1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-12-2285 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2012.a., Kuressaare Kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-

§ 199

lg2 p8,9 järgi Kohtuistungi toimumise aeg avalikul kohtuistungil lühimenetluses Prokurör Ringkonnaprokuör Svetlana Maripuu Süüdistatav R.S, ik xxx, Kaitsja 26. aprill 2012.a. Vandeadvokaadi abi Eve Grass RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada R.S kuriteos

§ 199lg2 p8,9 järgi ja mõista karistuseks vangistus kaks

§ 68

alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates kahtlustatavana kinnipidamisest, so. alates 02. novembrist 2011.a. karistusaja hulka ja seega hakata R.S-ile mõistetud karistuse vangistus üks

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad kohtus Süüdistatav R.S tunnistab ennast temale süüks arvatud vargusepisoodides süüdi täielikult, kahetseb toimepandut. Palub mõista selline karistus, mis ei oleks reaalne vangistuslik karistus. Vangi jäädes kaotaks ta elukoha. Varguste toimepanemist põhjendab asjaoluga, et oli Saaremaal tööl, kuid töö sai otsa ja teised kaaslased läksid ära mandrile, tema jäi Saaremaale. Raha sai ka otsa ja siis need vargused raha saamiseks toimusidki. Tsiviilhagidele vastuväited puuduvad. Prokurör peab R.S’ i süüdistuse tõendatuks, tema süüd välistavad asjaolud puuduvad. Prokurör leiab, et R.S

§-des 57 ja 58 loetletud karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. R.S karistust kergendavad asjaolud vastavalt

prg. 57 ja raskendavad

§ 58järgi puuduvad.

R.S poolt on toime pandud tahtlik II astme varavastane kuritegu,

prg. 199 lg 2 p 8, 9 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni 5-a vangistuse. R.S on kriminaalkorras karistatud kokku 9-l korral, s.h ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest Viimane karistus Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja otsusega 21.06.2011.a

§ 266lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 kuu.

Väärteokorras karistatud 5.-l korral. R.S poolt temale inkrimineeritud 8 kuriteoepisoodi on toime pandud mõni kuu peale viimasest vangistuslikust karistusest vabastamist, millest järeldub, et varasematest karistustest R.S vastavaid järeldusi ei ole teinud, seega tema puhul varasemad karistused ei ole täitnud

§ 56

sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Prokurör taotleb kohtult R.S talle inkrimineeritud kuritegudes süüdi mõista ja karistada:

§ 199lg 2 p 8,9 järgi vangistusega 2 aastat 6 kuud, milline karistus kuulub Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendamisele 1/3 võrra, seega kandmisele kuuluv karistus 1 aasta 8 kuud vangistust.

§ 68

alusel eelvangistuses viibitud aeg kahtlustatavana kinnipidamine alates 02.11.2011, tõkend vahistamine alates 04.11.2011.a., arvata karistusaja hulka. Karistuse kandmise aja algust hakata lugema 02.11.2011.a. Asitõendid – 03.10.2011 Saare maakonnas, Pihtla vallas, Püha külas, Püha kirikus toimetatud sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud esemed kaks tabalukku, pakendis nr 1 ja metallvarras, pakend nr 2, asuvad Lääne Prefektuuri Kuressaare Politseijaoskonnas – tagastada omanikule. R.S kaitsja leiab, et R.S’ ile süüks arvatud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud ja ka tõendatud. R.S on oma süüd tunnistanud ja väljendanud kahetsust toimepandu üle. R.S on aktiivselt aidanud kaasa tema poolt toimepandud süütegude avastamisele. Seega esinevad R.S-i karistust kergendavad asjaolud

§ 57lg1 p3 järgi.

