Toimik nr 1-07-9819 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.juulil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-07-9819 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul Tõlk Leonora Nõmmik Prokurör Prokuröri abi Natalja Firsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid U.N-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 28.07.2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu U.N , isikukood: xxx, kannab karistust xxx. Kaitsja Vandeadvokaat Leanika Tamm RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta U.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista U.N-ilt kriminaalmenetluse kulud: 650.40 krooni kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. U.N tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.04.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 1
(5)U.N tunnistati viimati süüdi 19.11.2007 Harju Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi ning karistati 3 aasta 6-kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 (1 aasta 2 kuud) võrra ning kandmisele kuulus 2 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 22.11.2006 Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse kandmata osa (2 aastat) võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat ja 4 kuud vangistust. Karistusaja algus 07.06.2007 ja lõpp 05.10.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 27.04.
- Kinnipidamisasutusest U.N-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 6 korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel soovib kinnipeetav asuda elama tema emale kuuluvasse 2-toalisesse korterisse aadressil xxx-xxxe. Antud korteris elavad Rxxx Pxxx, tema tütar Axxx Hxxx ja elukaaslane Axxx xxx Vajadusel saab kinnipeetav elada ka isa, SxxxU.Ni juures aadressil xxx on 8 klassi. Vanglas olles õpib 9.B klassis. Vangistuse jooksul on läbinud MEWO Autokoolis B-kategooria autojuhikursused ja sotsiaalprogrammid Vihajuhtimine ja Eluviisitreening ning noorteprogrammi EQUIP. Enne vangistust töötas kinnipeetav ametlikult Loksa laevaremondi tehases keevitaja õpilasena ning 2,5 kuud töötas ehitusel abitöölisena. xxx garanteerib U.N-ile ennetähtaegsel vabanemisel töökoha. Kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod on sooritatud alkoholi mõju all olles ja agressiivselt käitudes. U.N kannab esimest reaalset vanglakaristust, kriminaalkorras karistatud kahel korral. Viru Vangla leiab, et U.N-i võib vastavalt KarS § 76 vabastada ennetähtaegselt ning määrata kriminaalhooldusele. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik nõustub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Ennetähtaegsel vabanemisel on U.N kindel elu ja töökoht. Teda on valmis toetama tema lähedased. Olles vanglas on U.N osalenud „Vihajuhtimine“, „Sotaiaalsed oskused“ ja noortele suunatud sotsiaalprogrammis „EQUIP“. Koostatud iseloomukohaselt on U.N-i poolt uute kuritegude toime panemise risk keskmine. Kriminaalhooldusametniku arvamusel on võimalik riske alandada lisakohustuse panemisega. U.N taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Vabanemisel on kindel elu- ja töökoht. Kaitsja toetas oma katasealust ja rõhutas, et distsiplinaarrikkumiste arv ei ole iseenesest näitaja isiku käitumises toimunud muutustest.. Tuleb tunnistada, et isikul on kuus distsiplinaarkaristust, kuid kaitsja arvates kasulik tegevus, millega ta on aktiivselt hõivatud, kaalub nimetatud rikkumised üle. Vanglas ta lõpetas 9.klassi ja omandanud eesti keeleoskuse B.tasemel, läbitud 3 sotsiaalprogrammi, osalenud autojuhikursustel. See näitab, et süüdimõustetu töötab enesetäiendamise suunas aktiivselt ja sellel on rohkem kaalu kui distsiplinaarkaristustel. Ta viibib vangistuses esimest korda. Prokurör toetab isiku ennetähtaeset vabastamist. Isikul on olemas elu-, töökoht ja lähedaste toetus. Tuleb arvestada, et ta pani kuriteod toime olles alaealine. Ilmselt tema hoiakud paremuse poole muutunud, sest ta tegeleb vanglas kasuliku tegevusega, läbinud mitmed sotsdiaalprogrammid. Karistusaja lõpuni on üle 1 aasta 2 kuu. Karistuse esmärgid on sisuliselt täidetud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et U.N tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. Kohus ei nõustu vangla, kriminaalhoolduse, kaitsja ja prokuröri lõplikute järeldustega ja seda järgmistel põhjustel. 2
