4-11-776/11

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.01.2012, Rakvere kohtumajas Väärteoasja number 4-11-776 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Virve Roots Väärteoasi R.F-i kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna 03.02.2011 otsusele nr 2590,10,008206 Kaebuse esitaja R.F, isikukood xxx, elukoht xxxx Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna esindaja Aulis Vahula 20.12.2011 ja 11.01.2012, avalikul kohtuistungil Asja läbivaatamise kuupäev Juhindudes V™S § 132 p1, § 135; § 155, 156, kohus o t s u s t a s: Jätta R.F-i kaebus rahuldamata ja jätta muutmata kohtuvälise menetleja, Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna 03.02.2011 otsus väärteoasjas nr 17 2590,10,008206, millega R.F-i karistati liiklusseaduse § 74 lg 1 alusel rahatrahviga 60 trahviühikut, so 3600 krooni (230.08 eurot). Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 17.02.2012, mil kohtuotsus tervikuna on kohtumenetluse pooltele Rakvere kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav. I TUVASTATUD ASJAOLUD Ida Pefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseiosakonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 03.02.2011 otsusega väärteoasjas nr 2590,10,008206 17 karistati R.F-i liiklusseaduse § 74 lg 1 alusel rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, so summas 3600 krooni (230.08 eurot), selle eest, et tema 10.12.2010 kell 10.40 paiku 1 Tallinn-Narva mnt

1. km-l, Haljala vallas Lääne Virumaal, juhtides mootorsõidukit halva nähtavusega teelõigul, juht ei kohandanud oam sõidukiirust selliseks, mille puhul on arvestatud tema sõidukogemusi, teeolusid, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, mille tagajärjel ei suutnud sõidukit peatada ning sõitis otsa ees sõiduteel lumevalli sõitnud ja juhitavuse kaotanud xxxx reg nr xxxx. Tekitas sellega tervisekahjustuse J.T ja varalise kahju T.H ja OÜ-le Heimans. Otsuse kohaselt on menetlusalusele isikule süüks arvatud liikluseeskirja (edaspidi tekstis LE) § 123 nõuete rikkumine. Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega: menetlusaluse isiku ütlused, tunnistajate T ja P ütlused, Rakvere Haigla teatis. Vastulauses esitatu on kohtuvälise mentleja poolt otsuses kajastatud, kuid sellega nõustutud ei ole. Kohtuväline menetleja on arvestanud, et menetlusalune isik pani väärteo toime ettevaatamatult. R.F-i karistust kergendava asjaoluna on arvestatud puhtsüdamlikku kahetsust ning süü tunnistamist. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik esitas Viru Maakohtule kaebuse, milles taotles V™S § 29 lg 1 p 1 alusel tühistada kohtuvälise menetleja otsus tema suhtes menetletud väärteoasjas ja lõpetada menetlus ning alternatiivsena esitas taotluse juhuks, kui kohus vaidlustatud otsust ei tühista, siis V™S § 113 p 7 alusel vähendada kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi määra. Kohtuistungil jäid kaebuse esitaja esitatud kaebuse ja selles esitatud taotluste juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas seisukoha, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata, kuna väärteoasja on menetletud vastavalt väärteomenetluse seadustikus sätestatule. Karistuse määramisel on arvestatud kõiki karistamise kohaldamise aluseid ning määratud karistus on proportsionaalne. Sama seisukohta väljendas kohtuvälise menetleja esindaja ka kaebuse kohtulikul arutamisel. II UURITUD TÕENDID JA KOHTU PÕHJENDUSED V™S § 123 lg 2 sätestab, et kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Avariipolitseinik Argo Vahula poolt 13.01.2011 koostatud väärteoprotokolli AB 1180428 kohaselt 10.12.2010 kell 10.40 Lääne- Virumaal Haljala vallas Tallinn - Narva mnt 86.km-l R.F, juhtides mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx halva nähtavusega teelõigul, juht ei kohandanud oma sõidukiirust selliseks, mille puhul on arvestatud tema