← Eesti

1-08-1063/11

Obsah (4)§ 76§ 118§ 64§ 65

Kriminaalasi nr 1-08-1063 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. juuli 2010.a Jõgeva kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-1063 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margi

§ 76lg 1, maakohus määras: 1.Mitte vabastada S.P *t Pärnu Maakohtu 24.

aprilli 2008.a. otsusega mõistetud karistuse 4 aastat 6 kuud vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

  1. Määrata vandeadvokaat Ann Saar (Advokaadibüroo Ann Saar) poolt süüdimõistetule S.P osutatud õigusabi eest tasu 1200 (üks tuhat kakssada) krooni.
  2. Mõista välja S.P *elt, isikukood xxx, riigi tuludesse tasu õigusabi eest kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamisel summas 1200 ( üks tuhat kakssada) krooni. Kriminaalmenetluse kulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049874 1

(4)Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. Tartu Vangla on 02.06.2010.a esitanud Tartu Maakohtule S.P kohta koostatud materjalid tema vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Pärnu Maakohtu 24.04.2008.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-1063 tunnistati Valev Tšernauskas süüdi

§ 118

p.1, § 200 lg.2 p.7, § 199 lg.2 p.8, § 424 järgi ning karistuseks mõisteti

§ 64lg 1 kohaldamisega 6 aastat vangistust Kr

MS § 238 lg.2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 65

lg.2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 08.06.2006 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust. Karistusaja algus 27.02.2008.a, karistusaja lõpp 22.08.2012.a. Tegemist on esimese esildisega S.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Taotletud on vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et S.P *ele soovitatakse riskide maandamiseks mitte tarbida alkoholi, viia kriminaalhooldusametnikuga läbi motiveeriv vestlus, omandada põhiharidus, otsida töökoht kohtu määratud ajaks, mitte suhelda kriminaalse taustaga isikutega. Suhted päritoluperekonnaga- ema, isa ja vennaga head. Vend kannab karistust Tallinna Vanglas. Puudub iseseisva toimetuleku kogemus. Tunnistab kergesti mõjutatavust teiste poolt, alkoholijoobes agressiivne. Oma tegusid kipub õigustama, alahindab enda osa probleemide tekkes. Katseajal uued kuriteod, vanglas neli distsiplinaarkaristust. Temast lähtuv oht suurim alkoholitarvitanuna. Vajalik on alkoholist loobumine. Vangla toetab vabastamist. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei nõustu S.P vabastamisega tingimisi enne tähtaega. S.P on vabaduses olemas elukoht vanemate juures, kus elas ka varem. Vanemad on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks ja nõus poega rahaliselt aitama, kui pere majanduslik olukord seda võimaldab. Vanemad usuvad enda pojasse, lubavad teda vabaduses toetada, kuid neil on mure, et poeg ei suuda negatiivset mõju avaldanud sõpradest eemale hoida ja hakkab uuesti alkoholi tarvitama. S.P ema omab püsivat töökohta, isa tööle saamise kohta on kohtule esitatud tööleping 09.06.2010. Elektroonilise järelevalve alla vabanemisel elab kogu pere 2-toalises korteris, kui S.P vanem vend vabaneb ennetähtaegselt, hakkab ka tema seal elama. Vanemad on püüdnud poega mõjutada valima õigeid sõpru, kuid poeg on käitunud oma äranägemisel. S.P on läbinud vangistuses mitu sotsiaalprogrammi ja kursuse „Piibel alkohoolikutele“. Kriminaalhooldaja ei toeta S.P vabastamist, kuna isik on uued kuriteod sooritanud katseajal, rikkunud varasemalt krontrollnõudeid. Võimalused leida elukohas tööd on minimaalsed, tal on vähesed töökogemused, piiranguid seab elektrooniline järelevalve. Tegevuseta olek tekitab lisapingeid vanematega ja uute kuritegude riski. Nii kriminaalhooldusel olles kui ka vangistuses on olnud S.P raskusi reeglitest ja distsipliinist kinnipidamisega, see ei sobi kokku kriminaalhoolduse põhimõtetega. Kohtuistungil 05.07.2010.a süüdimõistetu avaldas, et ta asub vabanemisel elama vanemate juurde. Ta ei taha oma elu vanglas raisata ja enam kunagi siia tagasi ei satu. Vend istub röövi eest Tallina Vanglas, vabaneb järgmise aasta oktoobris. Kuritegude toimepanemise põhjus on alkohol, ta jõi suurtes kogustes nädalavahetustel, vahel ka nädala sees. Sõpru on Paides ja 2