R.S-i karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kaitsja leiab, et prokuröri poolt taotletud reaalne vangistuslik karistus sanktsiooni keskmises määras on liiga range ega teeni karistuse mõistmise eesmärke. Kaitsja leiab, et kannatanute riivatud õiglustunne saaks hüvitatud ka karistuse mõistmisel alla sanktsiooni keskmise määra. R.S on 4 aasta jooksul viibinud vabaduses ainul 3 kuud, seega varasem reaalne vangistuslik karistus ei ole oma eesmärki teeninud. Käesolevas süüdistuses süüks arvatud kuriteod ei ole väga ühiskonnaohtlikud. Kriminaalhooldaja järelevalve all olles on suurem lootus, et R.S enam uusi kuritegusid toime ei pane ja temast saab õiguskuulekas inimene. Kaitsja taotleb kohtult R.S-ile mõista vangistulik karistus, mis jääks alla sanktsiooni keskmise määra, lugeda eelvangistuses viibitud aeg kantuks ja ülejäänud aja osas vabastada tingimisi karistuse kandmisest käitumiskontrollile allutamisega. 5 Kohtuistungile ilmunud kannatanud kinnitasid jäämist esitatud tsiviilhagi juurde ning pidasid põhjendatuks prokuröri poolt taotletud karistust. Kohtu seisukoht Kooskõlas KrMS § 233 lg 1 lahendab kohus kriminaalasja lühimenetluses tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata kriminaaltoimiku materjali põhjal. Kohus uuris kohtuistungil järgmiseid kriminaaltoimikutes olevaid t õendeid ning asus uuritud tõendite hindamise tulemusel seisukohale, et R.S’ i süü

§ 199lg2 p8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist.

R.S’ i süü kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist: - teadetega kriminaalmenetluste alustamiste kohta süüdistatavale süüks arvatud vargusepisoodides (tl.3-10) ; - kriminaalasjade ühiseks menetluseks ühendamise määrus, et R.S-i poolt toimepandud varguste episoodide menetlused on liidetud ühiseks menetluseks (tl.1-2); - kannatanu-PÜ Ranna Agro töötaja X Y ütluste ja tsiviilhagiavaldusega (tl.11-13). Kannatanu X Y ütluste kohaselt sisenes ta 28.09.2011.a. kella 13.00 ajal PÜ Ranna Agro kontorihoonesse kui märkas, et mööda koridori liigub kiire kõnnakuga teise väljapääsu poole rohelises tuulejopes noormees. Ta läks oma kabinetti, millise uks oli jäänud lukustamata. Mingi eelaimdus käskis tal rahakotti vaadata. Rahakoti, mis oli käekotis ja asetses kabineti uksest sisenedes paremat kätt toolil, avamisel selgus, et selles olnud kõik paberkupüürid olid kadunud. Kokku oli rahakotis 90 eurot-üks 50-ne eurone ja kaks 20 eurost. Mõne aja pärast ta nägi sama noormeest sisenemas vallamaja välisuksest ja minemas WC-sse. №ormees oli umbes 180 sm pikk, keskmise kehaehitusega, lühemad veidi lokkis helepruunid juuksed. Noormees ütles, et käis otsimas perearsti ja ütles oma nimeks Karl Peterson. Raha vargust ta eitas. Kui kannatanu hakkas politsei numbril helistama, siis noormees jooksis minema. Kannatanu X y on esitanud tsiviilhagi summale 90.- eurot; - OÜ Theodor VVH äriregistrikaardi väljavõttega firma registriandmete kohta (tl14-15); - kannatanu –OÜ Theodor VVH esindaja ütlustega (tl.16-17) . Kannatanu esindaja ütluste kohaselt kuulub Kuressaare linnas Kauba tn 8 asuv Vanalinna võõrastemaja ja kohvik OÜ-le Theodor. 05.10.2011.a. õhtul helistas töötaja ja teavitas, et varas üritas ära viia kassaaparaati aga ta sattus peale. Varas oli ära jooksnud. Kohale minnes oli näha, et varas oli katki lõiganud ühe kohviku kassaaparaadi juhtme. Lahti oli üritatud kangutada kassa sahtlit. Ta oli kunagi lasknud paigutada kohviku müügileti äärde turvakaamera. Peale vargust võttis ta selle kaamera salvestise välja, kus on näha kassaaparaadi varguse toimepannud isik. Salvestise annab ta politseile üle. OÜ Theodor tsiviilhaginõue on 74.92 eurot; - OÜ Teodor VVH tsiviilhagiavaldusega ja lisatud arvega (tl.18-19); - tunnistaja I J ütlustega. I J ütluste kohaselt kuulis ta 05.10.2011.a. õhtul kella 21.20 ajal Vanalinna hotellis tööl olles hotelli kohviku poolelt mingit krobinat. Ta läks kohviku poolele vaatama ja nägi, et kohviku leti kassa tuled põlevad. Seejärel kuulis ta mingit plaksu ning tal tekkis tunne, et keegi tõmbas elektrijuhtme puruks. Peale seda nägi ta kuidas üks mees tuli kassaaparaat süles kohviku välisukse juurde. Hüüdmise peale, et mida kuradit sa seal teed, viskas noormees kassaaparaadi maha ja jooksis minema (tl.20-21); -

