4-10-1906/6

Väärteoasi nr.4-10-1906 K O H T U T.J EESTI VABARIIGI NIMEL T.J-i kuupäev

1. augustil 2010.a. T.J-i teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Karine Vartla Vaidlustatud lahend T.J-i 18.06.2010.a. kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja komissar Aivar Hirsi 27.05.2010.a. otsusele väärteoasjas 2302,10,005050 Kaebuse esitanud isik T.J, isikukood: xxx, elukoht: xxx Kaebuse esitaja esindaja KÄTLIN UIBO Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: T.J , KÄTLIN U tema esindaja kohtuvälise menetleja esindaja: Põhja Prefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Hannes Küünarpuu KOHTUT.J-i RESOLUTSIOON Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja komissar Aivar Hirsi 27.05.2010.a. otsus väärteoasjas 22 2302,10,005050 osaliselt ning nimelt osas, mis puudutab T.J-ilt LS § 74 lg. 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks ning teha uus otsus ja võtta 22 T.J-ilt LS § 74 lg. 4 alusel lisakaristusena juhtimisõigus ära 1 kuuks, muus osas jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja komissar Aivar Hirsi 27.05.2010.a. otsus väärteoasjas 2302,10,005050 muutmata. T.J-i peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD T.J-i SISU Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja komissar Aivar Hirsi 27.05.2010.a. väärteoasjas 2302,10,005050 tehtud otsusega tuvastati, et T.J juhtis 06.05.2010.a. kell 06:25 Järvevana teel, Kesklinna linnaosas, Tallinna linas, Harju maakonnas mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 22 km/h võrra, sõites kiirusega 95 +/- 3 km/h. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega s.h. liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja tunnistaja ütlustega. Vastulauset menetlusalune isik esitanud ei ole. Menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega on seisukohal, et T.J on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, väärteoprotokoll on koostatud õieti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Kiiruse mõõtmine toimus laser tüüpi seadmega ULTRA LYTE, mis fikseerib konkreetselt ainult just selle sõiduki kiirust, millele on seadme optiline lasersihik suunatud (fikseerides nii mõõdetava sõiduki kiiruse kui ka kauguse mõõtjast) ja seega on välistatud eksimise võimalus. Kiirusemõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu väärtegu (8 kehtivat karistust), millede eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma ning isik jätkab üha uute rikkumiste toimepanemist. Lubatud sõidukiirust ületades pani isik toime enamohtliku väärteo, seades ohtu nii enda, kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest on menetleja pidanud vajalikuks kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Menetlusalune isik T.J rikkus seega liikluseeskirja § 126 p. 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7422 lg. 2 järgi. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1 määras kohtuväline menetleja T.J-ile 22 LS § 74 lg. 2 karistuseks rahatrahvi 70 trahviühiku ulatuses, s.o. 4200,00 krooni ning LS § 74 22 lg. 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks KAEBUSE SISU T.J esitas 18.06.2010.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles palus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja komissar Aivar Hirsi 27.05.2010.a. otsus väärteoasjas 2302,10,005050 tühistada ja lõpetada väärteomenetlus V™S § 29 lg. 1 alusel või alternatiivselt vähendada kaebajale mõistetud karistust. Kaebuse esitaja on seisukohal, et otsus väärteoasjas nr. 2302,10,005050 on ebaõige, ei ole seaduslik ning kuulub tühistamisele täies ulatuses käesolevas kaebuses esitatud põhjendustel ja alustel ning menetlus väärteoasjas tuleb lõpetada. Alternatiivselt leiab kaebuse esitaja, et mõistetud karistus on liiga range, eelkõige lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine maksimaalmääras ei ole põhjendatud. Kaebuse esitaja märgib, et Põhja Prefektuuri 27.05.2010.a. otsuses väärteoasjas nr. 2302,10,005050 on täielikult jäetud tähelepanuta kaebuse esitaja poolt antud ütlused ja tegelik olukord 06.05.2010.a. Samuti ei ole otsuses põhjendatud, miks kaebuse esitaja ütlusi ei arvestata. V™S § 72 lg 1 kohaselt, kui väärteoasja menetlemine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses ja seadus ei näe ette, et väärteoasja arutab kohus, teeb kohtuväline menetleja käesoleva seadustiku §-s 73 märgitud lahendi menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud 2 tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalist lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata. Kaebaja soovib esile tuua, et ka kaebuse esitaja ütlused on samuti tõendid, millistega ei ole kohtuväline menetleja põhjendamatult