Obsah (10)

§ 199§ 201§ 64§ 215§ 63§ 74§ 68§ 65§ 76§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja 21.detsember 2007 Tallinn koht Kriminaalasja number 1-07-13448 (07231702111) Kohtukoosseis Kohtunik J

) § 201 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses. Prokuröri abi Külli Aas Süüdistatav J.Z isikukood: XXX; EV kodanik; emakeel: vene keel; kesk-eri haridus; ei tööta; elukoht: xxx; viibimiskoht: xxx Vangla, xxx; varem kriminaalkorras karistatud: - 10.06.1997 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 139 lg 1 - § 15 lg 2 järgi rahatrahviga 880,00 krooni; - 29.06.2000 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 140 lg 1 järgi arestiga 2 kuud ja 13 päeva; - 09.10.2000 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 139 lg 1 - § 15 lg 2 järgi rahatrahviga 4 600,00 krooni; - 21.11.2000 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 204 lg 3 järgi tingimisi vabadusekaotusega 5 kuud, katseaeg 1 aasta, lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks; - 18.12.2001 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta, KrK § 41 järgi lõplik karistus vabadusekaotus 1 aasta ja 5 kuud; - 29.05.2003 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel

§ 199

lg 2 p 4 järgi vangistusega 8 kuud,

§ 201

lg 2 p 1 järgi vangistusega 5 kuud,

§ 64

lg 1 järgi liitkaristus 8 kuud vangistust; - 16.04.2004 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel

§ 199

lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 6 kuud; - 17.01.2005 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel

§ 199

lg 2 p 4, 5 järgi vangistusega 6 kuud,

§ 215

lg 2 p 1 järgi vangistusega 2 aastat,

§ 63

lg 2, § 64 lg 1 järgi liitkaristus 2 aastat ja 6 kuud vangistust,

§ 74

lg 2 järgi koheselt ärakandmisele 9 kuud vangistust,

§ 74lg 1 järgi 1 aasta ja 9 kuud vangistust tingimisi, katseaeg 3 aastat; - 06.06.2005 Harju Maakohtu otsuse alusel Kr

K § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vangistusega 6 kuud,

§ 68

lg 1 järgi 5 kuud ja 27 päeva vangistust,

§ 65

lg 2 järgi vangistus 2 aastat ja 6 kuud,

§ 74

lg 2 järgi vangistus 9 kuud,

§ 74

lg 1 järgi tingimisi vangistus 1 aasta ja 9 kuud, katseaeg 3 aastat; - 30.08.2006 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel

§ 199

lg 2 p 4, 8 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 8 kuud,

§ 65lg 2 järgi vangistus 2 aastat ja 5 kuud.

04.06.2007 Harju Maakohtu määruse alusel vabastatud tingimisi ennetähtaegselt,

§ 76järgi katseaeg 1 aasta, karistuse ärakandmata osa 7 kuud ja 5 päeva.

Kohaldatud tõkend: vahistamine alates 09.08.

1. Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s:
2. Süüdi mõista J.Z

§ 201lg 2 p 1 järgi ja karistada vangistusega 3 (kolm) kuud.

2. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. Kandmisele kuulub 2 (kahe) kuu pikkune vangistust. 3.

§ 65

lg 2 järgi suurendada mõistetud karistust J.Z-ile Harju Maakohtu 05.04.2006 otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 7 (seitsme) kuu ja 5 (viie) päeva võrra. Mõista J.Z-ile liitkaristus – 9 (üheksa) kuu ja 5 (viie) päeva pikkune vangistus. 4.

§ 68lg 1 järgi lugeda karistuse hulka J.Z-i poolt eelvangistuses viibitud aeg.

Karistuse kandmise alguseks lugeda 09.08.

