mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758) 19.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada J.T järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: Xxx, (Xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 20.
p 1 alusel arvestada J.T-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 07.06.
S.L süüdistatakse selles, et tema 16.07.2009 kella 02.25 paiku Tallinnas, Õismäe tee 52 maja ees, isikute grupis P.S-iga , püüdis varastada AS-le „Swedbank Liising Eesti“ kuuluvalt ja APkasutuses olevalt sõidukilt rattaid, maksumusega 4000 krooni tükk, kogumaksumusega 20 000 krooni, kuid kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata seoses kinnipidamisega politseiametnike poolt. 5 Seega S.L pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupis, pani toime
J.T süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 17.01.2010 kella 05:15 ajal grupis koos S.L-iga murdis ukseklaasi lõhkumise teel sisse aadressil XXXTallinnas asuva maja ette pargitud autosse Volkswagen Vento, registreerimismärgiga XXXning võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AJ`le kuuluva basskõlari, maksumusega 1100 krooni. Seega J.T , isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja sissetungimisega, so
S.L süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi (viimati 16.07.2009.a. ja 01.09.2009.a.), uuesti 17.01.2010.a. kella 05:15 ajal grupis koos J.T-ga murdis ukseklaasi lõhkumise teel sisse aadressil XXXTallinnas asuva maja ette pargitud autosse Volkswagen Vento, registreerimisnumbriga XXXning võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AJ`le kuuluva basskõlari, maksumusega 1100 krooni. Seega S.L , isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis, sissetungimisega ning süstemaatiliselt, so
Kohtuistungil süüdistatav P.S seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kohtuistungil süüdistatav S.L seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi, selgitades, et teise varguse pani toime üksi, mitte koos J.T-ga. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kohtuistungil süüdistatav J.T seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta ei tunnistanud end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatavate P.S ja S.L kaitsja asus seisukohale, et A,dres P.S süü on tõendatud, samuti S.L süü on tõendatud, kuid teine vargus on toime pandud üksi ja kohtuistungil antud ütlusi tuleks lugeda usaldusväärsemaks kohtueelsel menetlusel antud ütlustest. J.T kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo toimepanemine ei ole tõendatud. Tunnistaja ütlusi ei saa lugeda usaldusväärseteks. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 16.07.2009 episoodis • 16.07.2009 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et sündmuskohal aadressiga Õismäe tee 52, Tallinn, maja ees seisis sõiduauto BMW reg nr XXX. Sõiduki uksed oli lukustatud ja lukkudel välised vigastused puuduvad. Sõiduki vasaku esirattajuures maas oli kolm ratta polti. Nimetatud ratas oli kinnitatud kahe poldiga. Vasaku tagaratta juures maas oli kolm kinnituspolti. Nimetatud ratas oli 6 • • • • kinnitatud