sõidukogemusi, teeolusid, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, mille tagajärjel ei suutnud sõidukit peatada ning sõitis otsa ees sõiduteel lumevalli sõitnud ja juhitavuse kaotanud xxxx. Tekitas sellega tervisekahjustusi J.Tle ja varalise kahju T.H ja OÜ-le Heimarus. R.F rikkus LE § 123 nõudeid, pannes seega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7417 lg 1 järgi /tl 18/. R.F esitas kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause, milles selgitas juhtunu asjaolusid, leides, et ka teise auto juht rikkus liikluseeskirjade nõudeid ning et väärteomenetlus on tema hinnagul olnud pealiskaudne. Esitas vastulauses taotluse määrata temale rahatrahv alla keskmise karistusmäära ning mitte kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuväline menetleja on oma otsuses väärteoasjas nr 2590,10,008206 vastulauses esitatut käsitlenud, sellega nõustumata, selgitades, et kõnesolevas väärteoasjas käsitletakse menetlusaluse isiku, so R.F-i süü küsimust, mis on tõendatud tunnistajate ja menetlusaluse isiku enda ütlustega. Väärteoasjas tehtud otsuses ei ole kohtuväline menetleja väitnud, et teise sõiduki juht täitis kõiki liikluseeskirja nõudeid kõrvalekaldumatult. Väärteoasjas tehtud otsuses on selgitanud asjaolu, mida kohus loeb kõigile 2 teadaolevaks, so et 10.12.2010 olid ilmastiku- ja teeolud väga rasked. On üldteada, et 08.12.2010 Põhja-Eestisse jõudnud lumetorm Monika tõi kaasa märkimisväärse lumekihi ja tugevad tormi-iilid ning põhjustas mitmeid liiklusõnnetusi. Lumetorm jättis inimesed muuhulgas Padaorgu lumevangi ning muutis Tallinna-Narva maantee raskesti läbitavaks ning kohati läbimatuks. Päästeamet hoiatas neil päevil korduvalt raskete ilmastikutingimuste, so väga tugeva tuule ja erakordselt suure lumesaju eest ning soovitas eriti Harju- ja Virumaa elanikel koju jääda, autodega liiklemist soovitati vältida. Kohtuvälise menetleja poolt on otsuses väljendatud seisukoht, et ilmselgelt oli kiirus 60-70 km/h ülemäära suur olukorras, kus libedal teel on väga tiheda tuisu tõttu nähtavus halb ning kohati olematu – juba peatumisteekonna pikkus võimaliku ohu märkamiseks on suurem kui 50 m. Kohtu hinnagul võis sõltuvalt asjaoludest olla mis iganes sõidukiirus ülemäära suur. Seega saab 10.12.2010 ilmastikuolusid pidada üldteadaolevateks ja need olid teada ka R.F-ile. LS § 7417 lg 1 alusel on võimalik karistada mootorsõiduki juhti liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. Tegemist on blanketse koosseisuga, kus liiklusnõuded, mille rikkumist mootorsõiduki juhile ette heidetakse, on sätestatud liikluseeskirjades. Käesoleval juhul on sellised liiklusnõuded sätestatud LE § 123, mille kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. R.F seletas kohtuistungil, et 10.12.2010 sõitis tuisuse ilmaga Tallinn-Narva maanteel, vedas teist autot. Peale Viitnat läks ilm halvemaks ja auto kiirus polnud tuisuvaalude tõttu suur. Ilma tõttu silmad olid rohkem teel kui spidomeetril. Nähtavus kohati oli parem, kohati oli nagu oli. Äkki oli keset teed teine auto parema küljega, ta märkas seda umbes 5-10 meetri pealt ega suutnud otsasõitu vältida. Kuna teine auto oli üleni lumine ja sel polnud näha ühtegi tuld, arvas, et see võis olla teele jäänud tükk aega varem. Teise auto juht oli autos üksi, teadvusetu. Üritas teda teadvusele tuua sel moel, et raputas veidi ja rääkis temaga päästeameti saabumiseni. Möönab, et pidi arvestama ilmastikuolusid, oma auto veost, et sellise ilmaga lummetuisanud auto pole ootamatu takistus, kuid leidis siiski, et tema ühtegi liiklusnõuet rikkunud ei ole. Tunnistaja R P, kes oli kaassõitja R.F-i autos, tunnistas kohtus, et 10.12.2010 hakkasid hommikul Tallinnast Rakvere poole sõitma. Ilm oli väga paha. Teeolude ja ilma tõttu ja kõikide niisuguste asjalude tõttu juhtus avarii. Auto kiirust ei oska ta öelda, vahepeal tundus, et kiirust