lg 3,
lg 1,
lg 1 p 4 alusel välja mõista M.A-lt (M.A) riigituludesse menetluskuluna 300.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „M.A, 1-09-7882, menetluskulu“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „M.A, 1-09-7882, menetluskulu“. Kui menetluskulu ei ole tasutud määruse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse määrust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (
Määruse koopia edastada prokurörile, kaitsjale ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele (menetluskulude osas) ning allkirja vastu M.A-le (M.A). EDASIKAEBAMISE KORD
lg 1,
lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus.
lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 2 3 ASJAOLUD M.A on kriminaalkorras karistatud 3-l korral. Käesoleval ajal kannab M.A vangistuses karistust Tartu Maakohtu 21.01.2010.a kohtuotsuse alusel. Tartu Maakohtu 21.01.2010.a kohtuotsusega tunnistati M.A süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,9 järgi ja karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 7 kuud vangistust M.A-le Pärnu Maakohtu 25.05.2009.a kohtuotsusega KarS 199 lg 2 p 4,7 järgi karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 9 kuud 15 päeva vangistust, karistuse kandmise alguseks 21.01.2010.a. Vangistuses kannab M.A karistust esimest korda. M.A on karistusest ära kandnud enam kui poole karistusajast ja enam kui 6 kuud karistusaega. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 1/2 karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. 01.09.2010.a kohtuistungil avaldas M.A soovi, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud 01.09.2010.a kohtuistungil ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri, on seisukohal, et esinevad KarS § 76 lg 1 punktis 2 märgitud eeldused süüdimõistetu M.A vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ja lähtudes KarS § 76 lõikes 3 sätestatust on põhjendatud anda esimest korda vangistuses karistust kandvale M.A-le võimalus, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. M.A poolt toimepandud II astme kuritegude asjaolud ei ole sellise raskusega, mis välistaksid tema suhtes käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise kohaldamise. Kinnipeetava iseloomustusse märgitu kohaselt on tema vangistusest tähtaegse vabanemise ajaks märgitud 05.11.2010.a. M.A on valdava osa karistuseks mõistetud vangistusest ära kandnud. Vangistuse ajal M.A distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Temaga on vangistuses läbi viidud vestlus alkoholsõltuvuse teemal, muid resotsialiseeruvaid tegevusi M.A osavõtul toimunud ei ole. Nii kinnipeetava iseloomustuses kui ka kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt toetab Tartu Vangla, sealhulgas ka kriminaalhooldusametnik, M.A vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. 3 4 M.A on olemas ema M. R. toetus ja kindel elukoht ema elukohas – xxx. Ema M. R. on valmis oma poega ka materiaalselt toetama kuni poeg leiab endale töökoha ja saab isikliku sissetuleku. 01.09.2010.a kohtuistungil avaldas M.A lootust saada tööle tallu mesinikuks. M.A avaldatu kohaselt on tal mesiniku kutse. Eeltoodud asjaoludel kogumis, arvestades, et vangistuses kannab M.A karistust esimest korda ning sellest valdav osa on kantud ja M.A käitumine vangistuse ajal osundab selgelt soovile oma elu edasiselt õiguskuulekalt elamiseks (ühtegi distsiplinaarkaristust ei ole), peab kohus põhjendatuks anda M.A-le võimaluse vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanemiseks. 1 aasta pikkune katseaeg on 3-l korral kriminaalkorras karistatud ja põhilise osa karistusest ärakandnud M.A suhtes tõhusam ja vajalikum meede kui karistuse lõpuni vanglas ärakandmine – käitumiskontroll ja kohustuste järgimine aitaks paremini toetada ja kindlustada M.A motiveeritust oma edasise elu seaduskuulekalt elamiseks. 01.09.2010.a kohtuistungil kinnitas M.A , et ta soovib teha kriminaalhooldusametnikuga koostööd ja täita KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja ta on nõus võtma endale katseajaks järgmised kohustused: • ei tarvita alkoholi ja narkootikume, • ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, erandiks on kriminaalkorras karistatud vend, kellega on lubatud suhelda; • vangistusest vabanemisest 2 nädala jooksul asub ametlikult tööle või võtab ennast selle tähtaja jooksul ametlikult töötuna arvele, • pöördub hiljemalt 2 kuu jooksul vangistusest vabanemisest arvates psühholoogi ja/või psühhiaatri poole alkoholi liigtarvitamise probleemi (taas)ilmnemise vältimiseks ja vastava erialaspetsialisti määramisel allub tema määratud ravile; • osaleb kriminaalhooldusametniku määratavates sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb osalemise kohustuslikuks. Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks ja seaduskuuleka käitumise kinnistamiseks on põhjendatud panna M.A-le katseajaks eelmärgitud kohustused. Heli Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.