Obsah (5)

§ 238§ 173§ 126§ 318§ 37

1-10-4986 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21 juuni 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-4986 (09230116533, 10230101766) Kohtunik Märt Toming Kohtuis

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada V.A-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud.

1. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel, lugedes käesoleva otsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks Harju Maakohtu 07.10.2009 otsusega mõistetud raskema karistusega, so vangistusega 9 kuud ja 23 päeva, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 9 (üheksa) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva.
2. V.A süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 4, 8 toimepanemises (episood 03.10.2009) ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud.
3. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel lugeda Harju Maakohtu 07.10.2010 otsusega mõistetud ja käesoleva otsusega mõistetud liitkaristus kohtuotsuste kogumis, so vangistus 9 kuud ja 23 päeva kaetuks käesoleva otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 8 järgi mõistetud raskeima karistusega, so vangistusega 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud. 6.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada V.A-le mõistetud liitkaristust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud. 7. V.A süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises (episoodid 21.10.2009, 24.11.2009 kuni 25.11.2009, 07.12.2009, 08.12.2009) ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. 8.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada V.A-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud.

1. KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 mõista V.A-le liitkaristus, liites V.A-le mõistetud raskeimale karistusele, so KarS § 200 lg 2 p 4, 8 alusel mõistetud karistusele, so vangistusele 2 aastat ja 4 kuud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi mõistetud karistuse 6 kuud täies ulatuses, mõistes lõplikuks liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat ja 10 (kümme) kuud.
2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.10.2009 kuni 22.10.2009, so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates V.A V.A kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 08.12.
4. V.A suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.
5. V.A-lt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 3000 (kolm tuhat) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „V.A, 1-10-4986, kaitsjatasu“. 13. V.A-lt välja mõista

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „V.A, 1-10-4986, sundraha“. 14. V.A-lt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5 alusel toimiku koopiate tegemise kulu 100 (ükssada) krooni ja 80 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 2 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „,V.A, 1-10-4986, koopiate tegemise kulu“.

1. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. S A esitatud tsiviilhagi 152 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista V.A-lt S A kasuks 152 (ükssada viiskümmend kaks) krooni, milline summa tuleb tasuda S A arvelduskontole №rdea pangas.
3. Rimi Eesti Food AS-i esindaja esitatud tsiviilhagi 337,80 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista V.A-lt Rimi Eesti Food AS-i kasuks 337 (kolmsada kolmkümmend seitse) krooni ja 80 senti, milline summa tuleb tasuda Rimi Eesti Food AS arvelduskontole .
4. OPesitatud tsiviilhagi 734 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista V.A-lt OPkasuks 734 (seitsesada kolmkümmend neli) krooni, milline summa tuleb tasuda OParvelduskontole .
5. Prisma Peremarket AS-i esindaja esitatud tsiviilhagi 18,20 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista V.A-lt Prisma Peremarket AS-i kasuks 18 (kaheksateist) krooni ja 20 senti.
6. SFesitatud tsiviilhagi 2000 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista V.A-lt SFkasuks 2000 (kaks tuhat) krooni, milline summa tuleb tasuda SFarvelduskontole Swedbank.
7. MV´i esitatud tsiviilhagi 5000 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista V.A-lt MV´i kasuks 5000 (viis tuhat) krooni, milline summa tuleb tasuda MVi arvelduskontole Swedbank.
8. Ašesitatud tsiviilhagi 34500 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista V.A-lt Aškasuks 34500 (kolmkümmend neli tuhat viissada) krooni, milline summa tuleb tasuda A Š arvelduskontole .
9. KLesitatud tsiviilhagi 3000 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista V.A-lt KLkasuks 3000 (kolm tuhat) krooni, milline summa tuleb tasuda KLarvelduskontole Swedbank.
10. Asitõend: Süüteluku osad, aku klemmi kate, põlenud katte osa, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendi hoidlas (Tallinn, Rahumäe tee 6) - kuuluvad kui väärtusetud asjad

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

25. Asitõend: Kaks CD plaati kaupluste turvakaamerate salvestustega jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: V.A , viibides 18.10.2008 kella 04.00 – 05.00 paiku Tallinnas Kärberi peatuses autobussis, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil JK`le kuuluva käekoti väärtusega 500 krooni, mille sees olid: mobiiltelefon NOKIA 6500 Slide väärtusega 4600 krooni, koduvõtmed 4 tk. koguväärtusega 200 krooni, kosmeetika koguväärtusega 1000 krooni, rahakott väärtusega 1500 krooni, mille sees oli sularaha 230 krooni, isikutunnistus JK nimele, 3 Tallinna Täiskasvanute gümnaasiumi õpilaspilet JK nimele, panga- ja kliendikaardid JK nimele, varastades esemeid kogusummas 8030 krooni. Samuti tema, viibides 19.03.2009 hommikul enne kella 08.00 Tapal , võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil köögist kaasa S Ale kuuluvad 8 pakki sigarette More, maksumusega 152 krooni. Samuti tema, viibides 27.04.2009 kella 21.24 paiku Tapal Pikk 5 asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses Tapa Säästumarket, peitis ebaseadusliku omastamise eesmärgil põue pudeli viskit Red Label, maksumusega 168.90 krooni ja lahkus seejärel ilma kauba eest tasumata kauplusest. Samuti tema, isikuna, kes on varem ühe aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, viibides 28.04.2009 kella 15.35 paiku samas Tapal Pikk 5 asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses Tapa Säästumarket, peitis ebaseadusliku omastamise eesmärgil põue pudeli viskit Red Label, maksumusega 168.90 krooni ja lahkus seejärel ilma kauba eest tasumata kauplusest. Samuti tema, isikuna, kes on varem ühe aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, ajavahemikul 30.04.2009 kuni 11.05.2009 võttis Tapa linnas XXXmajas asuvast keldriboksist ebaseadusliku omastamise eesmärgil MV’ile kuuluva jalgratta „Panter Moccasini“ väärtusega 5000 krooni. Samuti tema, isikuna, kes on varem ühe aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, võttis ajavahemikul 09.05.2009 kuni 20.05.2009 Tapa linnas XXXmajas asuvast keldriboksist ebaseadusliku omastamise eesmärgil RF’ile kuuluva meeste jalgratta „Matrix“ väärtusega 1000 krooni ja naiste jalgratta väärtusega 1000 krooni, varastades esemeid kogusummas 2000 krooni. Samuti tema, isikuna, kes on varem ühe aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, aga nimelt: tungis ajavahemikul 08.06.2009 kella 19.30st kuni 09.06.2009 kella 11.00ni auto vasakpoolse esiukse luku lõhkumise teel Tallinnas Välja 8 maja juures pargitud AŠi le kuuluvasse sõiduautosse Audi A6 registreerimismärgiga XXX ja varastas sealt CD-raadio Alpine CDA 9853R väärtusega 6500 krooni, subwooferi Alpine väärtusega 3000 krooni, 2 võimendit väärtusega kokku 3000 krooni, varastades esemeid kogusummas 12500 krooni. Samuti tema, isikuna, kes on varem ühe aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, võttis ajavahemikul 20.09.2009 kuni 04.10.2009 Tapa linnas asuvast hoovist ebaseadusliku omastamise eesmärgil KL’le kuuluva meeste jalgratta „Merida Kalahari“ väärtusega 3000 krooni. Samuti tema, isikuna, kes on varem ühe aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, viibides 21.10.2009 kella 16.56 paiku Tallinnas, Endla 45 asuvas Kristiine Prisma müügisaalis, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe paki halvaad maksumusega 18.20 krooni, möödus sellega kassadest, jättes kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema, isikuna, kes on varem ühe aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, võttis ajavahemikul 24.11.2009 kuni 25.11.2009 Tapa linnas majast ebaseadusliku omastamise eesmärgil AA´le kuuluva sularaha 80 eurot (1248 