1. oktoobril 2011.a. teostatud sündmuskoha Kuressaare linnas Kauba tn 8 asuva võõrasemaja koos kohvikuga vaatlusprotokolliga ja fotodega sinna juurde. (tl.22-25). Protokollist nähtub, et kohviku ukse ees oli maas kassaaparaat, katki oli lõigatud kassaaparaadi toitekaabel, kassaaparaatide lähedusest lehtede vahelt leiti käärid, millised võeti asitõendina kaasa ja mida on vaadeldud ning fotografeeritud (tl.25-26); - kannatanu – OÜ Sarmet töötaja E F ütlustega ja esitatud tsiviilhagiavaldusega (tl.27-28,29). 6 Kannatanu ütluste kohaselt 25.10.2011.a. oli ta tööl Kaarma vallas Aste alevikus asuvas Sarmeti töökojas. Töökoja territoorium on võõrastele suletud. Enne tööpäeva algust hommikul jättis ta oma rahakoti koos riietega riidehoidu isiklikku kappi, kus puuduvad lukud ja valvurid. Kella 14.00 ajal läks ta riidehoidu tagasi ja avastas, et rahakotist on kadunud 75 eurot. Järgmisel päeva kuulis ta töökaaslaste K L ja K A käest, 25.
2. oli liikunud majas võõras tumedama peaga meesterahvas. Tsiviilhaginõudeks on 75 eurot; -tunnistaja R M ütlustega selles, et tema 25.10.2011.a. oli tööl Sarmet OÜ tootmisruumides. Kella 12.30 ajal läks ta suitsu tegema ja siis ta nägi liikumas võõrast nooremat meesterahvast, kes kindlalt ei olnud firma töötaja. Noormees tuli hoonest ja suundus väravate poole ja sealt edasi maanteele. Kui ilmnes, et G H raha oli varastatud rahakotist, siis langes kahlus just sellele noormehele; (tl. 3031); -EELK Püha Jakobi Koguduse kohta äriregistri väljavõttega (tl.32-33); - EELK Püha Jakobi Koguduse avaldusega 03.10.2011.a. Püha kirikus toimunud korjanduskarbi lõhkumise ja sealt annetatud raha varguse toimepanemise kohta. Kogud usele on lõhutud lukkude parandamisega tekitatud kahju 18,82 EUR-i (tl.34-35); - EELK Püha Jakobi Koguduse tsiviilhagiavaldusega summale 18,82 € (tl.36); - sündmuskoha Püha kiriku vaatlusprotokolliga ja fotodega sinna juurde (tl.37-41); - tunnistaja Vika Vallaste – Püha kiriku perenaise ütlustega. O3.10.2011.a. nägi ta kuidas Pihtla vallas Püha külas Püha kirikusse sisenes peauksest umbes 30-35 aastane mees. Tunnistajale, kes ise oli sel ajal väljas tundus täiesti võõra kirikusse sisenemine ja sinna kauaks jäämine kest päeva kahtlane. Noormees oli veel enne kirikusse sisenemist uurinud ümbrust, mis samuti tundus kahtlane. J T, kellega koos nad väljas olid otsustas kirikusse minna vaatama. J. T oli ära natuke aega ja siis väljus kirikust koos võõra noormehega.J T noomis noormeest, et leidis ka koha kuhu vargile tulla ja hüüdis, et tunnistaja miilitsa kutsuks. Selle peale pani mees jooksu. J. T jooksis külla järgi noormehel, kuid kaotas ta silmist. Mõne aja pärast saabus kohale politsei ja koos J. T mindi seda noormeest otsima. Politseiga koos kirikusse sisenedes nägi ta, et kiriku korjanduskarbil olid tabad kadunud. (tl.42-44); - tunnistaja J T ja tunnistaja A L ütlustega Püha kirikust korjanduskarbist võõra meesterahva poolt toimepandud varguse asjaolude kohta ja varaga tagaajamise kohta (tl. 45-47;tl. 48-49); - Kuressaare Haigla SA avaldusega varguse kohta ja tsiviilhagiavaldusega vargusega tekitatud kahju kohta (tl.50-51). Avalduses märgitakse, et esmaspäeval 12.09.2011.a. avastas kirurgiakliiniku sekretär avades lukustatud raudkappi, et raudkapis asuv rahakarp on tühi. Reedel, 09.09.2011.a. tööpäeva lõpus umbes 16.00 jäi rahakarpi 48 eurot. Rahakarp oli lukustatud ja võti oli jäetud kohta, mida teadis sekretär; - kannatanu – Kuressaare Haigla SA esindaja E T ja tunnistaja S Ä ütlustega (tl.53-54 , tl.58-59); - kannatanu G hi ütlustega ja tsiviilhagiavaldusega. Kannatanu ütluste kohaselt 25.10.2011.a. kella 14.30-15.00 ajal varastati