2. OÜ S tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista J.Z-ilt OÜ S kasuks 600,00 krooni.
3. J.Z-i suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
4. Välja mõista J.Z-ilt II astme kuriteo toimepanemise eest riigi tuludesse sundraha 3 400,00 krooni riigituludesse. Sundraha 2 000,00 krooni jätta riigi kanda.
5. Välja mõista menetluskuludena J.Z-ilt riigi tuludesse 1 935,20 krooni riigi õigusabi kasutamise eest.
6. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 AS SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
7. Tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või –protesti, teatades kirjalikult apelleerimise soovist 7 päeva jooksul Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul tervikotsusega tutvumisest. Menetluskulude hüvitamise otsustusele on võimalik esitada määruskaebus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Selgitada, et apellatsiooniteate esitamise tähtaeg on 28.detsember
8. Kohtuotsus on tervikuna kättesaadav 15 päeva jooksul arvates apellatsiooniteate saamisest. Selgitada, et üksnes menetluskuludega mittenõustumise korral on õigus need vaidlustada määruskaebe korras KrMS 15.ptk järgi. Selgitada, et sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks tasumata jätmise korral esitatakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks. Esitatud süüdistus: J.Z süüdistatakse selles, et tema varem varguse toimepannud isikuna, enda kasuks pööramise eesmärgil 01.08.2007 kella 14:00 paiku, viibides oma alalises elukohas aadressil XXX, võttis tema emale SF kuuluva kodukino komplekti SHARP väärtusega 2 824,00 krooni ning viis nimetatud kodukino komplekti SHARP pandimajja OÜ S, saades selliselt varalist kasu 600,00 krooni. Samuti J.Z , varem varguse toime pannud isikuna 22.07.2007, viibides oma alalises elukohas aadressil Tallinn XXX võttis enda kasuks pööramise eesmärgil, oma õele JF kuuluva vererõhumõõtmise aparaadi OMRON väärtusega 1 100,00 krooni, mille viimane oli andnud nende ema, SF kasutusse ja viis nimetatud aparaadi pandimajja OÜ S, saades selliselt varalist kasu 200,00 krooni. Seega J.Z isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise, pani toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, so

§ 201lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri abi seisukoht: Prokuröri abi hinnangul on süüdistatava J.Z-i süü õigesti kvalifitseeritud

§ 201lg 2 p 1 järgi.

Prokuröri abi taotles peale süüdistusakti avaldamist järgmiste kriminaaltoimikus asuvate tõendite avaldamist ja uurimist: - J.Z-i kriminaalasjade ühendamise määrus (tl 2); - J.Z-i vahistamise määrus (tl 4). 01.08.2007 episoodis: - kannatanu SF ütlused (tl 9-13, 18-21); - OÜ S pandimaja leping 01.08.2007 (tl 17); - SF kinnitus kodukino Sharp kättesaamise kohta politseist (tl 22, 23); - tunnistaja ON(OÜ S töötaja) ütlused (tl 24-26); - asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 27-38); - õiend J.Z-i isikusamasuse tuvastamise kohta (tl 39); - J.Z-i puhtsüdamlik ülestunnistus (tl 40-41); - J.Z-i kinnipidamise protokoll (tl 42-46); - J.Z-i poolt eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlused (tl 48-53). 13.08.2007 episoodis: - JFavaldus (tl 55, 57); - OÜ S pandimaja leping 22.07.2007 (tl 56); - tunnistaja VI(OÜ S töötaja) ütlused (tl 59-61); - kannatanu JF ütlused (tl 62-66); - JF kinnitus vererõhuaparaadi kättesaamise kohta politseist (tl 67, 68); - Kannatanu SF ütlused (tl 69-73); - J.Z-i poolt eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlused (tl 74-77). Prokuröri abi hinnangul on süüdistatava süü tõendatud kohtulikul uurimisel esitatud ja avaldatud tõenditega. Kergendavaks asjaoluks on kahetsus ja süü tunnistamine ühes episoodis. Prokuröri abi palus süüdistatav süüdi mõista

§ 201lg 2 p 1 järgi ja karistada vangistusega 4 kuud, millest Kr

MS § 238 lg 2 järgi arvestada maha 1/3. Kandmisele kuuluvat karistust 2 kuud ja 20 päeva suurendada eelmise kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning J.Z-ile liitkaristuse – 9 kuu ja 25 päeva mõistmist.

§ 68

lg 1 järgi lugeda J.Z-i poolt eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks lugeda 09.08.

