aprilli 2008.a. otsusega mõistetud karistuse 4 aastat 6 kuud vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
p.1, § 200 lg.2 p.7, § 199 lg.2 p.8, § 424 järgi ning karistuseks mõisteti
MS § 238 lg.2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust.
lg.2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 08.06.2006 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust. Karistusaja algus 27.02.2008.a, karistusaja lõpp 22.08.2012.a. Tegemist on esimese esildisega S.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Taotletud on vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et S.P *ele soovitatakse riskide maandamiseks mitte tarbida alkoholi, viia kriminaalhooldusametnikuga läbi motiveeriv vestlus, omandada põhiharidus, otsida töökoht kohtu määratud ajaks, mitte suhelda kriminaalse taustaga isikutega. Suhted päritoluperekonnaga- ema, isa ja vennaga head. Vend kannab karistust Tallinna Vanglas. Puudub iseseisva toimetuleku kogemus. Tunnistab kergesti mõjutatavust teiste poolt, alkoholijoobes agressiivne. Oma tegusid kipub õigustama, alahindab enda osa probleemide tekkes. Katseajal uued kuriteod, vanglas neli distsiplinaarkaristust. Temast lähtuv oht suurim alkoholitarvitanuna. Vajalik on alkoholist loobumine. Vangla toetab vabastamist. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei nõustu S.P vabastamisega tingimisi enne tähtaega. S.P on vabaduses olemas elukoht vanemate juures, kus elas ka varem. Vanemad on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks ja nõus poega rahaliselt aitama, kui pere majanduslik olukord seda võimaldab. Vanemad usuvad enda pojasse, lubavad teda vabaduses toetada, kuid neil on mure, et poeg ei suuda negatiivset mõju avaldanud sõpradest eemale hoida ja hakkab uuesti alkoholi tarvitama. S.P ema omab püsivat töökohta, isa tööle saamise kohta on kohtule esitatud tööleping 09.06.2010. Elektroonilise järelevalve alla vabanemisel elab kogu pere 2-toalises korteris, kui S.P vanem vend vabaneb ennetähtaegselt, hakkab ka tema seal elama. Vanemad on püüdnud poega mõjutada valima õigeid sõpru, kuid poeg on käitunud oma äranägemisel. S.P on läbinud vangistuses mitu sotsiaalprogrammi ja kursuse „Piibel alkohoolikutele“. Kriminaalhooldaja ei toeta S.P vabastamist, kuna isik on uued kuriteod sooritanud katseajal, rikkunud varasemalt krontrollnõudeid. Võimalused leida elukohas tööd on minimaalsed, tal on vähesed töökogemused, piiranguid seab elektrooniline järelevalve. Tegevuseta olek tekitab lisapingeid vanematega ja uute kuritegude riski. Nii kriminaalhooldusel olles kui ka vangistuses on olnud S.P raskusi reeglitest ja distsipliinist kinnipidamisega, see ei sobi kokku kriminaalhoolduse põhimõtetega. Kohtuistungil 05.07.2010.a süüdimõistetu avaldas, et ta asub vabanemisel elama vanemate juurde. Ta ei taha oma elu vanglas raisata ja enam kunagi siia tagasi ei satu. Vend istub röövi eest Tallina Vanglas, vabaneb järgmise aasta oktoobris. Kuritegude toimepanemise põhjus on alkohol, ta jõi suurtes kogustes nädalavahetustel, vahel ka nädala sees. Sõpru on Paides ja 2
lg 2 p.1 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud (p 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Kuna S.P-le mõistetud karistus on 4 aastat 6 kuud, siis tuleb tal vabanemiseks karistusest ära kanda vähemalt 2 aastat 3 kuud vangistust. See aeg sai kantud 22.mail 2010. Seega on käesolevaks ajaks S.P saabunud
lg 2 p 1 sätestatud tähtaeg, see tähendab, et ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud.
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et S.P *e vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega ei ole praegu põhjendatud. S.P kannab praegu esimest kriminaalkaristust reaalse vangistuse näol, kuid see karistus on talle mõistetud I astme kuriteo ja veel kahe kuriteo toimepanemise eest katseajal, teine esimese astme kuritegu on sooritatud väljaspool katseaega. Kohus on karistuseks mõistnud 6 aastat vangistust, lühimenetluse tõttu on seda karistust vähendatud. Kuna karistuse vähendamine lühimenetluse tõttu on ainult menetluslik tegur, on kohus S.P tegusid tegelikult hinnanud 6aastase vangistuse vääriliseks. On õige, et vähendatud karistusest on praeguseks ära kantud nõutav pool, kuid kohus peab mitme esimese astme kuriteo eest sellist karistust ebapiisavaks. Et karistus on ebapiisav, osutab ka nelja distsiplinaarkaristuse olemasolu vangistuses. Lisaks sellele on praegu võimalik vabastamine ainult elektroonilise järelevalve alla. Kuna vabastamine elektroonilise järelevalve alla toimub minimaalse karistusaja ärakandmise järel, siis peaksid sellise vabastamise puhul olema tingimused nõudlikud, nende täitmine kontrollitav ja tingimused täidetavad. On selge, et vabanemisel peaks olema esmaseks nõudeks alkoholist loobumine ja tööle asumine eesmärgiga just saada endale ühiskondlikult aktsepteeritav rakendus. Kohus kahtleb reaalses võimaluses leida tööoskusteta ja töökogemuseta vabanejale töö tema elukoha lähiümbruses. Elektrooniline järelevalve seab kindlad piirid töötamiskohale. Lisaks sellele ei pea kohus põhjendatuks panna vabaneja 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.