ühe poldiga sõiduki külge. Sõiduauto parema tagarattal puudus üks polt. Sõidukist 35 m kaugusel suunaga Õismäe tee 68 maja poole põõsa ääres on neli halli värvi kivi (30cm x 15cm). Fototabelist nähtuvalt oli Õismäe tee 68 ja 76 majade vahelisel teel parkinud sõiduauto BMW reg. nr XXXpagasiruumis valge puru osaliselt risküliku kujuliste jälgedena. (krim.asi 1-09-21834, t/l 3-12) 16.07.2009 koostatud kannatanu APülekuulamisprotokollist nähtuvalt ööl vastu 16.07.2009 oli tema sõiduk pargitud aadressil Õismäe tee 52 maja juurde. 16.07.2009 kell 03:15 teatas politseinik läbi fonoluku, et tundmatud isikud olid püüdnud tema autolt valuvelgi ära võtta. Kannatanu jõudes auto juurde nägi, et autol olid osad poldid rataste küljest lahti kruvitud. Mingeid vigastusi kannatanu autol ei täheldanud ja tsiviilhagi esitada ei soovi. (krim.asi 1-09-21834, t/l 13-17). 16.07.2009 koostatud tunnistaja EB´i ülekuulamisprotokolli kohaselt elab ta Tallinnas, aadressil Õismäe tee 52, XXX. Korter asub neljandal korrusel. 16.07.2009 umbes kell 02.30 tema kuulis tänavalt kahte kõlavat lööki vastu metalli. Ta vaatas aknast välja, kuid ei näinud midagi kahtlast. Umbes minuti pärast nägi ta musta värvi autot, mis sõitis nende majast mööda. Äkki märkas, kuidas maja juurde pargitud BMW, reg märk XXX, tagant tõusid (hüppasid püsti) kaks noormeest ja hakkasid kiiresti eemalduma kooli taha, mis asub aadressil Õismäe tee 50. Üks nendest oli riietatud tumedasse riietusse, teine oli riietatud heledate vahetükkidega. Kui must auto mööda sõitis, siis tuli üks neist tagasi auto juurde, teine seisis veidi eemal, seejärel liikus Õismäe tee 68 maja vastas asuva pargi poole. Mida noormehed täpselt BMW juures tegid, ta ei näinud. Ta kutsus politsei. Ühel noormehel oli kähisev hääl.( krim.asi 1-09-21834, t/l 19-23) 16.07.2009 koostatud kahtlustatava P.S ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et ta loobus kuriteo toimepanemisest, kui kuulis majast kusagilt rõdult liikumist ja arvas, et teda on nähtud. Seejärel lahkus ja jättis varguse pooleli. Ta elab praegu koos elukaaslase MK, kellele kuulub s/a"BMW-730", reg. nr. XXX, hõbedast värvi. Nad sõitsid täna öösel, kl. 02.00 paiku, niisama spontaanselt ringi, kahtlustatav oli roolis, M oli kõrval ja tema sõber Al-dr S.L istus tagaistmel. Kui öösel sõitsid Õismäe kandis, siis ta märkas seal maja nr. 58 juures samasugust automudelit nagu oli tema kasutuses olev sõiduk. Tal tuli mõte varastada selle auto alt ära kõik 4 ratast valuvelgedel. Ta kavatses auto peale rataste eemaldamist lihtsalt maapinnale lasta, oleks rattad kusagile sinna lähedale ära peitnud, sest auto peale poleks need ühekorraga mahtunud ja hiljem neile järele tulnud. M jäi ühe kaugema maja ette autosse ootama, nemad väljusid ja M ei teadnud tema kavatsusest midagi. Tema auto jäi varguse asukohast üle 100 m eemale ja ta ei saanud nii kaugelt midagi näha. Alles autost väljas tegi ta Al-drile ettepaneku, et ta aitaks tal autorattaid varastada. Al-dr keeldus jäi veelgi kaugemale pingi peale istuma ja suitsetama. Kui Al-dr oli keeldunud vargusele tulemast, siis võttis auto