Saare maakonnas Kaarma vallas Nõmmkülas asuvas Kaarma kooli ruumidest majandusjuhataja kabinetist käekotis olnud rahakotist sularaha 125 eurot. Võtud oli kogu paberraha, peenraha ja mündid olid alles jäetud. Varguses kahtlustab ta ühte võõrast noormeest vanuses 30 aastat, kes liikus sel päeval koolimaja juures ja suundus ka õpetajate maja poole. Kui see noormees nägi liikumas ühte õpetajat, siis pöördus ringi ja tuli sealt tagasi. Noormehe selline ebalev käitumine tekitas kahtlusi . T. L taotleb süüdlaselt 125 euro väljamõistmist (tl.60-61); - kannatanu C De ütlustega ja tsiviilhagiavaldusega. C De ütluste kohaselt avastas ta 07.10.2011.a., siis kui läks Kihelkonna kauplusse, et tema rahakotist oli kadunud 140 eurot. Ta arvab, et vargus võidi toime panna eelmine päev, kui oli vallavalitsuses koosolek. Ta lukustas kabineti ukse vallamajas enne koosolekule minekut, kuid jättis võtme ette. Kabinetti jäi käekott koos selles olnud rahakotiga. Koosolekult tagasi tulles avastas ta, et rahakott oli käekoti peale tõstetud. Aga ta ei tulnud selle pealegi enne järgmisel päeval poodi minekut, et keegi võis sealt raha varastada. Taotlus 7 on 140 euro väljamõistmiseks süüdlaselt (tl.63-64, 65); - kannatanu A Bi ütlustega ja tsiviilhagiavaldusega. A B taotleb süüdlaselt 30 euro väljamõistmist. Raha varastati temalt oma töökoha –Ristiku lasteaia majandusjuhataja tööruumis olnud rahakotist . Vargus panid toime ajavahemikul 03.10.-07.10.2011.a. (tl.66-67, 68); - süüdistatava R.S-i (tl.69) ütluste ja olustiku seostamise protokolliga ning selle protokolli juurde lisatud fototabelitega (tl.84-88). Kohtueelses menetluses korduvalt antud ütlustega aga ka sündmuskohtadel varguste toimepanemist ettenäitava ütluste ja olustiku seostamise protokollis kajastatud ütlustes on R.S tunnistanud kõikide temale süüks arvatud varguste toimepanemist ja andnud ka üksikasjaliku kirjelduse varguste toimepanemisele. R.S-i poolt antud ütlused on kooskõlas kannatanute ja tunnistajate ütlustes esitatud faktiliste asjaoludega ning teiste kohtuistungil uuritud tõenditega. R.S ei ole taotlenud kohtuistungil enda ülekuulamist ja on tunnistanud kohtuistungil oma süüd kõikide süüks arvatud varguste toimepanemisel. Seonduvalt uuritud tõenditega ei ole menetlusosalistel taotlusi olnud. Objektiivsest küljest kujutab vargus endast võõra vallasasja äravõtmist. Ebaseaduslik omastamine tähendab asja enda kasuks pööramist, mis seisneb omaniku kestvas ilmajätmises asjast. Hõivaja loob endale omanikusarnase seisundi. Asi on isikule võõras, kui see ei ole tema seaduslikus valduses või omandis AÕS § 34 või 68 kohaselt. Süstemaatiline on vargus, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda, kuna kaks episoodi annavad üksnes korduvuse p 4 mõttes. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus. Ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv), Süstemaatilisuse võivad moodustada nii kuriteod kui väärteod. Nendevaheline ajavahemik ei ole süstemaatilisuse moodustamiseks oluline, kuid ei saa olla väga pikk. Kui isik on varem karistatud korduva varguse eest (§ 199 lg 2 p 4) võib teda vastutusele võtta p 9 alusel nii uue kuriteo kui väärteo eest. Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust ja koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. R.S-i on varem kriminaalkorras karistatud üheksal korral, sh. omab ta karistatuse varguste ja röövimise toimepanemise eest (tl.89-94,95-96). Käesolevas kriminaalasjas on R.S toimepennaud ajavahemiku 09.09.2011.a. kuni 25.10.2011.a. Saare maakonnas toime 8 vargust, sh. sissetungimistega. Kohus leiab, et R.S-i tegevus on õigesti kvalifitseeritud kuriteona

