23

(11240104927)Kohtunik, rahvakohtunikud Eeva Levina, Anneli Bogens,Ülle Rahe Kohtuistungi sekretär ,tõlk Ingrid Koddo, Olga Nõmmemees Prokurör Olga Dorogan Kaitsja Nikolai Rõžov Asja läbivaatamise kuupäev 30 mai, 31 mai, 11 juuni, 18 juuni 2012 Z.V, ik xxx, xxx, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel-vene keel, xxx, varem 8 korda kriminaalkorras karistatud, tõkend- vahistamine valitud 26.09.2011 Süüdistatav Kriminaalasi RESOLUTSIOON Viimased karistused : Ida Viru Maakohtu 03.07.2003 otsusega KarS § 118 lg 1 järgi 4 aastase vangistusega; Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 19.01.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 alusel 1 kuu ja 10 päeva vangistusega ,Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 26.04.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel 4 kuu vangistusega, vabanes 23.08.2011 Z.V süüdistuses KarS § 113 järgi üldmenetluse korras Juhindudes KrMS § 306; 309 lg 1,3 ;313; 315; 318 lg 1 ; 319 lg 1, 2 kohus OTSUSTAS: Z.V kuriteo toimepanemises KarS § 113 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistuseks 12 ( kaksteist ) aastat vangistust. 1 KarS § 68 alusel arvestada karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 26.09.2011 ning see kuupäev lugeda karistuse alguseks. Välja mõista Z.V-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: - 725 (seitsesada kakskümmend viis ) eurot sundraha - 230 ( kakssada kolmkümnend ) eurot ja 40 senti kaitsjatasu kohtu eelses menetluses ja 1 228 ( üks tuhat kakssada kakskümmend kaheksa ) eurot ja 80 senti kohtumenetluses - 0,45 eurot toimiku koopia tegemise eest - 222 ( kakssada kakskümmend kaks ) eurot surnu ekspertiisi eest - 912 ( üheksasada kaksteist) eurot DNA ekspertiisi eest Välja mõista Z.V-lt Kohtla-Järve Linnavalitsuse arveldusarve nr 10552004903007 kasuks 156 ( ükssada viiskümmend kuus ) eurot ja 7 senti G. M. matusekulude katteks Rahuldada vandeadvokaat Nikolai Rõžovi taotlus ning mõista talle riigituludest kaitsjatasu kohtumenetluses 1 228 ( üks tuhat kakssada kakskümmend kaheksa ) eurot ja 80 senti, millest käibemaks on 204 eurot ja 80 senti. Asitõendid : Naistejope, meestejope ,lauanuga ja padjapüüri tükid- hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Z.V tasuda sundraha ja kriminaalmenetluse kulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedpangas nr

1. maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus „ Z.V sundraha, kriminaalmenetluse kulud 1-12-940„ Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluses seadustikus sätestatud korras. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 19 juunist 2012 Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates 26 juunist 2012 Süüdistus Z.V süüdistatakse KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles varem korduvalt kriminaalkorras karistatud , sh 03.07.2003 Ida-Viru Maakohtu poolt KarS § 118 p 1 järgi vangistusega 4 aastat ning viimati 26.04.2011 Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9- 25 lg 2 järgi vangistusega 