pakiruumist 2 tk. rattavõtit ja läks jalgsi üksinda maja ees seisva s/a "BMW" (võis olla sama seeria), hõbehalli värvi, juurde ja hakkas lahti keerama juhipoolse külje rattapolte. Ühel jõudis lahti keerata 4 tk. ja teisel rattal 3 polti; lahtikeeratud poldid jäid sinna maapinnale. Kui ta oleks kõikide rataste poldid jõudnud lahti keerata, siis oleks võtnud autost tungraua, millega oleks auto üles tõstnud, et rattad kätte saada. Ta ei mõelnud kogu oma tegevust viimse tegevuseni lõpuni ja ei oska öelda, mida ta oleks öelnud M le, kui oleks saanud varguse lõpuni viia. Ta loobus kavatsusest, kui arvas, et teda on märgatud. Talle tundus, et oli mingit liikumist; keegi majaelanikest tema poole aga ei pöördunud ega talle midagi ei öelnud. Auto küljest ega juurest ta midagi kaasa ei võtnud, poldid jäid sinna maha, võttis kaasa oma tööriistad. Ta jõudis selle kohani, kus ootas Al-dr, kui tuli politsei ja võttis neid kinni. Temal oli seljas must spordiülikond (valgete triipudega "NIKE") ja mustad botased "NIKE". Al-dril oli seljas ka midagi sportlikku (tumedat värvi, vist T-särk). Kahetseb tehtut väga. (krim.asi 1-09-21834, t/l 29-30) 16.07.2009 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti 16.07.2009 kinni S.L, keda kahtlustati
Kinnipidamisel võeti kahtlustatavalt ära 7 • • taskulamp, musta värvi kindad, sõiduki rattavõti, mobiiltelefon, 2 magnetvõtit, 4 võtit, käekell ja suitsupakk. (krim.asi 1-09-21834, t/l 40-43) 16.07.2009 koostatud kahtlustatava S.L ülekuulamisprotokolli kohaselt ta ei tunnista end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 16.07.2009 oli koos Andresega, kellele kuulub s/a"BMW", reg. nr. XXX, sõitsid ringi ja nendega kaasas oli ka Andrese tüdruksõber. Ta tukastas autos, kui Andres kutsus teda välja suitsetama. Ta isegi veel imestas, et ta ju ei suitseta. Ta ei rääkinud talle midagi, et mida ta teha tahab. Ta jäi kusagile majade vahele lasteaia juurde pingile suitsetama, Andres ütles, et käib korra ära. Ta ei näinud, mida ta vahepeal tegi. Umb. 10 min. pärast tuli Andres tema juurde pingi peale, käes oli tal 2 tk. autovõtit, jäid pingi peale veel istuma ja rääkima. Küsis temalt, et mis ta nende võtmetega teeb, ta lihtsalt ütles, et niisama. Umb. 20 min. tuli alles politsei ja võttis neid kinni. Üks rattavõti oli Andresel põuetaskus; teise võtme pani Andres nende vahele pingile. Kui politsei neid kinni pidas, siis ilmselt ta arvas, et see võti kuulub talle, sest see oli tema kõrval. Ta ei saanud aru, milles teda süüdistatakse, sest ta polnud midagi toime pannud. Alles politseiautos selgus, et on toime pandud mingi vargus ja neid kahtlustatakse selles. Millise maja juures käis Andres, ta ei tea. Temal oli seljas oranž-hall jope, mille all musta värvi T-särk, jalas musta värvi püksid ja sandaalid. Jope võttis ta seljast ära enne politsei tulekut ja kinnipidamist. Andresel oli seljas tumedat värvi kapuutsiga spordijakk ja jalas midagi tumedat. Ta ootas Andrest pingil. Tema juuresolekul ei rääkinud Andres ka oma tüdruksõbrale midagi, mis tal plaanis oli. Andres ei teinud talle varguse ettepanekut ja tema sellisest kavatsusest ei teadnud