Toimik nr 1-08-6909 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.augustil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-6909 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul tõlk Svetlana Hamaza Prokurör Prokuröri abi Pavel Grazjev Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin Kohtuasi Viru Vangla materjalid H.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 10.08.2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu H.S, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta H.S talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Välja mõista H.S-ilt kriminaalmenetluse kulud: 300 krooni kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. H.S tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.06.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 1
(4)H.S on viimati süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 02.06.2008 kohtuotsusega KarS § 331 järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust eelmise, s.o 23.01.2004 Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on 02.06.2008 seisuga 3 aastat 9 kuud ja 3 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 4 aastat 3 päeva. Karistuse kandmise algus 02.06.2008 ja lõpp 25.02.
- H.S andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 154). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 05.06.
- Kinnipidamisasutusest H.S-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut on vangistuse ajal 7 korral distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammis Convictus ja Taastava õiguse programmis. Alates 09.09.2008 osaleb aktiivselt usulises tegevuses. 04.05.2009-29.07.2009 osales võrkpalli turniiril ja osaleb ka preagu alates 11.05.
- Vabanemisjärgselt planeerib kinnipeetav elama asuda isa juurde- xxx. Isikul on põhiharidus. Hetkel õpib Viru Vanglas alates 08.09.2008 keevitaja kutseõppes (2 aastane kursus). Vabanemisjärgselt tahab asuda tööle xxx OÜ ekspediitori ametikohale. Toimikus olemas garantiikiri. Alkoholitarvitamisel risk ja ohtlikkus olemas. Kinnipeetav on varasemalt tarvitanud alkoholi, kuritegu oli toime pandud joobes. Alkoholi mõju all võib käituda agressiivselt ning mõtlematult. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vangistust kannab teist korda. Viru Vangla toetab kinnipeetava enne tähtaegset vanglast vabanemist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab H.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Seoses varasema käitumise ja pikaajalise viibimisega kinnipidamiskohas on H.S-i uue kuriteo toime panemise risk olemas. Samas on tema ennetähtaegse vanglast vabanemise korral kindel elukoht ja toetav sotsiaalne võrgustik. H.S on tegelenud eneseharimise, sõltuvusprobleemi lahendamisega ning on olnud hõivatud tööga. Samuti asjaolu, et H.S soovib vanglast vabaneda elektroonilise valve alla, mille kohaldamine annab kriminaalhooldusametnikule täiendava võimaluse kontrollida tema käitumist elades xxx. Liean, et H.S on võimalik tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastada koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kohaldatava elektroonilise järelevalve pikkuseks võiks olla kuus kuud. H.S taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Tal on vabaduses kindel elukoht ja töökoht. Kaitsja toetas oma kaitsealust ja leidis, et on olemas alused süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. Elukoht sobilik ja piisavalt turvaline. Isiku distsiplinaarrikkumiste arv näitab, et teatud hetkel on isikul olnud režiimiga kohanemisprobleemi, kuid nüüd ei ole tal uusi rikkumisi. Distsiplinaarkaristused on kustunud. Vangistuse ajal on ta ka kasuliku tegevusega hõivatud, läbitud on mitmed sotsiaalprogrammid. Prokuröri hinnangul ei ole süüdimõistetu vabastamine põhjendatud. Elektroonilise valvega vabastamine on karmim vabastamise viis, millel isikule määratakse tugevdatud järelevalve. Isik on 3 korral kriminaalkorras karistatud, nendest 1 korral raske isikuvastase kuriteo tapmise eest, viimane kuritegu, narkootilise aine tarvitamine, on toime pandud vanglas karistust kandes. Kohtu põhjendused 2
(4)Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et H.S tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja põhjendamatu. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 3 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Isikut on varem karistatud Ida-Viru Maakohtu 23.01.2004 kohtuotsusega raske isikuvastase kuriteo, tapmise eest 9 aastase vangistusega, vahi all alates 06.03.
- Viimase kuriteo pani H.S toime vanglas karistust kandes. Harju Maakohtu 02.06.2008 kohtuotsusega karistati teda narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused H.S-i puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 7 korral distsiplinaarkorras karistatud. Viimane karistus on määratud 03.03.2009 enda juures keelatud eseme hoidmise eest. Kehtivad karistused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et isik on vangistuse jooksul läbinud keevitaja eriala (lõputunnistus lk 31) ja Taastava õiguse programmi „Tee“ ning osalenud Convictuse grupitöös (tunnistus lk 35). Samuti on kinnipeetav läbinud riigikeele kursused, tegelenud spordiga, osaleb usulises tegevuses. 03.03.2008-23.04.2008 on olnud hõivatud tööga OÜ xxx. Ta on täitnud õppegrogrammi keevitaja erialal, mille kohta on vastav tunnistus olemas. Kohus tunnustab süüdimõistetu püüdlusi enesetäitendamisel. Kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumisel, kogumis aktiivse kasuliku tegevusega vanglas on võmalik teha järeldust, et isiku käitumine on paremuse poole pöördunud. Kuid väiteks, et seadusekuulekas käitumine on süüdimõistetu elus piisavalt kinnistunud, veel alust ei ole, sest viimane kuritegu oli toime pandud vangla režiimis
- aastal. Politsei- ja Piirivalveameti 26.02.2010 otsusega on antud H.S-ile elamisluba ja tööluba 1 aastaks. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama oma kasuema S Š juurde aadressil xxx. Maja on 2-korruseline, kus on 5 tuba ja köök. Antud elamispinnal elavad S Š, A R ja V Š. Kriminaaldooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, S Š ja A R on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 19). Kohtule esitatud elukoha sobivuse kontrolllehest (lk 20) on näha, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanedes on H.S garanteeritud töökoht firmas xxx OÜ, kuid tuleb arvestada, et töökoht asub Tallinnas. Firma juhatuse esimehe D K sõnul on kinnipeetaval võimalik üürida endale korter Tallinnas. Aleksandr H.S koos S Š on nõus H.S toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. S Š töötab xxx ning tema kuutasu on xxx krooni, A R töötab AS xxx ning tema kuu töötasu on XXX krooni. 3
(4)Arvestades H.S-i poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi ( eelviimane karistus raske isikuvastane kuritegu tapmineja viimane karistus vangistuses viibides narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest), süüdistatava isikut ( võib hakata narkootikume tarvitama) on kohus seisukohal, et H.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine, õigusvastane käitumine vanglas (kuriteo toimepanemine vanglas) kaaluvad üle tema võimalused vabaduses (lähedaste toetus, elu- ja töökoha omamine). Kohtul ei ole tekkinud veendumust, et vangistuse ajal süüdimõistetu isikus toimunud positiivsed muutused on piisavalt temasse juurdunud. Viimase kuriteo toimepanemisest on möödunud 2 aastat 4 kuud, ka peale seda on süüdimõistetu distsiplinaarrikkumisi toime pannud ( mis on praegu kustunud).Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt, ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuriteo asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja tema varasemat elukäiku. Isiku võimalused vabaduses on viiimasel kohal. Samas alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu temale Harju Maakohtu 02.06.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)