3 kuud ja 28 päeva vangistust, end parandanud ei ole ja taas pani toime kuriteo järgmistel asjaoludel : 23.09.2011 kella 23.45 paiku Z.V, olles alkoholijoobes toas nr xx, mis asub xxx ühiselamu neljanda korruse vasakus tiivas boksis nr 23, G. M. ga tekkinud tüli käigus lõi tapmise eesmärgil lauanoaga oma endise elukaaslase G. M.le vasaku rinna piirkonda ja paremale poole selja piirkonda, millega tekitas mõlemasse rinnaõõnde tungivad torke – lõikehaavad mõlemal pool rindkerel koos mõlema kopsu 2 vigastusega, mille tüsistusena tekkis mõlemapoolne verirind ja arenes välja äge verekaotusaneemia sisemisest ja välisest verejooksust, mis on eluohtlik tervisekahjustus, mille tagajärjel saabus kannatanu surm 24.09.2011 kell 07.05 Sa Ida-Viru Keskhaiglas. Seega oma tegevusega Z.V pani toime teise inimese tapmise, so pani toime kuriteo, ettenähtud KarS § 113 järgi. Kohtus tuvastatud asjaolud Objektiivne külg. G. M. surm on kinnitust leidnud surnu ekspertiisiaktiga nr 321 06.12.2011 , mille kohaselt 23.09.2011 23.45 xxx komandant E. S. teatas et et kell 23.45 pöördus tema poole palvega G. M., kes elab aadressil xxx, et komandant kutsuks kiirabi, sest tema elukaaslane Z.V lõi teda noaga. 24.09.2011 kell 00.30 toimetati SA Ida-Viru Keskhaigla traumaosakonda G. M., kellel oli 2 torkehaava rindkeres, neist üks vasakul pool, kolmanda roide vahemiku piirkonnas ja teine haav oli paremal pool selja piirkonnas. G. M. paigutati ravile K-Järve kirurgia intensiivravi osakonda. 24.09.2011 kell 07.45 G. M. suri SA IdaViru Keskhaiglas. G. M. surma põhjuseks olid mõlemasse rinnaõõnde tungivad torke-lõikehaavad mõlemal pool rindkerel ( kokku 2) koos mõlema kopsu vigastusega, mille tüsistusena tekkis mõlemapoolne verirind ja arenes välja äge verekaotusaneemia sisemisest ja välisest verejooksust. On võimalik , et surma põhjustanud vigastused on tekitatud määruses näidatud ajal23.09.2011 kell 23.45 paiku. Torke-lõikehaavad mõlemal pool rindkerel on tekitatud terava vägivalla toimel löökidest teravaotsalise ühte lõikeserva omava vahendiga ( näiteks noaga), lõiketera laiusega mitte rohkem kui 1,7 sm, pikkusega mitte vähem kui 10 sm, võimalik, et ekspertiisiks esitatud noaga. Lk 65-72 Antud tõendiga on tõendamist leidnud, et G. M. surm oli vägivaldne, temale eluohtlikud kehavigastused olid tekitatud vahetult enne hospitaliseerimist, see on 23.09.2011 hilisõhtul ja need olid tekitatud xxx . Antud ekspertiisist nähtub ka et vigastused olid tekitatud tahtlikult, seda näitab löökide arv , 2 lööki, ning tahtlus oli suunatud eluohtliku vigastuse tekitamisele, sest löögid olid suunatud elutähtsasse organisse- rindkeresse. Asjaolu, et G. M. surma põhjustas Z.V, on tõendatud järgmiste tõenditega: Kõigepealt G. M. enda ütlused, mis ta andis haiglas 24 09.2011 kell 02.30 , see on mõned tunnid enne surma , kus ta ei olnud enam võimeline protokollile alla kirjutama , kuid protokolli, mida koostas kriminaalmenetleja K. V., õigsust kinnitas juuresviibinud meditsiinitöötaja O. A., ning G.M. selgitas, et 23.