(4)osad istuvad kinni, enam nendega suhtlema ei hakka. Suhtleb vaid vanematega. Distsiplinaarkaristusi vanglas 4- ta on esimest korda ja ei oska siin käituda. On läbinud vanglas programme ja valmis tegema seda ka vabaduses ja minema psühhiaatri juurde. On tekkinud analüüsioskus, abi vajamise korral pöördub kriminaalhooldaja poole. S.P arvab, et vangla on oma eesmärgi tema suhtes täitnud. Prokurör S.P vabastamist ei toeta. Riske on liiga palju ja suured. Toimepandud teod rasked. Tema senine elukäik ei anna alust arvata, et ta enam kuritegusid toime ei pane. Vanemad on senigi aidanud, isik loodab kogu aeg teiste abile. Veebruaris 2011 on võimalus küsimust uuesti arutada. Kaitsja toetab S.P ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav on avaldanud, et tema väärtushinnangud on muutunud, elektrooniline järelevalve on otstarbekas, kuna kujutab endast igapäevast kontrolli. Töösättyumust tõesti ei ole, kuid see ei pruugi tekkida ka aastaks 2011. Kriminaalhooldaja oleks abiks integreerumisel ühiskonda. Pikemaajaline vangistus võib tekitada trotsi. Kohtu seisukohad S.P on süüdi tunnistatud ja karistatud esimese astme kuriteo sooritamise eest:

§ 76

lg 2 p.1 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud (p 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Kuna S.P-le mõistetud karistus on 4 aastat 6 kuud, siis tuleb tal vabanemiseks karistusest ära kanda vähemalt 2 aastat 3 kuud vangistust. See aeg sai kantud 22.mail 2010. Seega on käesolevaks ajaks S.P saabunud

§ 76

lg 2 p 1 sätestatud tähtaeg, see tähendab, et ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud.

§ 76

lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et S.P *e vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega ei ole praegu põhjendatud. S.P kannab praegu esimest kriminaalkaristust reaalse vangistuse näol, kuid see karistus on talle mõistetud I astme kuriteo ja veel kahe kuriteo toimepanemise eest katseajal, teine esimese astme kuritegu on sooritatud väljaspool katseaega. Kohus on karistuseks mõistnud 6 aastat vangistust, lühimenetluse tõttu on seda karistust vähendatud. Kuna karistuse vähendamine lühimenetluse tõttu on ainult menetluslik tegur, on kohus S.P tegusid tegelikult hinnanud 6aastase vangistuse vääriliseks. On õige, et vähendatud karistusest on praeguseks ära kantud nõutav pool, kuid kohus peab mitme esimese astme kuriteo eest sellist karistust ebapiisavaks. Et karistus on ebapiisav, osutab ka nelja distsiplinaarkaristuse olemasolu vangistuses. Lisaks sellele on praegu võimalik vabastamine ainult elektroonilise järelevalve alla. Kuna vabastamine elektroonilise järelevalve alla toimub minimaalse karistusaja ärakandmise järel, siis peaksid sellise vabastamise puhul olema tingimused nõudlikud, nende täitmine kontrollitav ja tingimused täidetavad. On selge, et vabanemisel peaks olema esmaseks nõudeks alkoholist loobumine ja tööle asumine eesmärgiga just saada endale ühiskondlikult aktsepteeritav rakendus. Kohus kahtleb reaalses võimaluses leida tööoskusteta ja töökogemuseta vabanejale töö tema elukoha lähiümbruses. Elektrooniline järelevalve seab kindlad piirid töötamiskohale. Lisaks sellele ei pea kohus põhjendatuks panna vabaneja 3

(4)vanemaid vastutama vabaneja toimetuleku eest. Vanemad on küll lubanud poega võimalusel vabanemisel rahaliselt aidata, kuid vanemate kanda on ka elukoha tagamise koormus ja olla selleks võrgustikuks, kellele tuginedes poeg enam negatiivset mõju avaldanud sõpradega ei suhtle. Mida S.P ise teeb või kuidas varasematest pahedest loobub, ei ole kohtule arusaadav. Seetõttu leiab kohus, et ei käitumine karistuse kandmise ajal, elutingimused vabaduses ega ka kuriteo toimepanemise asjaolud ei toeta S.P vabastamist vangistusest minimaalse karistusaja ärakandmise järel ehk esimesel võimalikul juhul ja kohus jätab S.P vabastamata. Järgmine võimalus küsimust arutada tekib kahe kolmandiku karistusaja ärakandmise järel ehk veebruaris 2011.a. Kohus määras S.P taotlusel temale kaitsja ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamise juurde. Kaitsja on esitanud taotluse, tuginedes Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud, 09.02.1010 ja 15.06.2010 muudetud “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabiga kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord” temale kaitsetasu määramise kohta kriminaalasja kohtulikus menetluses: 1.02.07.2010 konsultatsioon Tartu Vanglas 3 pooltundi - 750 krooni 2.osavõtt kohtuistungist – 1 pooltund 250 krooni Kokku taotletud tasu 1000 krooni +käibemaks 200 krooni= 1200 krooni. Kohus hindab kaitsja poolt osutatud õigusabi mahtu vastavalt “Riigi õigusabi seadusele” ja Advokatuuri Juhatuse otsusega kinnitatud korrale. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabiga kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord” sätestab: lahendamisega seotud taotlus Kohus hindab kulunud aja põhjendatuks. Võttes arvesse kulunud aega ja seda, et tasu suurendamine ega vähendamine ei ole põhjendatud, määrab kohus tasu kokku 4 pooltunni eest 1000 krooni, koos käibemaksuga 1200 krooni. KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu; KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesoleval juhul on menetluskuluks määratud kaitsja tasu summas 1200 krooni ja see tuleb kriminaalmenetluse kuluna hüvitada süüdimõistetul S.P. Kohtunik Ü.Raag 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.