Obsah (9)

§ 121§ 199§ 65§ 424§ 64§ 68§ 263§ 56§ 74

1-09-17654 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja nr 1-09-17654 (09230115293) Kohtunik Külli I

§ 121, 424 järgi lühimenetluses Kohtuistungi toimumise aeg 25.02.

2010.a. Prokurör Marika Kreutzberg Süüdistatav M.L – isikukood XXX; kodakondsuseta; elukoht: Xxx(asub Arestimajas – ); põhiharidusega; töötu; varem kriminaalkorras karistatud 7 korral, neist viimati 21.11.2006.a Harju Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi - 8 kuud vangistust,

§ 65

lg 2 alusel - 1 aasta vangistust; vabanes pärast karistuse ärakandmist 31.05.2007; tõkend – vahistamine alates 16.09.2009.a (kahtlustatavana kinni peetud 20.05.- 21.05.2009, 24.0826.08.2009.a. ja 14.-15.09.09.a.) Kaitsja advokaat määratud korras Talvi Vaske RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada M.L

§ 121

järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust,

§ 424järgi 4 (neli) kuud vangistust.

2

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (6 kuu) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 5 päeva eelvangistust , s.o.

20.05.21.05.2009 ja 24.08-26.08.2009.a. Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata ning vangistuse (11 kuud ja 25 päeva) alguseks lugeda 14.09.2009.a.

1. Välja mõista M.L-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse: määratud kaitsjale makstud tasu 2 820 (kaks tuhat kaheksasada kakskümmend) krooni ja sundrahast 3200 (kolm tuhat kakssada) krooni. Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas, märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbankis, märkides viitenumbri 2800049777, selgitusse märkida süüdimõistetu nimi ja kriminaalasja number 1-09-
2. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis ja saadetakse vahialusele 15.-ndal päeval pärast apellatsiooniteate saamist. SÜÜDISTUS M.L süüdistatatkse selles, et tema 20.05.2009.a. kella 21.00 paiku Tallinnas, Paasiku 2A asuvas Grossi poes, lõi IK’ile pudeliga pähe, põhjustades peahaava otsmikul. Samuti tema 16.07.2009.a. kella 15.45 paiku Tallinnas, Meeliku 22/1 asuva maja juures, lõi kaks korda rusikaga vastu nägu VT’it, põhjustades alalõualuu murru. Samuti tema 14.09.2009.a. kella 20.30 paiku Tallinnas, XXXasuvas korteris lõi jalgade ja kätega näo ning keha piirkonda oma naist KD’t, põhjustades kannatanule pea pindmised hulgivigastused, verevalumid paremal säärel, põlvel, reiel ja jalalabal, verevalumid puusadel, seljal, paremal käsi- ja õlavarrel. Seega, kahjustades teise inimese tervist, pani M.L toime kehalise väärkohtlemise, s.o.

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3 M.L 24.08.2009.a. kella 14.50 paiku Harjumaal, Kiili vallas Tallinn – Rapla – Türi maantee 9. kilomeetril juhtis alkoholijoobes olles (0,76mg/l) mootorsõidukit Audi 100, reg. nr XXX, pannes seega toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

POOLTE SEISUKOHAD Prokurör leidis, et süüdistatava süü kõigis episoodides on tõendatud ja M.L käitumine õigesti kvalifitseeritud ning palus ta süüdi tunnistada