1. Kaitsja seisukoht: Kaitsja hinnangul on tõendatud J.Z-i süü vererõhuaparaadi omastamises; kodukino äraviimiseks oli J.Z ema nõusolek ja seega tuleks ta 01.08.2007 episoodis õigeks mõista. Kaitsja palus mõista J.Z-ile kergem karistus kui seda nõudis riiklik süüdistaja. Kohtu seisukoht: Kohus uuris järgmisi tõendeid: - J.Z-i vahistamise määrus (tl 4) selle kohta, et 10.08.2007 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja määruse alusel kohaldati J.Z-i suhtes tõkendit vahistamine; 01.08.2007 episoodis: - kannatanu SF ütlused (tl 9-13, 18-21) selle kohta, et 01.08.2007 kella 14:00 paiku viibis ta koos poja J.Z-iga kodus aadressil XXX, Tallinnas; pojale on antud korteri võtmed. Poeg hakkas küsima 300,00 krooni. Ta arvas, et poeg tahab osta narkootikume ja ei andnud raha. Seejärel ütles poeg, et „siis võtan kodukino ja viin selle pandimajja“, läks ja võttis kodukino Sharp väärtusega 2 824,00 krooni, pani selle kilekotti ning väljus korterist. Poega ta ei takistanud põhjusel, et poeg on temast pikem ja tugevam. Kodukino kuulub talle, ta maksis selle - - - eest 2 824,00 krooni. Poeg ei ole tema leibkonna liige, neil on erinevad rahakotid. On teadlik, et poeg viis kodukino 600,00 krooni eest OÜ S pandimajja. Tsiviilhagi esitada ei soovi, sest 24.08.2007 sai Lõuna politseiosakonnast kodukino kätte; OÜ S pandimaja leping 01.08.2007 (tl 17) selle kohta, et 01.08.2007 sõlmisid OÜ S ja J.Z lepingu, mille alusel andis OÜ S J.Z-ile lühiajalist laenu 600,00 krooni. Tagastamise tähtaeg 01.09.2007, intress 0,7% päevas. J.Z pantis kohustuse täitmise tagamiseks Sharp kodukino ht cn410dv, kõlarid, dokumendid, pult; SF kinnitus kodukino Sharp kättesaamise kohta politseist (tl 22, 23) selle kohta, et sai politseiosakonnast vastutavale hoiule talle kuuluva kodukino Sharp koos puldi, kõlarite, antenni, DVD-ga, puhveri, juhendi ja juhtmetega; tunnistaja ON(OÜ S töötaja) ütlused (tl 24-26) selle kohta, et ta töötab vastuvõtjana pandimajas S. Politsei nõudmisel annab välja kodukino Sharp Atcn 410DV, millise pantis J.Z 01.08.2007 sõlmitud lepingu tagamiseks. Lepingu vormistamisel esitas J.Z passi, lepingu vormistas AS. OÜ S soovib esitada tsiviilhagi 600,00 krooni, mis maksti välja J.Z; asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 27-38) selle kohta, et vaadeldi kodukino Sharp HT-CN 410DVH, mis asus paberkarbis. Karbi sees on lisaks kasutusjuhend, antenn ja kaugjuhtimispult. Kilekotis logoga „Prisma“ on suur plastmassist peakõlar, kilekotis logoga „Statol“ on 5 kõlarit, mis on omavahel ühendatud. Kodukino tagastati Svetlana J.Z; - õiend J.Z-i isikusamasuse tuvastamise kohta (tl 39) selle kohta, et 09.08.2007 tuvastati Lõuna politseiosakonnas isiku ütluste võrdlemisel politseiinfosüsteemi kaudu üle X-tee J.Z-i isikusamasus (ID kaart A1162220); - J.Z-i puhtsüdamlik ülestunnistus (tl 40-41) selle kohta, et tal ei olnud augusti alguses raha, et sõbrannaga pidu panna ning seetõttu küsis emalt, kas ta tohib pantida kodukino; ema ütles, et tee kuidas tahad ning seetõttu ta selle pantis. Panditud eseme kavatses välja osta 15.08.2007; - J.Z-i kinnipidamise protokoll (tl 42-46) selle kohta, et J.Z peeti kahtlustatavana kinni 09.08.2007 seoses sellega, et tema varem varguse toime pannud isikuna 01.08.2007 kella 14:00 paiku võttis XXX SF kuuluva kodukino Sharp maksumusega 2 824,00 krooni, viis kodukino korterist välja ja pantis pandimajja, so pööras ebaseaduslikult enda kasuks oma valduses oleva võõra vallasasja; - J.Z-i poolt eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlused (tl 48-53) selle kohta, et viis kodukino pandimajja ema nõusolekul. 