Obsah (18)

§ 263§ 257§ 307§ 64§ 275§ 114§ 65§ 199§§ 74§ 68§ 121§ 200§ 73§ 121l§ 2§ 56§ 57§ 58

1-08-16551 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 24. novembril 2011.a, Narva kohtumaja koht Kriminaalasja number 1-08-16551 (08240102150) Kohtu koosseis Pavel Gon

§ 263

p 1,3,4, § 114 p 1 järgi, O.E süüdistuses

§ 263

p 1, 4, § 257 järgi, G.F-i süüdistuses

§ 257

, § 307 lg 1 järgi, U.V süüdistuses

§ 307

lg 1 järgi, üldmenetluse korras arutatud 17.10.-20.10.2011 avalikul kohtusitungil Narva Kohtumajas Aleksei O.E Elukoht: xxx, isikukood 38709213715, ilma kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel - vene keel, ei tööta. Varasemad karistatused: - 18.12.2007.a. Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 263p1,4 järgi vangistusega 8 kuud katseajaga 2 aastat.

Tõkend – vahistamine alates 08.07.2008.a. O.E Süüdistatavad Elukoht: xxx, isikukood xxx, ilma kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel - vene keel, ei tööta. Varasemad karistatused: varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral, neist viimane: - 28.06.2011.a. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja poolt

§ § 275; 274 lg 1 järgi

§ 64lg 1; § 65 lg 2 alusel vangistusega 9 kuud ja 14 päeva.

Tõkend – vahistamine alates 08.07.2008.a. G.F 1 1-08-16551 Elukoht: xxx, isikukood xxx, ilma kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel - vene keel, ei tööta. Varasemad karistatused: varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral, neist viimane: - 01.04.2011.a. Tartu Maakohtu poolt

§ 275järgi vangistusega 1 aasta 5 kuud ja 14 päeva.

Tõkend – vahistamine alates 10.07.2008.a. U.V Elukoht: xxx, isikukood xxx, EV kodanik, põhiharidus, emakeel - vene keel, xxx Varasem karistatus: puudub. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 08.07.2008.a. Sekretär Jelena Muttonen Kaitsjad Tatjana Massalina, Vladimir Rogulski, Igor Belugin, Lembit Nirgi. RESOLUTSIOON 1. Õigeks mõista Aleksei O.E

§ 263p 1,3,4 järgi.

Tunnistada Aleksei O.E süüdi

§ 114

p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 11 (üksteist) aastat vangistust.

§ 64

lg.1 ja

§ 65

lg.1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu 26.01.2010.a. kohtuotsusega mõistetud karistusega (

§ 257

järgi - 1 aasta 6 kuud vangistust ja

§ 199

lg 1 järgi – 8 kuud vangistust) ja lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega mõista Aelksei O.E-le liitkaristuseks 11 aastat vangistust. Kohaldada

§§ 74

lg 6; 65 lg 2 ning suurendada käesoleva otsusega mõistetud karistust Viru Maakohtu 18.12.2007.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud ja 28 päeva, mõistes lõplikuks karistuseks 11 (üksteist) aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Vastavalt

§ 68

lg.1, arvata karistuse tähtaja hulka eelvangistuse aeg ja karistuse kandmise tähtaega arvestada alates 08 juulist 2008 aastast, tõkend – vahi all pidamine – jätta muutmata. 2. Tunnistada O.E süüdi

§ 121ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Tunnistada O.E süüdi

§ 257

järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, kergema karistuse raskeima karistusega katmise teel, mõista O.E-le karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 ja § 65 lg 1 alusel liita mõistetud karistusele Viru Maakohtu 26.01.2010 .a. kohtuotsusega mõistetud karistus (

§ 200

järgi 4 aastat vangistust ja

§ 121

järgi 2 1-08-16551 6 kuud vangistust) ning Viru Maakohtu 08.06.2011 mõistetud karistus (9 kuud 14 päeva vangistust) ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista O.E-le lõplikuks liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust. Vastavalt

§ 68

lg.1, arvata karistuse tähtaja hulka eelvangistuse aeg ja karistuse kandmise tähtaega arvestada alates 08 juulist 2008 aastast, tõkend – vahi all pidamine – jätta muutmata. 3. Tunnistada G.F süüdi

§ 307lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Tunnistada G.F süüdi

§ 257

järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima karistuse suurendamise teel, mõista G.F-ile karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 64

lg.1 ja

§ 65lg.1 alusel liita mõistetud karistusele Viru Maakohtu 24.03.2011.a.

kohtuotsusega mõistetud karistus (1 aasta 5 kuud 14 päeva) ja üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista lõplikuks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud vangistust. Vastavalt

§ 68

lg.1, arvata karistuse tähtaja hulka eelvangistuse aeg ja karistuse kandmise tähtaega arvestada alates

1. juulist 2008 aastast, tõkend – vahi all pidamine – jätta muutmata.
2. Tunnistada U.V süüdi

§ 307

lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg.1 ja

§ 65lg.1 alusel liita mõistetud karistus Viru Maakohtu 26.01.2010.a.

kohtuotsusega mõistetud karistusega 1 aasta 6 kuud vangistust ja lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega mõista liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Arvestada U.V karistuse tähtaja hulka eelvangistuses viibimise aeg KrMS § 217 korras, alates 06 kuni 06.07.2008.a. s.o. 3 päeva ja mõista lõplikuks karistuseks 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohaldada

§ 73

ja karistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui U.V koleaastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

1. Kannatanu P O hagi – jätta rahuldamata.
2. Eeluurimisel tehtud kohtukulud ning esimeses astmes kohtuliku arutamise kohtukulud 26.01.2010 kohtuotsuse järgi, jätta KrMS §180 lg 3 järgi riigi kanda.
3. Mõista Aleksei O.E-lt välja riigituludesse menetluskulud: sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 5 senti. Ülejäänud menetluskulud - kaitsja Tatjana Massalina poolt kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest 1994,05 €, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.
4. Mõista O.E-lt välja riigituludesse menetluskulud: sundraha 417.03 eurot. Ülejäänud menetluskulud - kaitsja Vladimir Rogulski poolt kohtulikul uurimisel osutatud õigusabi eest 997,02 €, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.
5. Mõista G.F-ilt välja riigituludesse menetluskulud: sundraha 417.03 3 1-08-16551 eurot. Ülejäänud menetluskulud - kaitsja Igor Belugin’i poolt kohtulikul uurimisel osutatud õigusabi eest 2032,57 €, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.
6. Mõista U.V-lt välja riigituludesse menetluskulud: sundraha 417.03 eurot. Ülejäänud menetluskulud - kaitsja Lembit Nirgi poolt kohtulikul uurimisel osutatud õigusabi eest 1398,52 €, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.
7. Asitõendid: O.E-lt ära võetud spordijakk, G.F-ilt ära võetud spordijakk, Tsärk ja spordipüksid (K II t.l 189-195) - tagastada omanikele kohtuotsuse jõustumisel; Tühi sigarettide NEXT pakk, sigarettide RED & White pakk koos ühe sigaretiga, koni (K II t.l 196-201) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 05.07.2008 Narva linnas aadressil Tapamaja 3 asuva hoone taga paiknevast rohelisest tsoonist leitud M G surnukeha riiete taskutest leitud esemed (K II t.l 202-207) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Narva linnas aadressil Tapamaja 3 asuva taga asuval territooriumil paiknevast sündmuskohast vastavalt 09.07.2008 ja 11.07.2008 G.F-i ütluste olustikuga seostamise käigus leitud raamat ja kilekott MAXIMA ning must spordikott, mis leiti samast kohast 17.07.2008 sündmuskoha vaatluse käigus (K II t.l 212-217) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; M G surnukeha riietus (K II t.l 262-273) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; U.V kinnipidamisel ära võetud valgest metallist sõrmus (K III t.l 56 -60 – 06.07.2008) – hoida kriminaalasja materjalide juures. Menetluskulud ja sundraha tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedpangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, 1-08-16551, kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 21.12.
9. Maakohus tuvastas 1.
10. Esitatud süüdistus Aleksei O.E süüdistatakse selles, et tema
11. juuli ööl vastu
12. juulit
13. aastal, olles alkoholijoobes Narvas asuva „Paju“ kooli juures ja kasutades tähtsusetut ajendit kui ettekäänet vägivalla kasutamiseks teise inimese suhtes, olles teadlik, et ta rikub ühiskonnas eeskirjadega sätestatud isikutevahelisi suhteid, peksis koos O.E-ga talle tundmatut M G käte ja jalgadega vastu pead ja keha. Seejärel, tegutsedes eesmärgiga G tappa ja olles teadlik, et tekitab viimasele erilisi kannatusi, lõi G rohkem kui 20 noahoopi pea, kõhu ja rinna piirkonda, tekitades talle hulgaliselt eluohtlikke vigastusi, se alhulgas läbiva torke-lõikehaava südame 4 1-08-16551 vigastuse ja sellele järgneva massiivse sisemise-ja välise verejooksuga, mille tulemusena kannatanu suri sündmuskohal. Oma tegudega rikkus A. O.E raskelt teiste inimeste rahu avalikus kohas, vägivallaga, relvana kasutatava esemega, isikute grupis, s.o. pani toime

§ 263

p.1,3,4 järgi ettenähtud kuriteod, samuti pani toime teise inimese tapmise piinaval viisil, s.o. pani toime

§ 114p.1 järgi ettenähtud kuriteo.

O.E süüdistatakse selles, et tema

1. juuli ööl vastu
2. juulit
3. aastal, viibides alkohoolse joobe seisundis Narvas asuva „Paju“ kooli juures ja kasutades tähtsusetut motiivi kui ettekäänet vägivalla kasutamiseks teise inimese suhtes, olles teadlik, et ta rikub ühiskonnas eeskirjadega sätestatud isikutevahelisi suhteid, peksis koos Aleksei O.E-ga talle tundmatut M G käte ja jalgadega vastu pead ja keha. Oma tegudega rikkus O.E raskelt teiste inimeste rahu avalikus kohas, vägivallaga, isikute grupis, s.o. pani toime

§ 263p.1,4 järgi ettenähtud kuriteo.

Peale selle tema, 06.07.2008.a. kella 15.00 paiku, viibides alkohoolse joobe seisundis Narvas, Puškini 45 asuva maja juures, tegutsedes koos U.V , G.F-i ja Aleksei O.E-ga, eesmärgiga tagastada varastatu, lõi P O rusikatega näkku, misjärel U.V võttis O ära oma botased. Oma tegudega pani O.E toime oma oletatava õiguse teostamise ebaseaduslikus korras, vägivalla kasutamisega, s.o.

§ 257järgi ettenähtud kuriteo.