ta midagi. Temaga kaasa võetud rattavõti ja musta värvi sõrmkinnas ei kuulu talle. Pingil istudes ta pani ühe kinda lihtsalt niisama kätte. (krim.asi 1-09-21834, t/l 4445) 07.08.2009 koostatud vastastamise protokolli kohaselt S.L ja P.S kinnitavad mõlemad, et nende vahelised suhted on sõbralikud. P.S vastusest uurija küsimusele (millistel asjaoludel ja eesmärgil nad asusid 16.07.2009 kell 02:25 paiku Õismäe tee 52 maja juures) nähtub, et esialgu ei olnud mingit kavatsust, kuid siis tekkis spontaanne mõte, varastada enda auto tarbeks rattad. Ta tegi Al-drile ettepaneku, et ta tuleks temaga vargusele kaasa, aga ta keeldus. Ta tegi talle vastava ettepaneku või õieti öeldes vihje oma sõiduki juures, ta läks üksinda sõiduki juurde, kust tahtis varastada rattad. Pärast, kui ta tuli selle sõiduki juurest ära, kust tahtis rattad varastada, leidis Al-dri seal pingil suitsetamast. See vahemaa auto ja pingi vahel oli u. 150 m. Selle sõiduki juurde Aldr ei tulnud. S.L vastuse kohaselt oli ta lihtsalt Andresega koos. Ta ei mäleta, võib olla ta tegi talle ka mingi ettepaneku või küsis midagi, aga ta ei mäleta täpselt, kuid ta keeldus temaga kaasa minemast. Ta jäi nende sõiduki lähedusse suitsetama. Selle auto juures ta ei viibinud, kus Andres edasi läks. Uurija küsimusele, et kas võtsite P.S kasutuses olevast sõidukist kaasa mingeid esemeid (tööriistu vms.), millal, mis eesmärgil, P.S vastas, et nad kõigepealt väljusid autost ja alles väljas ta tegi Al-drile ettepaneku, et ta tuleks temaga kaasa. Kui ta oli selle sõiduki juures ära käinud, kust tahtis rattad varastada, tuli oma auto juurde tagasi ja võttis sealt kaasa 2 tk. rattavõtit (üks oli kõver) ja 3 kinnast. Kuna rattapolte on erinevaid, siis ta võttis igaks juhuks mõlemad, et milline sobib. Ta ei tea, millise mõõduga on tema võtmed. Kindaid võttis kaks paari igaks juhuks, et auto juurde enam tagasi mitte tulla. Üks nendest võtmetest oli tal kunagi ammu pandud lisatarvikuna pakiruumi, ta ei teadnud, et tehasekomplektis on üks autos juba olemas. Ühe paari kindaid pani taskusse, teise kätte. Need esemed jäid tema kätte. Al-dr ei näinud, millal ta need esemed sõidukist võttis, oli auto juures siis üksinda. Ta ei tea, kus siis oli Al-dr, kas istus autos või oli väljas eemal. Nende kinnipidamisel võeti mõlemad rattavõtmed ja kindad ära. Need olid pingi peal. Ta ei näinud, et Al-dr oleks neid esemeid puutunud või kindaid kätte pannud. S.L vastuse kohaselt tema ei võtnud autost midagi kaasa. Kui nad sõidukist väljusid, siis Andres ei võtnud autost midagi kaasa. Millal ta need instrumendid võttis, ta ei näinud. Kui Andres tuli pingi juurde, siis nägi tal käes ühte rattavõtit, teine oli tal riiete all. Nende kinnipidamisel võeti mõlemad rattavõtmed ja kindad ära. Need olid pingi peal. Nende kinnipidamisel võeti mõlemad rattavõtmed ja 8 • • • • kindad ära. Need olid pingi peal nende vahel. Enne kinnipidamist ta vaatas neid, puutus, proovis kätte.( krim.asi 1-09-21834, t/l 69-70) 21.07.2009 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavateks objektideks rattavõtmed ja kindad. Rattavõtmed- heledast metallist; 1.