ei olnudki; aeglaselt sõitmise põhjus oli tuisuvaalud ja nähtavus ja kõik need olud. Peale Viitnat oli ilm eriti halb ning äkki oli risti auto teel ees, ninaga tuisuvaalus. Tema ei jõudnud kuidagi reageerida, vaid R.F poolenisti jõudis midagi öelda, kui toimus kokkupõrge. R.F jooksis teise auto juurde, tema helistas päästeteenistusse. Oletab, et see auto, must xxxx, sõitis neist mööda, kui nad peatusid eelmises avariipaigas; avariipaikade vahemaad öelda ei oska. xxxx juht J T tunnistas kohtus, et sõitis 10.12.2010 Jõhvi. Sõitu alustas eelmisel päeval Soomest, teadmata, millised ilmaolud teda Eestis ees ootavad. Ilm oli tormine, kõigil autodel põlesid ohutuled, ka tema autol. Sõidukiirus olenes tuisu tugevusest, kohati oli 50-60 km/h, kohati vaid 20-30 km/h. Peale Viitnat läksid ilmaolud päris käest ära. Teel olid suured lumevallid, ta võttis küll kiirust maha, kuid auto läks ninaga valli ja tagant tuli juba valge xxxx. Kokkupõrge oli vahetult peale valli sõitmist. Ravimeid ta ei olnud tarvitanud, kuid peale avariid kiirabiautos anti talle valuvaigisteid. Mäletab, et valge xxxx sõitis tema taga tükk aega. 3 Lumetuisu tõttu sündmuskoha vaatlust kohtuvälisel menetlejal 10.12.2010 teostada ei olnud võimalik ning liiklusõnnetuse akt on koostatud sõidukijuhtide sõnade järgi (tl 32). Kohus uuris tõendina AS Rakvere Haigla teatist liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest, mille kohaselt 10.12.2010 kell 12.30 toimetati Rakvere Haiglasse kannatanu J T, kellel tuvastati pealae lahtine haav ja peapõrutus /tl 29/. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja 10.12.2010 kohaselt võeti liiklusõnnetuses kannatada saanud J Tlt kell 13.50 analüüsiks vere- ja uriiniproov nendes etanoolisisalduse ja narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse võimalikuks tuvastamiseks. Uuringuakti nr 2116T kohaselt verest etanooli ei leitud, kuid analüüsiks esitatud proovides tuvastati Tramadoli nimelise ravimi leidumine /tl 25/. Ravimi Tramadol infolehte, millel esitatud info kohaselt on Tramadol tugevatoimeline valuvaigisti, mis võib mõjutada reaktsioonikirust ja auto juhtimise võimet /tl 7-8/. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on R.F üks kehtiv väärteokaristus /tl 31/. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja tunnistajad ning uurinud vahetult asjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnates neid kogumis, on seisukohal, et R.F-i kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. LE § 123 kohaselt peab juht sõidukiiruse abil tagama selle, et tal oleks piisavalt aega eesseisvale takistusele reageerida ja sõiduk enne kokkupõrget peatada. Isik on sõidukiiruse valikul hoolsuskohustust rikkunud siis, kui ta pole takistusele reageerimiseks vajaminevat aega või selle pikkust mõjutavaid asjaolusid õigesti hinnanud ning on seetõttu takistusele otsa sõitnud. Samuti peab juht vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. R.F-i enda ütlustega on tõendatud, et ta oli teadlik 10.12.2010 valitsenud ekstreemsetest ilma- ja teeoludest ning oli teadlik ka sellest, et tema poolt juhitud puksiiril oli peal sõiduauto, mis oli vaja toimetada remondikotta. Veose iseärasuse, so eelkõige selle suuruse ja raskuse tõttu pidi R.F arvestama muuhulgas asjaoluga, et tema poolt juhitud sõiduki pidurdusteekond on olulisel määral pikem, kui tavatingimustes tavasõidukiga sõites. Liiklusõnnetuse akti kohaselt on R.F juhistaaži 2 aastat ning seega ei saa teda pidada kogenud juhiks. Kogemused tulevad praktikaga ning kohtu hinnagul tuleb pidada mõistlikuks seisukohta, et õige kiirusetaju ja oskus kiirust valida arenevad välja pideval sõitmisel 5-8 aasta jooksul. Seega, sõites tuisus otsa juhitavuse kaotanud ja lumevalli sõitnud J T poolt juhitud sõiduautole, ei arvestanud R.F LE § 123 nõuetega ilmastikutingimuste, oma sõidukogemuse, teeolude ja veose