krooni) ja karbi müntidega, ilma varalise väärtuseta. Samuti tema, isikuna, kes on varem ühe aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, võttis 07.12.2009 ajavahemikul kella 17.00st kuni 22.00ni Tallinnas Aia 2 asuva restorani 4 „Linnaisa juures“ laoruumist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ST`ile kuuluva musta värvi arvutikoti koos sülearvutiga „Lenovo“ väärtusega 3000 krooni, talvejope väärtusega 800 krooni, mille taskus olid BMW süüteluku võti koos puldiga väärtusega 5000 krooni, korterivõtmed ja tablettvõti väärtusega 300 krooni, varastades esemeid kogusummas 9100 krooni. Samuti tema, isikuna, kes on varem ühe aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, viibides 08.12.2009 kella 17.00 paiku Tallinnas, Telliskivi 61 asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses Telliskivi Säästumarket pani ebaseadusliku omastamise eesmärgil omale põue 1,446 kg Rakvere sealihasingi maksumusega 143.15 krooni ning möödus kassadest, esitamata kaupa maksmiseks, kuid enne kauplusest väljumist peeti ta turvatöötaja poolt kinni. Selliselt V.A pani sissetungimisega ning süstemaatiliselt toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 03.10.2009 kella 16.00 paiku Tallinnas, Uus-Kalamaja 17 maja juures haaras selja tagant käest kinni NAja tõmbas teda enda poole, mille tagajärjel kannatanu kaotas tasakaalu ja kukkus selili maha. Siis surus V.A kannatanule võtmed kõrile ja ähvardas kõri läbi lõigata, mille tagajärjel lasi NAmobiiltelefoni hoidva käe lahti ning V.A võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära NAi mobiiltelefoni №kia 3110 Classic väärtusega 734 krooni ja jooksis sellega minema. Sellega V.A , isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja relvana kasutatava eseme kasutamisega, pani toime KarS § 200 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. röövimise. Kohtuistungil süüdistatav V.A seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 18.03.2009.a. episoodi osas: • 20.03.2009 koostatud kannatanu S A ülekuulamisprotokolli kohaselt 18.03.2009 kella 22:20 ajal lahkus ta kodust. Koju jäi tema tütar N A. 17.03.2009 ostis kannatanu ploki sigarette MORE punases pakis ja oli sealt ära võtnud 2 pakki. Kui järgmine hommik töölt tuli, so 19.03.2009 kella 08:00 ajal avastas, et kodust on kadunud kaheksa pakki More sigarette. Ühe paki maksumus on 19 kr ja kokku tekitati kannatanule vargusega kahju 152 krooni. Tütre sõnade kohaselt käis temal külas V.A. Kedagi rohkem neil külas ei käinud ja keegi teine ei saanud suitsusi varastada. (krim.asi nr 1-10-4986, t/l 3-4) • 10.08.2009 koostatud kahtlustatava V.A ülekuulamisprotokolli kohaselt oli ta oma tüdrukul N Al külas. Hommikul kui sealt ära läks võttis köögist ahju alt suitsud kaasa, kuna oli N ema peale vihane. Müüs need suitsud hiljem maha. Mõlemal korral läks koos oma tüdruku N ga Tapal Säästumarketisse. Tal oli plaan varastada alkoholi. N le ta sellest ei rääkinud. Ta ütles N le, et võtku riiulist viskit. N võttis ning pani pudeli korvi. Tema pani pudeli riiulite vahel põue. Läksid kauplusest välja. Mõlemal päeval müüs viskid ühele mehele Tapal. Kahetseb väga neid tegusid. Rohkem ta kunagi midagi ei varasta. Tal on väga häbi. (krim.asi nr 1-10-4986, t/l 31-32) 5 27.04.2009.a. episoodi osas: • 27.04.2009 koostatud Rimi Eesti Food AS avaldusest nähtuvalt 27.04.2009 kell 21:24 Rimi Eesti Food AS-i Tapa kaupluses V.A möödus kassadest jättes kauba eest maksmata 168,90 krooni. (krim.asi nr 1-10-4986,t/l 10) • 30.04.2009 koostatud tunnistaja TS ülekuulamisprotokolli kohaselt 27.04.2009.a kella 21:24 paiku oli ta tööl turvatöötajana RIMI EESTI FOOD AS Tapa kaupluses aadressil Tapa linn Pikk tn

1. Kaameravideolt oli näha, kuidas 27.04.2009.a kella 21:24 ajal on kangete alkohoolsete jookide riiuli juures oli üks meesterahvas koos ühe naisterahvaga. Naisterahvas võttis riiulilt ühe pudeli viskit RED LABEL ja andis selle tema kõrval olnud meesterahva kätte, kes pani selle pudeli endale põue. Samalt videolt oli ka näha, et kaupluse kassas ei maksnud nad mingi pudeli eest, nad ei ostnud üldse seekord midagi. Meesterahvas läbis kassa esimesena ja peale teda ka temaga kaasas olnud naisterahvas. Videosalvestust vaatas ka kaupluse teine turvatöötaja ja ta tundis selle noormehe ära. Selleks noormeheks osutus V.A elukohaga XXX. Temaga kaasas olnud naisterahva nimi on N A. (krim.asi nr 1-10-4986, t/l 11-12) • 05.05.2009 koostatud tunnistaja N A ülekuulamisprotokolli kohaselt 27.04.2009 kella 21:24 paiku läks ta koos oma tuttava V.A 'ga Tapa linnas Pikk tn 5 asuvasse Säästumarketisse. Eelnevalt leppisid V.A-ga kokku, et lähevad kauplusesse vargile ning konkreetselt pidid varastama sealt viskit. Tema võttis kaupluse alkohoolsete jookide riiulilt ühe pudeli viskit RED LABEL ning ulatas selle V.A-le. V.A võttis selle viski enda kätte ja koheselt peitis pudeli endale põue. Peale seda vaatasid natuke kaupluses ringi ja läksid minema. V.A möödus kaupluse kassadest jättes kauba eest tasumata, tema väljus kauplusest koheselt peale V.A. Hiljem tarbisid selle pudeli kahepeale ära. Miks V.A ütles politseis, et ta müüs selle pudeli kellelegi maha, seda ta öelda ei oska. (krim.asi nr 1-10-4986, t/l 16-17) • 10.08.2009 koostatud kahtlustatava V.A ülekuulamisprotokolli kohaselt mõlemal korral läks koos oma tüdruku N ga Tapal Säästumarketisse. Tal oli plaan varastada alkoholi. N le ta sellest ei rääkinud. Ta ütles N le, et võtku riiulist viskit. Ta võttis ning pani pudeli korvi. Tema pani pudeli riiulite vahel põue. Läksid kauplusest välja. Mõlemal päeval müüs viskid ühele mehele Tapal. Kahetseb väga neid tegusid. Rohkem ta kunagi midagi ei varasta. Tal on väga häbi. (krim.asi nr 1-10-4986, t/l 31-32) 28.04.2009.a. episoodi osas: • 28.04.2009 koostatud Rimi Eesti Food AS-i avaldusest nähtuvalt 28.04.2009 kell 15:35 Rimi Eesti Food AS-i Tapa kaupluses V.A möödus kassadest jättes kauba eest maksmata 168,90 krooni. (krim.asi nr 1-10-4986,t/l 23) • 29.04.2009 koostatud tunnistaja TS ülekuulamisprotokolli kohaselt 28.04.2009.a kella 16:30 paiku oli ta tööl turvatöötajana RIMI EESTI FOOD AS Tapa kaupluses aadressil Tapa linn Pikk tn
2. Sel kellaajal avastas, et kaupluses kangete alkohoolsete jookide riiulist oli puudu üks pudel viskit RED LABEL. Kuna seda marki ostetakse harva otsustas seda kaameravideolt kontrollida. Kaameravideolt oli näha, kuidas 28.04.2009.a kella 15:35 ajal oli kangete alkohoolsete jookide riiuli juures üks meesterahvas koos ühe naisterahvaga. See naisterahvas pani ühe pudeli viskit RED LABEL oma korvi, peale seda tuli tema kõrval olnud meesterahvas ja võttis korvist pudeli viskit ning pani endale jope põue. Samalt videolt oli ka näha, et kaupluse kassas ei maksnud nad mingi pudeli eest, kaupade hulgas pudel puudus. Videosalvestust vaatas ka kaupluse teine turvatöötaja ja ta tundis selle noormehe ära. Selleks noormeheks osutus V.A elukohaga XXX. (krim.asi nr 1-10-4986, t/l 25-26) • 05.05.2009 koostatud tunnistaja N A ülekuulamisprotokolli kohaselt 28.04.2009.a kella 15:35 paiku läks ta uuesti koos oma tuttava V.A 'ga Tapa linnas Pikk tn 5 asuvasse Säästumarketisse. Tal oli plaan osta sealt toidukraami. Kaupluses sattusid alkohoolsete jookide riiuli juurde, kus nad vahetasid V.A-ga paar sõna ja peale seda tunnistaja võttis riiulilt ühe pudeli viskit RED LABEL ning pani selle enda käes olevasse ostukorvi. Peale seda V.A võttis selle viski ostukorvist enda kätte ja koheselt peitis 6 • selle pudeli endale põue. Edasi tunnistaja läks kaupluse kassasse, kus tasus ostukorvi pandud toiduainete eest. V.A möödus kaupluse kassadest jättes kauba, s.t ühe pudeli viski RED LABEL eest tasumata. Tunnistaja väljus kauplusest koos kassas tasutud kaubaga koheselt peale teda. Sel päeval nad omavahel kokku ei leppinud, et lähevad kauplusesse vargile, see mõte tuli juba kaupluses sees olles spontaanselt. Selle varastatud viskipudeli müüs V.A ühele meesterahvale maha. Selle meesterahva nime tunnistaja ei tea ja palju V.A selle pudeli müügi eest sai, samuti ei oska öelda. (krim.asi nr 1-104986, t/l 29-30) 10.08.2009 koostatud kahtlustatava V.A ülekuulamisprotokolli kohaselt mõlemal korral läks koos oma tüdruku N ga Tapal Säästumarketisse. Tal oli plaan varastada alkoholi. N le ta sellest ei rääkinud. Ta ütles N le, et võtku riiulist viskit. Ta võttis ning pani pudeli korvi. Tema pani pudeli riiulite vahel põue. Läksid kauplusest välja. Mõlemal päeval müüs viskid ühele mehele Tapal. Kahetseb väga neid tegusid. Rohkem ta kunagi midagi ei varasta. Tal on väga häbi. (krim.asi nr 1-10-4986, t/l 31-32) 03.10.2009.a. episoodi osas: • 03.10.2009 koostatud kannatanu OPülekuulamisprotokolli kohaselt 03.10.2009 kl 16.25 helistas talle tema alaealine poeg NA ning ütles, et teda olevat Uus-Kalamaja majade 17 ja 19 vahel rünnatud, ähvardatud ja temalt olevat ära võetud mobiiltelefon №kia 3110 Classik, imei-koodiga 354197022445429, maksumusega 734 krooni. Pojal oli ZENkõnekaart numbriga XXX. (krim.asi nr 1-10-4986, t/l 82-85) • Elisa Eesti AS liitumislepingu lisa XXX ja arve XXX, millest nähtuvalt №kia 3110 Classic Orange oli ostetud 11.06.2009 koos mälukaardiga, kokku maksumusega 734 krooni. (krim.asi nr 1-10-4986, t/l 87-88) • 03.10.2009 koostatud kannatanu NA´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 03.10.2009 kl 16 läks ta tuttava tütarlapse juurest koju. Kõndis mööda Uus- Kalamaja tänavat. Oli