G.F-i süüdistatakse selles, et tema 06.07.2008.a. kella 15.00 paiku, viibides alkohoolse joobe seisundis Narvas, Puškini 45 asuva maja juures, tegutsedes koos U.V , Aleksei O.E ja O.E-ga , eesmärgiga tagastada varastatu, lõi P O rusikatega näkku, misjärel U.V võttis O ära oma botased. Oma tegudega pani G.F toime oma oletatava õiguse teostamise ebaseaduslikus korras, vägivalla kasutamisega, s.o.

§ 257järgi ettenähtud kuriteo.

Peale selle tema, teades, et Aleksei O.E pani

1. juuli ööl vastu
2. juulit 2008 aastal toime M G tapmise, ei teatanud sellest riiklikele organitele. Oma tegudega pani G.F toime teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamise, s.o.

§ 307lg.1 järgi ettenähtud kuriteo.

U.V süüdistatakse selles, et tema teades, et Aleksei O.E pani

1. juuli ööl vastu
2. juulit 2008 aastal toime M G tapmise, ei teatanud sellest riiklikele organitele. Oma tegudega pani U.V toime teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamise, s.o.

§ 307lg.1 järgi ettenähtud kuriteo.

1.

1. Kohtulik uurimine Kannatanu L G seletas kohtule: Süüdistatavaid ta ei tunne. M G oli tema isa. Kannatanu teab venna ja ema sõnadest mis isaga juhtus. Kannatanu teab, et isa tapeti
2. juulil Narvas 10-nda kooli juures, oli mitu noahaava, ka pähe. Kannatanu teadis, et isa ei töötanud ja tarvitas alkoholi. Kannatanu ei elanud vanematega koos. Tunnistaja N K (kutsutud välja süüdistatavate taotlusel) seletas kohtule: Tunnistaja töötab munitsipaalühiselamute juhtimise spetsialistina alates augustist 2008.a. xxx ühiselamus on olemas külastajate žurnaal, mida peetakse
3. aastast. Külastajad annavad dokumendi, žurnaali märgitakse saabumise aeg, toa number ja lahkumise aeg. Kui külastaja tuleb ilma dokumendita, siis teda ühiselamusse sisse ei lasta. Ühiselamu elanikke žurnaali ei märgi, kuna valvelauas on elanike nimekiri olemas. Kui ühiselamus tekivad eluohtlikud 5 1-08-16551 sündmused, siis kutsutakse välja politsei. Üldjuhul aga kutsutakse turvafirma Rapid. Politseid kutsutakse harva välja, sündmusi praktiliselt ei ole. Kui klaas või lukk lõhutakse, kõik see fikseeritakse teises žurnaalis. Valvelauas on kaks žurnaali: külastused ja sündmused. Kui tunnistaja tööle asus, siis hakkas ta kohe kahte žurnaali pidama. Kui tunnistaja tuli ühiselamusse tööle, siis G.F istus juba kinni ja tunnistaja kirjutas ta ühiselamust välja, kuna tuba oli vaba. Kui G.F-i suhtes oleks toimunud mingi sündmus, siis peaks see olema žurnaalis fikseeritud, kuna ühiselamu valvurid fikseerivad sellised sündmused. Väljavõte sündmuste žurnaalist: «06.07.2008 vahetuse võtsin vastu kell 8.00 B . Kell 15.15 tundsin kõrbenud toidu lõhna umbes toa nr xx juures, kedagi kodus ei olnud. Kell 16.00 saabus vahti kaebus – endine 108 toa elanik R A on purjus – ajasin välja kultuurselt. Vara on alles. Vahetuse andsin üle kell 20.
4. 06.07.2008 kell 20.00 vahetuse võttis vastu J K . Fonoluku torus oli kuulda raksatust. Kell 23.00 kontrollkäik, kõik on korras. Kell 1.45 78 toas on muusika, ust ei avatud, ülejäänud koorustel on kõik normaalselt. Kontrollkäik kell 4.10 78 toas muusika. Kell 5.20 tuli alla L , ütles, et tal ei näita televiisor. Kaabel on läbi lõigatud. Kell 5.35 fonolukus on kuulda raginat. Vahetuse andsin üle 07.07.2008 kell 8.00.» Kui sündmuste žurnaalis ei ole kirjas, et 06.07.2008 toimus G.F-iga mingi sündmus, siis seda ei toimunud. Tol päeval, millisest G.F räägib, töötasid S B ja J K . Tunnistaja I T seletas kohtule: Süüdistatavatest ei tunne tunnistaja kedagi. Ta oli tuttav kannatanu M G , nad elasid mitu aastat ühes trepikojas, varem ka töötasid koos. M G surmast sai teada viimase poja käest järgmisel päeval. M G kohtus õhtul Daumani 13 maja juures hoovis. Tunnistaja ostis õlut Puškini tn.
5. M. G läks poodi, palus oodata teda. Peale seda tunnistaja nägi, et G oli pudel viina, ta pakkus juua temaga. Tunnistaja kutsus G enda juurde koju. Nad jõid 100 gr viina. Tunnistaja nägi, et G aitab juba ja ütles: „Las ma saadan su koju“ ning saatiski ta koduukseni. Koju G ei lastud. G poeg ütles, et ta teda purjus peaga koju ei lase. Siis läks M.G välja ja tunnistaja läks koju. G oli joobeaste natuke üle keskmise, ta seisis jalgadel, kuid parem oli teda koju saata. Kui tunnistaja G koju saatis, siis tunnistaja avas G karbi silmudega, ehk läheb veel kuskile edasi jooma. G olid sigaretid sinine Bond, ta jättis tunnistaja juurde koju kaks pakki. Tunnistaja ei oska täpselt öelda kas G oli raha kui ta tunnistaja juurde tuli, kuna ta ei näinud, kuid poodi sisenes G ise ja ise tegi kõik ostud. Järgmise päeva õhtul kohtas tunnistaja G poega, kes ütles, et tema isa tapeti 10-nda kooli juures. Tunnistaja ei mäleta kas G oli kaasas kott. Tunnistaja J V seletas kohtule: Tunnistaja tunneb vendasid O.E kui ostjaid kaupluses. Tunnistaja töötas Tapamaja 5 asuvas kaupluses müüjana. Mäletab, et juulikuu hommikul umbes kell 8.10-8.15 sisenes kauplusse poiss, sooritas ostu ja ütles, et 10-nda kooli juures lamab verine onu, ja ta ise kardab politseid välja kutsuda. Tunnistaja kutsus välja politsei. Tunnistaja ise kohal ei käinud. Tunnistaja V K seletas kohtule: Aleksei ja O.E on V K vennapojad. Kirill elas majas koos V K . 05.07.2008 tähistas sõnnipäeva. Ajavahemikul 04-06.07.2008 Aleksei, O.E ja U.V olid tema majas ning tarvitasid alkoholi. Koos nendega olid ka tüdrukud seltskonnas. G.F-i kohta ei oska täpselt öelda, kas ta viibis seal või ei viibinud. Ettevalmistus sünnipäeva tähistamiseks algas 4-ndal kuupäeval. Külas olid ka abikaasad B . Viiendal kuupäeval olid kindlasti külalised. Juhtus nii, et 04.07 olid tema ja abikaasad B baaris, ning sünnipäeva õhtul, peale kella 23.00 olid samuti baaris. 04.07.2008 nad tulid baari Obolon ning Kirill ja Aleksei O.E olid juba seal. Pärast nad sõitsid baari Tabletka. Nad jõudsid baari Tabletka, istusid seal, seejärel nad kavatsesid 3-4 paiku koju sõita. V võttis Kirilli endaga kaasa, viis ta koju. Aleksei jäi sinna. Tunnistaja ei mäleta, millal see oli, kas 04.07 öösel vastu 05.06., või 05.
6. öösel vastu 06.
7. 05.07 hommikul tunnistaja tuli, Kirill magas. Seal magas veel tunnistaja vanem vend. Oli 6 1-08-16551 ilmselge, kui magavad, siis tähendab neil oli eelmisest joomisest pohmelus. Tunnistaja pere tuli kohale kell 12.00 päeval, nad valmistasid ette laua. Kirill viibis ka seal. 04.07.2008 riidles tunnistaja Alekseiga sellepärast, et Aleksei käib tema elukohas ja nad koos Kirilliga joovad tunnistaja elukohas. Tunnistaja ise ei tohi juua. V tegi Alekseile märkuse, et ta siin ei käiks ja ei tassiks siia rahvast. 04.07 tulid külalised kell kolm päeval, ootasid kuni 10-11 õhtul nad sõitsid baari. Kirill sõitis ka. Peale baari Obolon nad sõitsid baari Imbis. Tunnistaja mäletab, et ta sõidutas ainult Kirilli. Autos olid samuti B ja tema abikaasa. Nad viisid Kirilli sinna. Sünnipäeva tähistamisega alustati neljandal vastu viiendat juulit. Kirill ja Aleksei O.E küsisid, kas saab tüdrukutega saunas leili võtta, Vladimir palus neid, et nad alkoholi ei jooks. Nad vastasid, et nad ei hakka jooma. Kell 22-23.00 öösel sõitsid baari Obolon. Aleksei ei olnud kodus. Kella kolme paiku nad sõitsid baari Tabletka. Kirilli võeti kaasa, kuna ta palus end kaasa võtta. Kui nad tulid baari Tabletka, siis Aleksei juba viibis seal. Tunnistaja nägi, et Aleksei kõndis normaalselt, ei kõikunud. Tabletkas oli V koos külalistega tund aega või kaks tundi. Abikaasad B olid koos temaga. Tunnistaja sõidutas Kirilli koju, seejärel viis B koju, ja sõitis ise koju. Järgmisel päeval jõudis tunnistaja majja kella 9 paiku hommikul. Aleksei ei viibinud majas. 05.07 tuli Aleksei umbes kell
8. Kirill ärkas kell 3 aitas tüdrukutel valmistada sünnipäevalauda. Tunnistaja tegeles oma tööasjadega. Külla tulid ka B . 05.07 õhtul, kella 22-23 paiku sõitsid B baari Obolon, Aleksei ja Kirill olid juba seal. Kõik olid baaris Obolon lühikest aega ning nad sõitsid Tabletkasse. Poisid olid omaette, V külalistega olid omaette.