2. õhtul oli ta külas oma tuttaval S. xxx, toa numbrit ei mäleta, ning nad tarvitasid seal alkoholi. Seal oli ka tema endine elukaaslane Z.V, kes tahtis, et ta tema enda juurde uuesti elama võtaks, tema aga keeldus. Z.V võttis selle peale noa ja lõi teda kaks korda noaga, üks kord rindu ja teine hoop selja taha . lk 28-31 Samasuguseid ütlusi andis ka tunnistaja JE. S., kes töötab komandandina xxx. Tema ütluste kohaselt elasid G.M. ja Z.V vahel koos, vahel lahus, kuid kummalgi oli oma tuba, kuhu nad olid sisse kirjutatud. 23.09 oli tunnistaja õhtul valvurina tööl. Õhtul, täpset kellaaega ei mäleta tuli tema juurde G.M. ning palus, et ta kutsuks kiirabi. M. tuli ise, omal jalul. Tunnistaja ei saanud algul aru, et ta on haavatud, seljas oli M.l 3 hommikumantel ja ta ütles, et „Nos“, see on Z.V hüüdnimi , oli teda eest ja tagant noaga löönud, kokku 2 korda. Tunnistaja palus enne kiirabi kutsumist näidata löömise kohti, ning M. näitas, ees rinna juures paremal pool ja taga oli natuke verine. Joobeseisundi kohta ei oska tunnistaja midagi öelda, kui oligi, siis natuke, näha ei olnud. Kui tunnistaja hakkas kiirabi kutsuma, siis M.l hakkas halb, läks näost valgeks ja vajus põrandale. Rohkem ta kannatanuga kontakti ei saanud, 10-15 minuti pärast tuli kiirabi, kes hakkas kohe elustama. Hommikul tuli politsei, kuid Z.V ei leitud, oli vist ennast kuhugi ära peitnud. Lk 90-92 G.M. ütlused on tõendina arvestatavad, sest on täidetud kõik KrMS § 291 lõikes 3 toodud tingimused, see tähendab, et kannatanu ütluste andmise asjaolud ( kriitilises seisundis haiglas) ja tema isikut iseloomustavad andmed ( Z.V elukaaslane ja antud õhtul olid neil konfliktsed suhted ) ei anna alust kahelda tema ütluste usaldusväärsuses ; M. ütlused on olulise asjaolu tõendamiseks, seega on täidetud KrMS § 291 lg 3 p 2 nõuded ning ka antud sätte kolmas tingimus on täidetud, sest Z.V oli küllaldaselt aega ja võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid. Tõendina on arvestavav ka tunnistaja J. S. ütlused, sest vastavalt KrMS § 66 lg 2`lg1,2 kohaselt on tunnistaja ütlus aktsepteeritav, kui ta on saanud nendest teadlikuks teise isiku vahendusel , sest vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata ja tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Ei ole kahtlust, et G.M. oli saadud vigastuste mõju all ning paludes kiirabi välja kutsuda ta ei moonutanud tõde. Z.V süü on tõendatud veel tunnistaja G. P. ütlustega selle kohta, et 23.09 2011 õhtul oli G.M. ja Z.V vahel konflikt ja nad väljusid koos tema juurest, kus nad tarvitasid koos alkoholi. M. ja Z.V tülitsesid tihti omavahel. Kui nad tema toast lahkusid, siis M.l oli seljas hommikumantel. Lk 92-95 Tunnistaja M. A. ütluste kohaselt oli ta tööl
3. 09 .2011 kui sai teate uurija I.G., et tulgu politsei operatiivauto juurde, et sealt on leitud mingi nuga. Kuna tema on kriminalist, siis ta läks auto juurde ja auto põrandal mati kõrval oli nuga. See oli juhi taga ja oli pooleldi näha mati alt. Nuga oli umbes 20 sm pikk , käepide oli mähitud sinise isoleeriga. Noal olid punast värvi plekid, noa pakkis kotti, enne seda pildistas teda. Toimikus olevad pildid on tema tehtud, lk 97-
4. Tunnistaja D. K. ütluste kohaselt käis ta 26 septembril xxx Z.V otsimas. Z.V toa uks oli lukus ning ta ise tuli just trepist üles. Nad teatasid talle, et peavad ta kaasa võtma ning Z.V palus võimalust, et ta saaks süüa kaasa võtta. Ta võttis paki piima, saia , pani kotti ja koos läksid trepist alla. Panid Z.V istuma operatiivautosse Nissan Primera, enne seda Z.V läbi ei otsinud. Käeraudu talle ei pannud. Z.V istus juhi istme taha, tema oli roolis ja tema kõrval istus eesistmel L.. Tagaistmel oli Z.V üksi, lõhnas alkoholi järele. Tunnistaja kabinetis hakkas Z.V sööma kaasavõetud toitu. Osakonnas palusime tal kõik taskutest välja võtta, seal midagi kahtlast ei olnud ja peale seda viidi ta arestimajja. Kedagi teist selle autoga enne Z.V ei konvoeeritud. Z.V oli ainus, keda konvoeeriti ja kes istus tagaistmel, operatiivtöötajad ja G. istusid ainult eesistmel. Autot kontrolliti päev enne Z.V konvoeerimist, see on 25.09.