§ 199lg2 p8,9 järgi.

R.S-i poolt on realiseeritud

§ 199lg2 p8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel R.S’ ile lähtub kohus

§ 56

sätestatust.

§ 56kohaselt on isiku karistamise aluseks isiku süü.

Kohus on tuvastanud R.S-i süü

§

§ 199

lg2 p8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, kõigis süüdistuse episoodides. R.S on süüvõimeline ja tema süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

§ 199

lg2 p8,9 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või vangistuse kuni viis aastat. R.S-i poolt on toimepandud II astme varavastane kuritegu. R.S-i poolt on toimepandud 8 (kaheksa) erinevat vargusepisoodi. Üks vargusepisoodidest jäi katse staadiumi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus arvestab R.S-i karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vargustega tekitatud kahjusid ei ole kannatanutele hüvitatud ja ilmselgelt on kannatanutele vargustega tekitatud materiaalsete kahjude hüvitamine R.S-i poolt arvestades tema materiaalset olukorda ka raskendatud. R.S on varem 9 (üheksal) korral kriminaalkorras karistatud isik. R.S-i on varem karistatud muuhulgas ka varavastaste kuritegude eest, röövimise eest (tl.89-96). R.S vabanes Tartu Maakohtu 25.02.2008.a. otsusega mõistetud karistuse vangistus 3 aastat 2 kuud 24 päeva kandmiselt 27. mail 2012.a. ja juba 8 Pärnu Maakohtu 21.06.2011.a. otsusega mõisteti temale peale vabanemist toimepandud kuriteo eest karistuseks

§ 266lg2 p1 järgi vangistus 1 kuu, mille kandmiselt vabanes 2011.a.