9. juulil läks tunnistaja baarist Obolon ära kell 4-5 paiku hommikul. U.V-lt varastati jalanõud. Maja juures töötasid külmseadmete spetsialistid, ning nad nägid kuidas Sergei vedeles joobeseisundis tee kõrval, ning P tuli Aleksei juurde, võttis tal jalast jalanõud, ning vaatas taskud läbi. V L nägi seda pealt ning ütles talle edasi. L rääkis, et U.V võeti jalanõud jalast ja otsiti taskud läbi. Vennad Aleksei ja O.E kuulsid kuidas V K ütles Sergeile, et tema jalanõud on P (P ) käes. Kirill, Aleksei, Sergei jooksid jalanõude järele. G.F-i kohta ütleb tunnistaja, et ta vist oli ka nende seas. See oli 0607.juulil. Kirill jooksis P otsima ning ütles tunnistajale, et saavad ise hakkama. Tuli välja, et P hakati peksma. Tunnistaja mäletab, et neljanda juuli ööl vastu viiendat juulit O.E oli baarides Obolon ja Tabletka. Tunnistaja K B (kutsutud välja süüdistatavate taotlusel) seletas kohtule: Süüdistatavatest tunneb Kirilli ja Aleksei O.E. Ta tunneb tervet O.E perekonda, need on tunnistaja sõbrad alates 1988.a. Tunnistaja tähistab sünnipäevi koos V K ja 05.07.2008 tähistaski V K sünnipäeva. Tunnistaja mäletab, et nad sõitsid Kirilli ja Alekseiga kuskile baari. Veel olid tema abikaasa T , V abikaasa L ja tema. Baari nad sõitsid vist siis, kui oli V K sünnipäev, 05.07.
10. Nad sõitsid baari Tabletka, kuid mis kell ta ei mäleta, mäletab, et õhtul nad istusid V K juures laua taga ja tähistasid sünnipäeva ning sõitsid baari vastu kuuenda juuli hommikut. Tunnistaja mäletab, et Kirill oli kindlasti koos nendega, Aleksei kohta täpselt ei mäleta. Tunnistaja kinnitab, et nad tähistasid sünnipäeva ainult ühel päeval, õhtust kuni hommikuni. Kui sünnipäev oli
11. juulil, siis sel päeval tähistatigi. Tunnistaja mäletab, et ta oli päev enne V K sünnipäeva baaris Tabletka, enne Tabletkat oli ta baaris Obolon. Ta ei mäleta baari Obolon sulgemise põhjust ning miks ta tuli Tabletkasse. Tema arvates olid baaris Tabletka nii Kirilli kui ka Aleksei. N K ta sel päeval ei näinud. Tunnistaja ei mäleta kas V K sünnipäeval oli ka U.V. Tunnistaja ei ole näinud kas Aleksei O.E kannab nuga kaasas. Tunnistaja T B (kutsutud välja süüdistatavate taotlusel) seletas kohtule: Tunneb Kirill ja Aleksei O.E. Nad on V K vennapojad, ta abikaasa on tunnistaja sõbranna. Mäletab, et nad nägid Aleksei O.E-ga teineteist mingil päeval, kuid öelda kindlalt, et see oli
12. juulil, ta ei saa. Ta mäletab, et oli baaris Obolon koos Larissaga. Ta ei mäleta mis päeval viidi 7 1-08-16551 Aleksei sealt ära ja mingil päeval viidi Kirill sealt ära. Tunnistaja mäletab, et nad lahkusid baarist Obolon umbes kell kolm, vist oli aeg juba koju minna. Ta ei mäleta kas mingi patrull sõitis baari juurde. Mingil päeval ta nägi baari Imbis juures Alekseid ja Kirilli, kuid ta ei ole kindel, et see oli
13. juulil. Tunnistaja ei mäleta kas V K sünnipäeval oli just U.V. V K sünnipäev on
14. juulil. Tavaliselt tähistatakse sünnipäevi alati. Tol aastal kas tunnistajal või sõbrannal L algas puhkus, ja võis olla nii, et nad eile õhtul võisid minna baari, ning järgmisel päeval sünnipäevale. Võis olla ka nii. Tunnistaja möönab, et nad võisid eelmisel päeval baaris käia. Neljandat juulit ta ei mäleta. Ta oletab, et nad võisid olla baaris, ta ei saa väita. Viiendal juulil nad läksid V juurde kella 6 paiku õhtul, sinna kogunes rahvas kokku. Seal nad istusid, seejärel läksid baari. V K sünnipäeva tähistati üks päev -
15. juulil kella kuuest õhtul kuni kella 12-ni öösel. Kella ühe või kahe paiku sõitsid baari. Tunnistajaga koos olid L K , tunnistaja abikaasa K B , ning olid veel Aleksei ja Kirill. Aleksei ja Kirill sõitsid kodust koos nendega. Baaris Imbis olid nad kõik koos poolteist või kaks tundi, kella kolme paiku sõitsid ära otse koju. Viiendal juulil oli tunnistaja sünnipäeval, pärast oli baaris Imbis, ning seal olid ka Aleksei ja Kirill. Võis olla nii, et eelmisel päeval ta võis olla ka baaris, kui ta ei saa seda väita. Ta möönab, et võis seal näha Alekseid ja Kirilli. Tunnistaja V L seletas kohtule: Tunnistaja teab mõlemaid O.E. G.F-i on näinud, kuid isiklikult ei tunne teda. G.F on O.E sõber. U.V on samuti varem näinud O.E juures. Tunnistaja nägi kuidas meesterahvas nimega P võttis U.V jalast maha botased. Tunnistaja oli V K majas teisel korrusel ja nägi kõike aknast pealt. Nimelt, et maja juures lamas noormees - U.V, tema juurde tuli meesterahvas, võttis talt botased jalast ja läks minema. Pärast sõitis kohale maja peremees V. O.E ja tunnistaja rääkis O.E-le sellest, mida ta nägi ja et sai aru kes see oli. Pärast ütles tunnistaja sellest ka vendadele Aleksei ja Kirillile. Nad läksid U.V juurde. Kui nad tagasi tulid, siis tunnistaja ütles neile, et botased võttis maha meesterahvas nimega P ja nad läksid minema. U.V oli purjus ja magas botaste maha võtmise ajal. Tunnistaja N K (välja kutsutud süüdistatavate taotlusel) seletas kohtule: Tunnistaja mäletab, et 2008.a suhtles vendade O.E-ga, jalutas nendega, mõnikord jõi nendega. Alkoholi jõid nad V K juures. Tunnistaja mäletab, et oli suvi ja seda, et alkoholi tarvitati õuealal. Pärast läks tunnistaja minema, Narva kindluses toimus veel mingisugune üritus ja ta läks sinna sõbraga. Tunnistaja selgitab, et nad tarvitasid alkoholi rutiinselt. Tunnistaja väidab, et vendade O.E-ga või Aleksei O.E-ga ta ei ole baarides käinud. Tunnistajale ei ole teada kas 4 süüdistatavat jõid midagi 10-nda kooli läheduses või mitte. Tunnistaja mäletab, et käis U.V sõbra A juures, kes elab mitte väga kaugusel V.O.E majast, tol perioodil ainult üks kord ning mäletab, et U.V tüdruksõber S koos sõbrannaga oli ka nendega koos. Tunnistaja ei käinud koos Aleksei O.E-ga U.V-le vastu, kaupluse Megamarketu juures, kuna ta läks minema kui kell ei olnud veel
16. U.V ei helistanud tunnistaja mobiilile kella 9 peal, et tunnistaja koos Aleksei O.E-ga tuleksid Megamarketi juurde temale vastu, kuna tol hetkel oli U.V sularaha. Tol päeval tunnistaja ei näinud G.F-i. V K ei viinud tunnistajat baari Obolon. Tunnistaja mäletab, et Kirill andis V K majast talle makaroni paki, kuid see ei olnud sel päeval.
17. juuli õhtul ta nägi U.V, et tal ei olnud jalanõusid jalas. Hiljem käis tunnistaja koos poistega S juures U.V raha järgi ja pärast seda läks nende juurest minema ja suundus kindlusesse. Järgmisel päeval ta kohtus Aleksie O.E-ga kella 12-13 paiku Buratino kaupluse juures, korterikülastuse käigus. Kannatanu P O (surnud) kohtulikul uurimisel avaldatud ülekuulamise protokollist nähtub (k III t.l 3-6) 8 1-08-16551 06.07.2008.a. kella 15.00 paiku läks mööda Narva linnas aadressil Puškini 5 asuvast majast. Tema juurde jooksis kamp noori poisse, umbes 5-8 inimest. Nad hakkasid teda peksma. Nende hulgast tundis ta ära Aleksei O.E, O.E ja Sergei (perekonnanime ei tea). Peksid kõik. Möödakäijad hakkasid karjuma ja kutsusid politsei. Peksmise käigus võeti temalt ära neli hõbedast pitsatsõrmust kogumaksumusega 3000 krooni, 19 grammi kaaluv kuldkett maksumusega 1500 krooni koos 180 krooni maksva hõbedast ristikesega, hallis korpuses mobiiltelefon Nokia (oma abonemendinumbrit ei mäleta, telefoni dokumente ei ole, kuna tegemist on kingitusega) maksumusega 5000 krooni, rahakott koos sularahaga umbes 5000 krooni suuruses summas. Ülalloetletud asjad võtsid temalt ära Kirill ja Aleksei O.E ning Sergei. Kohale sõitnud politseitoimkond jõudis kinni pidada Sergei-nimelise noormehe. Ülejäänud jooksid laiali. Süüdistatav U.V tunnistas end täielikult talle esitatud süüdistuses ja seletas kohtule: Aleksei ja O.E-ga suhtles süüdistatav (U.V) ammu, käis ükskord nende juures alkoholi joomas. G.F-iga on U.V tuttav koolist alates. Süüdistatav tuli Tartust, ostis endale õlut, kohtas G.F-i, jõid temaga 8 kraadist õlut Tauras, pärast läksid kauplusese Rademar, kus ta ostis endale botased, spordikostüümi ja T-särgi. Süüdistatav võttis veel 8 kraadist õlut ja nad läksid koos O.E juurde. Seal istusid algul õues, värava juures, pärast majas, jõid koos Kirill ja Aleksei O.E-ga ning G.F-iga . Siis sai õlu otsa, süüdistatav läks uuesti õlut ostma, ühiselamus olevast poest. Võttis õlut ja sigarette Red & White. Oli õhtu. U.V tuli tagasi O.E majja. Nad hakkasid jooma. Pärast kavatsesid Kirill, Aleksei, Aleksandr ja tema lagendikul ära käia ning läksidki. Algul jõid 10.kooli juures oleva tee ääres, pärast saats id U.V G.F-i õlle, viina järele kuna alkohol oli kõik otsas. G.F tõi kauplusest 8-kraadist õlut, viina Lauaviin, olid veel sigaretid Red & White punased, valged plastiktopsikud. Raha andis selleks süüdistatav. Kõik suundusid mööda jalgteed lagendikule puu juurde, et mitte kooli juures juua, vaid lagendikul. Läksid sinna, istusid puu juurde. Süüdistatav koos G.F-iga istus puu juures kartongi peal. Aleksei ja Kirill istusid rehvil. Aleksei ja O.E olid temalt 1-2 sammu kaugusel. Nad hakkasid jooma ja juttu ajama. Pärast tuli tundmatu meesterahvas ei tea kust kohast. Mees kõndis neist mööda poolteist meetrit kaugusel. Aleksei O.E astus mehele ligi, küsis „sigarette on?