lg 2 lühimenetluses Prokurör Süüdistatav järgi Annika Vanatoa M.L Isikukood: xxx, elukoht: Xxx; EV kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, töökoht Kristiine Linnaosa Valitsus kojamees, varem kriminaalkorras karistatud: - 8.03.1995.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 203 lg 1 järgi 1 kuulise arestiga; - 31.03.1999.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 3 § 15 lg 2 järgi 5 kuulise vabadusekaotusega 2 aastase katseaega; - 09.11.1999.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 pl,2,3 - § 15 lg 2 järgi 7 kuulise vabadusekaotusega; - 25.04.2002.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p l,2,3; § 202'5 lg 1 järgi 1 aastase vabadusekaotusega; - 02.03.2006.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi 8 kuulise vangistusega; - 11.05.2006.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi 1 aastase 10 päevasse vangistusega; - 04.05.2007.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 184 lg 1 järgi1 aastase 3 kuulise vangistusega; - 07.10.2009 Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 ; 25 lg 2- § 199 lg 2p 9 järgi 10 kuud vangistust (ärakandmata osa 9 kuud 28 päeva), lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. KarS § 69 sätete alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga mahus 596 tundi tähtajaga 1 aasta 3 kuud . Tõkend- elukohast lahkumise keeld, alates 16.10.2009. 2 Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 311, § 313, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, Tunnistada süüdi M.L KarS §
MS § 238 lg 2 alusel vähendada M.L-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2, 69 lg 7 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise, s.o. Harju Maakohtu 07.10.2009.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (ärakandmata karistus 503 tundi üldkasulikku tööd ehk 8 kuud 11 päeva vangistust) ning liitkaristuseks mõista 10 (kümme) kuud 11 (üksteist) päeva vangistust. Karistuse kandmise kinnipidamisest. algust lugeda karistuse kandmisele asumisest või M.L-i Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Välja mõista M.L-ilt riigituludesse menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu 1500.- (üks tuhat viissada) krooni. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 6 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: M.L, 1-10-1108, menetluskulud. Menetluskulude tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleisse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 3 süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 12.03.2010.a. SÜÜDISTUS M.L-i süüdistatakse selles, et tema olles varem karistatud varavastaste süütegude eest KarS § 218 lg 1 alusel 21.05.2009 ja 22.06.2009, uuesti 16.10.2009.a kella 13.30 paiku, viibides Tallinnas Kalevipoja põik 12 Säästumarketi asuvas kaupluses, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära letist kolm šampooni Fructis maksumusega a'38,50 krooni, kokku summas 115,50 krooni, kaks šampooni Fructis maksumusega a'27,90 krooni, kokku summas 55,80 krooni ja juuksepalsami Fructis maksumusega 35,60 krooni, kokku üldsummas 206,90 krooni, pannud need oma jope varrukatesse, läbis kassarivi jättes kauba eest tasumata, kuid turvatöötaja pidas ta kinni. Seega M.L oma tahtliku tegevusega pani toime kuriteo katse, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, olles varem vähemalt, kahel korral karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest ning vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas kuriteo toimepanemist, s.t. pani toime KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTUISTUNGIL AVALDATUD JA UURITUD TÕENDID - AS Rimi Eesti Food avaldus, millest nähtuvalt peeti 16.10.2009 kell 13.30 aadressil Kalevipoja põik 12 asuvas AS Rimi Eesti Food kauplusest Kalveipoja Säm kinni M.L, kes möödus kassadest jättes tasumata : 3 šampooni Fructis, maksumusega a'38,50 krooni, kokku summas 115,50 krooni, 2 šampooni Fructis maksumusega a'27,90 krooni, kokku summas 55,80 krooni ja juuksepalsami Fructis maksumusega 35,60 krooni, kokku üldsummas 206,90 krooni, kauba eest ( tl 2); - Tunnistaja Jevgeni Z 'i ütlused, mille kohaselt 16.10 2009 töötas turvamehena Kalevipoja põik 13 asuvas Säästumarketi kaupluses, nägi, kuidas pruunis jopes ja nokkmütsiga noormees hakkas kaupluses käistesse laduma šampoone, läks kassarivist mööda ja jäätis nende eest tasumata. Peatas noormehe, palus tulla turvakontrolli, noormees püüdis põgeneda, pidas noormehe kinni, kaup tagastati kauplusele üldsummas 206.90 krooni (tl 3-4); - väärteootsuste väljavõtetest nähtuvalt on M.L-i karistatud 21.05.2009 KarS § 218 lg 1 alusel 12 trahviühiku so. 720 krooni ulatuses (24.04.2009 vargus kauplusest SELVER) ja 22.06.2009 on teda samuti karistatud KarS § 218 lg 1 alusel 20 trahviühiku so. 1200 krooni ulatuses (24.05.2009 vargus kauplusest 4 Esthetigue), (tl 40;41); - Kahtlustatava M.L 'i ütlused, mille kohaselt 16.10.2009 kella 13.30 ajal oli Kalevipoja põik asuvas Säästumarekti kaupluses, müügisaalis ringi liikudes otsustas varastada šampoone, et neid hiljem maha müüa. Läks leti äärde, võttis kolm šampooni palsamiga, kaks tavalist šampooni ja eraldi juuksepalsami, kõik olid Fructis tooted ja toppis need varrukatesse. Pärast seda läks kassa kaudu välja, kauba eest ei tasunud. Tuli turvamees ja pani käed raudu, kaup võeti ära ja tagastati kauplusele rikkumata (tl 7-11). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Süüdistatav M.L tunnistas ennast süüdi, nõustus asja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei soovinud. Kahetseb siiralt oma tegu. Kaitsja L. Viil leidis, et süüdistus on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Tõendid on lubatavad ja küllaldased. Palus määrata rahalise karistuse, kuna M.L on olemas sissetulek, ta on narkosõltuvusest vabanemiseks teinud tõsised sammud, isikut ei saa karistada tema negatiivsete isikuandmete eest, kergendav asjaolu on puhtsüdamlik kahetsus. Prokurör avaldas, et süüdistus on tõendatud, M.L on tegemata 503 tundi üldkasulikku tööd, teda tuleb karistada reaalselt. KOHTU JÄRELDUSED JA PÕHJENDUS Süüdistatavale M.L-ile on esitatud süüdistus KarS §
S § 199 lg 2 p 9 sätestab vastutuse süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku 4 omastamise eesmärgil. KarS § 25 lg 2 sätestab, et süüteokatse algab hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. 16.10.2009 AS Rimi Eesti Food avaldusest nähtuvalt üritati kauplusest varastada kaupa kogusummas 20.90 krooni. Kaupluses tööl olnud turvatöötaja ütluste kohaselt nägi ta, kuidas noormees kaupluse müügisaalis olles šampoone varrukasse pani ja peale seda läbis kassa kauba eest maksmata. Kinnipeetud isikuks osutus M.L . Seega on varguse toimepanemise katse tõendatud peale süüdistava enda ütluste ka tunnistaja Jevgeni Z 'i ütlustega. Kohus leiab, et M.L on varguse katse toime pannud tahtlikult. M.L-i enda poolt antud ütlustest ja tunnistaja ütlustest nähtuvalt tegutses ta kindla eesmärgiga peita šampoonid jope varrukasse, et need sellel viisil kauplusest välja toimetada. M.L-i eesmärgiks oli varastatud kaup hiljem maha müüa. Selline tegevus viitab kohtu arvates selgelt ette kavatsetud tegevusele. M.L tegi kõik endast sõltuva, et vargus lõpule viia, kuid turvatöötaja sekkumise tõttu jäi vargus katse staadiumisse. Harju Maakohtu 07.10.2009 otsusest ning karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on M.L-i karistatud KarS §
S § 218 lg 1 järgi. Olukorda, kus isik vähemalt korra kuus paneb toime varguse, tuleb KarS § 199 lg 2 p 9 alusel lugeda süstemaatiliseks varguseks. Selline isiku käitumine viitab tema väljakujunenud eluviisile so. varguste toimepanemistega endale elatusvahendite hankimisele. Kohus leiab, et M.L-i poolt toimepandud tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS §
S § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Kohus leiab, et süüdistatava M.L-i karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda tema kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et M.L-i on võimalik karistada rahalise karistusega. Iseenesest on õige kaitsja väide, et isikut ei saa karistada pelgalt tema negatiivsete isikuandmete eest, kuid samas tuleb vältimatult arvestada süüdistatava isikut karistuse eripreventiivsest eesmärgist lähtuvalt ning kohus leiab, et sellist eesmärki on M.L-i isikut arvestades võimalik saavutada ainult vangistuse mõistmisega. M.L on varem korduvalt, 8-l korral kriminaalkorras karistatud isik. M.L-i on viimase kohtuotsusega 07.10.2009.a. karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest, kuid juba nädala hiljem pani ta toime uue kuriteo. Sellisest tema käitumisest järeldab kohus, et varasemate karistusega ei ole karistuse eesmärki saavutatud, st eelmised karistused ei avaldanud M.L-ile nõutavat mõju ega ole pannud teda elama õiguskuulekalt. Eelmise kohtuotsusega asendas kohus vangistuse üldkasuliku tööga, mis kujutab endast asenduskaristust koos kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete täitmisega. Seega oli M.L-ile antud võimalus tõestada, et tema karistamine vangistusega ei ole otstarbekas ning ta on võimeline edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest, M.L aga seda võimalust ei realiseerinud ning on kohtu usaldust kuritarvitanud. M.L sissetuleku olemasolu ei leia kinnitust kriminaaltoimikus olevate tõenditega, mistõttu on alust arvata, et mõistetav rahaline karistus jäetakse täitmata, arvestades siinjuures ka seaduses sätestatud süüdistatava kohustust tasuda kriminaalmenetluse kulud. Rahaline karistus on kõigist karistusõigusega ettenähtud karistustest kergeim. Sellest lähtuvalt on rahalise karistuse kohaldamine õigustatud vaid isikute suhtes, kelle käitumine ei kujuta endast õigusvastast elustiili, mida ei saa omistada M.L-ile. Seega, arvestades karistuse mõistmise põhimõtteid ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, leiab kohus, et M.L tuleb karistada vangistusega sanktsiooni alammäära piirides ning vastavalt KarS § 69 lg 7 nõuetele moodustada liitkaristus. 5 MENETLUSKULUD. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohus leiab, et kuna M.L mõisteti esitatud süüdistuses süüdi täies mahus, tuleb menetluskulud temalt välja mõista. Kohtunik Julia Vernikova
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.