Samuti tema, rikkudes ühiskonnas paikapandud isikutevaheliste suhete reeglistikku, 28.04.2009 kella 08.00 paiku XXX asuva elumaja kolmanda korruse rõdul suunas naaberkrundil vundamendiauku kaevavate tööliste – B K ja D O poole pneumaatilise vintpüssi, keelas tema krundile lähenemise ja nõudis tööliste brigaadilt nende töö peatamist. Oma tahtlike tegudega pani E.Z toime rahu ja avaliku korra rikkumise relvana kasutatava esemega ähvardades,
Kohtuistungil E.Z korduvalt rikkus kohtuistungi korda, ei täitnud kohtu korraldusi, mille tagajärjel tegi kohus määruse tema kõrvaldamisest kohtuistungi saalist kogu kriminaalasja läbivaatamise ajaks. Kohtuistungil olid üle kuulatud kannatanud B K , D O , J Š ja tunnistajad V S , J D ja A P . Kannatanu Š ütles, et kui ta viibis teenistuses Narva Politseiosakonna valveosakonnas 13.10.2004 õhtusel ajal, siis helistas telefonile meesterahvas, esitledes end E.Z-ina , teatades aadressi ja oma viibimiskoha. Š samuti esitles ennast. Telefoninumbri järgi kontrolliti helistajat politsei andmebaasist ja saadi teada, et helistaja oli tõepoolest tema E.Z. Andmebaasis oli ka foto ja see vastab isikule, kes istus kohtupingis. E.Z rääkis, et postkontoris on kiri, mis tõendab ähvardusi tema aadressile ja ta nõudis viivitamatult politsei sekkumist selle kirja äravõtmiseks. Talle selgitati, et selle kirja äravõtmine on võimalik vastavate organite sanktsiooni alusel. Valveosakonda oli kutsutud operatiivtöötaja ja E.Z-ile pakuti nendega kohtuda abi saamiseks, kuid E.Z keeldus. Ühtlasi oli talle tehtud ettepanek kirjutada avaldus politseisse. Pärast seda hakkas E.Z väljendama ebatsensuurselt ja solvama. E.Z helistas mitmeid kordi, kokku oli kümneid telefonikõnesid. Ebatsensuurse kõne, roppustega ta alandas Š kui politseitöötaja ja samuti kui isiku au ja väärikust. Solvangud olid jämedas vormis. Valveosakonda asutus sisse politseikomissar J T . T , kes tegi samuti E.Z-ile märkusi. E.Z saatis ta kolme tähe peale, väljendas ebatsensuurselt, ropendas. Telefon oli valju side peal. Kannatanu O ütles kohtus, et 2009.aasta aprillis tuli ta tööle ehitusele Narva Jõesuus asuvale krundile, kus naaberkrunt kuulus E.Z-ile. Tuli välja viia krunt ja saagida puud. Kuid E.Z suunas oma krundilt maja teise korruse rõdult tema (O ) poole püssi, öeldes, et hakkab tulistama. Seejärel suunas püssi kõikide teiste tööliste poole. Kõik olid ehmunud. E.Z karjus, et läheksime minema ja lõpetaksime töö, ropendas. Oma tegudega ei andnud E.Z teha tööd. Lülitas sisse väga valju meresireeni, mis kestis 10 minutit. Kannatanu K ütles kohtus, et 2009.aastal töötas ta krundil, kus naabriks oli E.Z , kaupluse Maxima vastas, Tuli kaevata süvendit, maha saagida puud, tassida mulda. Kohe, kui alustas tööd ekskavaator, ilmus oma maja rõdule E.Z vintpüssiga ja ütles, et kui ekskavaator läheneb kasvõi ühe meetri võrra, siis avab ta tule. Tuli lõpetada töö, kuna ta oli ehmunud. Siis lülitas E.Z sisse sireeni, mille helist jäid kõrvad lukku. Oli välja kutsutud politsei. Tunnistaja S ütles kohtus, et on kuulnud E.Z-ist kui psüühiliselt ebastabiilsest, ebaadekvaatsest isikust, kes elab XXX. E.Z solvab kõiki ja selle eest pilluvad inimesed 3 kive tema maja pihta. 