1-10-2438/63

1-10-2438 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-2438 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Z.P kaitsja vandeadvokaat Ann Saar’e määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. jaanuari 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Z.P kaitsja vandeadvokaat Ann Saare määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Ann Saar kaudu 96 eurot (üheksakümmend kuus eurot) vandeadvokaat Ann Saarele tema poolt Z.P-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Z.P-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Ann Saare poolt osutatud õigusabi eest 96 eurot riigituludesse.
7. Z.P tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Z.P 1-10-2438 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 12.01.2012 määrusega jäeti Z.P talle Tartu Maakohtu 23.11.2010 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Z.P on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 23.11.2010 otsusega KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Põlva Maakohtu 25.11.2004 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud ja 3 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 22.09.2011 määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.09.2009 ja lõpeb 24.01.
9. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 13.12.
10. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et Z.P tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Z.P positiivselt iseloomustavate asjaoludena võttis maakohus arvesse vabaduses kindla elukoha ja toetavate lähisuhete olemasolu ning võimalust asuda tööle. Samuti asjaolu, et süüdimõistetu on vangistuses läbinud sotsiaalabiprogrammi XXXX ning omandanud XXXX eriala. Samas aga pidi maakohus arvestama, et Z.P on kriminaalkorras karistatud kokku viiel korral, seejuures kolmel korral reaalse vangistusega. Teda on varasemalt ka tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud, kuid sellega kaasneval katseajal pani ta toime käesoleva vangistuse aluseks olevad hulgalised kuriteod. Vangistuses on tal kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, millest nähtub, et ta ei ole oma käitumisest vajalikke järeldusi teinud ning on jätkanud kehtestatud reeglite rikkumist ka vangistuses. Seega ei ole Z.P pärast varasemate karistuste kandmist ega ka karistuste kandmise ajal näidanud, et ta oleks enda suhtumist muutnud ning et ta sooviks jätkata oma elu seaduskuulekalt. Ta ei ole suutnud alluda tema üle seatud kontrollile ega täita talle pandud kohustusi ei vabaduses ega ka kinnipidamiskohas, mistõttu puudus maakohtul piisav veendumus, et ta seda käesoleva ennetähtaegse vabanemise korral teha suudaks. Veel võttis maakohus arvesse, et prokuröri poolt esitatud andmete põhjal on Z.P suhtes menetluses kriminaalasi, milles on sõlmitud kokkuleppe kohaselt karistuseks koos käesoleva karistusega liitkaristus vangistuse näol. Maakohus tuvastas Z.P puhul mitmeid olulisi uue kuriteo toimepanemise riskitegureid. Nii nähtub materjalidest, et peamiselt on süüdimõistetu pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise ja elatusvahendite hankimise eesmärgil ning tal puudub pidev tööharjumus ja -kogemus. Samuti võib majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegude toimepanemise riski suurendada see, kui süüdimõistetu jätkab vabaduses alkoholi või uimastite tarvitamist, mis on olnud tema puhul kuritegelikku käitumist soodustavateks asjaoludeks. Riskifaktoriks luges maakohus ka süüdimõistetu võimalikku mõjutatavust, kuna materjalidest nähtub, et varasemalt on tema tutvusringkond koosnenud peamiselt kriminaalkorras karistatud isikutest ning ka kuriteod on ta toime pannud grupis. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse Z.P kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada Z.P temale mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja arvates jättis maakohus põhjendamatult piisava tähelepanuta need positiivsed jõupingutused, mida Z.P on vangistuses viibides paranemise teele asumiseks teinud. 