§ 121

ja § 424 järgi ning karistuseks mõista vastavalt 1 aasta ja 6 kuud vangistust ning 4 kuud vangistust. Lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Tulenevalt lühimenetlusest vähendada mõistetud karistust kolmandiku võrra ja kandmisele kuulub 1 aasta vangistust. Prokurör leidis, et süüdistatav on eelvangistuse jooksul endale vajalikud järeldused teinud ning teda on võimalik karistada vangistusega tingimisi, määrates katseajaks 2 aastat ning lisaks kontrollnõuetele kohustuse: mitte tarvitada alkoholi. Süüdistatav kohtuistungil tunnistas oma süüd kõigis talle süüks arvatud kuriteo episoodides ja kahetses toimepandut. Väitis, et kuriteod pani ta toime alkoholijoobes ja jooma hakkas seetõttu, et oli pool aastat töötu. Joobnuna on ta agressiivne. Vahi all viibides olevat ta aru saanud oma ebaõigest käitumisest, edaspidi ei kavatse enam juua ning sõber olevat lubanud ta tööle võtta, mistõttu palus kohtul karistada teda vangistusega tingimisi. Kaitsja nõustus M.L käitumisele antud kvalifikatsiooniga ja leidis, et talle süüks arvatud teod on tõendamist leidnud. Üle 5 kuu eelvangistust tuleb arvata karistusaja hulka ning ülejäänud mõistetav vangistus tuleks kaitsja arvates mõista tingimisi kriminaalhooldaja järelevalve all, et R. Dobrjnski saaks toeks olla oma perekonnale. Täiendav kohustus – mitte tarvitada alkoholi stimuleerib teda seaduskuulekale elule ja on kaitseks ka kannatanule, sest uuesti alkoholi tarvitamine ja endise agressiivse käitumise kordumine viiks M.L tagasi vanglasse. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED

1. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod on kohtu arvates tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega: 1.
2. I. K kehaline väärkohtlemine 20.05.09.a. -tunnistaja CEütlustega (I kd. tl. 2 - 3) selle kohta, et 20.05.09.a. oli poes maani täis mees, kes läks kallale IKile, lõi teda pudeliga näkku. Kauplusest väljas üritas see mees veel laste tõukerattaga kallale tulla, kuid teised pealtnägijad hoidsid teda tagasi; -kannatanu IKi ütlustega (I.kd. tl.4 - 6), mille kohaselt 20.05.09.a. Katleri tänava Grossi poes nägi ta sõpradega sisseoste tehes akna juures istuvat joobes meest, kes naljakalt tõmbles ja mille peale tema naerma hakkas. Kaupluse väljapääsu juures jõudis mees neile järele ja hakkas temaga tüli norima, üritas lüüa. Siis lõi see mees talle viinapudeli pähe katki, löök tabas teda otsmiku piirkonda. Kiirabiga viidi ta haiglasse; -isiku läbivaatuse protokollis Mustamäe Haiglas on fikseeritud kannatanu otsmikul kulmu kohal kinniseotud haav, näha on see ka uurija poolt lisatud fototabelitel ( I kd. tl. 7 – 10); -tunnistaja KLütluste kohaselt (I kd.tl. 12 – 13) oli ta 20.05.09.a. koos sõpradega Grossi poes. Poest lahkudes nägi ta purjus meest, kes tuikus. Mehest möödudes I. K naeris ta üle, kuid 4 mees tõusis ja hakkas tüli norima. Korraga lõi mees I. K ile pudeliga pähe. Tunnistaja kutsus kiirabi. Väljas tahtis mees veel kallale tulla ja vehkis lapse tõukerattaga, kuid teda hoiti tagasi politsei tulekuni; -tunnistaja VJ ütlustest ( I kd. tl. 14 – 18) nähtub, et 20.05.09.a. läks ta Ruslaniga ja 5-aastase lapsega Grossi kauplusse. Tema arvates kauplusse sisenevatest noortest keegi lükkas sissepääsu juures last, ta läks lapse juurde, siis taara vastuvõtupunkti, ega näinud mis toimus kaupluse sissepääsu juures. -kahtlustatava M.L ütlustest ( I kd. tl. 24 – 28) nähtub, et ta tunnistas end süüdi kannatanu löömises. Enne kauplusse minekut oli ta joonud viina, kauplusest ostis veel ühe viina. Tema arvates kauplusse sisenenud noortekamp lükkas tõukerattaga sõitvat last. Temaga kaasas olnud Viktoria tõstis lapse püsti ja läks temaga välja. Kõige lähemal seisnud noormehele lõi ta pudeliga pähe, pudel purunes. 1.
3. V. T kehaline väärkohtlemine 17.07.09.a. - kannatanu VTi ütlustega ( II kd. tl. 44- 47; 54 – 59; 97 – 98) selle kohta, et 16.07.09.a. lõi M.L teda tänaval kaks korda rusikaga näkku. Löömise põhjuseks oli asjaolu, et tema elukaaslane S oli M.L kohta avalduse kirjutanud. Suust tuli tal verd, alumised hambad liikusid, valu tundis parema kõrva piirkonnas. Kohale kutsutud kiirabi viis ta haiglasse. 3 päeva oli ta näokirurgiaosakonnas. -kiirabikaardi väljavõtte kohaselt oli V.T kutsutud valvearsti juurde 17.07.09.a. (II kd. tl.48); -isiku läbivaatuse protokollis on fikseeritud V. T verine ja viltune alumine hambarivi (II tl.49 – 53); -Mustamäe haigla haigusloost nähtub, et V. T il diagnoositi alalõualuu murdu; 16.07.09.a. oli teda tänaval näkku löödud; 17.07.09.a. toimus operatsioon; 20.07.09.a. lubati ta kodusele ravile(II kd. tl. 64 - 66); -tunnistaja S K ütluste (II kd.tl. (tl. 67 – 71) ütluste kohaselt 16.07.09.a. koos V. T iga bussi pealt koju minnes hüppas nurga tagant välja Ruslan. V. T lükkas naise kõrvale ja tunnistaja jooksis koju. Kui V koju jõudis oli tal nägu verine, verd oli ka särgil ja pükstel. Lõualuu murru kahtluse tõttu kutsus ta kohale kiirabi ja politsei. -tunnistaja KD ütluste kohaselt (II kd.tl. 72 – 76) oli Sveta 2009.a. juulikuu alguses kahtlustanud Ruslani oma telefoni ja rahakoti varguses. 16.07.09.a. bussilt tulles nägi, et Ruslanile vastu liikunud V. T il kukkus käest kilekott ja päikeseprillid, V kukkus ka ise. Ta palus Ruslanil rahuneda ja koos läksid nad koju. -kahtlustatava M.L enda ütluste ( II kd.tl. 77 - 82) kohaselt oli temaga ühes majas elav S andnud tema kohta politseile avalduse varguste kohta ja 16.07.09.a. kuulati ta üle kahtlustatavana. Bussi pealt koos tema naise Katjaga tulid ka S ja Valeri. Ta tahtis viimasega rääkida esemete rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisest (televiisori ja DVD mängija oli ta neile tagastanud), kuid V temaga rääkida ei soovinud. Selle peale ta vihastas, haaras V. T il jopest ja lõi teda kaks korda rusikaga vastu nägu. V. T huul oli verine ja pärast teist lööki ta kukkus. Koos Katjaga läks ta ise koju ning nägi, et ka V sai püsti ja läks koju. Kahetseb, et ei suutnud end vaos hoida ja lõi Valerit. 1.
4. KD väärkohtlemine 14.09.09.a. -kannatanu KD ütlustest (II kd.tl. 2 - ; 15 -18) nähtub, et ta ei olnud nõus sellega, et 14.09.09.a. õhtul tahtis abikaasa Ruslan kutsuda nende korterisse naabrit, et alkoholi tarvitamist jätkata, sest järgmisel päeval pidi naine vara tööle minema. Ruslan vihastas, väljus 5 korterist, poole tunni pärast helistas ja käskis ta asjad kokku pakkida. Kui ta pakitud asjad üle ukse mehele andis, tõukas mees ta korterisse ning hakkas peksma käte ja jalgadega. Peksmise ajal tundis ta valu, huulele tekkis haav, verd jooksis, pähe tekkisid muhud; tekkisid tursed pehmetesse kudedesse ja verevalumid alalõuale, selga, käsivarrele. Kuna mees teda ka juukseid pidi tiris, oli valulik ka peanahk. Valu tundis ta ka järgnevatel päevadel ja pöördus 18.09.09.a. perearsti poole. Ka varem on Ruslan kannatanut mitmel korral peksnud ja seda on pealt näinud alaealine laps, kes sattus hüsteeriasse. -Ida-Tallinna Keskhaigla patsiendikaardilt nähtub, et 14.09.09.a. kell 23.14 on K.D diagnoositud pea pindmised hulgivigastused ja rindkere tagaseina pindmised vigastused (II kd. tl. 5-6); - isiku läbivaatuse protokollis on 15.09.09.a. (II kd tl. 8 - 14) on fikseeritud K. M.L lihahaav alahuulel, verevalumid alalõual, parema käe õlavarrel, seljal – abaluude piirkonnas, tursed peas; kannatanu on läbivaatuse käigus kaevanud valusid alaseljas ja peas. Kannatanu teisele ülekuulamisele on lisatud ka värvifotod, kust näha verevalumid erinevates keha ja jäsemete piirkondades (II kd. tl. 20 – 27). -perearsti P. Urmi tõendi kohaselt, olid veel 18.09.09.a. KDl näha järgmised vigastused: paremal säärel, põlvel, labajalal ja reiel verevalumid; samuti verevalumid puusadel, seljal, paremal käel ja õlevarrel, alahuulel, parema silma ümbruses: K. M.L väitel oli abikaasa teda peksnud 14.09.09.a. (II kd tl. 19); -kahtlustatav M.L ütluste kohaselt (II kd tl. 35 – 39) käskis ta naisel enda asjad kokku korjata ja pakkida, sest naine oli kallistanud-suudelnud võõra mehega. Kui ta 10-15 minuti pärast tagasi tuli, olid ta asjad ühiskoridoris, korterist väljus Andrei ning ta hakkas oma naisega arveid klaarima; naist lõi ta kaks korda peopesaga vastu nägu, tõukas teda diivani poole ja väljus korterist; ei näinud, et Katrin oleks kukkunud. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et M.L süü kolme isiku kehalises väärkohtlemises, nende löömises, neile valu ja tervisekahjustuste tekitamises on tõendamist leidnud ja selline käitumine on kvalifitseeritav

