Obsah (4)

§ 199§ 75§ 70§ 69

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga Määruse tegemise koht ja aeg Kohtulahend Menetlus kohtus Määruse tegija Avaldaja sissenõudjana Avalduse ese Kohtutäitur Süüdi

§ 199

lg 2 p 7 ja 8 järgi ning karistamises rahalise karistusega 80 päevamäära, s.o 255,65 euroga kohtulahendi täitmine kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Riigi Tugiteenuste Keskus asenduskaristuse kohaldamine Aive Kolsar Jaan N.A (isikukood 39004266011; elukoht xxxxxxxxx xxx-x xxxxx RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustused 1. Tartu Maakohtu 30. september 2009 otsuse täitmiseks: 1.1 jätta vangistus täitmisele pööramata ja asendada see omakorda üldkasuliku tööga 52 (viiskümmend kaks) tundi; 1.2 määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 18. märts 2013; 1.3 üldkasuliku töö tegemisel allutada Jaan N.A

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumis kontrollile alalise elukohaga xxxxxxx xx-x xxxxx.

Täiendavad otsustused

1. Määrus saata karistusregistrile, süüdimõistetule, Riigi Tugiteenuste keskusele, kohtutäiturile ja kriminaalhooldusasutusele. Selgitused kohtumäärusele
2. Selgitada: 3.1 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldustalitusele; 3.2 KrMS § 428 (Üldkasuliku töö täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine) lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks; 1 3.3 kohtumäärust võib vaidlustada kümne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
3. Asjaolud 1.
4. Kohtulahendi täitmise kohtulikku menetlust tingivad asjaolud Sissenõudja on esitanud kohtule täitemenetluse seadustiku (TMS) § 206 lg 2 kohaselt avalduse süüdimõistetule mõistetud rahalise karistuse asendamise otsustamiseks karistusseadustiku (

) §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Kohtutäitur on edastanud sissenõudjale andmed, et süüdimõistetul on tasumata rahaline karistus on 80 päevamäära, s.o 255,65 €. Sissenõudja avaldusest nähtub, et sissenõudja on teatanud võlgnikule ja kohtutäiturile kohtule esitatud avaldusest. 1.

1. Ärakuulamised kohtus Süüdimõistetu avaldas, et on asenduskaristuse puhul on ta nõus tegema üldkasulikku tööd. Süüdimõistetu avaldas oma elukohaks xxxxxxxxx xxxx-x xxxxx .
2. Kohtu põhjendused 2.
3. Seaduslikud alused menetlemisel Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine on sätestatud KrMS
4. peatüki (Kohtulahendi jõustumine ja täitmisele pööramine)
5. jaos (Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine; § 424 - § 432). KrMS § 432 (Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise kord) lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS §-des 425-4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Täitmiskohtuniku ju urde kutsu takse süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus (KrMS § 432 lg 3). 2.
6. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb lahendada kohtulahendi täitmine tasumata rahalises karistuses. Täitemenetluse seadustiku (™S) § 198 (Sissenõude pööramise järjekord) lg 1 kohaselt sissenõue pööratakse võlgniku varale järgmises järjekorras: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale ning viimasena pööratakse sissenõue võlgniku osale ühisvaras. Kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse täitmine on sätestatud ™S
7. jaos (Kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse täitmine; § 204 - § 208) TMS § 206 (Rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumata jätmise tagajärjed). Kui võlgnik ei ole tasunud rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat või rahalise karistuse osa määratud tähtaja jooksul, selgitab kohtutäitur võlgnikule tema õigust taotleda kohtult rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise pikendamist KrMS § 424 kohaselt. Kohtutäitur teeb võlgnikule teatavaks rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud summa tasumata jätmise tagajärjed (TMS § 206 lg 1). Kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaega ei järgita ja rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasumma tasumise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise karistuse või varalise karistuse 2 kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamiseks vangistusega vastavalt