(krim.asi 1-10-3539, t/l 71) Koopia Harju Maakohtu 26.04.2005 otsusest nähtuvalt mõisteti J.T-le
lg 2 p 4, 5 ja
(krim.asi 1-10-3539, t/l 84-87) Tõendist kahtlustatava J.T maksustatava tulu kohta nähtub, et kahtlustatav 2008 aastal tulud puudusid. (krim.asi 1-10-3539, t/l 73) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava P.S süüd tunnistavad ütlused, S.L süüd osaliselt eitavad ja osaliselt tunnistavad ütlused ja J.T süüd eitavad ütlused, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatava P.S süüd tunnistavaid ütlusi, kahtlustatava S.L ütlusi, kahtlustatava J.T ütlusi, kannatanute APja AJütlusi, tunnistajate EB´i, M K , T P , V P ja JK´i ütlusi, sündmuskoha vaatlusprotokolle, asitõendite vaatlusprotokolle, äratundmiseks esitamise protokolli, vastastamise protokolli, kahtlustatava kinnipidamise protokolli, ütluste ja olustiku seostamise protokolli, kiirmenetluse otsust väärteoasjas, Harju Maakohtu 26.04.2005 otsust asub seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kuigi süüdistatav P.S on seletanud, et ta soovis kuritegu toime panna üksi ja S.L keeldus kuritegu toime panemast ning süüdistatav S.L on väitnud, et ta ei teadnudki midagi kuriteo toimepanemise soovist P.S ning tunnistaja M K samuti midagi väidetavalt ei teadnud ja süüdistatavad autost midagi ei võtnud, siis kohus suhtub taolistesse väidetesse kriitiliselt ning ei loe süüdistatavate ja tunnistaja M.K ütlusi usaldusväärseteks. Tunnistaja JBütlustest nähtuvalt nägi ta V.Polyektovi sõiduki BMW juurest tõusmas kahte noormeest, kes kiiresti eemaldusid kooli poole. Kui üks auto möödus, siis tuli üks neist tagasi ja teine jäi eemale ootama. Seega nähtub tunnistaja ütlustest, et auto kallal askeldas kaks isikut ning süüdistatavad on andnud valeütlusi. Kuigi tunnistaja M.K väitis, et tema juuresolekul autost midagi ei võetud, nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist, et Polyektovi sõiduki läheduses põõsastes oli neli kivi valmis pandud auto alla panemiseks ja sõidukis pagasiruumis, millega saabusid kohale süüdistatavad, olid nelja kivi jäljed. Seega andis M.K teadvalt valeütlusi ja tema teadmata ei oleks süüdistatavad saanud kive autost välja võtta ajal, mil ta ise autos viibis. Süüdistatavate kinnipidamisel leiti kaks rattavõtit, kusjuures üks oli kinnastatud kätega P.S käes ja teine oli pargipingil ning S.L istus selle peal ning kõrval oli üksik kinnas. Tööriistade rohkusest ja kinnastest saab teha järelduse, et süüdistatavad tegutsesid sõidukilt rataste varguse toimepanemisel koos, ühiselt ja kooskõlastatult, mida kinnitavad ka tunnistaja J.B ütlused. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud varavastase kuriteo toimepanemisel 16.07.2009 on süüdistuse täies mahus tõendamist leidnud. Peale selle süüdistatakse J.T ja S.L 17.01.2010 A.J sõidukist asja varguses, mis oli toime pandud sissetungimisega ja isikute grupis. Kohtueelsel 12 menetlusel on S.L teo toimepanemist tunnistanud, R.Lugunov aga eitanud. Kohtuistungil teatas S.L, et ta pani selle kuriteo toime üksinda ja J.T sündmuskohal ei olnud. J.T aga seletas, et tema kuritegu toime pannud ei ole ja viibis sündmuskohal juhulikult. Samas on tunnistaja J.K süüdistatavatele inkrimineeritud kuriteo toimepanemist pealt näinud ja seda ka filminud ning videosalvestust on vaadeldud. Salvestuselt on näha tegutsemas kahte isikut, kus üks purustab akna ja teine võtab autost mingi eseme. Sama tunnistaja ütluste kohaselt need isikud lahkusid sündmuskohalt ning tulid mõne aja pärast tagasi ja nad peeti kinni. Kriminaaltoimiku andmete põhjal osutusid kinnipeetuteks S.L ja J.T. Süüdistatava S.L juhiste järgi leiti üles ka varastatu ning tagastati kannatanule. Seejuures on tunnistaja isikud ka ära tundnud. Seejuures riimuvad omavahel kohtueelsel menetlusel üle kuulatud tunnistaja ja süüdistatava S.L ütlused üksikasjades ja sündmuste käigu osas. Seetõttu loeb kohus süüdistatava S.L kohtulikul arutamisel antud ütlusi versiooniks, mis on esitatud selleks, et kuidagi vältida J.T süüdimõistmist, kuid esitatud versioon ei ole kinnitust leidnud teiste tõenditega, mis oma vahel riimuvad ja on mõlemat süüdistatavat süüstavad. Selliste tõendite pinnalt asub kohus seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises 17.01.2010 on täies süüdistuse mahus tõendamist leidnud. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava P.S käitumine 16.07.2009 kuriteoepisoodis kvalifitseeritud