iseärasuse ning mis iganes ootamatuste osas teel, ega kohandanud oma sõidukiirust selliseks, mille puhul on nendega arvestatud. Seejuures ei oma sisulist tähtsust, millise konkreetse kiirusega tema või ka ees liikuv auto sõitis, sest sellistes oludes võib mistahes kiirus osutuda liiga suureks. Käesoleval juhul ei saa halva, kohati olematu nähtavuse korral pidada ettenägematuks asjaoluks eessõitva auto olemasolu teel ega ka selle poolt juhitavuse kaotamist ning lumevalli sõtmist, mis välistaks etteheited taga sõitvale juhile. Kohus möönab, et kaotades tuisus sõites juhitavuse ja sõites seetõttu lumevalli, ei kohandanud ka J T oma sõiduauto kiirust ilmastikuoludele vastavaks, kuid ka tema õiguspärase käitumise korral, so kiiruse vähendamisel ning vajaduse korral peatumisel, kui tingimused seda nõudsid, ei oleks olnud välistatud juhitavuse kaotamine ning erakorralistes oludes lumevalli sõtimine, mistõttu tagant otsasõidu vältimise kohustus lasub siiski R.F . Materiaalse delikti toimepanemise eest vastutab üksnes isik, kelle teo tõttu tagajärg saabus, ning käesolevas asjas on selleks isikuks R.F. 4 R.F möönis kohtuistungil kõiki asjaolusid ja teadis liiklusnõudeid, mida tema autojuhina pidi jälgima, kuid eitas järjekindlalt oma süüd nende rikkumises. Kohus tõlgendab menetlusaluse isiku süü eitamist kaitsetaktikana, mis on kantud eesmärgist vastada end süüst. Kohus ei sea tema ütluste usaldusväärsust kahtluse alla, kuid arvestab, et tulenevalt tema enda seletusest, et ta tähelepanu oli eelkõige teel, mitte spidomeetril ning kuna ka kaassõitja R P jälgis teel toimuvat, ei ole ühtegi objektiivset kriteeriumit sõiduki kiiruse määratlemiseks ja see ei oma asjas ka sisulist tähtsus, kuna tuvastatud liiklusoludes võis mistahes kiirus olla liigselt suur ning sisuliselt olematu nähtavuse korral oleks pidanud juht peatuma. Nii R.F kui P kinnitavad, et eriti halvas nähtavuses oli äkki nende ees teel (510 meetri kaugusel) risti tuisuvaalus auto, millele otsasõitu vältida ei õnnestunud. Usutavad ning usaldusväärsed on J T ütlused selle kohta, et tema taga sõitis tükk aega valge xxxx. Nimetatud ütlused on usutavad, kuna taga sõitva sõiduki esiosa on eessõitjale ilmselgelt paremini nähtav kui tuisus tagasõitjale paksult lumme tuisanud ees sõitva sõiduki tagaosa, mille värvi, marki ning seda, kas tuled põlesid või mitte, R.F öelda ei osanud. Seda, et kokkupõrge taga sõitva asõidukiga toimus koheselt peale tusiuvaalu sõitmist ning teele risti keeramist, on tõendatud J T ütlustega. Tuisuvaalu sõitmisel oli T teadvusel ning tajus sündmusi adekvaatselt, sellele koheselt järgnenud kokkupõrke tagajärjel kaotas ta teadvuse lühiajaliselt. Ei ole tõenäoline ega usutav R.F-i oletus, et J T auto võis teel risti olla juba pikemat aega, sest arvestades ilmaolusid, on äärmiselt tõenäoline ja eluliselt usutav, et pikemat aega risti teel olnud auto oleks ka suhteliselt lühikse ajaperioodi jooksul tuisanud lumme sedavõrd, et seda poleks üldse olnud võimalik teel märgata. Täiesti ebakohased on kohtu hinnagul R.F-i ja tema kaitsja etteheited J Tle LE § 87, § 89 ja § 76 rikkumises. Kuna sõidukite kokkupõrge toimus koheselt peale tuisuvaalu sõitmist ja J T kaotas teadvuse, on ilmselege, et teadvusetu juht ei saa kontrollida ohutulede olemasolu, ega ole suuteline kasutama ohukolmnurka ning nende nõuete täitmist ei ole võimalik temalt nõuda. Samuti on asjakohatu ja põhjendamatu kaebuse esitaja kahtlus, et J T juhtis enne avariisse sattumist mootorsõidukit, olles tarvitanud tugevatoimelist valuvaigistit Tramadol. J T kinnitas kohtuistungil, et oli enne sõidu alustamist piisavalt puhanud ning et mingeid ravimeid tema ei ole tarvitanud. Kohtul ei ole põhjust tema ütlustes kahelda. Liiklusõnnetus toimus kell 10.40 ning selles kannatada saanud J T toimetati kiirabiga Rakvere Haiglasse, kuhu ta haigla teatise kohaselt saabus kell 12.