arvestanud. Teiseks on kaebuse esitaja seisukohal, et kaebajale etteheidetava väärteo toimepanemine (kiiruse ületamine) ei ole käesoleval juhul usaldusväärselt tõendatud ega põhjendatud. Seda ei olegi võimalik teha, kuna kaebaja ei ole kiirust ületanud ega saanudki seda teha, millest tulenevalt kaebaja ei ole temale süüks pandud väärtegu toime pannud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole ühegi usaldusväärse tõendiga tõendatud, et väidetavalt fikseeritud kiirus 95 +/- 3 km/h oli just kaebaja sõiduki sõidukiirus. Vastupidi kõiki asjaolusid arvestades on hoopis selge, et kaebaja ei saanud kiirust ületada ning talle süüks pandud väärtegu toime panna. Käesolevas väärteoasjas on jäetud kindlaks tegemata liiklusnõuete rikkumise fakt. Puudub igasugune põhjus kahelda kaebaja selgitustes asjaolude kohta, mille kohaselt juhtis kaebaja 06.05.2010.a kell 06:25 Tallinnas Järvevana teel sõidukit maksimaalselt 75 km/h, mida kaebaja kinnitas ka ülekuulamise protokollis. Kaebaja sõitis Järvevana teel suunaga Ülemiste poole ja antud teelõigul liikus koos kaebajaga samas sõidusuunas ja samas reas ees pool veel üks sõiduauto, samuti oli kõrval reas veel 2 sõidukit, millest üks oli liinibuss. Vahemaa eessõitva autoga oli maksimaalselt 10 m. Enne kaebaja kinni pidamist politseiniku poolt sooritas kaebaja ees liikuv auto järsu parempöörde kõrval reas liikuva liinibussi taha. Kaebaja on eeltoodud asjaoludest tulenevalt kindel, et väidetud kiirus 95 +/- 3 km/h ei saanud olla kaebaja sõiduki kiirus. Ei olnud võimalik fikseerida kaebaja sõiduki kiirust väidetavalt 95+/- 3 km/h, kui kaebaja liikus teise sõiduki taga ning kokku liikus väidetava kiiruse fikseerimise ajal ühtlase kiirusega samas suunas 4 sõidukit, millest üks oli liinibuss. Igal juhul võis aga selline olukord mõõtmise tulemust mõjutada ning kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Karistusseadustiku § 56 lg-st 1 juhindumise eelduseks on isiku süü ja väärteona kvalifitseeritava teo objektiivne tuvastamine. Juhul kui objektiivne tuvastamine ei ole võimalik, ei saa ka kindlaks teha isiku süüd väidetavas rikkumises, sest rikkumise fakt on fikseerimata. Kaebaja soovib viidata ka Politseipeadirektori
2. novembri 2005.a. käskkirjaga nr 189 kinnitatud sõiduki kiiruse mõõtmise metoodika punktile 5, mille kohaselt kiirusmõõteseadme ja mõõdetava objekti vahel ei tohi olla kiirele läbimatuid takistusi. Peab vältima sõidukite kiiruse mõõtmist, mis on ligikaudu ühel kaugusel kiirusmõõteseadmest (v.a. mõõterežiimil FAST). Seega on käesoleval juhul faktiliste asjaoludega ja kaebaja ütlustega tõendatud, et kaebaja ei saanud kiirust ületada ning talle süüks pandud väärtegu toime panna. Eeltoodust lähtuvalt leiab kaebaja, et kohtuvälise menetleja otsus on põhjendamata ja ebaseaduslik, millest tulenevalt tuleb see tühistada ning V™S § 29 lg 1 alusel väärteomenetlus käesolevas asjas lõpetada, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Alternatiivselt leiab kaebuse esitaja, et temale mõistetud karistus on liiga range. Liiklusseaduse § 7422 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama §-i lg 4 kohaselt kohus või 3 kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kaebuse esitaja on seisukohal, et temale mõistetud karistus on liiga range, kohtuväline menetleja ei ole arvestanud kaebaja poolt välja toodud asjaolude ja selgitustega. Põhjendamatu on menetleja poolt üldsõnaliselt väita, et menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu väärtegu, millede eest määratud karistused ei ole suutnud mõjutada teda seadusekuulekalt käituma. Kaebuse esitaja tunnistab, et teda on tõepoolest varasemalt väärtegude eest karistatud, kuid tegemist on olnud unustatud kindlustuse või ülevaatusega. Kaheksat kehtivat karistust kaebuse esitajal ei saa olla. Samas on kaebuse esitaja vastupidiselt menetleja poolt väidetule teinud karistustest omad järeldused. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vaidlustatava väärteootsuse põhjendused on üldsõnalised ja ei vasta tehioludele, hoolimata sellest on kaebajale mõistetud karistus peaaegu maksimaalmääras. Kokkuvõtteks, kuna väärteo toimepanemine kaebaja poolt ei ole käesoleval juhul usaldusväärselt tõendatud, siis on otsus väärteoasjas nr. 2302,10,005050 ebaõige ja ei ole seaduslik ning kuulub tühistamisele täies ulatuses käesolevas kaebuses esitatud põhjendustel ja alustel ning menetlus väärteoasjas tuleb lõpetada. Alternatiivselt leiab kaebaja, et temale mõistetud karistus on liiga range, eelkõige ei ole põhjendatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine maksimaalmääras. Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest
3. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 4