5. Noa leidmist tunnistaja ei näinud, kuid nägi nuga pärast, oli lauanuga puidust käepidemega, mille ümber oli sinine isoleerlint, käepideme juures oli verejälg . Tunnistaja nägi, kuidas Z.V pani kodus toidu kotti ja nuga ta ei näinud sinna 4 panevat, arvab, et nuga võis Z.V olla taskus. Z.V ei rääkinud neile, et ta avastas tagaistmel noa. Petšesrski toas nad läbiotsimist ei teostanud, teostasid vaid vaatluse. Lk 98100 Tunnistaja I. G. ütluste kohaselt oli ta valveuurija ja operatiivsõidukit Nissan Primera nägi ta reedel ( reede oli 23.09., mitte 24.09 ) ja esmaspäeval oli valveuurija . Esimene väljakutse oli kella 9 paiku hommikul, kuid siis istus ta autosse, vaatamata tagaistmele, sest tal kotti kaasas ei olnud, siis oli teine auto. Kui tuli väljakutse Jõhvi, siis tuli talle järel operatiivtöötaja ja nad ootasid politseijaoskonna juures eksperti , siis ta väljus ja hakkas autot uurima, sest polnud varem sellega sõitnud. See oli kuskil kella 14 paiku. Tal oli kott kaasas, hakkas asju kotti panema, auto tahaistmele vaadates nägi, et põrandamatt on nihkunud ja mati alt on näha osa noast. Siis hakkas välja selgitama, kust nuga sinna sai ja tuli välja, et viimast kinnipeetavat viidi selle autoga reedel ja puhkepäevadel seda autot ei kasutatud. Nuga oli kööginoa moodi, pika teraga ja sellel olid punased plekid. Tema kutsus ekspert A., kes võttis noa ja pildistas. Lk 112 ja 116 Antud tõenditega, millistes ei ole alust kahelda, on kindlaks tehtud, et politsei operatiivautost Nissan Primera, millega nädalavahetusel- 24 ja 25 septembril keegi ei sõitnud ja millega 26 septembril toodi poli tseijaoskonda Z.V , leiti 27 septembril juhipoolse tagaistme juurest põrandalt mati alt lauanuga, millel olid verekahtlased jäljed. Z.V läbiotsimist enne autosse paigutamist ei teostatud ning talle käeraudu ei paigaldatud. Süüdistava Z.V enda sõnade kohaselt leidis tema selle noa istmete vahele torgatuna, kui teda politseisse viidi, ta võttis selle kätte, kuid eesistuvatele politseitöötajatele midagi ei öelnud ning torkas noa istmete vahele tagasi. Need ütlused lähevad kokku ainult faktiga, et Z.V autos viibimise ajal oli seal nuga. Kohus on seisukohal et Z.V püüab antud ütlustega selgitada fakti, et antud noal võisid olla tema sõrmejäljed või DNA. Järgmisena tuleb leida tõendid selle kohta, kas antud nuga on G.M. tapariistaks. Politseiautost leitud nuga on pildistatud ja asitõendina vaadeldud ning tunnistajate ütlused ühtuvad noa kirjeldusega. Noatera pikus on 12,6 sm, laius keskosas on 1,6 sm, käepideme pikkus on 10,5 sm, laius 2 sm ja noa lõiketeral sedastatavad pruunikaspunased verekahtlased määrdumised lk 80 -82 Antud noa suhtes on läbi viidud DNA ekspertiis lk 54-64 ning selle kohaselt noalt, teral olnud veretaolisest määrdumusest saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev G. M. võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga Noa käepidemelt võetud võrdlusproovidest ei saa välistada Z.V-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Eeltooduga on usaldusväärselt kindlaks tehtud, et politsei operatiivsõidukist Nissan Primera 27 septembril 2011 leitud nuga oli G. M. tapmise toimepanemise vahendiks. Noa käepidemelt Z.V DNA sisaldumise võimalus on kaudne tõend Z.V süü kohta, mis tuleb vaadelda kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. 5 Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabelid kinnitavad kuriteo toimepanemise aega, kohta ja viisi lk 35-