§-des 70 ja 71 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile (TMS § 206 lg 2). KrMS § 417 (Rahalise karistuse täitmisele pööramine ja täitmine) lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsus rahalise karistuse mõistmise kohta saadetakse justiitsministri määratud riigiasutusele. Kui süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul kohtu arvelduskontole, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul kohtutäiturile (KrMS § 417 lg 2). Kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KrMS §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise

§-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale (KrMS § 417 lg 3). Rahalise karistuse osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asenduskaristuse pikkuse määramisel võrdeliselt tasutud summa suurusega. Asenduskaristuse mõistmise lahendab täitmiskohtunik KrMS § 432 lõigetes 1 ja 3 sätestatud korras. Määruse koo pia saadetakse menetlusosalistele, keda see puudutab, ja kohtutäiturile (KrMS § 417 lg 4). Rahalise karistuse, rahatrahvi ja varalise karistuse asendamine on sätestatud

4 peatüki (Karistuse kohaldamine) 3. jaos (Rahalise karistuse, rahatrahvi ja varalise karistuse asendamine;

§ 70- § 72).

Rahalise karistuse asendamine vangistusega on sätestatud

§-s 70 (Rahalise karistuse asendamine vangistuse, üldkasuliku töö või sõltuvusraviga). Kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras või sõltuvusraviga

§ -s 692 sätestatud korras (

§ 70lg 1).

Rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust (

§ 70lg 2).

Rahalise karistuse vangistusega asendamise korral on vangistuse alammäär kümme päeva (

§ 70

lg 3).

§ 69(Üldkasulik töö).

Ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul (

§ 69lg 1 teine lause).

Üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta (

§ 69lg 2) .

Üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud (

§ 69lg 3 esimene lause).

Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel tähtaja kulgemise peatada süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, mil süüdimõistetu täidab ajateenistuskohustust või osaleb õppekogunemisel (

§ 69lg 3 teine lause).

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule (

§ 69lg 4).

Üldkasulikule tööle rakendatud süüdimõistetule laienevad töö- ja tervisekaitset reguleerivad õigusaktid. Vajaduse korral määrab kohus enne vangistuse asendamist süüdimõistetule tervisekontrolli eesmärgiga selgitada, kas süüdimõistetu tervise seisund võimaldab tal teha üldkasulikku tööd (

§ 69lg 5).

2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs 3 Asenduskaristusena vangistuse kohaldamise eelduseks on süüdlasel võlgnikuna vara puudumine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise teeb kindlaks kohtutäitur. Seega kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara kindlakstegemine ja selle hindamine. Tulenevalt sissenõudja ja kohtutäituri avalduses esitatud asjaoludest ja võlgnikuna süüdimõistetu kohtus avaldatust, on usaldusväärselt tõendatud asjaolu, et süüdimõistetul on tasumata rahaline karistus 80 päevamäära, mis

§ 70lg 1 alusel tuleb asendada vangistusega 26 päeva (80:3=26,6).

Seoses süüdimõistetu nõustumisega üldkasuliku tööga on põhjendatud vangistust mitte täitmisele pöörata ja asendada see omakorda üldkasuliku tööga 52 tundi (26x2=52) süüdimõistetu allutamisega

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile.

Arvestades

§-s 69 sätestatuga, on põhjendatud määrata süüdimõistetule üldkasuliku töö tegemise tähtajaks

1. märts
2. Selleks tähtajaks on süüdimõistetu võimeline sooritama kohtu määratud üldkasuliku töö. Seejuures arvestab kohus asjaoluga, et süüdimõistetu ise avaldas kohtus, et selleks tähtajaks on ta suuteline üldkasuliku töö tegema. 2.
3. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kuludes Asja kohtus menetlemisel menetluskulusid ei esinenud. 2.
4. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
5. peatüki §-des 383 –
6. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtu määrusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Toomas Lillsaar Kohtunik 4