3. ja
4. majade vahel. Rääkis telefoni teel isaga ja kui ta kõne lõpetas, otsustas helistada emale ja öelda, et läheb koju. Otsis telefonist ema numbrit ja äkki ründas teda selja tagant meesterahvas. Ta haaras kinni sellest käest, milles ta telefoni hoidis. Mees liikus pisut edasi ja sattus ta kõrvale. Ta hoidis kahe käega kinni ta käest, milles mobiiltelefon oli. Osutas tugevat vastupanu, püüdis kätt vabaks saada. Oli käe juba peaaegu lahti saanud, kuid sel hetkel tõmbas mees teda järsult enda poole. Lõi vankuma ja kukkus. Telefon oli ikka veel ta käes. Lebas selja peal, mees aga pani võtmed talle kõri peale, öeldes samal ajal: „Lõikan läbi!". Samal ajal püüdis ta temalt telefoni ära tõmmata. Kannatanu oli juhtunust šokis, vastupanu osutada ta enam ei jaksanud, ehmus ja lasi telefonist lahti. Mees jooksis kohe minema. Mees oli väga räpane. Tal oli seljas jope, kui ta ei eksi, siis oli see helesinine. Jalas olid tumedad dressid. Mehel oli väga halb lõhn küljes. Peas oli tal soe tumedat värvi müts. Vanus umbes 30-35 aastat, pikka kasvu. Mees ei peksnud teda, lihtsalt tõmbas järsult enda poole, mille tagajärjel ta kukkus. (krim.asi nr 1-10-4986, t/l 89-92) • 29.10.2009 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt NA selgitas, et esitatud fototabelilt nr 1 fotol nr 2 olev isik on väga sarnane selle noormehega, kes 03.10.2009.a. kella 16:25 ajal Tallinnas, Uus - Kalamaja tänaval jooksis selja tagant tema juurde, võttis ühe käega kinni ja üritas pikali lükata. Seejärel võttis teise käega kinni ja lükkas pikali ning kui ta pikali oli, siis surus talle oma võtmed kõrile, vaatas talle silma ja ütles, et torkab läbi ning samal ajal võttis teise käega tema käest mobiiltelefoni №kia 3110 Classic ja jooksis samas suunas, kust oli tulnud. Fotol nr 2 olev isik on selle noormehega, kes temalt mobiiltelefoni varastas, väga sarnane silmade, silmavaate ja näojoonte järgi. Fotol nr 2 äratundmiseks esitatud isikuks oli Ruslan Ivanov. (krim.asi nr 1-10-4986, t/l 94-97) • 05.11.2009 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt kannatanu NA selgitas, et esitatud isikute hulgast isik nr 1 on väga sarnane selle noormehega, kes oktoobri alguses Tallinnas, Uus - Kalamaja tänaval võttis tal käest kinni ja paiskas pikali ning kükitas tema juurde, surus võtmed kaelale ja ütles, et lõikab läbi. Selle peale kannatanu lasi käe, kus tal oli mobiiltelefon, lahti ning noormees haaras telefoni ja jooksis samas suunas, kust oli tulnud. Isik on selle noormehega sarnane silmavaate ja pikemate pruunide juuste poolest. 7 • • • • • Äratundmiseks esitati nr 1 kohal Ruslan Ivanov. (krim.asi nr 1-10-4986, t/l 98-101) 05.11.2009 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt kannatanu NA selgitas, et esitatud fototabelilt nr 2 fotol nr 2 olev isik on sarnane selle noormehega, kes 03.10.2009.a. Tallinnas, Uus - Kalamaja tänaval võttis tal käest kinni ja paiskas pikali ning kükitas tema juurde, surus võtmed kaelale ja ütles, et lõikab läbi. Selle peale kannatanu lasi käe, kus tal oli mobiiltelefon, lahti ning noormees haaras telefoni ja jooksis samas suunas, kust oli tulnud. Fotol nr 2 olev isik on selle noormehega, kes temalt mobiiltelefoni varastas, sarnane silmavaate ja juuste poolest, kuid mitte nii sarnane kui see isik, kelle ta varem ära tundis. Fotol nr 2 äratundmiseks esitatud isikuks oli V.A. (krim.asi nr 1-10-4986, t/l 102-105) 16.12.2009 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis kannatanu NAära isiku nr. 1, see on see, kes teda pikali maha tõukas, vaatas teda, võttis võtmed ja ütles, et lõikab kõri läbi. Siis andis temale telefoni ja see mees jooksis minema. See isik, nr 1 on lihtsalt tugevasti sarnane selle isikuga, kes tema telefoni võttis. Tunneb ta ära näo, lõua ja nina järgi. (krim.asi nr 1-10-4986, t/l 151-153) 27.10.2009 koostatud tunnistaja VRülekuulamisprotokolli kohaselt umbes nädal või kaks tagasi, kui ta töötas Balti Jaama turul klaasnõude müüjana, tuli tema leti juurde tuttav Ruslan Ivanov (27 - 28 aastane) ja tahtis talle pantida ühte tumedat värvi mobiiltelefoni. Ta võtnud seda telefoni. Seejärel tuli nende juurde Ruslani sõber ja ütles alguses, et annavad telefoni panti. Pärast ütles aga, et müüvad selle telefoni üldse maha, las vanaema hiljem riidleb, sest ta nagu nii seda telefoni välja ei osta. Edasi läksid Balti Jaama turul asuva mobiiltelefonide müügiga tegeleva kioski juurde (nr on vist 214). Seal andis Ruslani sõber ühe mobiiltelefoni kioskisse. Ruslan palus, et tunnistaja annaks kioskisse mobiiltelefoni müümiseks oma dokumendid, sest tal endal dokumente ei ole. Seejärel andis tunnistaja dokumendid ja talle kirjutati tšekk. Ta ei tea, kui palju Ruslan ja tema sõber mobiiltelefoni eest raha said. Tema ei saanud telefoni müümise eest mingit raha. Pärast seda kui olid telefoni kioskisse maha müünud, läks Ruslan koos oma sõbraga minema. Ka varem on Ruslan tema juurde tulnud ja öelnud, et ta on raha vaja ning palunud, et kuna tal ei ole dokumente, siis ta annaks tema telefoni samasse Balti Jaama turu mobiiltelefonide müümisega tegelevasse kioskisse panti. Hiljem on Ruslan oma telefoni sealt välja ostnud. Ruslan ei ole talle kunagi pantimise eest raha andnud. Ruslan Ivanovi tunneb sünnist saadik. Ta käib läbi tema emaga TBning teab kõiki tema perekonna liikmeid. (krim.asi nr 1-10-4986, t/l 106-108) 25.10.2009 koostatud jälitusprotokollist nähtub kõneeristus kannatanu NAilt ik XXX röövitud mobiiltelefoni №kia 3110 Classic IMEI-koodi 354197022445429 suhtes: Anumber: XXX, IMEI-kood: 35419702244542, B-number: xxx, kellaaeg, kuupäev: 16:31:43 3.okt.09, kestus 4 sek, suund: kõne välja, A-tugijaam: Suva-C. Abonentnumbri XXX kasutaja on J P XXX (krim.asi nr 1-10-4986, t/l 110-111) 05.11.2009 koostatud tunnistaja JPülekuulamisprotokolli kohaselt 03.10.2009.a. oli ta tööl Balti Jaama turul kioskis nr 214, kus on mobiiltelefonide ja -tarvikute müük ja parandus. Kioskisse võtab müügiks ka inimeste käest mobiiltelefone, kui nad pakkuma tulevad. Müügiks võtavad mobiiltelefone, mis ei ole varastatud ja kui inimesel on esitada enda isikut tõendav dokument. See kas mobiiltelefon on varastatud, küsivad isiku käest, kes seda telefoni müümiseks pakub. 03.10.2009.a. tulid kioskisse kaks vene keelt kõnelevat noormeest, kes pakkusid müügiks ühte mobiiltelefoni №kia 3110C. №ormeestega oli koos ka üks vanem naisterahvas. №ormeestel ei olnud dokumenti kaasas, siis esitas noormeestega koos olnud naisterahvas mobiiltelefoni №kia 3110C müümiseks oma dokumendi. Niipalju kui ta naisterahva ja noormeeste vahelisest jutust aru sai, siis naisteravas ei tahtnud alguses oma dokumente anda, kuid üks noormeestest ütles, et kõik on korras, sest naine on tema sugulane. Naisterahvas andis oma dokumendi ja tunnistaja mobiiltelefoni №kia 3110C, IMEI koodiga 3541971021 müügi kohta tšeki. Märgivad iga sisseostetud mobiiltelefoni ostutšekile ka mobiiltelefoni IMEI-koodi. Mobiiltelefoni №kia 3110C eest andis tunnistaja 200 krooni. Pärast mobiiltelefoni ostmist kontrollis selle mobiiltelefoni üle, et kas see töötab. Selleks ta pani telefoni ühe spetsiaalse kaardi, et kontrollida telefoni seadmeid. Seda ta teeb iga ostetud 8 • • • • telefoniga. Hiljem ta müüs selle mobiiltelefoni №kia 3110C maha ühele meesterahvale. (krim.asi nr 1-10-4986, t/l 112-114) 03.10.2009 koostatud kviitung-arvest ja üleandmise-vastuvõtmise aktist 23.10.2009 nähtuvalt JPandis politseile üle VR nimele koostatud kviitungi №kia 3110c imei 354187102124454218 kohta. (krim.asi nr 1-10-4986, t/l 115) 05.11.2009 ja 15.01.2010 koostatud tunnistaja Ruslan Ivanovi ülekuulamisprotokollide kohaselt oktoobri kuu alguses pärast kella 16:00 oli ta Balti Jaama turul, kus tema ema Tamara Beljajeva ja tädi Valentina töötavad. Turul olles tuli tema juurde tuttav V.A V.A ja tahtis, et