6. Antud t õendiga on kindlaks tehtud, et mõlemad, nii G. M. kui Z.V elasid ühiselamus xxx ning kummalgi oli oma tuba, mis läheb kokku tunnistajate P. ning S. ütlustega. Mõlemas toas oli verekahtlasi määrdumisi, samuti leitud riietel, mis olid vaadeldud asitõenditena ning lisatud kriminaalasja juurde. Tsiviilhageja esindaja M. T. iseloomustab süüdistatavat, kes on korduvalt pöördunud Kohtla-Järve Linnavalitsuse poole , seose sellega, et tal puudus elukoht , sest xxx keelduti teda vastu võtmast seoses tema negatiivse käitumisega, agressiivsusega ja alkoholi kuritarvitamisega . Lõpuks nad saavutasid xxx omanikuga kokkuleppe, et ta võetakse sinna elama. Ta on ka esitanud taotluse hooldekodusse paigutamiseks, kuid see taotlus jäeti rahuldamata. Komandandi ja omaniku poolt oli linnavalitsusele öeldud, et Z.V tarvitab pidevalt alkoholi , on üleolev ja agressiivne teiste suhtes. Lk 21 ja 89 Süüdistatav Z.V eitab oma süüd G. M. tapmises. Tema olnud kodus, kui M. tulnud ning kutsunud ta naabri juurde viina võtma . Sinna toodi ka veel teine pudel, mida kõik koos tarvitasid. Lõpuks P. ajas neid minema. Tema tahtis veel edasi alkoholi tarbida ja küsis selleks M. käest raha, siis olid nad tema, süüdistatava toas. M. aga raha ei andnud ja siis läksid päris riidu ja lõpuks läksid nad lahku, M. pidi minema kellegagi asju klaarima. Tema aga läks trepile, kus sai kokku V. S., kellel oli pudel viina ja kellega nad mängisid kaarte umbes kella kolmeni öösel. Hommikul öelnud talle P., et M. on haiglas ja siis läinud ta haiglasse teda otsima, kuid ei leidnud. 26 septembril kui politsei tuli, siis otsiti ta läbi, samuti pandi talle käeraud, kui ta autosse istus. Tema tahtis auto tagaistmele pikali visata, kuid seal oli nuga istmete vahel, võttis noa oma kätte ja pani siis tagasi. On küll varem karistatud M. suhtes toimepandud vägivalla eest, kuid M. oli ise süüdi, et komistas noa otsa. Lk 102- 105 Kohus leiab, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed ning ta püüab vastutusest kõrvale hoiduda. Tema ütlustest on usutavad ainult need, mis lähevad kokku teiste asjas kogutud tõenditega, nimelt, et olid endised elukaaslased, tülitsesid tihti, 23 septembri õhtul võtsid koos viina, pärast seda läksid tema tuppa, kus ta tahtis M. käest raha, kuid M. keeldus ja selle peale läksid päris kõvasti riidu ja siis läksid kumbki oma teed. Samuti on tema ütlustest usutav fakt, et ta kinnitab, et nuga, millel olid M. vere jäljed, oli lõpuks politseiautos. Leidmise koht ja asjaolud ei lähe kokku teiste asjas kogutud tõenditega. Kohus leiab, et ülaltoodud tõenditega on kinnitust leidnud G. M. tapmine Z.V poolt. Subjektiivsest küljest on tegu otsese tahtlusega. Lüües kannatanut korduvalt terava noaga elutähtsate organite piirkonda ( kopsud, süda), pidi süüdistatav ette nägema surma saabumise võimalikkust. Tahtlusest annab tunnistust ka löökide arv, kaks, mis olid mõlemad suunatud elutähtsatesse organitesse. Vastavalt Riigikohtu otsusele 3-1-1-128-06 , olukorras, kus isikule on tekitatud selline terviskahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost ( korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus ( löök elutähtsate organite piirkonda ). 6 Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Z.V on süüdiv. Kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 113 järgi. Karistus Karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Tuleb arvestada seda, et Z.V on varem 8 korda kriminaalkorras karistatud. Sealjuures isikuvastaste kuritegude eest. Ta on karistatud 15.