lg 2 p 4, 7 ja § 25 lg 2 järgi ning süüdistatava S.L käitumine on 16.07.2009 kuriteoepisoodis kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat P.S varem karistatud varguse toimepanemise eest ning viimase 28.03.2003 Tallinna Linnakohtu otsusega
lg 2 p 4, 8 järgi karistati teda tingimisi vangistusega 1 aasta katseajaga 1 aasta 6 kuud. Nimetatud karistus pöörati täitmisele 19.03.2004. Seega uue varguse toimepanemise ajaks ei olnud eelmine karistus kustunud ja ta oli isikuks, kes on varem varguse toime pannud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 16.07.2009 aadressil Õismäe tee 52 maja ees püüdsid süüdistatavad varastada sõiduki BMW 740D registreerimismärgiga XXX rattaid, kogumaksumusega 20 000 krooni, kuid kuritegu jäi politsei sekkumise tõttu lõpule viimata. Kohus asub seisukohale, et sõiduki lähedusse kivide valmispanek, velgede mahavõtmiseks vajalike tööriistade kasutamine ja sõiduki ratastelt rattapoltide mahakeeramine näitab objektiivselt võõralt sõidukilt rataste, sh valuvelgede ja rehvide äravõtmise tahet ja nende ebaseadusliku omastamise soovi. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavate käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja P.S poolt lisaks veel isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Seega on P.S käitumine õigesti kvalifitseeritud
Peale selle on S.L käitumine 17.01.2010 kuriteoepisoodis kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt süüdistatakse S.L 16.07.2009 kuriteo toimepanemises, samuti 17.01.2010 kuriteo toimepanemises ning teda on kriminaaltoimiku andmete kohaselt karistatud ka
Seega on süüdistatav isikuks, kes on vähem kui poole aasta jooksul toime pannud kolm varavastast süütegu. Sellistest andmetest saab teha järelduse, et varavastaste süütegude toimepanemise eesmärk on saada elatusallikaid, mistõttu on süüdistatava
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt S.L koos J.T-ga grupis 17.01.2010 kella 05:15 ajal murdsid Ümera tänaval ukseklaasi lõhkumise teel sõidukisse VW Vento ning võtsid sealt basskõlari. Seega on süüdistatava S.L käitumine õigesti kvalifitseeritud
Kuivõrd S.L-ile inkrimineeritud 17.01.2010 kuriteo kvalifikatsioon on raskem ning 16.07.2009 toime pandud kuriteo kvalifikatsioon sisaldab endas ühte sama kvalifitseerivat tunnust, mis ka järgneva kuriteo kvalifikatsioon, siis leiab kohus, et S.L käitumine kuritegude kogumis tuleb kvalifitseerida
Kohtueelsel menetlusel on J.T käitumine kvalifitseeritud
Kohus asub seisukohale, et kuivõrd J.T on varem varguse 13 toimepanemise eest karistatud ja uue varguse toimepanemise hetkeks ei olnud varasem karistus kustunud, oli ta uue kuriteo toimepanemisel
Kuivõrd aga temale inkrimineeritud kuritegu oli toime pandud grupis ning sissetungimisega, siis leiab kohus, et kohtueesel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine tuleb kvalifitseerida
Kohtueelsel menetlusel on AJ esitanud tsiviilhagi 800 krooni nõudes, milline sisaldab endas sissemurdmisega tekitatud kahju, so sõiduki küljeklaasi asendamisest tulenenud kulutusi. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatavate tahtliku ja süülise käitumisega. Varalise kahjuna saab kohus süüdistatavalt välja mõista vaid otseselt kuriteo toimepanemisega seotud varalist kahju, mis moodustas 800 krooni. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavatelt AJ kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatavate poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 800 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb 800 krooni ulatuses välja mõista J.T-lt ja S.L-ilt AJ kasuks. P.S-ile karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kuigi kriminaalasjast nähtub, et süüdistatav on kahetsust avaldanud, ei loe kohus seda kahetsust tõsiseltvõetavaks, kuivõrd süüdistatav on andnud valeütlusi teise süüdistatava kohta ning seda kahetsust ei saa kohus pidada siiraks ning asub seisukohale, et kriminaalasjas ei ole karistust kergendavaid asjaolusid tuvastatud. Süüdistatavale