§ 121järgi.

Kohtul ei ole alust kahelda kannatanute ütlustes, sest need on kooskõlas teiste kontrollitud tõenditega, nii tunnistajate ütlustega kui ka meditsiiniliste dokumentidega. Kahtlustatava enda kohtueelses menetluses antud ütlused erinevad kannatanute ütlustest, kuid kohtu arvates on see tingitud asjaolust, et süüdistatav oli alkoholijoobes ega suutnud olukordi tajuda päris adekvaatselt. Samuti võis selliste ütluste andmine ning vaid osaline oma süü tunnistamine olla tingitud soovist pääseda kergema karistusega. Kuigi kahel korral on M.L kannatanuid löönud avalikus kohas ja teiste isikute juuresolekul ning ilmselt oli rikutud ka avalikku õigusrahu ning teiste isikute turvatunnet, ei ole süüdistatava käitumist võimalik kvalifitseerida raskema kuriteona, s.o. avaliku korra raske rikkumisena

§ 263p 1 järgi, sest sellist süüdistust ei ole prokurör talle esitanud.

Kohus saab R. Dorjanski süüdi mõista vaid

§ 121järgi.

Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud ülalkäsitletud kolmes kuriteos. Tsiviilhagi süüdistatava suhtes ükski kannatanu esitanud ei ole. 1.

1. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine 24.08.09.a. 6 - kiirmenetluse protokollis on M.L andnud ütlusi ( I kd. tl. 38) selle kohta, et
2. augusti varahommikul tarvitas ta oma kodus alkoholi, jõi ära umber 0,5 liitrit viina. Siis istus ta sõbra auto (Audi 100) rooli ja tahtis sõita oma tuttava juurde Raplasse. Tallinn-Rapla-Türi maanteel peeti ta kinni, politseinikele ei olnud tal esitada dokumente, sest juhiluba tal ei ole. Siis puhus ta alkomeetrisse, mis näitas 0,81 mg/l alkoholi. Politseiautoga toimetati ta Rahumäele, kus tõenduslik alkomeeter näitas alkoholisisalduseks 0,76 mg/l. Ta oli sellega nõus ja ekspertiisi ei nõudnud ja ta pandi kambrisse kainenema; -tunnistaja Allar Lohu ütluste ( I kd.tl. 47 – 49) kohaselt oli ta 24.08.
3. patrullteenistuses, kui üks möödasõitja osutas foorituld ootavale sõiduautole Audi 100, kus juht pidi purjus olema, sest ta sõidumaneer on kahtlane. Nad peatasid selle sõiduki. Juhil oli sõiduki juhtimisega raskusi ega saanud aru ka politseinike korraldustest. Juhil M.L puudus mootorsõiduki juhtimise õigus, samuti dokumendid sõiduki kohta. Algul mõõdeti tema joovet indikaatorvahendiga, mis näitas 0,91mg/l (tl.53), seejärel viidi ta menetlustoimingute tegemiseks uurija juurde; -tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt mõõdeti M.L joobesesundiks 24.08.09.a. kell 15.43 – 0,83 mg/l +/- 0,07 mg/l, s.o. 0,76 mg/ l väljahingatavas õhus. (I kd tl. 51 - 52). Kohus leiab, et M.L süü ka selle kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ning mootorsõiduki tahtlik juhtimine joobeseisundis, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 mg alkoholi, on õigesti kvalifitseeritud

§ 424järgi.

