Obsah (7)

§ 201§ 65§ 74§ 69§ 75§ 25§ 64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. augustil 2010. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-3813 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi Suvi Tõlk - Prokur

§ 201

lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4,5 ja § 280 lg 1 järgi mõistetud kandmata karistuse osa 5 kuud 22 päeva vangistust täitmisele.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liita G.R-ile Tartu Maakohtu 18.

mai

1. a otsusega mõistetud kandmata karistusele, s.o 5 kuu 22 päeva pikkusele vangistusele, Tartu Maakohtu
2. novembri
3. a otsusega mõistetud 5 kuu pikkune vangistus osaliselt ja mõista G.R-ile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 7 (seitse) kuud vangistust. G.R liitkaristuse – 7 kuu pikkuse vangistuse - kandmise aja alguseks lugeda
4. juuli
5. a. Tühistada G.R-ile Tartu Maakohtu
6. detsembri
7. a määrusega kohaldatud tõkend vahistamine. Õigusabikulud 300 (kolmsada) krooni jätta KrMS § 418 lg 1 p 2 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on menetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohus tunnistas 18.05.
8. a otsusega kokkuleppemenetluses G.R süüdi

§ 201

lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4,5 ja § 280 lg 1 järgi ning mõistis liitkaristuseks 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 alusel asendas kohus 6-kuulise vangistuse 360 tunni üldkasuliku tööga, määrates selle tegemise ajaks ühe aasta. Otsus jõustus 26.05.

1. a. Kriminaalhooldusametnik esitas 08.10.
2. a Tartu Maakohtule G.R kohta erakorralise ettekande, milles taotles talle mõistetud vangistuse täitmisele pööramist, kuna ta on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid (ei ole ilmunud registreerimisele) ja hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Ta ei ole teinud ühtegi tundi tööd ja ei ole selleks motiveeritud. 02.12.
3. a kuulutas Tartu Maakohus G.R tagaotsitavaks. Ta tabati 26.07.
4. a. 11.11.
5. a pööras Tartu Maakohus täitmisele G.R-ile Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 28.11.
6. a otsusega mõistetud 5 kuud vangistust, mida ta kannab alates 26.07.
7. a. Kohtumenetluse poolte seisukohad G.R nõustus, et on registreerimiskohustust rikkunud ja jätnud töötunnid tegemata. Pärast seda, kui ta pidi lastekodust ära minema, puudus tal kindel elukoht, tekkisid probleemid ja ta andis alla. Ta on nõus, et kandmata karistus pööratakse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik selgitas, et vahepeal (novembris 2009) on G.R ära teinud 15,5 tundi üldkasulikku tööd. Prokurör on seisukohal, et G.R tuleb saata kandma talle mõistetud vangistust. Kuna G.R juba kannab ühe kohtuotsuse järgi karistust, tuleb kahe kohtuotsusega mõistetud karistused liita ja seda täies ulatuses. Kaitsja ei vaielnud G.R karistuse täitmisele pööramisele vastu. Täitmiskohtuniku seisukoht Kohtunik leiab, et kriminaalhooldusosakonna taotlus on põhjendatud. Vastavalt

§ 69

lg-le 6 võib kohus juhul, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörata kriminaalhooldusametniku ettekande alusel talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kohtunik leiab, et G.R on hoidunud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Talle üldkasuliku töö tegemiseks antud üheaastase tähtaja jooksul suutis G.R 360-st töötunnist ära teha vaid 15,5 tundi ja seda

1. a novembris kahe päeva jooksul. Pärast 23.09.
2. a, mil koostati G.R-ile töötegemiseks uus ajakava vastavalt tema soovidele, ei ilmunud ta enam 2 kriminaalhooldaja juurde. Registreerimisele mitteilmumised jätkusid ka peale erakorralise ettekande esitamist. Ta ei ilmunud kohale 07.10.2009, viimane kohtumine toimus 04.11.
3. a, pärast mida ei ole kriminaalhooldust toimunud, kuna kriminaalhooldusametnikule oli G.R elukoht teadmata. Lahkudes ilma loata oma elukohast, rikkus G.R lisaks registreerimiskohustusele ka

§ 75lg 1 p-s 4 sätestatud käitumiskontrolli nõuet.

Selliseid objektiivseid asjaolusid, mis oleksid takistanud G.R käitumiskontrolli nõudeid täitmast, ei ole. Seega on olemas alused G.R-ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. G.R on üldkasulikust tööst ära teinud 15,5 tundi.

§ 69lg 1 kohaselt vastab ühele päevale vangistusele 2 tundi üldkasulikku tööd.

Seega on G.Ralle mõistetud kuuekuulisest vangistusest ära kandnud 8 päeva vangistust. Ärakandmata täitmisele pööratav vangistus on 5 kuud ja 22 päeva. KrMS § 413 sätestab, et kui kohtuotsust tehes jäi isikule mõistetud karistusega liitmata või kaetuks lugemata eelmise kohtuotsusega mõistetud ja veel täielikult ärakandmata karistus, teeb viimase kohtuotsuse teinud kohus määruse, juhindudes

§-st

1. G.R karistati Tartu Maakohtu 18.05.
2. a otsusega kuritegude eest, mis on toime pandud 07.06.
3. a, 12.06.
4. a ja 06.09.
5. a. 28.11.
6. a karistati G.R

§ 25

lg 2-266 lg 2 p 3 järgi 5 kuu vangistusega kuriteo eest, mis on toime pandud 28.05.

1. a. Selle vangistuse pööras Tartu Maakohus täitmisele 11.11.
2. a määrusega. Käesoleva määrusega otsustas kohus pöörata täitmisele G.R-ile Tartu Maakohtu 18.05.
3. a otsusega mõistetud kandmata vangistuse osa 5 kuud ja 22 päeva. Kuna G.R on kõik kuriteod toime pannud enne kohtuotsuste tegemist, tuleb talle kahe erineva kohtuotsusega mõistetud karistused liita

§ 65

lg 1 alusel.

§ 65

lg 1 sätestab, et juhul kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus

§-s 64 sätestatud korras, st üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. G.R on karistatud kahe kohtuotsusega eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest, mistõttu kohus ei pea põhjendatuks kohaldada absorptsioonipõhimõtet. Kohus on seisukohal, et eeltoodut arvestades tuleb G.R-ile mõista liitkaristus

§ 64lg 1 alusel kumulatsioonipõhimõttel, mis vastab G.R süü suurusele.

Seega tuleb Tartu Maakohtu 18.05.

1. a otsusega mõistetud kuuekuulise vangistuse kandmata osa 5 kuud ja 22 päeva suurendada Tartu Maakohtu 28.11.
2. a otsusega mõistetud karistuse arvelt osaliselt ja liitkaristuseks mõista 7 kuud vangistust, mille kandmise alguse aega tuleb hakata arvestama alates 26.07.
3. a. Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 300 krooni, mis tuleb KrMS § 418 lg 1 p 2 alusel jätta riigi kanda. G.R on kasvanud lastekodus, tal puudub toetav sotsiaalvõrgustik ja temale täiendavate rahaliste kohustuste panemine võib vabanemisel takistada resotsialiseerumist. Ingeri Tamm Kohtunik 3