2007 augusti alguses viibis korteris XXX, kus ta elab alaliselt, korteris elab koos ema SF. Ema keeldus talle laenu andmast. Ta ütles emale, et võtab kodukino, ema vastas, et: „tee, mis tahad“. Sellel hetkel oli ta korteris emaga kahekesi, ema oli alkoholijoobes. Ta pakkis kodukino karpi ja viis Vilde teel asuvasse pandimajja. Kodukino kavatses 15.08.2007 välja osta. Kodukino kingiti vanematele 1,5 aastat tagasi, kodukino kasutas kogu pere; pidas kodukino ka enda omaks ja seetõttu pidas võimalikuks seda pantida; 22.07.2007 episoodis: - JF avaldus (tl 55, 57) selle kohta, et 2001 kingiti tema vanaemale SU vererõhu mõõtmise aparaat väärtusega 1 100,00 krooni, ta päris selle vanaemalt koos muu varaga. Ta andis aparaadi ema, SF kasutusse. Aparaat oli XXX. Juulis ei leidnud nad kodust aparaati. 01.08.2007 leidsid nad pandikviitungi, millest nähtuvalt viis vend J.Z aparaadi 15.06.2007 pandimajja; - OÜ S pandimaja leping 22.07.2007 (tl 56) selle kohta, et 22.07.2007 sõlmisid OÜ S ja J.Z lepingu, mille alusel andis OÜ S J.Z-ile lühiajalist laenu 200,00 krooni. J.Z pantis kohustuse täitmise tagamiseks OMRON m4, koti ; - tunnistaja VI(OÜ S töötaja) ütlused (tl 59-61) selle kohta, et ta töötab vastuvõtjana pandimajas S. Ta oli 22.07.2007 tööl, kui J.Z tõi pandiks vererõhumõõtmise aparaadi OMRON, mille eest pandimaja maksis 200,00 krooni. Lepingu vormistas tema, kuid juhtunut ta ei mäleta. Annab politseile aparaadi vabatahtlikult välja; - kannatanu JFütlused (tl 62-66) selle kohta, et päris vanaemalt vererõhu mõõtmise aparaadi - - OMRON, mille andis oma ema SFkasutusse. Aparaat oli XXXkorteris. 2007 juunis elas korteris vend J.Z. 01.08.2007 sai ema käest teada, et ema leidis kodus kviitungi selle kohta, et aparaat on J.Z-i poolt viidud 22.07.2007 pandimajja S. Luba vennale aparaadi pantimiseks ta ei andnud, samuti ei andnud luba ema. Aparaadi väärtus oli 1 100,00 krooni, aparaat oli musta värvi kotis. 24.08.2007 sai politseiosakonnast aparaadi tagasi; JF kinnitus vererõhuaparaadi kättesaamise kohta politseist (tl 67, 68) selle kohta, et ta sai Lõuna politseiosakonnast vastutavale hoiule vererõhu mõõtmise aparaadi; Kannatanu SF ütlused (tl 69-73) selle kohta, et elab XXX, kus 2007 juulist elab ka poeg J.Z . Tütar J F andis talle kasutada vererõhu mõõtmise aparaadi. 2007 juulis nägi aparaati viimast korda. 01.08.2007 leidis koristamise käigus pandimaja kirja selle kohta, et poeg J.Z oli aparaadi viinud 22.07.2007 pandimajja S. Pojal ei olnud tema või tütre nõusolekut aparaadi pantimiseks. Aparaadi väärtus on 1 100,00 krooni; J.Z-i poolt eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlused (tl 74-77) selle kohta, et ta viis aparaadi pandimajja ja kahetseb puhtsüdamlikult toimunut. Elab koos emaga XXX. 2007 juuli lõpus võttis korterist emale kuuluva vererõhu mõõtmise aparaadi ja viis pandimajja seetõttu, et vajas raha. Kavatses aparaadi välja osta ja emale tagastada. Aparaadi pantis salaja. Kohtu hinnangul on J.Z-ile süüksarvatavad kuriteod tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud; J.Z-i ankeetandmetest nähtuvalt on tema näol tegemist isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud varguse ja omastamise toimepanemise eest. Kohtulikul uurimisel uuritud ja avaldatud tõenditest nähtub järgmine: 22.07.2007 episoodis tunnistas J.Z ennast süüdi ja kahetses puhtsüdamlikult toimunut. J.Z andis ütlusi selle kohta, et elab koos emaga XXXja võttis 2007 juuli lõpus emale kuuluva vererõhu mõõtmise aparaadi ning viis pandimajja, sest vajas raha; aparaadi kavatses hiljem välja osta. J.Z-i süü omaksvõttu kinnitavad veel JFütlused selle kohta, et on vererõhu mõõtmise aparaadi OMRON omanik, aparaat oli tema ema SFkasutuses ning asus ema korteris XXX; SFütlused selle kohta, et elab koos pojaga XXX, tütar oli andnud talle kasutada vererõhu mõõtmise aparaadi, mida nägi viimati juulis