ta aitaks tal ühe mobiiltelefoni pantida. Ta ei arvanud, et see telefon võib olla varastatud. Ta küsis, et kas tal on dokumente. Seejärel läksid tema tädi juurde ja ta küsis, et kas ta on nõus oma dokumentidega V.A telefoni pantima. Tädi oli nõus. Läksid tädiga Balti Jaamas ühte kioski, kus müüakse mobiiltelefone ja varuosasid, kus V.A juba ootas. Tädi VV andis oma dokumendid kioskisse ja V.A andis mobiiltelefoni kioskisse. Seal kontrolliti telefon üle ja anti pantimise kohta tšekk. Samal ajal seisis tema eemal ja tegi suitsu. V.A sai mobiiltelefoni pantimise eest 100 või 200 krooni. Tema ja tädi VV ei saanud telefoni pantimise eest midagi. Pärast seda rääkisid V.A-ga veidi juttu ja siis läks V.A kuhugi narkootikume ostma. Hiljem sai V.A-ga uuesti kokku Balti Jaama piirkonnas. Küsis V.A käest, et kust kohast ta selle mobiiltelefoni, mille ta oli enne pantinud, sai. V.A rääkis, et samal päeval oli ta Kalmaja piirkonnas ühel väikesel kätt väänanud ja siis temalt telefoni ära võtnud. (krim.asi nr 1-10-4986, t/l 119-121, 158-160) 24.11.2009 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt VR tundis ära fotol nr 2 ära noormehe, kes on väga sarnane koos Ruslaniga Balti jaama turul olnud ja tema dokumentide abil telefoni pantinud inimesega. Äratundmiseks esitatud isikuks fotol nr 2 oli V.A. (krim.asi nr 1-10-4986, t/l 126-131) 09.12.2009 koostatud kahtlustatava V.A puhtsüdamliku ülestunnistuse kohaselt 3.10.2009 päeval Uus-Kalamaja tänaval võttis ta poisi käest ära №kia telefoni. Poissi ta lükkas ja võttis käest kinni. Ta ei mäleta, kas ta midagi talle ka ütles. Balti Jaama turul müüs telefoni maha 200 krooniga Ruslani tädi dokumentide abil. (krim.asi nr 1-10-4986, t/l 138-141) 21.10.2009.a. episoodi osas: • 21.10.2009 koostatud AS Prisma Peremarket avalduse kohaselt 21.10.2009 peeti kauplusest aadressil Endla 45, Tallinn, kinni isik, kelle juurest avatati AS-ile Prisma Peremarket kuuluvat ja tasumata kaupa 18,20 krooni väärtuses. Kaup oli rikutud. AS Prisma Peremarket esitab tsiviilhagi summas 18,20 krooni. (krim.asi nr 1-10-4986, t/l 44) • 21.10.2009 AS G4S aktist nähtuvalt 21.10.2009 kaupluses aadressil Endla 45, Tallinn, läbis V.A kassarivi jättes tasumata halvaa eest 18,20 krooni. Kaup oli rikutud ja tagastatud poele. (krim.asi nr 1-10-4986, t/l 45) • 23.10.2009 koostatud kannatanu Prisma Peremarket AS-i esindaja Jekaterina Aljohhina ülekuulamisprotokolli 21.10.2009 kella 16:56 paiku võttis tundmatu meesterahvas Harju maakonnas Tallinna linnas Kristiine linnaosas Endla 45 asuvas ja Prisma Peremarket ASile kuuluvas kaupluses Kristiine Prisma ühe paki halvaad maksumusega 18,20 krooni, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata, kuid peeti kaupluses kinni turvatöötaja poolt. Varguse käigus oli halvaa katki läinud ning halvaa pakend katki rebitud, millega oli rikutud pakendi terviklikkus ning enam ei saanud seda müüki panna. Seega on Prisma Peremarket AS-ile tekitatud varaline kahju 18,20 krooni, millises summas esitab Prisma Peremarket AS tsiviilhagi. (krim.asi nr 1-10-4986, t/l 47-51) • 21.10.2009 koostatud tunnistaja IRülekuulamisprotokolli kohaselt tema olles tööl 21.10.2009 Kristiine Prismas sai teate turvakeskusest mustades spordirõivastes noormehe kinnipidamiseks. Tunnistaja pidas kinni peale kassade läbimist isiku, kelleks osutus V.A ning kelle juurest leiti tasumata kaup halvaa maksumusega 18,20 krooni. Kinnipeetu üritas ära joosta ja kauba eemale visata. (krim.asi nr 1-10-4986, t/l 52) 9 • • • 21.10.2009 koostatud tunnistaja FLülekuulamisprotokolli kohaselt tema olles tööl 21.10.2009 Kristiine Prismas nägi turvakaamerast, kuidas noormees võttis halvaa, eemaldas garderoobi osakonnas sellelt pakendi, pani kauba tasku, pakendi asetas lasteriiete vahele ning möödus kassadest jättes kauba eest maksmata. Isik peeti kinni peale kassadest läbimist turvatöötaja poolt. Isik püüdis põgeneda. (krim.asi nr 1-10-4986, t/l 53) 30.10.2009 koostatud fototabelist nähtuvalt 21.10.2009 kell 16:53 noormees mustas riietuses, seljakotiga võttis riiulilt halvaa, hoidis seda käes ja tegi pakendi avamisele sarnaseid liigutusi. Samuti on fototabelilt näha kuidas sama noormees möödub kassast ja hakkab jooksma. (krim.asi nr 1-10-4986, t/l 67-71) 22.10.2009 koostatud V.A ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 21.10.2009 läks Kristiine kaubanduskeskusse, vaatama, mida kauplustes müüakse. Kuna ta väga tahtis süüa aga raha ei olnud, otsustas proovida varastada midagi söödavat. Võttis paki halvaad, pani omale taskusse. Kui ta võttis paki halvaad, oli pakend juba katki rebitud ja seepärast jättis pakendi riiulile. Seejärel suundus kassa juurde. Läbides kassa, ta ei maksnud halvaa eest, aga kassa läbimisel pidas teda kinni turvamees. Kohale kutsuti politsei. Tunnistab, et pani kuriteo toime, kahetseb puhtsüdamlikult. (krim.asi nr 1-10-4986, t/l 59-62) 08.12.2009.a. episoodi osas: • 08.12.2009 koostatud Rimi Eesti Food AS avaldusest nähtuvalt 08.12.2009 kell 17:00 Rimi Eesti Food AS-i Telliskivi Säästumarketi kaupluses aadressil Telliskivi 61, Tallinn möödus isik kassadest jättes kauba eest maksmata 143,15 krooni. Kaup oli rikkumata. (krim.asi nr 1-10-4986,t/l 133) • 08.12.2009 koostatud tunnistaja KMülekuulamisprotokolli kohaselt 08.12.2009 kell 17:08 oli ta tööl aadressil Telliskivi 61, Tallinn ning nägi kuidas üks noormees pani omale põue sinki. Tunnistaja pidas noormehe peale kassade läbimist kinni ning teostas turvakontrolli. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (krim.asi nr 1-10-4986, t/l 134) • 09.12.2009 koostatud kahtlustatav V.A ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuritegudes, milles teda kahtlustakse. Lisada midagi ei soovi. (krim.asi nr 1-10-4986, t/l 139-141) 18.10.2008.a. episoodi osas: • 21.10.2008 koostatud kannatanu JK ülekuulamisprotokolli kohaselt 18.10.08 kell 4.00-5.00 „Kotka" baaris Lasnamäel varastati temalt käekott, mis rippus toolil. Hiljem on kannatanu muutnud oma ütlusi ja arvab, et temalt varastati käekott buss nr 51, kus ta oli peale baarist käimist magama jäänud. Käekott oli väärtusega 500 krooni, kotis oli rahakott väärtusega 1500 krooni, veel olid mobiiltelefon NOKIA 6500 väärtusega 4600 krooni, võtmed 4 tk koguväärtusega 200 krooni, erinevat kosmeetikat- parfüüm, ripsmedušš, puuder, põsepuna, huulepulk koguväärtusega 1000 krooni. Rahakotis oli sularaha 230 krooni, kannatanu nimele väljastatud isikutunnistus, Tallinna täiskasvanute gümnaasiumi õpilaspilet, lisaks erinevad kliendikaardid. Kannatanule tekitati kahju kokku 8030 krooni ulatuses. Tsiviilhagi esitada ei soovi. (krim asi nr 1-10-6811, t/l 17-19, 22-25) • 09.02.2010 koostatud kahtlustatava V.A puhtsüdamlik ülestunnistuse kohaselt aastal 2008 oktoobris sõitis ta Lasnamäel bussis 50, kus viibis purjus naisterahvas, kellelt ta varastas käekoti koos dokumentide, telefoni, rahakoti ja sularahaga. Dokumendid olid EKnimele. (krim asi nr 1-10-6811, t/l 10) • 10.02.2010 ja 12.03.2010 koostatud kahtlustatava V.A ülekuulamisprotokollide kohaselt tunnistab ta kuritegudes milles teda kahtlustatakse süüdi ja lisab, et 2008 oktoobris öösel oli ta Lasnamäel. Vara hommikul istus Kärberi peatuses bussile nr. 50 või 58 (see oli vist esimene buss). Bussi sisenes ka mingi neiu ja noormees. Nad olid purjus. Sõitsid kesklinna poole. №ormees väljus kuskil Kivila tänava piirkonnas. Neiu jäi bussi. Ta istus bussis taga ukse kõrval. Ta oli väga purjus ja magas, tema käekott oli kõrvalistmel. Otsustas varastada käekoti, sellepärast bussist ka ei väljunud. Sõitsid tagasi Kärberi peatuseni. Seal bussijuht ütles, et see on lõpppeatus ja nad peavad väljuma. Siis 10 võttis ta neiu käekoti ja väljus bussist. Neiu jäi bussi. Kärberi peatuses vaatas koti sisu. Seal oli mobiiltelefon NOKIA 6500, rahakott, rahakotis 225-230 krooni sularaha, kosmeetika, dokumendid JK nimele (ID kaart, õpilaspilet, seal ta nägi Kuznetsova aadressi: Raadiku 4), erinevad kaardid, korterivõtmed. Kosmeetika viskas kohe ära. Ülejäänud asjad võttis Tapale. Käekoti, rahakoti, erinevad kaardid, võtmed viskas ära. ID kaart ja õpilaspilet jäi tema kätte. ID kaart 2009 alguses võeti ära Tapa politsei poolt. Siis ütles, et leidis ID kaardi bussist. Miks ta jättis dokumendid endale, ta ei tea. Mobiiltelefoni müüs Tallinnas mingi meesterahvale Koplis „Saturni" juures 1500 krooni eest. (krim asi nr 1-10-6811, t/l 26-29, 117-121) Ajavahemikul 30.04.2009.a. kuni 11.05.2009.a. toimepandud episoodi osas: • 11.05.2009 koostatud kannatanu MVi ülekuulamisprotokolli kohaselt tema üüris korterit aadressil Tapa, . Oma rattaga sõitis viimati 30.04.