13.10.2004 asetleidnud sündmustest mäletab, et sel päeval oli ta operatiivgrupis. Ta sisenes valveosakonda sel hetkel, kui Š vestles E.Z-iga telefonitsi. Telefon oli valju hääle peal. Algul E.Z ei ropendanud, jutt oli kirjast, mis tuleb ära võtta. Š pakkus E.Z tulla politseisse, millega kutsus E.Z esile ärrituse, E.Z nimetas Š jätiseks, väljendas ebatsensuurselt tema aadressile ja ütles, et S koht ei ole politseis. Kui valveosakonda sisenes politseikomissar T , võttis telefonitoru ja esitles end, siis E.Z saatis ta kolme tähe peale ja ropendas. Tunnistaja D ütles kohtus, et 2004.aastal kuulis telefonivestlust Narva Politseiosakonna valvuri Š ja E.Z-i vahel. Telefon oli lülitatud valju side peale. E.Z solvas Š. Tunnistaja P ütles kohtus, et tunneb isiklikult E.Z viimased kaks aastat kui tasakaalutut inimest. Aastas paaril või kolmel korral lülitab ta sisse terve linna peale laevasireeni. Sellega rikub ta avalikku korda ja kodanike rahu. Mitmeid kordi on talle tehtud märkusi. 28.04.2009 hommikul sõitis tunnistaja garaažist välja, kuulis arusaamatuid helisid ja sõitis nende peale, kohale jõudes taipas, et see on E.Z-i sireen. Ta peatus, jättis auto kaupluse Maxima juurde. Läks ehitise juurde, püüdis välja lülitada elektertoidet E.Z-i majas. Maja oli voolutu, kuid sireen jätkas huilgamist. Mõne aja pärast ilmus XXX maja rõdule E.Z vintpüssiga ja kisaga, et kes läheneb tema majale, lastakse maha. E.Z-i vintpüssi nägi 25-30 meetri kauguselt. Tulistamine toimus tõepoolest. E.Z tulistas majast. Helid olid kõlatud. Tekkis tõsine olukord, üliohtlik. Seejärel jõudis kohale politsei ja nähes politsei toimkonda E.Z peitis end majja ja rohkem enam ei ilmunud välja. Ehitustööd olid peatatud E.Z-i tegevuse tõttu. Uuritud tõendite alusel tuleb kohus järeldusele, et E.Z-i süü on tõendatud täielikult ja tema teod on õigesti kvalifitseeritud KarS § 275 ja 263 p 3 järgi. Š episoodis kohus tuvastas, et E.Z solvas Š roppude sõnadega seoses tema ametikohustuste täitmisega avaliku korra kaitsel. 13.10.2004 oli Š teenistuses Narva Politseiosakonna valveosakonnas, täites oma ametikohustusi. Š ettepanekule tulla politsei valveosakonda järgnes E.Z-i ebaadekvaatne reaktsioon – ta hakkas Š solvama ebasündsas vormis. Neid asjaolusid kinnitavad nii kannatanu üksikasjalikud ütlused, kui ka tunnistajate S ja D ütlused, kes isiklikult kuulsid E.Z-i solvanguid kannatanu aadressile. Kannatanu ise hindas neid solvanguid politseitöötaja ja ka isiku au ja väärikuse alandamisena. Solvangud oli jämedas vormis, ebatsensuursed, ropud. Kannatanu seletas kohtus, et esitles end E.Z-ile, öeldes oma perekonnanime ja ametinimetuse, st süüdistatav sai aru, kellega ta räägib ja kelle aadressile ta solvanguid ütleb ning tegutses tahtlikult eesmärgiga alandada kannatanut. Tunnistaja S ütluste kohaselt solvangud olid seotud Š kui politseitöötaja, võimu esindaja ja ka isiku au ja väärikuse alandamisega. Solvanguid kuulsid kõik politseitöötajad, kes viibisid valveosakonnas. Telefoninumbri järgi politseitöötajad kontrollisid oma baasis E.Z-i andmeid ja said teada, et helistaja oli tõepoolest tema – E.Z . Andmebaasis oli ka E.Z-i foto. Kannatanu teatas kindlalt kohtus, et foto vastab sellele isikule, kes istub kohtupingis, st E.Z-ile. E.Z-i isik oli tehtud kindlaks. 4 Seega oma tahtlike tegudega pani E.Z toime avalikku korda kaitsva isiku solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega,