“. Mees ütles, et „ei ole“. Ei tea, kas tal oli sigarette või ei olnud. Süüdistataval aga kilekotis olid suitsud. Kui Aleksei hakkas mehelt suitsu küsima, siis süüdistatav ütles Alekseile kohe, et neil on suitsu. Ja edasi hakkas pihta. Aleksei lõi meesterahvast rusikaga vastu pead. Mees kukkus koe maha. Süüdistatav ise oli päris purjus, seisis hädavaevu jalul, isegi tal oli raskusi püstitõusmisega. Pärast lendas kohale Kirill, hakkas meest jalgade ja kätega peksma. Kui Aleksei lõi kannatanud rusikaga vastu pead, siis kannatanu kukkus kohe maha, ta püüdis üles tõusta, kuid talle ei antud. Teda peksid ju kahekesi – Kirill ja Aleksei. Mees püüdis tõusta, kuid see tal ei õnnestunud. G.F istus koos temaga. Tema (süüdistatav) ütles O.E-le, et „mis te teete?“ O.E ei kuulnud ja jätkasid mehe peksmist. Peksmine toimus umbes 20 minutit. Pärast võttis Aleksei O.E kusagilt noa välja ja siis algaski noaga löömine. Aleksei O.E lõi kannatanut noaga kõhu piirkonda. Pärast G.F hõikas süüdistatavale, et „sulle ei ole seda ju vaja, jookseme“. Siis süüdistatav kogus end kokku, tõusis püsti, G.F jooksis ees, tema G.F-i järel. Jooksid Spordikompleksi suunas. Vennad O.E jäid kuriteo paigale. Kõik asjad jäid puu juurde, kus nad kõik istusid. Jõudsid üles mäkke, võtsid õlut. Suitsu oli. Võtsid õlut, selleks et maha rahuneda. Mõne aja möödudes laskusid alla O.E maja juurde. Laskusid alla, läksid aiavärava juurde, seisid, jõid õlut, Alekseid ja Kirilli veel ei onud. Alles pärast nad tulid
18. kooli poolt. Astusid ligi „hakkame siis jooma, nii ja naa“. Tema (süüdistatav) oli juba purjus, silme ees oli juba kõik hägune. Seisid, jõid, ja siis läksid O.E poole koju. Tema istus all, natuke jõi, siis läks üles magama. Kodus jutt sai alguse sellest, et Kirill hakkas Alekseiga riidlema ning küsis Aleksei käest „mille eest tapsid?“. Süüdistatav jäi nii magama, et kuulis jutuajamist pealt, ise ei hakanud 9 1-08-16551 sekkuma, midagi küsima. Süüdistatav kuulis pealt «mille eest alustas peksmist, noaga löömist, kust kohast, mis, kuidas». G.F istus koos O.E-ga ja samuti jõi. Pärast G.F läks minema, kuhu ei tea. G.F tuli tagasi järgmisel päeval. Süüdistatav ööbis O.E juures, teisel korrusel. Magas välja, siis läks A H juurde. Jõi veel, ei jõudnud tema majani umbes 10 meetrit, ei tea umbes kui palju, ja kukkus põõsastesse. Hommikul tulid Kirill, Ljoša, G.F tema juurde põõsastesse. Äratasid teda üles ja küsisid miks ta vedeleb. Ta vaatas enda peale, botaseid jalas ei olnud. Nad läksid oma maja juurde, ta ei mäleta kas Kirill või siis Ljoša tõid talle sussid. Pärast ütles keegi talle, et nad teavad kus ta botased on. Tema (süüdistatav) küsis, kus, lähme näitate, ta võtab vähemalt oma botased tagasi. Nad siis läksid kõik neljakesi. O.E ja G.F jooksid ees, süüdistatav nende taga. Süüdistatav ei jõudnud veel lähedale tulla, O juba lamas maas. Kirill, Ljoša, Sanja G.F peksid P O . Orlov kohe kukkus pikali, siis tema võttis O omad botased maha, eemaldus teeääre juurde, pani botased jalga. Baarist või kauplusest jooksis välja naisterahvas ja küsis, miks nad inimese jalast botaseid maha võtavad. Tema vastas naisele, et botased on tema omad, et tema ostis need. Tema samuti lõi O 2 korda vastu nägu. Siis sõitis kohale politseipatrull. Kui varem öeldi, et politsei tuleb, kõik jooksid laiali, tema ütles aga O , et „võta pitsatsõrmus maha“, politsei juba tuli tagant poolt. O võttis pitsati maha ja andis süüdistatavale. Koheselt võeti teda kinni. Kõik ülejäänud jooksid laiali. Kirill ja Ljoša jooksid oma maja juurde. Süüdistatav nägi G.F-i häguselt, kas G.F lõi või ei löönud O . Tema arust seda oli 1-2 korda. Esimesena lõi O Aleksei O.E. Pärast lendasid kõik kohale, ka Kirill. Hakkasid O jalgadega peksma. Tapmisest ei teatanud politseisse kuna oli šokis ja kartis vendasid O.E. Nendelt võib kõike oodata. Süüdistatav kirjeldas nuga, millega Aleksei Katsan kannatanut G lõi: Tera oli, kokkupandav nuga, vajutad nupu peale. Käepide oli tume hall või pruun. Tume. Tera laius on umbes 3 cm. Tegemist oli kalapüügi noaga. All on tera, üleval pool on natuke tera ja sae moodi sakkidega. Süüdistatav nägi isiklikult, et Aleksei O.E lõi kannatanut G noaga 2-3 korda. Süüdistatav mäletab segaselt, et nad kohtusid 03.07 N K ja puhkasid maja territooriumil asuvas saunas. Nad jõid ja K läks minema. Nad olid veel baaris Imbis, kuid mitte kaua, siis läksid kõik koos O.E poole.. Süüdistatav G.F ei tunnistanud end süüd selles, et koos vendade O.E-ga lõi kannatanut O . Ta seletas kohtule, et tema seisis 15-20 meetrit eemal oma sõbra D , hüüdnimi K , perekonnanimi J . Tema, Aleksei O.E, Kirpitš ja U.V tulid aadressilt xxx. O.E helistas oma vennale Alekseile ja ütles, et teab kus on Alekseijevi botased ja kelle käes. Kõik koos läksid seda meest otsima. Tema ei näinud seda, kes lõi kannatanut esimesena. Kui ta nägi, et algas konflikt ja hakati lööma, siis ta peatus ja ei hakanud ligi minema. Tema nägi ainult U.V inimeste karjas. Tema nagu oleks märganud Alekseid ja Kirilli, kuid ta ei tea mida nad seal tegid. Tema ei näinud, kes neist seal oli löönud. Tema seis eemal, seal virvendas rahvast. Pärast jooksis kauplusest välja naisterahvas, hakkas karjuma et „mida te teete, praegu kutsun politsei välja“. Kannatanu O tõusis püsti ja lausus, et ei ole vaja mingisugust politseid, et O varastas inimeselt botased jalast ära ja teised nüüd omakorda võtavad O botaseid ära. Pärast nägi ta, et politsei tuli kohale ja keegi ütles, et „mendid sõidavad“. Kõik jooksid minema, tema pööras ka ringi ja läks oma sõbraga minema. Süüdistatav ei tunnistanud ennast süüdi ka teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamises. Tema ei tea kust kohast U.V võttis, et nad olid kedagi neljakesi tapnud. U.V tunnistuste alusel nad olid kusagil
19. Kooli juures, aga tegelikult tema oli sel ajal enda juures kodus, xxx. Seda saab kinnitada ühiselamu valvur (ta ei mäleta kes valvuritest töötas). Tema väidab, et 3.juulil nad jõid kõik koos, siis ta läks nende juurest ära 3.juulil ja tagasi tuli alles
20. juuli õhtul.
21. juulil ei olnud G.F ei Sergei, ei Kirilli, ei Aleksei juures. Tema oli ühiselamus, käis Migratsiooniametis dokumente taastamas, tarvitas alkohoolseid jooke. Sel öösel, mis süüdistuses figureerib, oli temakodus. 10 1-08-16551 Kui 05.07.2008 ta jõudis O.E juurde umbes 5-6 paiku õhtul, siis U.V lamas põõsastes O.E maja vastas teisel pool teed. U.V magas Nike pükstes, T-särgis, nokamütsis, sokkides, seejuures jalanõusid U.V ei olnud. Aleksei O.E tuli ligi koos M , N , A ja K . O.E tuli hiljem ning tõi U.V-le sussid, et U.V paljajalu ei seisaks. Pärast seda käisid poisid U.V sõbranna juurde raha järgi. Tema ei näinud O.E osavõttu botaste äravõtmisel, ei näinud, et ta löönud oleks. Tema tundis ära eeluurimisel sündmuskohalt leitud musta koti, kui kannatanu G kuulunud koti, kuna kartis, et teda hakatakse politseinike poolt peksma ja ähvardama, siis ütleski seda hirmu pärast. Tema võis näidata ükskõik millise koti peale ja öelda et see on kannatanule kuulunud kott. Kusjuures ta teab, et ta pole seda koti puutunud, sellel ei ole tema sõrmejälgi ja DNA-d. Ta kartis, et teda hakatakse peksma. Teda viidi eeluurimisel sündmuskohale, seal vedeles raamat ja ta ütles, et ta puutus seda. Algul kui teda 09.07.2008 kinni peeti, siis viidi teda sündmuskohale. Pärast lasti ta vabaks, aga 10.07.2008 tuldi uuesti tema järele ja teda võeti vahi alla. Kui operatiivtöötajad küsisid tema käest, kus t kohast ta sai 1 krooni ja 10 senti, ta lihtsalt ütles, et kannatanu kotist. G.F ei oska seletada miks ülekuulamisel kohe peale kinnipidamist ta viitas koti peale, kott oli aga leitud 17.07.2008, toetudes tema tunnistustele. Süüdistatav O.E seletas kohtule: Tema ei tunnista end süüdi