5. 11.05.2009 avastas, et tema keldriboksi uks oli lahti murtud (kaks kruvi lahti kruvitud ja uks katki painutatud), teised uksed olid terved ning varastatud oli kannatanule kuuluv jalgratas Panther Moccasini väärtusega 5000 krooni. Lõhkumisega kahju ei tekkinud. (krim asi nr 1-10-6811, t/l 38-40) • 03.03.2010 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtuvalt V.A juhatusel sõitis uurimisgrupp Tapa linnas Roheline tänav maja juurde (foto nr 1). Teist korda käis V.A samas keldris varastamas
6. aastal umbes nädal aega peale eelmist varguseepisoodi. Sel korral oli trepikoja välisuks lukustamata ja ta läks trepist alla keldrisse. V.A kangutas hingede juurest lahti keldribokside reas paremat kätt asuva keldriboksi ukse. Kohapeal ei suutnud V.A aga enam meenutada, millisesse boksi ta täpselt sisse murdis. V.A seletas, et boksis oli meestejalgratas, mille firma võis olla Pantera. V.A võttis jalgratta kaasa ja väljus tuldud teed kaudu. (krim. asi nr 1-10-6811, t/l 97-116) • 12.03.2010 koostatud kahtlustatava V.A ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuritegudes, milles teda kahtlustatakse. Selgitab teise ja kolmanda episoodi kohta et, varastas rattad kevadel Tapal aadressil XXX. Oma tuttava Andrei Belõi käest sai trepikoja võtme. Tema ei teadnud, et ta tahtis võtit selle jaoks, et minna sinna varastama. Temal olid need võtmed olemas, sest ta varasemalt elas seal. Ühel päeval läks sinna majja. Trepikoja ukse sai lahti sama võtmega. Läks alla keldrisse, nägi seal jalgrattaid, otsustas need varastada. Jalgrattad asusid kahes kuuriboksis. Ühes oli kaks jalgratast ning teises üks. Jalgrattad sai kätte nii, et boksi ukse ees olnud tabaluku murdis katki suure kruvikeerajaga. Ühel päeval ta võttis ainult ühe jalgratta, teisel päeval võttis kaks jalgratast korraga. Jalgrataste marki ta ei mäleta. Üks oli Panter. Jalgrattad müüs samal päeval, kohe peale vargust, maha ühele tuttavale. See tuttav Loksalt tuli ise jalgratastele Tapale järgi. Kolme ratta eest kokku sai 1700-1800 krooni. (krim asi nr 1-106811, t/l 117-121) • 10.02.2010 ja koostatud ülekuulamisprotokollide kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et Tapal 2009.a kevadel käis ta 2 korral XXXmaja keldris. Ükskord varastas 2 jalgratast, teine kord varastas ühe jalgratta. (krim asi nr 1-106811, t/l 12-15) Ajavahemikul 09.05.2009 kuni 20.05.2009 toimepandud episoodi osas: • 20.05.2009 koostatud kannatanu RFi ülekuulamisprotokolli kohaselt 09.05.2009 päeval käis tema abikaasa Tapa linn XXXmaja keldris. Sellel hetkel olid kõik asjad alles, sealhulgas ka kaks jalgratast. 20.05.2009 kella 14:30 ajal teatas naaber kannatanule, et kannatanu keldriboksi uks on katki. Seejärel avastas, et ära oli lõhutud uksehinged. Lukk ise oli terve. Keldriboksist oli ära varastatud kaks jalgratast, üks meesterahva tüüpi, teine naisterahva tüüpi jalgratas. Meesterahva jalgratas oli: metallik värvi (hallikas), 21 käiguline, plastikust musta värvi poritiivad, raami peal kiri „Matrix", ratas oli heas korras. Ratta maksumus on 1000 krooni. Naisterahva jalgratas oli: punast värvi, 21 käiguline, poritiivad oli metallist (värvi ei oska öelda), see ratas oli samuti terve talve seisnud ning arvab, et rehvid olid tühjad. Naisterahva tüüpi jalgratta maksumus on 1000 krooni. Kahe lõhutud uksehinge maksumus oli 200 krooni. Antud vargusega on kannatanule tekitatud kahju kogusummas 2200 krooni. (krim asi nr 1-10-6811, t/l 31-32) 11 • • • • 17.02.2010 koostatud kahtlustatava V.A puhtsüdamliku ülestunnistuse kohaselt tema 2009 mais varastas kaks jalgratast aadressilt Tapa linn, XXX, maja keldri kuurist. Septembri kuus varastas ka jalgratta MERIDA maja hoovist kuuri juurest aadressilt 1 Mai pst, Tapa linn. (krim asi nr 1-10-6811, t/l 11) 03.03.2010 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtuvalt V.A juhatusel sõitis uurimisgrupp Tapa linnas Roheline tänav maja juurde (foto nr 1). Maja juures osutas V.A näoga maja poole seistes kõige parempoolsemale trepikojale. V.A selgitas, et selle trepikoja kaudu pääses ta kusagil
7. aasta mais kahel korral maja keldrisse. Esimesel korral oli ta trepikoja välisukse avanud mehelt hüüdnimega „Belõi" saadud võtmega. Tol korral läks V.A edasi trepist alla ja pööras vasakule (foto nr 2), kus algas keldribokside rida (foto nr 3). V.A osutas sisenedes vasakut kätt jäävale keldriboksile nr 26 (foto nr 4 ja nr 5). V.A seletas, et ta oli keldriboksi ukse hingedelt maha kangutanud ja sisenenud boksi, milles oli kaks jalgratast. V.A suutis kirjeldada ühte jalgratast, mis oli maanteesõidu kummidega meesteratas. V.A oli mõlemad jalgrattad keldrist minema viinud, väljudes sama teed pidi, nagu ta siseneski. (krim. asi nr 1-10-6811, t/l 97-116) 10.02.2010 ja koostatud ülekuulamisprotokollide kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et Tapal 2009.a kevadel käis ta 2 korral XXXmaja keldris. Ükskord varastas 2 jalgratast, teine kord varastas ühe jalgratta. (krim asi nr 1-106811, t/l 12-15) 12.03.2010 koostatud kahtlustatava V.A ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuritegudes, milles teda kahtlustatakse ja selgitab teise ja kolmanda episoodi kohta et, varastas rattad kevadel Tapal aadressil XXX. Oma tuttava Andrei Belõi käest sai trepikoja võtme. Tema ei teadnud, et ta tahtis võtit selle jaoks, et minna sinna varastama. Temal olid need võtmed olemas, sest ta varasemalt elas seal. Ühel päeval läks sinna majja. Trepikoja ukse sai lahti sama võtmega. Läks alla keldrisse, nägi seal jalgrattaid, otsustas need varastada. Jalgrattad asusid kahes kuuriboksis. Ühes oli kaks jalgratast ning teises üks. Jalgrattad sai kätte nii, et boksi ukse ees olnud tabaluku murdis katki suure kruvikeerajaga. Ühel päeval ta võttis ainult ühe jalgratta, teisel päeval võttis kaks jalgratast korraga. Jalgrataste marki ta ei mäleta. Üks oli Panter. Jalgrattad müüs samal päeval, kohe peale vargust, maha ühele tuttavale. See tuttav Loksalt tuli ise jalgratastele Tapale järgi. Kolme ratta eest kokku sai 1700-1800 krooni. (krim asi nr 1-106811, t/l 117-121) Ajavahemikul 08.06.2009 kella 19.30 kuni 09.06.2009 kella 11.00 toimepandud episoodi osas: • 09.06.2009 koostatud kannatanu Ašülekuulamisprotokolli kohaselt 08.06.2009 kella 19:30 paiku parkis ta enda isikliku sõiduauto Audi A reg.nr XXXmaja otsa juurde aadressil Tallinn, Välja
8. 09.06.2009 kella 11:00 paiku sõiduki juurde minnes avastas, et puldist uksed ei avane, mootoriruumi luuk oli lahtises asendis, sõiduki aknad olid mustad ning lõhutud, sõiduki vasakpoolse esimese ukse lukk oli samuti lõhutud, sõiduk oli seest põlenud, mootoriruumist oli eemaldatud signalisatsiooni pult, salongis oli lõhutud süütelukk, sõidukist oli varastatud CD-raadio Alpina koos wooferi ja kahe võimendiga kokku väärtusega 12500 krooni. Sõidukil puudub Kasko kindlustus. Kannatanul ei ole esitada auto parandamisele kulunud summade tõestamiseks arveid. Lasi oma autot parandada 20 000 krooni eest. Tegemata on veel laekatte väljavahetamine. Kannatanu lasi AGteha hinnapakkumise, kuhu nad panid tehtud tööde hinnad, laekatte ja luku vahetamise hinnad. Hinnapakkumine tehti summas 22 000 krooni. Kannatanu soovib esitada tsiviilhagi summas 34500 krooni. (krim asi nr 1-10-6811, t/l 46-49, 71-72) • 09.06.2009 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist koos skeemi ja fototabeliga nähtub, et vaadeldav sündmuskoht asus Tallinnas Välja 8 maja otsas, Keemia tänava pool, kus seisis sõiduauto Audi A6 reg.nr. XXX. Sõiduk oli tagumise otsaga seina poole. Sõiduki tagumise otsa juures kiviäärel oli maas kruvi. Sõiduk oli punast värvi. Sõiduki tuled ja külgmised tahavaate peeglid olid terved. Rehvidel vigastusi ei avastatud. Aknaklaasid olid seest tahmased ja esiklaas oli vasakult poolt ülevalt äärest purunenud. Sõiduki esimesel põrkeraual oli numbrimärgi kohal mõra. Sõiduki mootoriruumi luuk oli avatud. 12 • • • • Mootoriruumist oli eemaldatud signalisatsiooni seade. Mootoriruumi detailidel olid tolmusel pinnasel nähtavad tekstiilmaterjali jäljed. Puudus vasakpoolse esiukse alumine liist. Lõhutud oli vasakpoolse esiukse lukk. Sõidukil oli halli värvi istmekatted. Sõiduki salongi esiosa oli põlenud. Kõige rohkem oli tulekahjustusi armatuurlaual, rooli alaosal, millel puudus kate, esimesel vasakpoolsel istmel ja käigukangil. Armatuurlaua sahtlist puudus autoraadio. Sõidukis sees oli istmetel ja istmete ees maas põlemisjälgedega detailide osasid. Süütelukk oli eemaldatud. Parempoolse esiistme ees maas olid erinevad süüteluku osad ja aku klemmi kate. Eemaldatud süüteluku osadel põlemisjälgi ei avastatud. Tagumise parempoolse istme ees maas oli rooli all käiv plastikust sahtliga kate, mille tolmusel pinnal olid nähtavad tekstiilmaterjali jäljed. Sõiduki pakiruum oli tühi ja seal oli näha salongist tulevaid läbilõigatud juhtmeotsi. (krim. asi nr 1-10-6811, t/l 50-62) 12.04.