2. Vere- ja uriiniproov nendes etanoolisisalduse ja narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse võimalikuks tuvastamiseks võeti J Tlt kell 13.
3. Uuringuakti nr 2116T kohaselt verest etanooli ei leitud, kuid analüüsiks esitatud proovides tuvastati Tramadoli nimelise ravimi leidumine. Selle kohta, et Tramadol on tugevatoimeline valuvaigisti, mis võib mõjutada reaktsioonikirust ja auto juhtimise võimet, on tõendi ravimi infolehe näol esitanud kohtule kaebuse esitaja ja selles osas vaidlust ei ole. Asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et J T toimetati avariipaigalt haiglasse kiirabiautoga. Isik, kes on saanud vigastuse peahaava näol, tunneb ilmselgelt valu ning esimese asjana manustab abi osutav arst sellele isikule valuvaigistit. Oleks täiesti lubamatu ja vastuolus arsti eetikaga, viivitada valuvaigisti manustamisega mitmeid tunde, so kuni vajalike proovide võtmiseni. Samuti ei ole usutav, et valuvaigisiti manustamisel ei eeldati, et vigastatu jätkab samal päeval auto juhtimist. Seega hindab kohus kaebuse esitaja viiteid J T poolt LE § 87, § 89 ja § 76 rikkumisele tema kaitsetaktikana, püüdega süüstada teist isikut ning vabaneda seega ise vastutusest. Hinnates kogutud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et on tõendatud, et R.F , juhtides 10.12.2010 kell 10.40 Lääne- Virumaal Haljala vallas Tallinn - Narva mnt 86.km-l halva nähtavusega teelõigul mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx, ei kohandanud oma sõidukiirust selliseks, mille puhul on arvestatud tema sõidukogemusi, teeolusid, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, mille tagajärjel ei suutnud sõidukit peatada ning sõitis otsa ees sõiduteel lumevalli sõitnud ja juhitavuse kaotanud xxxx, tekitades sellega tervisekahjustusi J 5 Tle ja varalise kahju T.H ja OÜ-le Heimarus, rikkudes seega süüliselt LE § 123 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on õigesti kvalifitseeritud LS § 7417 lg 1 järgi. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus on seisukohal, et R.F rikkus liiklusnõudeid ettevaatamatult. Tema poolt LE § 123 nõuete rikkumine on otseses põhjuslikus seoses tervisakahjustuse ja varalise kahju tekkimisega liiklusõnnetuse tagajärjel. Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja, so Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt, järgides väärteomenetlusõigust. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse kohaldamise alustega, milleks KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku süü. Karistuse mõistmisel on arvestatud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. R.F-i karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes puuduvad. Kohus ei nõustu aga kohtuvälise menetleja seisukohaga otsuses, et R.F-i süüd kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja juhtunu tunnistamine. KarS § 57 lg 1 p 3 näeb karistust kergendava asjaoluna ette süü ülestunnistamisele ilmumise, puhtsüdamliku kahetsuse või süüteo avastamisele akstiivse kaasaaitamise, mitte aga süü tunnistamist. Pealegi, R.F ei ole väärteomenetluses kordagi oma süüd tunnistanud, rääkimata puhtsüdamlikust kahetsusest juhtunu pärast. Samas arvestab kohus R.F-i süüd kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 1 mõistes kannatanule abi andmist vahetult peale süüteo toimepanemist. LS § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi teine lõige sätestab kohtu või kohtuvälise menetleja õiguse kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Nimetatud väärteo eest mõistis kohtuväline menetleja R.F-ile karistuseks rahatrahvi 60 trahviühiku ulatuses, so summas 3600 krooni (230.08 eurot). Kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel, oluliselt alla selle keskmise määra, pigem miinimumile lähedases määras, võtnud ilmselgelt arvesse asjaolu, et tegemist on ettevaatamatult toimepandud väärteoga. Määratud karistust ei ole alust pidada liigselt karmiks ning seega puudub alus trahvi vähendamiseks. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on põhjendatud ja proportsionaalne R.F-i poolt toime pandud väärteoga ning tema süü suurusega ning seda tuleb pidada piisavaks, et mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Anu Ammer (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Riigikohtu 05.10.2012 RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. jaanuari
5. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-11-776 R.F-i karistamises liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Kohtuotsus jõustus
6. oktoobril
7. a Riigikohtu kohtuotsusega. №oremreferent Lea Herne 6