lg 2 p 4, 7 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline ja piisav sissetulek, millest annab tunnistust ka temale inkrimineeritud varavastase süüteo toimepanemine. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes isiku vabadust piiravat karistust. Arvestades asjaolu, et varavastane süütegu jäi katse staadiumisse ja varalist kahju ei tekkinud ning tegemist oli vaid ühe süüteoepisoodiga, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt ei ole teda pärast viimase karistuse ärakandmist, so alates 19.01.2005 karistatud ei väärteo ega kuriteo toimepanemise eest. Sellest võib teha järelduse, et süüdistatav ei ole süstemaatiline õiguserikkuja ning kohus leiab, et süüdistatava suhtes võib karistuse jätta kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata lootuses, et määratav katseaeg ja kriminaalhooldaja järelevalve sunnivad süüdistatavat hoiduma uute süütegude toimepanemisest vähemalt katseaja kestel. S.L-ile karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale
lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo 14 toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, millest annab informatsiooni ka kahe varavastase kuriteo toimepanemine, lisaks tema karistamine väärteokorras varavastase süüteo eest. Kohtuistungil nimetas küll süüdistatav tööandja nimetuse, kuid ütlustest nähtuvalt on süüdistatav alles ennast tööle vormistanud. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes isiku vabadust piiravat karistust. Arvestades asjaolu, et esimene varavastane süütegu jäi katse staadiumisse ja varalist kahju ei tekkinud, teine varavastane süütegu viidi küll lõpule, kuid varavastatu võeti ära ja tagastati kannatanule just süüdistatavalt saadud informatsiooni tõttu ning varaline kahju tekkis vaid lõhkumisega, milline kahju ei ole kuigi suur, siis leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kriminaalasjas leiduvatest karistusandmetest nähtuvalt vabanes süüdistatav viimase karistuse kandmiselt 23.04.2004 ning andmed hilisemate karistuste kohta puuduvad. Seega saab järeldada, et süüdistatavat ei ole pärast viimase karistuse ärakandmist kuni esimese varguse episoodini ei väärtegude ega kuritegude eest. Sellest saab omakorda järeldada, et süüdistatava puhul ei ole tegemist süstemaatilise õiguserikkujaga. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib karistuse jätta kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata lootuses, et määratav katseaeg ja kriminaalhooldaja järelevalve sunnivad süüdistatavat hoiduma uute süütegude toimepanemisest vähemalt katseaja kestel. J.T-le karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale
lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, millest annab tunnistatust ka varavastase kuriteo toimepanemine. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes isiku vabadust piiravat karistust. Arvestades asjaolu, et varavastase süüteoga olulist varalist kahju ei tekkinud, varastatu tagastati kannatanule ja varaline kahju tekkis vaid lõhkumisest, milline kahju ei ole oluline ning tegemist oli vaid ühe süüteoepisoodiga, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja alammäära lähedasena. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib karistuse jätta kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata lootuses, et määratav katseaeg ja kriminaalhooldaja järelevalve sunnivad süüdistatavat hoiduma uute süütegude toimepanemisest vähemalt katseaja kestel. Märt Toming kohtunik 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.