40 eurot (väärteootsus jõustus 06.06.2012). 2) 30.04.2012 kell 20.00 xxxx alkoholijoove 0,30 mg/l. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna otsusega 23.05.2012 väärteoasjas nr: 2590,12,002292 määrati B.
32 eurot (väärteootsus jõustus 15.06.2012). 3) 14.05.2012 kell 18.25 xxxx tänaval alkoholijoove 0,36 mg/l. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna otsusega 11.06.2012 väärteoasjas nr: 2590,12,002500 määrati B.
36 eurot (väärteootsus jõustus 29.06.2012). 4) 27.06.2012 kell 18.35 xxxx alkoholijoove 0,45 mg/l. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna otsusega 18.07.2012 väärteoasjas nr. 2590,12,003407 määrati B.
32 eurot (väärteootsus jõustus 13.08.2012). 17.09.2012 kirjutas B.H oma seletuses, et 21.04.2012 jõi ta džinni, 30.04.2012 õhtul oli ta kaine, 14.05.2012 jõi ta õlut, kuid 27.06.2012 õhtul oli ta kaine. 3 Kohtumistel kriminaalhooldusametnikuga on olnud läbivateks teemadeks haridus, tulevikuplaanid, suhtlusringkond, alkohol, vaba aja veetmine, tööalane hõivatus ning adekvaatne ja seaduskuulekas käitumine. Kriminaalhooldusametnik on vestelnud kriminaalhooldusalusega kontrollnõuete täitmisest ning rikkumistega kaasnevatest tagajärgedest. B.H ei õpi ega tööta. Kriminaalhooldusametnik põhjendab kohtule tehtud ettepanekut sellega, et vaatamata kahele eelnenud erakorralisele ettekandele ei ole B.H vastavaid järeldusi teinud, vaid on jätkanud alkoholi tarvitamist. Kriminaalhooldusametnik Viktoria Tammoja jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde, lisades, et B.H on kohtumistel ise eitanud alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Kriminaalhooldusalune B.H kinnitas kohtuistungil, et erakorralises ettekandes toodud faktilised asjaolud vastavad tõele. Tema sõnul leidis viimane alkoholi tarvitamine tema poolt aset eelmisel nädalal ning politsei vormistas rikkumise kohta vastavad dokumendid. Sel korral jõi ta džinni. B.H nõustus enda vangi saatmisega, tunnistades, et rikkumised on aset leidnud pühadel ja seoses sõprade sünnipäevadega. Kaitsja v.-adv. Arri Tooming leidis kohtuistungil, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne on põhjendamatu, sest need juhtumid ei ole politsei poolt usaldusväärselt tuvastatud (mõõtevahendid, millega joove tuvastati, ei ole taadeldud), liiatigi on B.H ise 2 rikkumise fakti osas oma tegu eitanud. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Kohus leiab, et Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Viktoria Tammoja erakorraline ettekanne B.H-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest jõustunud väärteootsustega on tõendamist leidnud see, et kriminaalhooldusalune B.H on 4-l korral suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul rikkunud temale KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud kohustust käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Enne nende rikkumiste toimepanemist oli B.H suhtes juba kohtule esitatud erakorraline ettekanne, mille läbivaatamise tulemusena pikendati temale määratud katseaega ühe kuu võrra, sest B.H ei ilmunud kokku 8-l korral määratud aegadel kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele. Järgmine erakorraline ettekanne esitati B.H suhtes kohtule siis, kui kriminaalhooldusametnik sai teada, et B.H kohta on 20.03.2012 koostatud Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna otsus, mille kohaselt 03.03.2012 on xxxx B.H tuvastatud indikaatorvahendiga alkoholijoove 0,39 mg/l (väärteootsus jõustus 18.04.2012). Selle erakorralise ettekande läbivaatamise tulemusena pikendati B.H-le määratud katseaega veel kolme kuu võrra. Eeltoodust nähtub üheselt see, et kriminaalhooldusalune B.H eelnevast enda jaoks vajalikke järeldusi ei teinud ja oma käitumist muutma ei hakanud. Kriminaalhooldusalune B.H ei õpi ega tööta, mistõttu on tal palju vaba aega, mida ta kohtu arvates ei oska ega ilmselt ka ei taha mõistlikult sisustada. Ühtegi objektiivset asjaolu, mis kuidagi võiks B.H käitumist õigustada, kohus ei tuvastanud. B.H oli teadlik tema suhtes tehtud kohtulahendi sisust, selgesõnaliselt kirjasolevatest kontrollnõuetest ja kohustusest ning nende mittetäitmisel kaasnevast tagajärjest. B.H käitumine tervikuna näitab ükskõikset ja 4 vastutustundetut suhtumist kriminaalhooldusesse ning annab alust arvamuseks, et mõistetud karistus, millest ta tingimuslikult vabastati, ei täida oma eesmärki. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 74 lg 4; KrMS § 387, 427, 432 kohus m ä ä r a s: Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Viktoria Tammoja erakorraline ettekanne nr 46097 26.09.2012 rahuldada. Pöörata täitmisele B.H-le (isikukood xxxx, elukoht xxxx, ei õpi ega tööta) Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-10-14249 20.12.2010 mõistetud liitkaristus 2 (kaks) kuud vangistust. B.H karistuse kandmise alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Arri Tooming OÜ (asukoht Tallinna 21, Rakvere) kasuks 38,40 (kolmkümmend kaheksa eurot ja 40 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 6,40 eurot) eurot v.-adv. Arri Toominga poolt määratud korras süüdimõistetu B.H kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta B.H-lt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt S L väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu summas 38,40 eurot riigi kanda. Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtunik: Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtumäärus jõustus 24.oktoobril 2012. a. №oremreferent Heli Väinaste Kai Rosar Kai Rosar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.