§ 257järgi.

Talle teatas onu millistel asjaoludel U.V jäi oma botastest ilma. Onu ütles, et inimeselt võttis jalanõud ära teine inimene, see oli P O . Tema helistas vennale ja ütles vennale seda infot edasi, samuti tundis huvi kas vennaga koos on U.V . Vend ütles, et „jah“. Siis kutsus ta neid O.E maja juurde, vahepeal ta püüab P O kinni pidada. Tema mäletab, et see oli peale onu sünnipäeva, ehk 06.07.

1. Ta kõigest näitas poistele kuhu see P O läks. Nad kõik koos läksid Puškini 49 asuva üheksakorruselise maja juurde ja ta näitas kuhu P O läks. Seal koos P oli kaks inimest. Tema edasi koos teistega ei käinud ning läks majja tagasi. Ta ei võtnud O peksmisest osa. 03 kuni 06 .juulini puhkas ta seltskonnaga. Seltskonnas oli U.V , vend Aleksei O.E, N K . G.F-i täpselt ei olnud, tema G.F-i 4.juulil ei näinud. Ta nägi G.F-i alles 05.juulil. 04.juulil oli ta veel baaris Obolon, puhkas teise seltskonnaga, temast vanema seltskonnaga, Vladimir O.E tuttavatega. Kannatanu G suhtes toime pandud kuriteos tema ennast süüdi ei tunnista, kuna ta ei viibinud sündmuskohal. Kooli juures tema ei joonud, aga 3.juulist kuni 5-ni jõi ta koos erinevates kohtades U.V-ga ja oma vennaga Aleksei O.E-ga.
2. ja
3. juulil ta nägi G.F-i, kuid temaga ei joonud. Peale nende inimeste seal olid veel: N K ja kaks neidu, U.V sõbrannad. Süüdistatav Aleksei O.E ei tunnistanud ennast süüdi Gerasjovi tapmises, kuna ta ei ole antud tegu toime pannud. Tema seletas, et talle süüks arvatud Gerasjovi tapmise episoodis ülekuulamine toimus ilma advokaadita, ta oli šokiseisundis ja andis tunnistusi operatiivtöötajate surve all. Ta tunnistab ennast süüdi selles, et ta võttis osa U.V-le kuuluvate botaste äravõtmises O . Selle episoodi osas seletas, et pühapäeval tuli G.F tema onu V K majja aadressil xxx. Aleksei oli sel hetkel teisel korrusel. Ta ärkas üles, samuti ärkas ka U.V, kes samuti viibis majas. Vend Kirill magas. J O.E magas samuti. Tema, G.F, U.V läksid majast ära, kinnitades vennale Kirillile, et mõne aja möödudes tulevad tagasi. Nad suundusid xxx ühiselamusse, kus elas G.F . Läksid külla, istusid natuke. Suundusid väljapääsu poole, kuid tema kohtas oma tuttavat I Z , kelle juures olid külas suurema osa ajast. Peale seda kohtasid veel D J , hüüdnimega K . Otsustasid linna peal jalutada, sisenedes Fama keskusesse. Kella 15.00 paiku Kirill helistas onu V telefonilt tema telefonile ja teatas, et ta teab kus asuvad U.V botased, mis P O oli ära varastanud, kes käesoleval ajal asub xxx majas, koos kahe inimesega, kes on narkomaani välimusega. Kirill kinnitas, et püüab neid kinni pidada. Pärast seda suundusid tema ja teised lihakombinaadi poole, kus asub onu maja, kuid ei jõudnud seal O 11 1-08-16551 kätte saada. Onu suunas neid üheksakorruselise maja poole, kuhu P O ja 2 inimest läksid. Vend väljus alguses koos nendega. Seal on lahtine ala ja sellel ta nägi P O ja 2 inimest. Hõikas, et nad peatuksid. 2 inimest jooksid minema, O aga jäi seisma. Nad jooksid tema juurde. Sel hetkel, vend Kirill, kes seisis kõrval, nägi, et kohe hakkab pihta mingi segadus, keeras ringi ja läks minema. Kuna tema oli O kõige lähedamal ja tema, ähvardades, et praegu läheb neil kõigil halvasti, hakkas kätt selja taha panema, mis tundus ette ohuna, kuna O võis olla külmrelv, lõi ta O 2 korda näo piirkonda. Tol hetkel kui ta O lõi, siis hakkas O ninast verd jooksma. Sel hetkel jooksis kauplusest Sport välja müüja ja ta hakkas müüjale seletama, et botased kuuluvad U.V-le ja U.V on botaste seaduslik omanik ja P O tehti kohe algul ettepanek tagastada botased vabatahtlikult. Peale tema lõid O ka D J , hüüdnimega K , ja U.V. Kusjuures nemad peksid teda veel julmemalt. Sel hetkel, kui tema müüjaga rääkis, P O püüdis osutada vastupanu, püüdis joosta G.F-i juurde, kes seisis eemal. Enesekaitse eesmärgil toimus väike rüselus, mille käigus oli P O kaelast katki tõmmatud võtmete kett, mis ei oma väärtust, harilik odav metall, ja kukkus rohu sisse. Kui neil tekkis väike rüselus kaelaketiga, tol hetkel, nagu talle tundus enesekaitse eesmärgil G.F püüdis O eemale tõugata, võimalik, et lõi. Võib-olla G.F lõigi, kuid mitte nii tugevasti, kahju ei tekitanud. Just, et P O eemale tõugata, kuna G.F seisis eemal. Peale seda, D J ja U.V hüppasid O kallale ja hakkasid O veel julmemalt peksma. Peale seda hakkas G.F koos D ära minema. U.V võttis O jalast botased, jätkas tema peksmist ja nõudis, et too võtaks sõrmest pitsatsõrmuse maha. 04.juulil kuni kella 5 õhtul oli tema enda juures kodus. Umbes kella poole 6 paiku helistas vend onu telefonilt ja leppisid kokku kohtumise endise restorani Baltika lähedal. Kella 6-ks õhtul tuli tema kokkulepitud kohale, kuna vend ei olnud veel tulnud, siis ta istus pingil majade vahel sisehoovis. Siis tuli vend Kirill koos V , kes on onu V.O.E äi. Istudes seal natuke aega kõik nad koos suundusid lihakombinaadi poole, xxx maja juurde. Kui nad majale lähenesid, siis ta nägi aknas A (H ), U.V sõpra, U.V ja N ning otsustasid sinna minna. Temale tulid vastu Sergei, N , koos nendega U.V sõbranna S ja T . Nad ütlesid temale, et kell 20.00 on koos U.V-ga neil kokkusaamine korteri üürimise suhtes. Peale mida, seisid natuke ja pidades mõne aja nõu. Seejärel läks see seltskond minema, kuna kell oli peaaegu 20.
4. Selle tunni jooksul, tema telefonile helistas K , küsis, kus ta asub. Tema vastas, et onu Vladimir O.E maja juures, siis tuli N K ka sinna. Seni kuni nad seisid ja suitsetasid, N helistas U.V ja teatas, et võttis S raha ja et nad läheksid U.V-le Megamarketi juurde vastu. Nemad koos N läksid U.V-le Megamarketi juurde vastu. Otsustasid selles poes käia, kuid valvur neid ei lasknud sisse, viitades sellele, et kell on juba 21.02 ja kauplus on juba suletud, kuna personal ei saa neid teenindada. Sergeil tekkis valvuriga väike konflikt. Siis kõik suundusid lähimasse kauplusse Sport. Võtsid seal õlut, hamburgerid ja sigarette. Kohtasid S , U.V tüdrukut, peale seda kõik koos läksid onu maja territooriumile. Olles koos nendega natukene aega koos, Sergei ja S läksid sauna, mis asub maja kõrval. Mõne aja möödudes tema väljus majast õue, värskesse õhku suitsu tegema, Sergei ja S jätsid värava juures hüvasti. S läks enda juurde koju. Sergei rääkis, et käib kiiresti ära ja tuleb tagasi, suundus üle asfalttee, põõsastesse, tõenäoliselt sõbra A juurde. Peale seda tema läks majja. Ootasid Sergeid kaua. Kuid kuna ta ei tulnud tagasi, siis nemad koos vennaga ja N läksid Kangelaste 23 asuvasse baari. See baar kuulus tema onule B K . Nad olid seal, mängisid piljardit. Vend Kirill oli sel hetkel baarileti taga ja ajas baaridaamiga juttu. Peale seda, kui baaridaam teatas, et kell on juba 11 ja baar pannakse kinni, siis nad läksid kauplusesse Sport, ostsid veel natuke õlut, sigarette ja suundusid maja poole. Seni kui nad 1 liitri õlut kolme peale ära jõid, sõitis kohale onu V . Tema küsis V käest 100 krooni, kuigi raha oli olemas, et kui midagi on, sii s ta saab taksoga sõita. Veel ta palus, et V viiks neid baari Obolon. Tema, vend ja N olid onu poolt, Audi 100, baari Obolon sõidutatud. Baaris nad juhuslikult kohtusid abikaasade B , samuti tema onu hea tuttava, keda kõik hüüavad M , abikaasaga (tol hetkel). Nad puhkasid kaua, kuid kuna üks klient ajas muusikaaparatuuril midagi peale, tõenäoliselt see oli õlu ja muusika ei mänginud enam hästi, siis neile teatati, et 12 1-08-16551 baar suletakse. Kui nad tänavale väljusid, siis seal algas baarikülastajate ja antud intsidendi süüdlase vahel arvete klaarimine. Kell oli kusagil 3.35 sõitis kohale patrull. Ootamata ära lõpptulemust, nad otsustasid majja tagasi minna (N K , tema ja vend), kus N pannes makaronid oma seljakotti, võttis allesjäänud 2 liitrit õlut. Järelejäänud, lahtunud õlu, nad viskasid minema ja suundusid Statoili poole. Vend tegi ettepaneku jätkata puhkamist baaris Imbis, mida rahvas nimetab Tabletkaks, kuid N keeldus, viidates sellele, et ta läheb koju. Tema toetas N kavatsust ja ütles vennale, et tõenäoliselt ta läheb samuti koju. Läksid lahku Kangelaste 2 juures. Kui ta möödus hoonest, milles asub kauplus Araxis, talle telefonile helistas vend onu telefonilt ja ütles, et ta tuleks baari, seal on palju tuttavaid, on abikaasad B , on onu V koos abikaasa L . Tema läks baari, võttis onult V K veel 100 krooni. Puhkasid kuni baari sulgemiseni. Peale seda onu, tema abikaasa, abikaasad B sõitsid autol minema. Vend suundus enda juurde koju, tema aga läks enda juurde xxx. Teepeal, kaupluse juures kohtas meesterahvast, kellel oli temaga üks tee. Ülekuulamise hetkel oli ta šokiseisundis, kuna teda hakati tapmises süüdistama, teos, mida ta polnud toime pannud. Seejuures operatiivtöötaja S , kuna neil on temaga konfliktne olukord juba ammu, lõi teda mitu kord kaustaga. Pärast seda politseitöötajad näitasid temale tapetu fotot, mille tagajärjel tal tekkis tugev šokk. Pärast viidi teda uurija juurde ülekuulamisele, kusjuures teda sunniti ütlema, et tema oli selle meesterahva tapnud. Kirjutas tunnistustele alla seda läbilugemata, kuna oli šokiseisnudis, teda kuulati üle ilma advokaadita. Kohtuniku juurde teda viidi 10.juulil 2008.a. Kohtuistungil oli ka kaits ja. Tema teatas kohtus, et ülekuulamised teostati ilma kaitsjata ja operatiivtöötajad S ja M avaldasid tema peale survet ja ta oli tunnistuste andmise ajal šokiseisundis . Tema oma süüd tõkendi otsustamisel ei tunnistanud, kuna kohal oli advokaat. Tema ei tea miks vahi alla võtmise määruses on kirjas, et ta tunnistas oma süüd vahi alla võtmise ajal. Kohus samuti avaldas ja uuris kohtuistungil järgmised dokumentaalsed tõendid: Sündmuskoha vaatlusprotokolli G laiba leidmise fakti kohta rohelises tsoonis, mitte kaugel Tapamaja tn. 3 asuvast hoonest, 200 m kaugusel Paju koolist Juhanovi tn.
5. Laip lamab selili rohus, puude läheduses, peaga põhja poole, näoga Tapamaja 3 asuva hoone suunas. Käelabad verega määrdunud, näol veri, vasakul põsel, lõual ja peas vähemalt 7 lõikehaava laiusega alates 2 kuni 5 sentimeetrini. Laibal on jalas helehalli värvi püksid, mis on jalgade juurde alla lastud, pükste kinnis avatud, vöö- ja kinnise kohal vere plekid. Kehal tumedat värvi džemper, millel hulgaliselt sisselõikeid pikkusega 2 kuni 5 cm. Džempri peal vest, mille paremal hõlmal vereplekkidega sisselõiked. Laiba kehal vasakul, rinna ja kõhu piirkonnas vähemalt 16 torkelõikehaava pikkusega 2 kuni 5 cm. Laiba vasakul küljel kollast värvi hematoom. Laiba leidmise kohaga piirneva territooriumi vaatlusel kuriteorelva ei avastatud. Ära võetud tühjad pudelid Laua viin, viinatops, standart, karp Õuna mahl, tühi metallist džinnipurk, 4 läbipaistvast plastmassist topsi, sigaretipaki Red&White ühe sigaretiga sees ( kd.2 t.lk. 6-8). Sündmuskohta pildistati, fotod lisatud protokollile t.lk. 11 –
6. Sündmuskoha lisavaatlusprotokoll G laiba leidmise kohal 17.07.
7. Laiba leidmise kohast suunaga endise lihakombinaadi poole oli maha niidetud rohi pindalaga 400 ruutmeetrit ja antud platsi uuriti metalliotsijaga. Lihakombinaadiga paralleelselt paiknevast kraavist leiti musta värvi kott, mis oli ära võetud. Samuti oli umbes 400 ruutmeetri suurust platsi uuritud ilma erivahendeid kasutamata, kuriteorelva ei leitud ( kd.2 t.lk. 167-168). Sündmuskoht pildistatud, fototabelid lisatud ( t.lk. 170-173). Äratundmise protokoll: süüdistatav G.F tunneb kaitsja V. Manjuki juuresolekul ära 17.07.2008.a. sündmuskohalt leitud koti, mida G.F nägi varem kannatanul G ja kust ta leidis ühe krooni, sinises köites raamatu ja MAXIMA kilekoti ( kd.2 t.lk. 167-168, 170-173). Süüdistatava O.E ütluste olustikuga võrdlemise protokoll sündmuskohal ( kd.3 t.lk. 10613 110). 1-08-16551 Kohtuarstliku ekspertiisi arvamuse M. G laiba kohta, milles on ära näidatud, et M. G surma vahetuks põhjuseks oli läbitungiv torke-lõikehaav, südame vigastusega ja sellele järgnenud massiivse välise-ja sisemise verejooksuga. Peale selle sedastati laibal hulgalised läbivad rinnaja kõhuhaavad, südame, maksa ja soolestiku vigastustega, pead läbiv haav vasaku oimuluu ja peaaju olluse vigastusega, hulgalised haavad vasakul puusal, paremal küünarliigesel, kaela läbiv haav vasakul, mis tekkisid elupuhuselt natuke aega enne surma saabumist torke-lõike eseme toimel, milliseks võis olla ühepoolselt teritatud teraga nuga, tera laiusega sissevajutamise tasandil mitte rohkem kui 2,6 cm ja tera pikkusega mitte vähem kui 14 cm; lõike-torkehaavad näo vasakul pool, mis tekkisid elupuhuselt terava lõikeeseme toimel, võimalik, et katkilöödud pudeli terava klaasist servaga; haavad peas vasakul pool verejooksudega pea pehmetesse kudedesse, mis tekkisid kõva, tömbi eseme toimel, serva pikkusega mitte rohkem kui 6-7 cm. Kõik pea-, rinna- ja kõhu läbitungivad vigastused kutsuvad elavatel isikutel esile eluohtliku tervisekahjustuse nende tekitamise momendil, ülejäänud vigastused kutsuvad esile lühiajalise tervisekahjustuse, kestvusega mitte rohkem kui neli nädalat. M. G vere uurimisel sedastati etüülalkoholi sisaldus 4,46%, mis vastab raskele alkoholijoobe seisundile ( kd.2 t.lk. 281-292). DNA ekspertiisis toodud arvamuse, millega oli tuvastatud, et A. O.E ja U.V riietelt oli avastatud kannatanu O verd ( kd.3 t.lk. 235-243); Kohtu-psühhiaatrilised ekspertiisid A. O.E, O.E , G.F-i ja U.V suhtes, arvamuslikus osas olid kõik süüdistatavad tunnistatud süüdivateks. Kerge vaime alaareng ei takista neil oma tegude iseloomust õieti aru saamast ja neid juhtimast ( kd.2 t.lk. 247-249, 252253, 256-258). Kohus vaatas samuti videosalvestusi – süüdistatavate U.V ja G.F-i ütluste olustikuga seostamisest kuriteo toimepanemise kohal: - süüdistatava G.F-i ütluste olustikuga võrdlemise protokoll kuriteo toimepanemise kohal 09.07.2008 ja 11.07.2008 ( kd.2 t.lk. 73-74, 76 – videosalvetus; 81-83, 85 – videosalvestus; 106-108, 111 – videosalvestus), kusjuures viimasel ütluste olutikuga seostamise avaldas G.F eeluurimisele, et mehel oli kaasas must kott, mille sees asus MAXIMA kilekott. - süüdistatava U.V ütluste olustikuga võrdlemise protokoll kuriteo toimepanemise kohal ( kd.2 t.lk. 77-78, 80 – videosalvestus).
8. Kohtu seisukoht Kuulanud ära süüdistatavad, kannatanu esindaja ja tunnistajad, uurinud kriminaalasja toimiku materjale ning hinnanud kõiki kriminaalasjas saadud tõendeid nende kogumis, kohus leiab, et kõikide süüdistatavate süü on leidnud tõendamist järgmistes kuriteoepisoodides. Aleksei O.E süü on tõendamist leidnud