S § 263 p 3 järgi on kohus tuvastanud kannatanute K , O ja tunnistaja P ütlustega, et E.Z, rikkudes ühiskonnas paikapandud isikutevaheliste suhete reeglistikku, 28.04.2009 kella 08.00 paiku XXX asuva elumaja kolmanda korruse rõdul suunas naaberkrundil vundamendiauku kaevavate tööliste – B K ja D O poole pneumaatilise vintpüssi, keelas tema krundile lähenemise ja nõudis tööliste brigaadilt nende töö peatamist. Süüdistatava E.Z-i teod olid kvalifitseeritud, lähtuvalt järgmisest:
p 3 järgi Kohtul puudub alus kahelda kannatanute ja tunnistajate ütlustes, kuna need ütlused on loogilised, järjepidevad ja riimuvad omavahel ning asja materjalidega. Kohus usaldab neid ütlusi. 5 Vastavalt Komisjonilise Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktile nr 28/34 (tl 99.104) esineb E.Z Anankastne isiksushäire, mis ei ole hõlmatav määratlusega „ vaimuhaigus“, „raske psüühikahäire“ ega „ajutine vaimutegevuse häire“. Anankastne isiksushäire ei põhjustanud E.Z talle süüksarvatud tegude toimepanemise ajal 13.10.2004 ja 28.04.2009 tahtevastast käitumist, ei takistanud ega ei piiranud tema võimet ümbrusest ja oma käitumise iseloomust, sh selle keelatusest arusaamiseks ja oma käitumise juhtimiseks. Käesoleval ajal on E.Z täiel määral suuteline aru saama ümbrusest ja oma tegude iseloomust ning on suuteline oma käitumist juhtima, sh on suuteline osalema menetlustoimingutel ning kandma karistust. E.Z esinev Anankastne isiksushäire ei ole takistuseks tema viibimisele tugevalt kontrollitud tingimustes. Psühhiaatrilise haiglaravi kohaldamiseks E.Z-ile ei ole käesoleval ajal meditsiinilist näidustust. Seega, ehkki E.Z esineb isiksushäire, kuid ta ei kannata mingi vaimuhaiguse all, on võimeline astuma kohtu ette ja kandma oma tegude eest vastutust. Kohus ei ole tuvastanud kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohtuistungi korraldavas osas E.Z taotles maha võtta talt käerauad, kuid kohus keeldus taotluse rahuldamisest, lähtuvalt asja läbivaatamise tingimustest ja süüdistatava isiksusest, juhindus konvoi arvamusest, kes on jälginud E.Z pikka aega ning lähtuvalt oma siseveendumustest, et E.Z on agressiivne ja ohtlik. Psühhiaatrilise ekspertiisi (tl 94) kohaselt esineb E.Z psühhopaatiataoline käitumine, kiiresti affekteerub. Kohus veendus E.Z-i käitumise agressiivsuses, ettearvamatuses ja ebaadekvaatsuses, korduvalt tegi talle märkusi kohtuistungil, selgitades kohtuistungi korra rikkumise tagajärgedest. Karistuse mõistmisel, juhindudes KarS § 56 arvestab kohus süü astet, tahtluse liiki, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, E.Z-i isikut, nimelt, et E.Z ei ole varem kohtulikult karistatud, oli võetud vastutusele väärtegude toimepanemise eest, pensionär, pani toime teise astme kuriteo. Kohus ei leia võimalikuks karistada E.Z rahalise karistusega (E.Z on pensionär), samuti kohaldada talle tingimuslikku karistust, kuna E.Z-i teod olid jõhkrad ja lähtuvalt tema isiksusest ei ole tingimuslik karistus otstarbekohane. Seetõttu õiguskaitsekorra huvides kohus määrab karistuse vangistuse näol, kuid määrab karistuse, mis on lähedane minimaalsele karistusele. Kohus teeb otsuse ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 3, 267 lg 3, 311,313, 315. Galina Jasnjuk Kohtunik Tõlk on hoiatatud vastutusest KarS § 318 ja § 321 järgi Sirje Sirnask kohtutõlk 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.