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeli kohaselt olid vaadeldavateks objektideks süüteluku osad, aku klemmi kate ja põlenud kate osa läbipaistavas kilekotis. Metallist süütelukk oli Audi logoga ja kirjaga "Germany, 0905851E, lukusüdamikul olid rikkumised, mustal plassmassist osal oli logo AUDI ja kiri "4A1905869 PPO-PVC WKK Germany 2, musta plastmassist osa oli lõigatud juhtmetega (pistik). Musta värvi plastmassist Aku klemmi kate oli märk "+", seespool oli Audi logo ja kirjutatud "Germany.F.R. MLA PP 893915429".(krim. asi nr 1-10-6811, t/l 64-69) 03.03.2010 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtuvalt V.A juhatusel sõitis uurimisgrupp Tallinnas Välja tn 8 maja juurde (Foto nr. 11). Seal V.A näitas kohta, kus suvel 2009 nägi ta sõiduauto Audi ja otsustas varastada sealt CD-mängija (Foto nr.12). V.A ütles, et lõhkus luku ära, kuid ei mäleta, mis lukk täpselt oli. Autost võttis ta välja maki konsoolist. Auto salongist tegi ta lahti pagasiruumi ning võttis sealt ära võimendi ning kõlarid. Need esemed pani V.A enda seljakotti. Kõlari pani ta auto kõrvale esialgu maha. Siis tuli tal mõte, et võiks selle auto ära varastada. Tema kruvikeerajaga lõhkus ära süüteluku, kuid päras loobus auto varastamast. V.A sõnade järgi, enda jälgede mitte avastamiseks otsustas ta auto põlema panna. Ta võttis autost vedelevad paberid ja süütas need tikuga juhiistme peal. Peale seda võttis ta oma koti ja kõlarid ning läks minema. (krim. asi nr 1-10-6811, t/l 97-116) 10.02.2010 koostatud kahtlustatava V.A ülekuulamisprotokolli kohaselt 2009 juunis Välja tänaval varastas ta sõiduautost Audi tumepunast värvi CD-mängija: Alpina, subwooferi ja kaks kõlarit. Selles autos oli pime ja ta tegi juhiistmel lõkke, et oleks lihtsam asju võtta. (krim asi nr 1-10-6811, t/l 12-15) 12.03.2010 koostatud kahtlustatava V.A ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuritegudes, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et kõndis ringi Välja tänaval mõttega sealt midagi varastada. Kui nägi seda Audit, siis lõhkus selle luku ära väänatud kruvikeerajaga, mis oli tal kaasas. Autost võttis välja maki konsoolist. Auto salongist tegi lahti pagasiruumi ning võttis sealt ära võimendi ning kõlari. Need esemed pani enda seljakotti. Kõlari pani ta auto kõrvale esialgu maha. Siis tuli tal selline mõte, et võiks selle auto ära varastada. Kuid sellest ta loobus. Enda jälgede mitte avastamiseks hiljem, otsustas auto põlema panna. Võttis autos vedelevad paberid ja süütas need tikuga juhiistme peal. Enne auto süütamist jõudis auto süüteluku ära lõhkuda. Peale seda võttis oma koti ja kõlari kätte ning läks minema. Need esemed viis oma elamiskohta XXX ning järgmine päev Balti Jaama turule ja müüs maha. Nende eest sai raha umbes 1000 krooni ringis. (krim asi nr 1-10-6811, t/l 117-121) Ajavahemikul 20.09.2009 kuni 04.10.2009 toimepandud episoodi osas: • 08.10.2009 koostatud kannatanu KLülekuulamisprotokolli kohaselt 04.10.2009 avastas tema 14 aastane tütar AL, et nende koduhoovist kuuri tagant oli kadunud temale kuuluv jalgratas MERIDA Kalahari. Jalgratas oli pärlmutter lillat värvi ja ostetud 2003 aastal. Ratas oli heas korras ja hea väljanägemisega. Viimati oli ratas omal kohal alles 20.09.2009 a. Jalgratta maksumuseks hindab 3000 krooni. Jalgrattal oli küljes joogipudeli hoidja, raami tagaosas jalgratta jalg. Jalgratta vasakpoolsel vändapedaalil oli assi küljes olev vint kulunud ja ei hoidnud ennast hästi kinni. Ees ja taga olid plastmassist porilauad, ees oli 13 • • • • • valge helkur, taga punane helkur ja rataste küljes kodarahelkur. (krim. asi nr 1-10-6811, t/l 82-84) 12.10.2009 koostatud kannatanu ALülekuulamisprotokolli kohaselt 04.10.2009 umbes kella 16:00 ajal avastas, et temale 2003 aastal ostetud ja kingitud jalgratas oli varastatud Tapa linnas 1 Mai pst 23 kuuri tagant. Jalgratas oli MERIDA Kalahari 500, pärlmutter lillat ja hallikat värvi. Rattal olid osades kohtades kriimustused ja vasakpoolne vänt oli katki nii, et natukene aega tugevamalt vändates tuli ta küljest ära. Jalgrattal oli küljes joogipudeli hoidja, raami tagaosas jalgratta jalg ja sadul oli natukene katki eesosast. Ratas oli esimeste amortidega ja porilauad olid ära võetud. Viimati oli jalgratas alles 20.09.2009.a. (krim. asi nr 1-10-6811, t/l 85-86) 17.02.2010 koostatud kahtlustatava V.A puhtsüdamliku ülestunnistuse kohaselt tema 2009 mais varastas kaks jalgratast aadressilt Tapa linn, XXX, maja keldri kuurist. Septembris varastas ka jalgratta MERIDA maja hoovist kuuri juurest aadressilt 1 Mai pst, Tapa linn. (krim asi nr 1-10-6811, t/l 11) 03.03.2010 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtuvalt V.A juhatusel sõitis uurimisgrupp Tapa linnas
9. Mai puiestee maja nr 23 juurde (foto nr 8). V.A selgitas, et 2009 septembris või oktoobris oli ta jalutanud mööda tänavat ja näinud, et maja nr 23 hoovivärvavad on avatud ja V.A sisenes hoovi (foto nr 6 ja nr 9). Hoovis asuva tumepruuni värvi kuuri nurga taga oli seinale toetatud jalgratas Merida (foto nr 7). V.A võttis jalgratta ja sõitis sellega hoovist välja. (krim. asi nr 1-10-6811, t/l 97-116) 12.03.2010 koostatud kahtlustatava V.A ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuritegudes, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et jalgratas oli l. Mai pst 23 maja hoovis puukuuri kõrval. Millalgi sügisel kõndis seal tänaval kavatsusega sealt midagi ära varastada. Nähes, et seal hoovis oli jalgratas ilma järelvalveta otsustas, et selle varastada. Samal päeval läks rongiga Tallinna koos jalgrattaga. Läks Tallinna, sest see sama isik Loksalt oli Tallinnas ning ta sai talle selle maha müüa ainult seal, kuna ta Tapale tulla ei saanud. Kokku said Lasnamäel Mustakivis. Balti Jaamast sõitis Lasnamäele jalgrattaga ise. Jalgratta eest sai raha umbes 700- 800 krooni. Tegemist oli „Merida Kalhari" marki rattaga. (krim asi nr 1-10-6811, t/l 117-121) 10.02.2010 koostatud kahtlustatava V.A ülekuulamisprotokolli kohaselt 2009.a sügisel jalutas ta Tapal
10. Mai puiesteed mööda ja nägi, et ühe maja hoovi väravad olid avatud. Sisenes hoovi. Hoovis asuva kuuri nurga taga oli seinale toetatud jalgratas. Võttis jalgratta ja sõitis sellega hoovist välja. (krim asi nr 1-10-6811, t/l 12-15) Ajavahemikul 24.11.2009.a. - 25.11.2009.a. toimepandud episoodi osas: • 03.03.2010 koostatud kannatanu AA ülekuulamisprotokolli kohaselt ajavahemikul 24.11.2009 või 25.11.2009 a. hommikul kella 05:00-ist kuni kella 07:00-ini käidi elumajas XXX, Tapa linnas ja varastati suurest toast, kirjutuslaua ülemisest sahtlist, papist kommikarbist sularaha 80 eurot. (1 euro 15,60 krooni). Samast sahtlist varastati ka punane nahast karp, mille sees oli käibel mitteolevaid erinevaid münte. Selle karbi sisu väärtust kannatanu ei oska hinnata. Kokku tekitati kahju kokku 1248 krooni. Samal päeval, kui varastati raha, läks kannatanu tööle kella 05:00 ajal ja reeglina paneb abikaasa ukse tema tagant lukku, kuid sellel korral jäi uks lahti. Abikaasa ärkas kella 07:00 ajal ja avastas, et uksed olid lahti (olid kinni tõmbamata ja külm pääses tuppa). Kannatanu mäletab, et tõmbas oma järgi ukse kinni. Paar päeva hiljem avastas kannatanu tütar, et suure toa lauasahtlis oli tuulatud ja kadunud oli punane, nahast vanade müntide karp ja papist kommikarp, kus sees oli 80 eurot. Hiljem avastasid kommikarbi laua all oleva tumba alt. (krim. asi nr 1-10-6811, t/l 91-92) • 03.03.2010 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtuvalt V.A juhatusel sõitis uurimisgrupp Tapa linnas Hiie tänava maja nr 20 juurde (foto nr 10). V.A selgitas, et oli jalutanud mööda tänavat ja sisenenud jalgvärava kaudu maja nr 20 hoovi. Järgnevalt oli ta avanud lukustamata välisukse ja sisenenud majja. Majas oli ta märganud, et välisuksest otse asunud toas keegi magas. V.A pööras paremale ja siis vasakule, jõudes tuppa, kus ta muuhulgas märkas arvutikomplekti. Sellest toast võttis V.A laua peal asunud karbis olnud sularaha 80 eurot ja euromünte. Paberraha oli 4 X 20 eurot, müntide arvu ega 14 • • väärtust V.A meenutada ei suutnud. Peale raha võtmist V.A lahkus majast tuldud teed pidi. (krim. asi nr 1-10-6811, t/l 97-116) 12.03.2010 koostatud kahtlustatava V.A ülekuulamisprotokolli kohaselt 2009 novembris kõndis Hiie tänaval ja otsis asju, mida saaks varastada. Ühe maja juures läks hoovi sisse ja kontrollides välisust selgus, et see oli lukustamata. Läks majja sisse ning nägi, et otse ees magamistoas, keegi magab. Läks edasi ja ühes parempoolsemas toas, kus oli palju