§ 114p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises.

O.E süü on tõendamist leidnud

§ 121ja § 257 järgi.

G.F-i süü on tõendamist leidnud

§ 307lg 1; § 257 järgi kuritegude toimepanemises.

U.V süü on tõendamist leidnud

§ 307lg 1 järgi kuriteo toimepanemises.

Alljärgnevalt põhjendab kohus oma veendumuse tekkimise käiku. Süüdistatavad Aleksei ja O.E ja G.F oma süüd neile esitatud süüdistuses ei tunnistanud. Süüdistatav U.V tunnistas oma süüd täielikult. Vaatamata sellele, et Kirill ja Aleksei O.E ei tunnistanud oma süüd kuriteo toimepanemises kannatanu G suhtes, on nende süü tõendatud süüdistatav U.V ütlustega, mida ta andis kohtulikul uurimisel. U.V poolt antud ütlused on järjekindlad ning riimuvad kriminaalasjas saadud teiste tõenditega. 14 1-08-16551 Puudub alus U.V ütlusi mitte usaldada, kuna need on üksikasjalikud, järjepidevad ja on kooskõlas teiste kriminaalasjas tuvastatud faktiliste asjaoludega. Nimelt on U.V ütlused sellest, et viibides sündmuskohal, jõid nad plastikust topsidest viina „Laua viin“ ning suitsetasid tema poolt ostetud sigarette Red & White vastavuses sündmuskoha vaatlusprotokolli andmetega, millest tuleneb, et sündmuskohal olid leitud nimetatud objektid. U.V ütlused on samuti kooskõlas DNA ekspertiisi arvamusega, vastavalt millele ei saa eitada U.V-lt pärineva bioloogilise materjali leidumist sündmuskohalt äravõetud plastikust topsilt võetud segaproovis. Samaaegselt ei saa teha üheseid järeldusi, et selles segaproovis sisaldub G.F-ilt või O.E-lt pärinev bioloogiline materjal. (T 3 lk 235-243) U.V ütlused, et Aleksei O.E lõi korduvalt (U.V nähes 2-3 korda) noahoope kannatanule G kõhtu, on kooskõlas nii laiba kohapeal tehtud vaatluse andmetega, kui ka laiba kohtu-meditsiinilise ekspertiisi aktis toodud arvamusega, vastavalt millele olid laibal sedastatud hulgalised torke-lõikehaavad, sealhulgas kõhu piirkonnas, mis võisid olla tekitatud noaga. Kriminaalasjas pole samuti tuvastatud asjaolusid, miks U.V jaoks oleks kasulik vendade O.E ja G.F-i kohta anda valeütlusi. Kohtuliku uurimise käigus süüdistatav O.E ei eitanudki, et ajavahemikul