2. JFja SFandsid ütlusi, mille kohaselt leidis SFkodust pandikirja, mille alusel oli J.Z aparaadi OMRON viinud pandimajja. 22.07.2007 OÜ S ja J.Z-i vahel sõlmitud lepingust nähtuvalt pantis J.Z laenu tagamiseks OMRON m4, mille tunnistaja VIOÜ S töötajana politseile väljastas; tunnistaja VIkinnitas, et J.Z tõi 22.07.2007 pandiks vererõhu mõõtmise aparaadi OMRON. J.Z andis ütlusi, et kavatses panditud aparaadi hiljem välja osta. Kohtul on alust J.Z-i materiaalset olukorda arvesse võttes isiku sellekohastes väidetes kahelda: kohtuistungil selgitas J.Z , et ei soovi ametlikult tööle asuda ning seetõttu on töö otsimine komplitseeritud. J.Z-i sellekohastest ütlustest järeldab kohus, et ametlik, regulaarne sissetulek isikul puudus. Samuti märgib kohus, et 01.08.2007 pantis J.Z emale kuuluva kodukino seetõttu, et vajas meelelahutuslikul eesmärgil 300,00 krooni, mille laenamisest ema keeldus. Seega ei ole J.Z-i väide vererõhu mõõtmise aparaadi väljaostmise kohta tõsiseltvõetav ja on kohtu arvates paljasõnaline. 01.08.2007 episoodis J.Z ennast süüdi ei tunnistanud, väites, et kodukino pantimiseks oli tal ema, SFnõusolek. Kodukino pandimajja viimist J.Z ei eitanud. 01.08.2007 OÜ S ja J.Z-i vahel sõlmitud lepingu alusel sai J.Z lühiajalist laenu 600,00 krooni, laenu tagastamise tagamiseks pantis J.Z kodukino Sharp. OÜ S töötaja, tunnistaja ON kinnitas, et 01.08.2007 sõlmis OÜ S töötaja AS J.Z-iga lepingu, ON andis pandieseme politseile vabatahtlikult välja; asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt kodukino vaadeldi ja pildistati. J.Z-i ja SFon 01.08.2007 sündmuse kohta andnud riimuvaid ütlusi selles, et XXXkorteris elab ka J.Z . Kodukino soetamise osas andsid SFja J.Z erinevaid ütlusi: SFsõnul ostis ta kodukino ise ja maksis selle eest 2 824,00 krooni, J.Z-i väitel kingiti kodukino tema vanematele, seda kasutas kogu pere. Kohus peab usaldusväärseks SFantud ütlusi: kingituse puhul on kaheldav, et isik teaks selle täpset maksumust. SFja J.Z-i ütlustega on tõendatud asjaolu, et J.Z ei olnud kodukino omanik, tal võis XXXkorteris elades olla üksnes õigus selle kasutamiseks, kuid mitte käsutamiseks. J.Z-i ja SFon 01.08.2007 sündmuse kohta andnud riimuvaid ütlusi selles, et 01.08.2007 küsis J.Z SF raha, mille laenamisest SF keeldus. Edasiste sündmuste kohta on J.Z ja SFandnud erinevaid ütlusi: J.Z-i ütluste kohaselt, ütles ta emale, et võtab kodukino, mille peale SF ütles, et poeg tehku mis tahab; SFütluste kohaselt, teatas poeg, et võtab kodukino ja viib pandimajja, poega ei takistanud ta põhjusel, et viimane on temast pikem ja tugevam. Uuritud tõenditest nähtuvalt viibisid J.Z ja SFsel hetkel korteris kahekesi. Kohus leiab, et J.Z-i seisukoht, mille kohaselt oli tal SF luba kodukino pantimiseks, ei ole õige. SF sõnu: „tee, mis tahad“ ei saa kohtu hinnangul tõlgendada nõusolekuna, fraas kinnitab kohtu arvates asjaolu, et SF puudus reaalne võimalus oma poega takistada. SF ja J.Z-i poolt antud ütlustest nähtuvalt iseloomustab J.Z egevust resoluutsus: peale SFpoolset keeldumist laenu andmisest tegutses J.Z otsustavalt (süüdistatav: „ütlesin emale, et võtan kodukino) ja seega sekkumist mitteaktsepteerival moel. SFandis ütlusi, et tal puudus võimalus pojale vastu hakata põhjusel, et poeg on temast pikem ja tugevam. Kohtul ei ole alust kannatanu sellekohases väites kahelda ning asub seisukohale, et SF faktiline nõusolek kodukino pantimiseks J.Z siiski puudus ning seda pidi J.Z asjaolude pinnalt ka möönma. Seega on tõendatud, et J.Z viis 01.08.2007 emale kuuluva kodukino pandimajja, sõlmis laenulepingu ning pantis kodukino laenu tagamiseks. J.Z andis ütlusi, et kavatses panditud kodukino 15.08.2007 välja osta. Kohtul on alust J.Z-i materiaalset olukorda arvesse võttes isiku sellekohastes väidetes kahelda: laen tuli lepingust tulenevalt tagastada koos intressidega; 01.08.2007 soovis J.Z emalt laenata 300,00 krooni, tegemist ei ole märkimisväärselt suure summaga; kohtuistungil selgitas J.Z, et ei soovi ametlikult tööle asuda ning seetõttu on töö otsimine komplitseeritud. J.Z-i sellekohastest ütlustest järeldab kohus, et ametlik, regulaarne sissetulek isikul puudus. Kohus märgib samuti, et selleks hetkeks oli välja ostmata ka J.Z-i poolt 22.07.2007 panditud vererõhu mõõtmise aparaat OMRON. Seega ei ole J.Z-i väide kodukino väljaostmise kohta tõsiseltvõetav ja on kohtu arvates paljasõnaline. J.Z võttis OÜ S esitatud tsiviilhagi summas 600,00 krooni õigeks, hagi õigeksvõtt on hagi rahuldamise aluseks (TsMS § 440 lg 1). Karistus: Karistuse mõistmisel