kontoritehnikat otsis sahtlitest ja kappidest sularaha. Ühest sahtlist leidis karbi, kus sees oli metallraha ja sularaha eurosid. Võttis karbi koos rahaga kaasa ning läks minema. Sealt lahkudes läks kohe rongijaama. Tee peal viskas selle karbi koos metallrahaga minema. Sõitis kohe esimese rongiga Tallinna, Balti Jaamas vahetas eurod kroonideks ning ostis selle eest narkootikume. (krim. asi nr 1-10-6811, t/l 117-121) 10.02.2010 koostatud kahtlustatava V.A ülekuulamisprotokolli kohaselt 2009 sügisel Tapa linnas jalutas ta mööda Hiie tänavat, sisenes jalgvärava kaudu ühe maja hoovi, proovis - uks oli lukustamata. Sisenes majja, välisuksest otse üle koridori asunud toas keegi magas, läks tuppa, võttis laua peal asunud karbist sularaha 80 eurot ja euromünte. Paberraha oli 4 X 20 eurot. (krim asi nr 1-10-6811, t/l 12-15) 07.12.2009.a. episoodi osas: • 04.02.2010 koostatud kannatanu ST´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 07.12.2009 käis ta sõbral abiks Aia tänaval asuvas restoranis „Kuluaar" ja oma asjad jättis lukustamata laoruumi. Kella 22.00 paiku laoruumi minnes avastas, et riiulilt oli varastatud temale kuuluv musta värvi arvutikott koos sülearvutiga Lenovo, ilma akuta, ostetud ligi viis aastat tagasi, väärtusega 3000 krooni. Võetud oli ka musta värvi tumedama karvase äärega kapuutsiga lühike talvejope väärtusega 800 krooni. Jope taskusse jäid BMW märgiga süüteluku võti puldiga ja kütusepaagi korgi võti, uue võtme tellimine on 5000 krooni, kuid signalisatsiooni vahetus koos lukkude vahetusega ja immobilaiseri ümberseadistamisega läks kannatanul kokku maksma 6500 krooni. Jope taskust oli veel võetud korterivõtmed, kus oli tablettvõti ning üks võti oli ühepoolse sakiga ja teisel olid sakid mõlemal pool. Võtmete koguväärtus 300 krooni, kuid turvalisuse huvides vahetas korteriuksel lukud ära, mis läks kokku maksma 2000 krooni. Restorani sissepääsu juures on paigaldatud mitu kaamerat. Ilma korteriukse lukkude ja auto lukkude vahetusega on varaline kahju kokku 9100 krooni. Miks varguse toimepannud isik väidab, et varastas samas kohast koti ja limonaadi, kannatanu öelda ei oska. (krim asi nr 1-10-6811, t/l 2-3, 4-7) • 09.02.2010 koostatud kahtlustatava V.A puhtsüdamlik ülestunnistuse kohaselt 2009 detsembri alguses oli ta kesklinnas ja märkas Aia 2 asuva baari töötajate uks oli lahti, läks sinna sisse ja varastas: sülearvuti, jope, mille taskus olid autovõtmed, 20-30 pudelit limonaadi Sprite ning seljakoti. (krim asi nr 1-10-6811, t/l 10) • 03.03.2010 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtuvalt V.A juhatusel sõitis uurimisgrupp Tallinnas Aia 2 asuva "Linnaisa juures" restorani juurde (Foto nr.13). V.A selgitas, et oli jalutanud mööda tänavat ja märkas, et restorani tagauks oli avatud (Foto nr. 14). Tema otsustas vaadata, mis sees on ja läks sisse. Ukse taga oli trepp, mis viis alla. V.A läks trepist alla ja saabus ühte ruumi, mis välja nägi nagu ladu. Sellest ruumist V.A varastas sülearvuti koos kotiga, jope, spordikoti ja limonaad Sprite. Peale raha võtmist V.A lahkus restoranist tuldud teed pidi (Foto nr. 15-16). (krim asi nr 1-10-6811, t/l 97-116) • 10.02.2010 ja 12.03.2010 koostatud ülekuulamisprotokollide kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et detsembris 2009.a jalutas Tallinnas Kesklinnas, möödus Aia tänava baarist ja palus mingilt mehelt suitsu. Siis märkas, et üks baari uks oli natuke avatud. Läks sisse, trepist alla, seal oli mingi ruum (nagu ladu). Ühel riiulil nägi sülearvutit, jopet ja kotti. Otsustas need asjad varastada. Võttis need ja läks baarist välja. Varastas sülearvuti halli värvi koos kotiga, musta jope kapuutsiga, musta nahast spordikoti, kuhu pani 20-30 pudeli limonaadi Sprite (0,33 1). Sülearvuti varastati tal samal päeval Koplis, kui ta oli narkojoobes. Ta ei tea, kes seda tegi. Jope müüs ära Balti Jaama turul tundmatule meesterahvale. Kõik võtmed viskas ära. Limonaadid jõi ära. (krim asi nr 1-10-6811, t/l 12-15, 117-121) • MTA andmetest nähtub, et V.A tulude kohta 2007 ja 2008 aastal Maksu ja Tolliametil 15 andmed puuduvad. (krim asi nr 1-10-6811 t/l 140-141) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava V.A süüd tunnistavaid ütlusi ja puhtsüdamlikke ülestunnistusi, Rimi Eesti Food AS-i ja Prisma Peremarket AS avaldusi, kannatanute S A, OP, NAi, JK, MVi, RFi, AŠi , KL, AL, AA ja STi ütlusi, kannatanu esindaja Jekaterina Aljohhina ütlusi, tunnistaja TS, N A, VR, JP, IR, FLja KM ütlusi, asitõendite vaatlusprotokolli, Elisa Eesti AS liitumislepingu lisa ja arvet, kviitung-arvet, üleandmise-vastuvõtmise akti 23.10.2009, ütluste ja olustiku seostamise protokolli, AS G4S akti, õigusvastase teo toimepanemise akte, äratundmiseks esitamise protokolle, jälitusprotokolli, sündmuskoha vaatlusprotokolli, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava V.A käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt süüdistatakse V.A 12 varguse toimepanemises, mis on toime pandud ajavahemikul 18.10.2008 kuni 08.12.2009, kusjuures 11 vargust on toime pandud 7 kuu jooksul. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on tegemist kuuel korral ka vargustega võõrastest ruumidest ja territooriumilt ning kriminaalasjas kogutud tõenditest saab järeldada, et süüdistataval puudus iga kord ruumi või territooriumi valdaja nõusolek ruumi, sh elumajja, laoruumi, keldrisse või siis piiratud aeda sisenemiseks ja need sisenemised toimusid ruumi või territooriumi valdaja loata. Seega on tegemist kohtu arvates omavolilise sissetungiga võõrasse ruumi ja võõrale territooriumile. Esitatud süüdistusest ja kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt puudus süüdistataval pikemat aega legaalne sissetulek ning varastatud esemed müüs ta üldjuhul maha ning varastatud sularaha kulutas enda tarbeks. Süüdistatavale inkrimineeritud varguste rohkus ja järjekindlus nende toimepanemisel viitab sellele, et vargustest saadud rahalised vahendid olid süüdistatava põhiliseks elatusvahendiks ning varguste toimepanemine oli ka tema harilikuks eluviisiks, mistõttu leiab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritud varguste toimepanemist saab hinnata varguste toimepanemisena süstemaatiliselt. Samas leiab kohus, et 18.10.2008 toime pandud kuritegu on hinnatav KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteona, mis tuleb ka eraldi kvalifitseerida, kuivõrd see oli toime pandud varem ja järgnevate kuritegudega oli sellel kuriteol suurem vahe. Peale selle on see kuritegu toime pandud enne kahte viimast kohtuotsust ja isikuna, kes on varem varguse toime pannud, mistõttu on see vargus eraldi kvalifitseeritav. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud 11 episoodis võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteona. Peale selle on kohtueelsel menetlusel süüdistatava V.A käitumine kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p 4, 8 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, võttis kannatanult füüsilist vägivalda kasutades võõra vallasasja selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ähvardades relvana kasutatava esemega. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli V.A temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem karistatud röövimise toimepanemise eest ning karistus selle eest ei olnud uue teo toimepanemise ajaks kustunud. Seega oli V.A KarS § 200 lg 2 p 4 märgitud isikuks. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt 03.10.2009 kella 16.00 paiku Tallinnas, Uus-Kalamaja 17 maja juures haaras V.A selja tagant käest kinni NAja tõmbas teda enda poole, mille tagajärjel kannatanu kaotas tasakaalu ja kukkus selili maha, misjärel surus kannatanule võtmed kõrile ja ähvardas läbi lõigata, mille tagajärjel lasi NAmobiiltelefoni hoidva käe lahti ning V.A võttis kannatanult ära mobiiltelefoni ja jooksis sellega minema. Sellisest käitumisest saab järeldada, et kui süüdistatav oli kannatanu maha tõmmanud ja ähvardas võtmeid käes hoides kannatanul kõri läbi lõigata, siis eeldas süüdistatav, et taoline ähvardus on kannatanu jaoks piisava intensiivsusega, millest piisab kannatanu senise valduse murdmiseks asja üle ja uue valduse kehtestamiseks ning 16 kohtu arvates oli selline eluohtliku vägivallaga ähvardamine asja äravõtmise vahendiks. Kriminaaltoimikust nähtuvalt oli kannatanu NA tema suhtes kasutatud rünnaku ajal 12 aastane ning kohtu arvates võis kannatanu oma senise elukogemuse pinnalt pidada seda ähvardust reaalseks ning loovutas valduse oma asja üle, säästmaks oma elu ja tervist. Kuivõrd võti on üldjuhul metallist, siis peab kohus reaalseks ka seda, et vajadusel saanuks ka võtmega kannatanu tervist reaalselt kahjustada, mistõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavale inkrimineeritud süütegu on toime pandud relvana kasutatava muu esemega. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ja on õigesti kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteona. Kohtueelsel menetlusel on S A esitanud tsiviilhagi 152 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud sigarettide maksumust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas V.A, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava V.A poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 152 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista V.A-lt S A kasuks. Kohtueelsel menetlusel on Rimi Eesti Food AS-i esindaja esitanud tsiviilhagi 337,80 krooni nõudes, milline sisaldab endas 27.04.2009 ja 28.04.2009 varastatud alkoholi maksumust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas V.A , kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava V.A poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 337,80 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista V.A-lt Rimi Eesti Food AS-i kasuks. 17 Kohtueelsel menetlusel on OPesitanud tsiviilhagi 734 krooni nõudes, milline sisaldab endas tema pojalt röövitud telefoni maksumust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva eseme röövis V.A, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava V.A poolt kavatsetult toime pandud rööviga. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 734 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista V.A-lt OPkasuks. Kohtueelsel menetlusel on Prisma Peremarket AS-i esindaja esitanud tsiviilhagi 18,20 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastada püütud ja varguse käigus rikutud ning realiseerimiskõlbmatuks muutunud kauba maksumust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva kauba püüdis varastada ja muutis müügikõlbmatuks V.A , kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava V.A poolt kavatsetult toime pandud varguse katsega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 18,20 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista V.A-lt Prisma Peremarket AS-i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on SFesitanud tsiviilhagi 2000 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud jalgrataste väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad jalgrattad varastas V.A , kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, 18 varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava V.A poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 2000 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista V.A-lt SFkasuks. Kohtueelsel menetlusel on MV esitanud tsiviilhagi 5000 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud jalgratta väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva jalgratta varastas V.A , kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava V.A poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 5000 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista V.A-lt MV´i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on Aš esitanud tsiviilhagi 34500 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud esemete väärtust ning põlema pandud sõiduki taastamisremondi maksumust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas ja lahkudes süütas paberilehed istmel põlema V.A , kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava V.A poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 34500 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada 19 VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista V.A-lt Aš kasuks. Kohtueelsel menetlusel on KL esitanud tsiviilhagi 3000 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud jalgratta väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva jalgratta varastas V.A , kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava V.A poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 3000 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista V.A-lt KL kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemist kahetsenud ning kohtueelsel menetlusel pärast kahtlustatavana kinnipidamist andnud lubaduse kuritegusid enam mitte toime panna, kuid on sellele järgnevalt jätkanud kuritegude toimepanemist. Sellisest käitumisest järeldab kohus, et süüdistatava kahetsus ei ole olnud siiras ning kohus ei saa kahetsust arvestada karistust kergendava asjaoluna. Küll peab kohus võimalikuks arvestada süüdistatava karistust kergendava asjaoluna süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist, kuivõrd kinnipidamise järgselt näitas süüdistatav ette kuritegude toimepanemise sündmuskohad ning avaldas kuriteost, mida ei olnud veel avastatud, kergendades sellega kriminaalasja menetlust ja võimaldades kokku hoida menetlusressurssi. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Mõistetava karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistataval on pikemat aega puudunud legaalne sissetulek, millest annab tunnistust ka varavastaste kuritegude rohkus. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud kergemaliigilist karistust, so rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad rahalised vahendid selle tasumiseks. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatav ühe varguse toime pannud 18.10.2008, so enne eelviimase kohtuotsuse tegemist ja 7 vargust enne viimase otsuse toimepanemist ja katseajal. Kohus asub seisukohale, et nende kaheksa varguse eest tuleb mõista eraldi karistus, lugedes selle kaetuks Harju Maakohtu 07.10.2009 otsusega mõistetud karistusega, kuivõrd neid kuritegusid pidanuks menetlema ühises menetluses kriminaalasjas, milles kuulutati otsus 07.10.2009. Peale selle on süüdistatav toime pannud veel 4 vargust, milliste eest tuleb mõista eraldi karistus. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et nendest neljast vargusest kolme puhul olid tekitatud varalised kahjud väikesed, mistõttu ei ole süüdistatava süü kuigi suur ning kohus peab vajalikuks arvestada ka karistust kergendava 20 asjaolu olemasolu, mistõttu peab võimalikuks karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Süüdistatavale KarS § 200 lg 2 p 4, 8 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus 3 kuni 15 aastat. Kriminaaltoimikust nähtuvalt ei olnud kannatanule tekitatud varaline kahju kuigi suur ning ründe ohvriks langenud alaealisele noormehele kehalisi tervisekahjustusi ei põhjustatud ning sellest tulenevalt süüdistatava rünne kannatanu suhtes ei olnud kuigi intensiivne. Samas on süüdistatava käitumises tuvastatud kaks kvalifitseerivat tunnust, mis peaks oluliselt mõjutama süüdistatava süü suurust. Teisalt on KarS § 200 lg 2 p 4 kvalifitseeriv isikutunnus, mis tuleneb käesoleval juhul kustumata karistusest ning ei saa kuigi oluliselt muuta isiku süüd suuremaks. Teise kvalifitseeriva tunnuse puhul on tegemist relvana kasutatava muu eseme kasutamisega, mille puhul ei olnud kohe otseselt seda eset hinnates öelda, et sellega tekitatakse tervisekahjustusi, kuivõrd samalaadsed esemed on taskus või kotis üldjuhul kõigil, kuigi ka võtmetega võib ka raskeid tervisekahjustusi tekitada. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava süü ei ole siiski kuigi suur ning kuivõrd tegemist on vaid ühe kuriteoepisoodiga, siis peab kohus võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud varavastased kuriteod on toime pandud erineval ajal ja erineva tahtlusega, siis on need kuriteod toime pandud erineval viisil ja erineva intensiivsusega ja kohus peab vajalikuks mõista erinevad karistused. Samas on tegemist olukorraga, kus süüdistatavale KarS § 200 lg 2 p 4, 8 järgi inkrimineeritud kuritegu on toime pandud enne eelmist kohtuotsust, mistõttu tuleb kõikide enne eelmist kohtuotsust toimepandud kuritegude toimepanemise eest mõista erinevad karistused ning need lugeda kaetuks KarS § 200 lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetava raskeima karistusega, millele seejärel liita pärast eelmist otsust toimepandud kuritegude toimepanemise eest mõistetav karistus täies ulatuses. Peale selle on süüdistatavale Harju Maakohtu 07.10.2009 otsusega mõistetud liitkaristus asendatud üldkasuliku tööga, milline on senini tegemata ja süüdistatav pani üldkasuliku töö tegemiseks antud ajal toime uued kuriteod. Sellest tulenevalt tuleb eelmise otsusega mõistetud ja üldkasuliku tööga asendatud karistus arvestada tagasi tähtajaliseks vangistuseks, lugeda see kaetuks KarS § 200 lg 2 p 4, 8 järgi mõistetava raskeima karistusega ning sellele liitkaristusele liita pärast viimast kohtuotsust toimepandud kuritegude eest mõistetav karistus täies ulatuses KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel. Märt Toming kohtunik 21