Ka selles episoodis ei ole kohus tuvastanud õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. 2. Toimepandud tegude eest tuleb süüdlast ka karistada. Karistamise aluseks on

§ 56tulenevalt isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nii

§ 121

ja ka § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on sanktsioonina ette nähtud rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus. Kohus ei pea võimalikuks karistada kindla sissetulekuta ja alkoholi liigtarvitavat isikut rahalise karistusega, sest sellise karistuse täitmine tema puhul pole võimalik. Tal on täitmata väärteo eest mõistetud rahatrahv (4 800 krooni) ning tasuda tuleb ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud. Ka toimepandud tegude raskus ja süüdlase isik nõuavad raskema sanktsiooni kohaldamist, s.o. karistusena vangistuse mõistmist. R. Dobranskile vangistust mõistes tuleb arvestada, et teise isiku kehalise väärkohtlemise on ta toime pannud eri aegadel kolme erineva isiku suhtes. Tema käitumine on kohtu hinnangul olnud äärmiselt jõhker ning väljendab tema sügavat ükskõiksust ja hoolimatust nii lähedaste kui talle võõraste isikute elu ja tervise suhtes. Ohtlik on löök pudeliga pähe või löögid näkku, mis purustavad kannatanu lõualuu, jõhker oli ka oma abikaasa peksmine valimatult käte ja jalgadega üle kogu keha. Alkoholijoobes autorooli istudes seadis R. Dobranski ohtu mitte ainult enda, vaid kõigi kaasliiklejate elu ja tervise. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust kohtuistungil. Karistust raskendavaks asjaoluks loeb kohus aga süüteo toimepanemist isiku suhtes, kes on süüdlasest perekondlikus sõltuvuses (oma naise peksmise episoodis). 7 M.L on varem kriminaalkorras karistatud seitsmel korral eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Korduvalt on teda karistatud vangistusega. Pärast vabanemisi on ta aga üha uuesti toime pannud uusi ja uusi süütegusid. Nii kuritegude toimepanemise asjaolusid kui süüdlase isikut arvesse võttes ei pea kohus võimalikuks tema suhtes kohaldada

§ 74

ja § 75 sätteid ehk mõista talle karistus tingimisi kriminaalhooldaja järelevalve all nagu taotlesid prokurör ja kaitsja. Selline karistus ei lähtuks tema süü suurusest ega vastaks ka õiguskorra kaitsmise huvidele. Kaitsja väited, et eelvangistuses olles on M.L endale vajalikud järeldused teinud ning vabaduses on tal võimalik sõprade abil tööle asuda ja oma pere eest hoolitseda, on paljasõnalised. M.L eelnevad vangistused on olnud tunduvalt pikemad kui praegune eelvangistus, kuid vajalikke järeldusi pole ta endale seni teinud. Kannatanu ütlustest tulenevalt on ta oma naise suhtes ka varem vägivaldne olnud ja seda ka naise alaealise lapse juuresolekul. Kuude vältel ta tööl ei käinud, oli abikaasa ülalpidamisel ning liigtarvitas alkoholi. M.L-ile reaalset vangistust mõistes kohus leiab, et see ei saa olla väiksem sanktsiooni keskmisest määrast. Prokuröri poolt taotletud vangistus 1 aasta ja 6 kuud on minimaalseim karistus, mida saab nende tegude eest süüdlasele mõista.

§ 424

eest lisakaristust – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist mõista pole võimalik, sest süüdistatav on isik, kellel puudub juhtimisõigus. Kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb süüdistatavale mõistetavat karistust vähendada kolmandiku võrra.

§ 68lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata ka eelvangistuses viibitud aeg.

1. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 alusel määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuritegudes süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1, 5 palga alammäära ehk 6525 krooni. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja tema resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS § 238 lg 2, § 309 lg 3, § 311-
2. Kohtunik