1. kuni
2. Juulini jõi ta seltskonnas, kus kogu aeg samuti viibis süüdistatav U.V. O.E ei mäleta ainult G.F-i viibimist nende seltskonnas kogu selle ajavahemiku vältel. G tapmine leidis aset
3. Juuli ööl vastu
4. Juulit, järelikult pidid O.E ja U.V olema koos G tapmise ajal. Erinevalt O.E-st Aleksei O.E avaldas kohtulikul uurimisel, et U.V lahkus tema seltskonnast hilja õhtul 04.
5. onu maja juurest ja tagasi enam sel päeval ei tulnud. Aleksei ja O.E koos N K aga läksid Aleksei O.E sõnadest baari, mis asub aadressil Kangelaste
6. Süüdistatavad G.F, Aleksei ja O.E esitasid kohtule alibit selle kohta, et
7. Juuli ööl vastu 05.juulit viibis G.F kodus oma ühiselamus, aga vennad O.E olid baarides Obolon ja Imbis (kohalike keeles Tabletka) koos tunnistajate N K , abikaasade B ja oma onu V K . See alibi oli kohtuliku uurimise käigus põhjalikult kontrollitud, kuid tõendamist ei leidnud. Nii, ühiselamu žurnaalist, mille uurimist G.F taotles, ei nähtu, et 4 juuli öösel vastu 05 juulit 2008.a. viibis viimane oma elukohas. Ühiselamu spetsialisti tunnistaja N. K ütlustest nähtub, et žurnaalidesse ei tehta märkmeid elanike kohalviibimise kohta oma ühiselamu elukohas. Mingeid G.F-iga seotud juhtumeid 4 või 5 juulil 2008 aastal fikseeritud ei ole. Tunnistaja V K ütlusi selle kohta, et O.E viibis 04 juuli ööl vastu 05 juulit 2008 aastal koos temaga „Oboloni“ baaris, ei saa kriminaalasjas tõenditena arvesse võtta, kuna tema kohtus antud ütlused on diametraalselt vastupidised tema kohtueelses menetluses antud ütlustega. Seejuures ei suutnud V. K arusaadavalt selgitada, miks ta varem midagi ei rääkinud sellest tema sugulase jaoks nii olulisest asjaolust. Abielupaar K ja T B ütlustest nähtub, et V K sünnipäeva tähistasid nad ühe päeva, 05.07.2008.a. ja just 5 juuli ööl vastu 06 juulit 2008.a. jätkasid pidutsemist baaris „Tabletka“, s.t. baaris „Imbis“. Mis puudutab nende viibimist baaris 4 juuli ööl vastu 05 juulit 2008.a. ei suutnud abielupaar midagi kindlat selgitada. Tunnistajana ülekuulatud N K ei suutnud samuti süüdistatavatele alibit tagada, kuna ei mäleta kuupäevi. Selliste asjaolude olemasolul tuleb tunnistada, et süüdistatavatel, vendadel O.E ja G.F puudub alibi. Samuti see esitatud alibi on vastuolus O.E-ni kohtulikul uurimisel antud ütlustega, et ta viibis kogu aeg ühes seltskonnas ajavahemikul 03 kuni
8. Juuli 15 U.V-ga. Sellest tulenevalt kohus jõuab järeldusele, et G.F-i ja vendade O.E kohtulikul uurimisel antud ütlusi ei saa usaldada. 1-08-16551 Kohtuistungil ütlesid süüdistatavad Aleksei O.E ja G.F lahti kriminaalasjas varem antud ütlustest, mis puudutasid G suhtes toimepandud kuriteo asjaolusid; selgitades seda sellega, et politseis avaldati neile survet. Kuid põhjused, miks süüdistatavad oma ütlusi kohtus muutsid, ei ole veenvad. Nii ei ole loogilised Aleksei O.E väited selle kohta, et kartes politseid, tunnistas ta üles G tapmise fakti lootuses, et hiljem ütleb sellest kohe lahti. Seejuures tuleb märkida, et A. O.E kaitsja, asetades kohtus rõhu sellele, et menetluse läbiviimise käigus rikuti KrMS norme (ülekuulamine 09.07.2008.a. ilma kaitsja osavõtuta), ei esitanud sellele vaatamata kohtuliku uurimise ajal taotlusi süüdistatava korduvaks ülekuulamiseks. Kriminaalasjas puuduvad igasugused objektiivsed andmed, mis tunnistaksid sellest, et politseitöötajad tekitasid G.F-ile kehavigastusi. G.F-i ütluste olustikuga seostamine sündmuskohal 11.07.2008.a. ja kannatanu G koti äratundmine G.F-i poolt ja olid läbi viidud kaitsja osavõtul ja seejuures ei teinud ei G.F ega ka tema kaitsja mingeid avaldusi juba läbiviidud menetlustoimingute osas, sealhulgas kellelegi surve avaldamise kohta. Kohus samuti pöörab tähelepanu asjaolule, et kannatanule kuulunud kott oli leitud sündmuskohal täiendava sündmuskohavaatluse tulemusena 17.07.2008, toetudes G.F-i varasematele tunnistustele, mis on ümberlükkamatuks tõendiks selle kohta, et G.F viibis G tapmise juures. Võttes arvesse seda, et süüdistatavad A.O.E ja G.F ei suutnud mõistlikult selgitada põhjusi, miks nad kohtuistungil oma ütlusi muudavad, ei saa nende ütlusi vastuolude tõttu kriminaalasjas tõenditena vaadelda. Kohtuvaidluste käigus leidis riiklik süüdistaja, et vendade O.E süü

§ 263

järgi ei ole kriminaalasja toimiku materjalidega tõendatud, kuna kriminaalasja uurimise käigus ei ole tuvastatud, et süüdistatavate tegevus rikkus kolmandate, konflikti mittepuutuvate isikute rahu, mis on kohustuslikuks eelduseks kriminaalvastutuse kandmisest antud paragrahvi järgi. Selles osas tuleb prokuröri arvates süüdistatavate teod

§ 263

ümber kvalifitseerida

§ 121l

e. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga süüdistatavate tegevuse ümberkvalifitseerimiseks ainult süüdistatava O.E tegevuse osas. Tõepoolest, eelkõige süüdistatava U.V ütlustega on leidnud tõendamist, et O.E tekitas kannatanu G lööke jalgadega ja rusikatega. Selline tegevus on kvalifitseeritav kui kehaline väärkohtlemine

§ 121järgi.

Kohus leiab, et Aleksei O.E tegevus, kes alustas M G peksmist rusikatega ning peksmise käigus võttis välja noa ja hakkas M G tekitama hulgaliselt noahaavu, on hõlmatud ühe otsese tahtlusega – G tappa. Kohus leiab, et Aleksei O.E tegevus G tapmisel ei nõua eraldi kvalifitseerimist

§ 121

järgi, kuna Aleksei O.E tegevus M G suhtes oli ajaliselt lahutamatu rünnak, mille tagajärjel G suri. Sellest tulenevalt mõistab kohus Aleksei O.E selles osas õigeks

§ 121järgi.

Aleksei O.E teod, mis põhjustasid G surmavad vigastused, on kvalifitseeritud tahtliku tapmisena piinaval viisil. A. O.E otsesest tahtlusest G tappa tunnistavad objektiivselt järgmised kriminaalasjas tuvastatud asjaolud kogumis: kannatanu löömine elutähtsatesse (kõht, rindkere, pea) organitesse esemega (nuga), millega võib põhjustada surma ja surma põhjustamiseks piisava jõuga. Vastavalt M G laiba kohtu-meditsiinilise ekspertiisi aktile oli talle tekitatud rohkem kui 20 torke-lõikehaava erinevatesse pea ja keha piirkondadesse, kõik vigastused olid elupuhused. 16 1-08-16551 Tekitades kannatanule hulgaliselt elupuhuseid vigastusi sai Aleksei O.E aru, et põhjustab talle piina. Sellest tulenevalt kohus asub seisukohale, et Aleksei O.E tegevus on riikliku süüdistuse poolt õigesti kvalifitseeritud

§ 114p 1 järgi.

Lähtuvalt sellest, et Aleksei O.E süüdistus G tapmises on tõendatud, samuti süüdistatavate U.V ja G.F-i ütlustele varem antud hinnangust, nõustub kohus riikliku süüdistajaga ning võtab U.V ja G.F-i

§ 307

lg.1 järgi kvalifitseeritava tegevuse tõendatuse küsimuse lahendamisel aluseks süüdistatava U.V ütlused. Vastavalt U.V ütlustele, viibisid tema ja G.F juures, kui Aleksei O.E G noaga lõi. Hakanud kartma, jooksid kahekesi (G.F-i ettepanekul) minema, aga vahetult pärast seda tulid O.E majja, kus Kirill, istudes ühe laua taga koos oma venna ja G.F-iga, karjus Aleksei peale: „Mille eest sa ta tapsid?“ Seega, olles 04 juuli ööl vastu 05 juulit 2008.a. kuriteo toimepanemise pealtnägijaks ja teades tapmise toimepanemisest ühe O.E-na sõnadest, ei teatanud U.V ja G.F kuriteost õigeaegselt riigivõimuorganitele, s.t. reaalselt võimalikult lühikese tähtaja jooksul pärast usaldusväärsete andmete saamist; kuigi neil oli selline võimalus olemas. Mitteteatamise motiivid ei oma antud juhul kuriteo koosseisu olemasoluks tähtsust. Süüdistatav O.E süü omavoli toimepanemises isikute grupis (

§ 257

järgi) on tuvastatud kohtu poolt avaldatud (kohtuliku uurimise ajaks surnud) kanatanu O ütlustega, kes osutas otseselt O.E-le kui isikule, kes võttis osa tema peksmisest; samuti süüdistatav U.V ütlustega, millest nähtub, et O.E peksis koos oma vennaga kannatanut Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et G.F läks 06.07.2008.a. kella 15.00 paiku koos vendade O.E ja U.V-ga xxx asuva maja juurde ainsa eesmärgiga – et klaarida asju kannatanu O , kes lühikest aega enne seda varastas U.V-lt botased. Sellepärast on G.F-i väited sellest, et tema jäi O peksmisest kõrvale, paljasõnalised ja on ümber lükatud kannatanu O ütlustega, kes selgitas, et tema juurde jooksis umbes 5-8 inimesest koosnev seltskond ja et peksid kõik. Süüdistatav Aleksei O.E samuti avaldas kohtulikul uurimisel, et nägi kuidas G.F tõukas O endast eemale, võimalik, et lõi. Sellest tulenevalt kohus asub seisukohale, et G.F-i ja O.E süü omavoli episoodis on samuti tõendatud. Kuna süüdistatavad O.E ja G.F teostasid oma oletatavat õigust botaste tagastamiseks ebaseaduslikus korras ja vägivalda kasutades, on nende teod kvalifitseeritud õigesti

§ 257järgi kui omavoli.

2.1 Kohtu seisukoht karistuse mõistmise osas

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost ning üldjuhul ei või süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Siiski tuleb lähtuvalt karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest vältimatult arvestada ka süüdistatava isikut (RKKKo 3-1-1-10-09 p 30.2) Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKKKo 3-1-1-99-06 p 15.1). Aleksei O.E ei ole oma tegusid kahetsenud, tema karistust kergendavad asjaolud

§ 5717 1-08-16551 mõttes puuduvad.