(5)KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik U.N-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 2 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Isikut on varasemalt karistatud Viru Maakohtu 22.11.2006 kohtuotsusega I astme varavastaste kuritegude (varguse, röövimise) eest 2-aastase vangistusega katseajaga 18 kuud. Uue, esimese astme varavastase kuriteo, röövimise pani U.N toime katseaja jooksul. Harju Maakohtu 19.11.2007 kohtuotsusest (lk 24-26) on näha, et tegemist on 2-episoodilise asjaga, kus kinnipeetav mõlemas episoodis kasutas jõhkralt vägivalda kannatanute suhtes. 07.04.2007 episoodis koos eeluurimisel tuvastamata isikuga tungis xxx maja juures metsamassiivis kallale kannatanule, pekstes teda jalgadega keha piirkonda, seejärel vedas kannatanu xxx asuva maja juurde kus jätkasid kannatanu peksmist. 07.06.2007 episood on toime pandud grupis, kus kinnipeetav lõi kannatanut jalaga näkku. Kuriteoga tekitati kannatanule kahju 4600 krooni. See näitab U.N-i vägivaldsust. Kuritegude asjaolud näitavad, et süüdimõistetul on teatud kalduvus kasutada seadusevastast vägivalda kannatanute suhtes. Esimese kohtuotsuse alusel süüditunnistamisega andis riik tol ajal alaealisele isikule tõsist signaali, et ta vabastatakse reaaalse karistuse kandmisest tingimuslikult ja üks tingimus on see, et ta ei pane toime uut kuritegu. Tegemist oli esimese astme 2-episoodilise kuriteoga, mille käigus kasutati kannatanu suhtes vägivalda. See ei mõjutanud süüdimõistetut. Lühikese aja jooksul ( 07.04.2007 ja 07.06.2007) paneb ta toime 2 esimese astme kuritegu, jällegi vägivalla kasutamisega. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused U.N-i puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 6 korral distsiplinaarkorras karistatud. Peale viimast elektroonilise valve alla tingimisi enne tähtaega vabastamise taotluse läbivaatamist kohtus 08.10.2009, on U.N 2 uut distsiplinaarkaristust. 02.11.2009 karistati noomitusega liigsete ja keelatud esemete kambris hoidmise eest. 05.02.2010 karistati teda noomitusega, kuna eiras enne õhtust loendust kambrite sulgemise ajal vanglaametniku seaduslikku korraldust minna oma kambrisse, vaid viibis teises kambris ja keetis vett. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et isik vangistuse ajal läbis sotsiaalprogrammid „Viha vaoshoidmine“ ja „Eluviisitreening“ ning noorteprogrammi EQUIP (tunnistused isiklikus toimikus). Ta on osalenud autojuhikursustel ning lõpetas vanglas 9.klassi ja omadas eesti keele oskust B tasemel. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument EV pass kehtivusega kuni 19.05.2015. Vabanedes on kinnipeetaval kindel elukoht ema, Riina U.N-i juures aadressil xxx-xx. Nimetatud korter on 2-toaline, kus elavad kinnipeetava ema, Rxxx Pxxx ja tema elukaaslane xxxa nende ühine laps xxxHxxx (4-aastane). Rxxx U.N-i garanteerib oma pojale moraalse ja materiaalse toe. Pere majanduslik olukorda hindab Riina U.N-i rahuldavaks. Kinnipeetava ema töötab xxxx hooldusõena ja elukaaslane töötab ehitusel. Pere kuu keskmine sissetulek on xxx krooni. Samas kinnipeetava isa, Sergei U.N garanteerib oma pojale materiaalse ja moraalse toe. Sxxx U.N töötab xxxs ehitusel ning tema pere kuu keskmine sissetulek on xxx krooni. Vabanedes on U.N garanteeritud xxx poolt keevitaja õpilase ametile põhipalgaga 4500 krooni kuus ( kohtu toimik lk 53). 3
(5)Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades U.N-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine kaalub üle tema võimalused vabaduses ( elu- ja töökoha omamine ja lähedaste toetus). Isikul oli ka kuriteo toimepanemise ajal perekonna tugi, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Kuriteod ( mis on nii isiku- kui varavastased) olid suunatud rahalise kasu saamisele, mille käigus oli kasutatud vägivalda, grupis. Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt, ennetähtaegse 4
(5)vabastamise küsimuse lahendamisel kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuriteo asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja tema varasemat elukäiku. Isiku võimalused vabaduses on viiimasel kohal Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta U.N-ile piisavalt mõju. võivad suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Karistusaja lõpuni on peaaegu 1 aasta 2 kuud, mis on suhteliselt piik aeg. Kohus leiab, et ei saa rääkida karistuse eesmärkide saavutamisest olukorras, kui isik paneb vangistuses jätkuvalt distsiplinaarrikkumisi. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu U.N-i temale Harju Maakohtu 19.11.2007 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige №oremreferent Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 26.08.10 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun 5
(5)