7. 1987 Tallinna Kalinini Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 128, 172 ja 107 lg 2 p 1 järgi 8 aastase vangistusega, mille kandmiselt ta vabanes 05.05.
8. Veel antud kuriteo eest kustumata karistatuse ajal sooritas ta 14.03.2003 uue isikuvastase kuriteo, sama kannatanu, G. M. suhtes, kus tekitas talle alkoholijoobes tekkinud tüli käigus noaga eluohtliku tervisekahjustuse. Tegu kvalifitseeriti KarS § 118 järgi ja Z.V kandis selle eest 4- aastase vangistuse. Vabanes 15.03.2007 Z.V ei tööta, korduvalt on karistatud väärteokorras väheväärtuslike asjade varguste eest ja Alkoholiseaduse § 70 rikkumise eest. Arvestades tema eelnevat elukäiku ning käesoleva kuriteo tehiolusid, ei püüdnud kannatanule abi anda , ei kahetsenud toimepandut, tuleb talle mõista KarS § 113 ettenähtud keskmisest karistusmäärast kõrgem karistus. Antud säte näeb ette karistus 6-st 15 aastani, seega keskmine karistusmäär on 10, 5 aastat. Prokurör palus Z.V karistada 12 aastase vangistusega ning kohus nõustub sellega. Asitõendid kuuluvad hävitamisele, kuna kannatanu on surnud, tema jopet ei ole kellelegi tagastada ning süüdistatava jope on muutunud ekspertiisi tagajärjel kasutuskõlbmatuks, seega ei oma see enam materiaalset väärtust. Kohtukulud ja tsiviilhagi Kohtukuludena tuleb Z.V-lt välja mõista sundraha, mis on 725 eurot, samuti kaitsjatasu, millised on tõendatud vandeadvokaat Nikolai Rõžovi poolt esitatud taotlusega ning kohtueelses menetluses selle rahuldamise määrusega ning kohtumenetluses esitatud taotlusega , kogusummas 1459 eurot ja 20 senti. Kohtukuludena kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele ka ekspertiistasud : surnu kohtuarstliku ekspertiisi eest 222 eurot ning DNA ekspertiisi eest 912 eurot. Tsiviilhagi summas 156 eurot ja 7 senti on tõendamist leidnud matusebüroo IGAVIK poolt esitatud arvete ja nende eest tasumise kviitungiga , millised asuvad lk 22-27 ning kannatanu esindaja M T ütlustega. G. M.l ei olnud sugulasi, seetõttu tellis tema matmise Kohtla-Järve Linnavalitsus, kelle kasuks tuleb tsiviilhagis esitatud ja tõendamist leidnud summa 156,07 eurot välja mõista. / allkirjastatud digitaalselt / Kohtunik Eeva Levina Rahvakohtunikud Anneli Bogens, Ülle Rahe 7