Aleksei O.E karistust raskendavaks asjaoluks kohus käsitleb kuriteo toimepanemist raskest alkoholijoobest abitus seisundis oleva isiku suhtes. (

§ 58p 3) Aleksei O.E on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 1-l korral.

Tema pani talle süüks arvatud kuriteod katseaja jooksul, mis on aluseks

§ 74

lg 6 kohaldamiseks ehk mõistetud karistuse suurendamiseks eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kohus pöörab tähelepanu ka sellele, et kuritegude toimepanemise ajal oli Aleksei O.E töötu, kes tulenevalt kriminaalasja materjalidest viibis permanentses alkoholijoobes. Aleksei O.E pani toime julma 1 raskusastme kurteo, mille eest seadus näeb ette karistusena kaheksa- kuni kahekümneaastast vangistust või eluaegset vangistust. Prokurör nõudis Aleksei O.E-le lõplikuks liitkaristuseks mõista 12 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust, kusjuures

§ 114p 1; § 121 järgi liitkaristusena 12 aastat vangistust.

Võttes arvesse, et prokurör loobus Aleksei O.E tegevuse kvalifitseerimisel süüdistuse osast

§ 263p 1,3,4 järgi ning kohus ei nõustunud A.

O.E tegevuse ümberkvalifitseerimisega

§ 121

järgi, leiab kohus, kuigi ta ei ole riikliku süüdistaja seisukohaga seotud, et see on aluseks Aleksei O.E-le nõutust leebema karistuse mõistmiseks. Kohus mõistab Aleksei O.E-le

§ 114p 1 järgi 11 aastat vangistust.

Kohtuotsuse resolutiivosa tegemisel kohus ekslikult tõi Aleksei O.E suhtes välja süüditunnistamise osa

§ 257järgi.

Selle kuriteoepisoodi järgi oli Aleksei O.E juba Viru Maakohtu 26.01.2010.a. kohtuotsusega süüdi tunnistatud ning karistatud vangistusega 1 aasta 6 kuud vangistust, samuti oli ta süüdi tunnistatud

§ 199lg 1 järgi ja karistatud 8 kuulise vangistusega.

Selles osas kohtuotsus jõustus. Kohus parandab kohtuotsuse terviktekstis ilmse eksimuse ning süüdismõistetu olukorda raskendamata

§ 64

lg.1 ja

§ 65

lg.1 alusel liidab käesoleva otsusega mõistetud karistuse Viru Maakohtu 26.01.2010.a. kohtuotsusega mõistetud karistusega (

§ 257

järgi - 1 aasta 6 kuud vangistust ja

§ 199

lg 1 järgi – 8 kuud vangistust) ja lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega mõistab Aelksei O.E-le liitkaristuseks 11 aastat vangistust. Kuna Aleksei O.E pani kuriteod toime katseaja jooksul, siis kohaldab kohus

§§ 74

lg 6; 65 lg 2 ning suurendab käesoleva otsusega mõistetavat karistust Viru Maakohtu 18.12.2007.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 7 kuud ja 28 päeva võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 11 (üksteist) aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Vastavalt

§ 68

lg.1, kohus arvab karistuse tähtaja hulka eelvangistuse aega ja karistuse kandmise tähtaega arvestab alates 08 juulist 2008 aastast. O.E ei ole samuti oma tegusid kahetsenud, tema karistust kergendavad asjaolud

§ 57mõttes puuduvad.

O.E karistust raskendavateks asjaoludeks kohus käsitleb

§ 121

järgi kuriteo toimepanemist raskest alkoholijoobest abitus seisundis oleva isiku suhtes (

§ 58

p 3) ning

§ 257

järgi kuriteo toimepanemist isikute grupi poolt (

§ 58p 10).

O.E oli talle süüks arvatud kuritegude toimepanemise ajal eelnevalt kriminaalkorras karistatud 4-l korral, kuid tema enda jaoks vastavaid järeldusi ei teinud ning jätkas kuritegude toimepanemist. Tema samuti pani talle süüks arvatud kuriteod katseaja jooksul ning mõistetud karistused olid liidetud vastavalt

§ 65lg 1 Viru Maakohtu 26.01.2010 osaliselt jõustunud otsusega.

Kohus samuti pöörab tähelepanu ka sellele, et kuritegude toimepanemise ajal oli O.E töötu, kes tulenevalt kriminaalasja materjalidest viibis kuritegude toimepanemise ajal permanentses alkoholijoobes. Kohus leiab, et eripreventiivsetest eesmärkidest ja lähtudes O.E isikust võib teda mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ainult mõistes talle reaalset karistust. Arvestades O.E rolli kuritegude toimepanemises kohus peab võimalikuks mõista talle reaalse karistuse alla keskmist määra, mis on ette nähtud talle süüks arvatud raskeima kuriteo (

§ 257järgi) toimepanemise eest.

Tema rollist tulenevalt kohus peab võimalikuks karistuste liitmisel lugeda kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning mõistab liitkaristuseks

§ 121ja 257 järgi 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

Lisaks sellele

§ 64

lg 1 ja § 65 lg 1 alusel liidab kohus mõistetud karistusele Viru Maakohtu 26.01.2010 .a. kohtuotsusega mõistetud karistus e (

§ 200

järgi 4 aastat vangistust ja

§ 121

järgi 6 kuud vangistust) ning Viru Maakohtu 08.06.2011 mõistetud 18 1-08-16551 karistuse (9 kuud 14 päeva vangistust) ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistab O.E-le lõplikuks liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust. Vastavalt

§ 68

lg.1, kohus arvab karistuse tähtaja hulka eelvangistuse aega ja karistuse kandmise tähtaega tuleb arvestada alates 08 juulist 2008 aastast. G.F ei ole oma tegusid kahetsenud, tema karistust kergendavad asjaolud

§ 57mõttes puuduvad.

Tema karistust raskendavaks asjaoluks kohus käsitleb

§ 257

järgi kuriteo toimepanemist isikute grupi poolt (

§ 58p 10).

G.F oli talle süüks arvatud kuritegude toimepanemise ajal eelnevalt kriminaalkorras karistatud 6-l korral, kuid tema enda jaoks vastavaid järeldusi ei teinud ning jätkas kuritegude toimepanemist. Kohus samuti pöörab tähelepanu ka sellele, et kuritegude toimepanemise ajal oli G.F töötu, kes tulenevalt kriminaalasja materjalidest viibis kuritegude toimepanemise ajal permanentses alkoholijoobes. Kohus leiab, et eripreventiivsetest eesmärkidest ja lähtudes G.F-i isikust võib teda mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ainult mõistes talle reaalset karistust. Arvestades G.F-i rolli kuritegude toimepanemises kohus peab võimalikuks mõista talle reaalse karistuse alla keskmist määra

§ 257

järgi toimepanemise eest ning samuti alla keskmist määra

§ 307järgi kuriteo toimepanemise eest.

Võttes arvesse, et G.F on varem 6-l kriminaalkorras karistatud ning mõistetavad reaalsed vangistused ei mõjutanud G.F-i paranemise teele peab kohus vajalikuks

§ 64

lg 1 alusel liita G.F-ile mõistetavad karistused üksikkaristustest raskeima karistuse suurendamise teel.

§ 64

lg.1 ja

§ 65

lg.1 alusel kohus samuti liidab mõistetud karistusele Viru Maakohtu 24.03.2011.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse (1 aasta 5 kuud 14 päeva) ja üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõis tab lõplikuks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud vangistust. U.V on oma tegusid kahetsenud, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks

§ 57mõttes.

Tema karistust raskendavad asjaolud

§ 58mõttes puuduvad.

U.V oli talle süüks arvatud kuriteo toimepanemise hetkel kohtulikult karistamata. Käeoleval hetkel on U.V töövõimetu ning kasvatab alaealist last. Kohus asub seisukohale, et U.V on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest, mõistes talle karistuse, mis ei ole seotud reaalse vangistusega. Võttes arvesse asjaolu, et U.V ainsaks tuluallikaks on töövõime kaotamise pension, ei leia kohus võimalikuks ja otstarbekaks karistada teda rahalise karistusega. Arvestades U.V rolli kuriteo toimepanemises

§ 307

järgi ning tema isikut, kohus peab võimalikuks mõista talle karistuse alla keskmist määra. 2.2 Menetluskulud Kõik süüdistatavad on põhiharidusega vahistamise hetkel töötud isikud, kelle kohta läbiviidud psühhiaatrilise ekspertiisiga on tuvastatud, et kõik süüdistatavad on kerge vaimse alaarenguga. On ilmne, et karistuse kandmisest vabanemisel on nende töö leidmise perspektiivid kaheldavad. U.V on xxx ulatuses. Tulenevalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kõigi kriminaalasjade tehtud kohtukulude väljamõistmine süüdlastelt ilmselt käiks süüdimõistetutele üle jõu eeltoodud põhjustel. Sellest tulenevalt mõistab kohus süüdimõistetutelt menetluskuludena süüdimõistmisega kaasnevat sundraha. Ülejäänud menetluskulude osa jätab kohus riigi kanda. 2.3 Asitõendid Kohtuotsuse resolutiivosa tegemisel kohus jättis ekslikult lahendamata asitõendite küsimuse. 19 1-08-16551 Kohus lahendab asitõendite küsimuse kohtuotsuse terviktekstis, mis ei raskenda süüdimõistetute olukorda. O.E-lt ära võetud spordijakk, G.F-ilt ära võetud spordijakk, T-särk ja spordipüksid (K II t.l 189-195) - tagastada omanikele kohtuotsuse jõustumisel; Tühi sigarettide NEXT pakk, sigarettide RED & White pakk koos ühe sigaretiga, koni (K II t.l 196-201) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 05.07.2008 Narva linnas aadressil Tapamaja 3 asuva hoone taga paiknevast rohelisest tsoonist leitud M G surnukeha riiete taskutest leitud esemed (K II t.l 202-207) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Narva linnas aadressil Tapamaja 3 asuva taga asuval territooriumil paiknevast sündmuskohast vastavalt 09.07.2008 ja 11.07.2008 G.F-i ütluste olustikuga seostamise käigus leitud raamat ja kilekott MAXIMA ning must spordikott, mis leiti samast kohast 17.07.2008 sündmuskoha vaatluse käigus (K II t.l 212-217) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; M G surnukeha riietus (K II t.l 262-273) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; U.V kinnipidamisel ära võetud valgest metallist sõrmus (K III t.l 56-60 – 06.07.2008) – hoida kriminaalasja materjalide juures. Kohus teeb kohtuotsuse juhindudes KrMS §-dest 305-306; 310-313; 315. Pavel Gontšarov Kohtunik Reet Popova Rahvakohtunik Aime Semjonova Rahvakohtunik 20