juulikuus ja juba alates

1. septembrist 2011.a. kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni
2. №vembril 2011.a. pani toime 8 vargusepisoodi. R.S-i on 5 korral karistatud väärteomenetluse korras. Väärtegude eest määratud rahatrahvid on jäänud tasumata ja trahvide tasumise suhtes on kohaldatud aegumist. Kriminaalkorras mõistetud rahalised karistused on jäänud samuti tähtaegselt tasumata, mistõttu on kohaldatud täitmise aegumist. Maksu- ja Tolliameti tõendist nähtub, et R.S on 2009.a. ja 2010.a. rahaline sissetulek puudunud (tl.102-105). R.S-i enda ütluste kohaselt tegi ta peale viimast vabanemist kinnipidamiskohast juhutöid. Arvestades sellega, et R.S-i poolt on jäänud pea kõik temale väärtegude eest mõistetud rahatrahvid ning ka kriminaalkorras mõistetud rahaline karistus tasumata ning sellega, et temal rahaline sissetulek puudub aga ka toimepandud varguste süstemaatilisust ja R.S-i isikut, ei pea kohus temale rahalise karistuse mõistmist põhjendatuks. Rahalise karistuse mõistmisega R.S-ile ei oleks täidetud karistuse kohaldamise eesmärkmõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ega ka õiguskorra kaitsmise huvid. R.S oma jätkuva süstemaatilise kuriteguliku käitumisega on näidanud, et temale mõistetud varasemad kriminaalkaristused, sh. ka vangistused ei ole teda mõjutanud õiguskuulekalt käituma. Eeltoodu alusel puudub kohtul veendumus selles, et R.S suudab käituda õiguskuulekalt ja tema poolt ei põhjustata tulevikus ühiskonnas kahjulikke tagajärgi. Jätkuvalt uute õigusrikkumiste toimepanemine näitab R.S-i ükskõikset suhtumist varasemalt mõistetud karistustesse. Seega on R.S-i karistamine reaalse vangistusliku karistusega põhjendatud ka õiguskorra kaitsmise huvisid arvestades. Kohus arvestades R.S-i isikut, tema varasemat kriminaalkorras korduvat karistamist sealhulgas ka pikemaajalise vangistusliku karistusega, ei pea põhjendatuks temale vangistuse mõistmist alla sanktsiooni keskmist määra, so. alla kahte ja poolt aastat. Eeltoodut arvestades ei pea kohus R.S-i poolt kuriteo toimepanemise asjaolusid ja tema isikut arvestades põhjendatuks kohaldada tema suhtes tähtajalise vangistuse mõistmisel

§-des 74,75 sätestatut, so. karistusest tingimisi vabastamist ja süüdimõistetu allutamist käitumiskontrollile. Kohus leiab, et ainuüksi puhtsüdamlik kahetsus ei ole selline karistust kergendav asjaolu, mis tingiks karistuse mõistmise R.S-ile alla sanktsiooni keskmise määra ja annaks alust karistuses kandmisest tingimisi vabastamiseks. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra KrMS § 238 lg2 alusel. Tsiviilhagid: Kannatanutele on vargustega tekitatud kahjud järgmisel ja nende poolt on esitatud tekitatud kahjude väljamõistmiseks süüdistatavalt esitatud tsiviilhagid järgmiselt: Urve Sepa tsiviilhagi nõue 90.- eurot; OÜ Theodor tsiviilhagi nõue 74.92 eurot; E Ftsiviilhagi nõue 75.- eurot; EELK Püha Jakobi koguduse tsiviilhagi nõue 18.82 eurot; Kuressaare Haigla SA tsiviilhagi nõue 48.- eurot; G hi tsiviilhagi nõue 125.- eurot; C De tsivii lhagi nõue 140.- eurot; A Bi tsiviilhagi nõue 30.- eurot. Kohus leiab, et kannatanute tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele VÕS §-de 1043 ja 1045 alusel. Süüdistatav R.S ei ole esitanud vastuväiteid tsiviilhagidele. Tõkend: R.S on käesoleva kriminaalasja järgi kahtlustatavana kinnipeetud 02. Novembrist 2011.a. ja tõkend vahistamine on kohaldatud 04. №vembrist 2011.a (tl.70-71, 87-101 ).

§ 68

lg1 alusel tuleb eelvangistuses viibitud aeg arvata karistusaja hulka, seega tulem R.S-ile mõistetud reaalse vangistusliku karistuse kandmise aja algust lugema kahtlustatavana kinnipidamisest 02. №vembrist 2011.a. Tõkend vahistamine tuleb kuni kohtuotsuse jõustumiseni jätta endiseks, siis tõkend tühistada. Asitõendid: Asitõendid – 03.10.2011 Saare maakonnas, Pihtla vallas, Püha külas, Püha kirikus 9 toimetatud sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud esemed kaks tabalukku, pakendis nr 1 ja metallvarras, pakend nr 2, asuvad Lääne Prefektuuri Kuressaare Politseijaoskonnas – tagastada omanikule EELK Püha Jakobi Kogudusele. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu nii kohtueelses menetluses kui osalemise eest kohtuistungil, so. summas 211,20 eurot (sisaldab käibemaksu) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 435 eurot (1,5x 290). Süüdistatava kaitsja on kohtule esitanud kirjaliku taotluse kaitsjatasu arvestamiseks koos käibemaksuga summas 211,20 eurot (tl. 149-150). Kohus peab kaitsja taotluse põhjendatuks. Kristel Pedassaar Kohtunik