2 Nii on Z.P läbinud sotsiaalprogrammi XXXX ning asunud omandama XXXX eriala. Vanglas viibimise ajal jätkas Z.P haridusteed ja omandas XXXX , samuti on ta vanglas kaks aastat töötanud XXXX. Z.P ema sõnul on tal võimalik vabanemise korral asuda tööle XXX asuvas kaupluses F.R. Kaitsja juhib tähelepanu, et vabanemise korral on Z.P olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus ning abi. Maakohus on kaitsja hinnangul ebaõigesti osundanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole mõeldav ka seetõttu, et vabanemise korral võib Z.P käitumist hakata mõjutama tema varasem alkoholi või uimastite tarvitamine. Kaitsja märgib, et Z.P ei ole kogu vangistuses viibimise aja jooksul tarvitanud alkoholi ega narkootikume. Lisaks on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral võimalik panna vabastatavale lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid. Samuti on Z.P-le võimalik panna lisakohutusena keeld kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemiseks. Maakohus on märkinud, et prokuröri informatsiooni kohaselt on Z.P suhtes menetluses kriminaalasi, milles ta on väidetavalt sõlminud kokkuleppe mõistetava karistuse osas. Kaitsja arvates ei saa see argument olla aluseks Z.P praegusest karistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmiseks. Kokkuleppe sõlmimine iseenesest ei eelda, et see kokkulepe kohtus kinnitatakse ja Z.P karistatakse. Kuni ei ole esitatud süüdimõistvat kohtuotsust, ei saa rääkida uuest mõistetavast karistusest. Kaitsja on seisukohal, et vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks Z.P puhul otstarbekas, sest sel juhul saab ta igakülgset abi kriminaalhooldajalt, kes on erioskustega isik ja kes teostab vabanenu üle regulaarset kontrolli. Maakohtu arvamus, et Z.P on juba varasemalt vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, mistõttu ta ei ole kohtu usaldust õigustanud, ei saa olla aluseks arvamusele, et Z.P veelkordselt kuritarvitab kohtu usaldust. Kaitsja arvates tuleb arvestada, et kriminaalhooldus on täiustunud, kriminaalhooldajatel on rohkem võimalusi vangistusest vabanenutele abi osutamiseks ja täiendavate sotsiaalprogrammide läbiviimiseks. Veel leiab kaitsja, et maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et Z.P puhul on uue kuriteo toimepanemise oht kõrge. Tartu Vanglast väljastatud iseloomustusest nähtuvalt on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 50% ja vägivallakuritegude toimepanemise oht kahe aasta jooksu alla 42%. Z.P avaldas kohtus, et just nüüd on ta elu üle järele mõelda saanud ega soovi endist eluviisi jätkata. Seega tulnuks kaitsja arvates tema soovi õiguskuuleka eluviisi jätkamiseks arvestada, aga mitte seda võimalust temalt ära võtta. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole Z.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid. Ringkonnakohus möönab, et Z.P käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel 3 kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta määruskaebuses märgitud asjaolusid – Z.P on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi XXXX , ta on asunud omandama XXXX eriala, jätkanud haridusteed ja omandanud XXXX , samuti on ta kaks aastat töötanud XXXX ning omab ka vabanedes võimalust asuda tööle. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et Z.P vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et kuritegude toimepanemise asjaolud ning isiku varasem elukäik ei võimalda Z.P käesoleval ajal tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Z.P on korduvalt kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Samuti on Z.P vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid katseajal pani ta toime hulgalised kelmused (55 episoodi), mille eest mõistetud vangistust käesoleval ajal kannab. Kuigi Z.P on vanglas teinud edusamme, annavad kolm kehtivat distsiplinaarkaristust jätkuvalt alust arvata, et kantud karistus pole olnud piisav ja Z.P pole sellest enda jaoks vajalikke järeldusi teinud. Vastupidiselt kaitsjale on ringkonnakohus seisukohal, et endiselt eksisteerib suur oht, et kinnipeetav võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist, mida ei pruugi ära hoida temale katseajaks kohaldatavad kontrollnõuded. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei pea ringkonnakohus võimalikuks kohaldada Z.P suhtes erandlikku meedet, s.o teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Mati Kartau