§ 56

lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuste süüd, tema isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 201

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. J.Z-i süü leidis tõendamist kahes kuriteoepisoodis. Kohtu hinnangul pani J.Z 22.07.2007 kuriteoepisoodi toime tahtlikult ning 01.08.2007 kaudse tahtlusega. Kodukino ja vererõhu mõõtmise aparaat tagastati kannatanutele J.Z-i tahtest olenemata; kannatanute näol oli tegemist J.Z-i ema ja õega. Kohtu hinnangul ei ole J.Z-i süü märkimisväärne, kuigi taunitav on J.Z-i poolne küüniline suhtumine oma lähedastesse ning nende varasse; toetava iseloomuga sotsiaalsed sidemed on resotsialiseerumise puhul äärmiselt olulise tähendusega: on kahetsusväärne, et J.Z kuritarvitas oma lähedaste usaldust. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus 22.07.2007 episoodis. J.Z-i poolt avaldatud kahetsus tundus kohtule siiras ning seda saab arvestada karistust kergendava asjaoluna. J.Z karistati 30.08.2006 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel

§ 199

lg 2 p 4, 8 - § 25 lg 2 järgi ja vabanes karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt Harju Maakohtu 04.06.2007 määruse alusel. Uued kuriteod pani J.Z toime katseajal. J.Z ei tööta, tööle mitteasumist põhjendas isik kohtuistungil asjaoluga, et ei saa ametlikult tööle asuda seetõttu, et siis arestitakse tema arveldusarve. Kohus leiab, et eeltoodu tõttu on täielikult välistatud J.Z-i karistamine rahalise karistusega: 1) isik rikkus vahetult peale vabanemist katseaja kõige olulisemat tingimust (vältida uute kuritegude toimepanemist), 2) isikul ei ole ning arvestades tema suhtumist ka tõenäoliselt ei saa olema vahendeid, mille arvelt tasuda rahalist karistust. Kohtu hinnangul tuleb J.Z karistada reaalse vangistusega 3 kuud. Kriminaalasja arutati lühimenetluses, seega tuleb karistusest maha arvestada 1/3 ja kandmisele kuulub 2 kuu pikkune vangistus. Mõistetavat karistust tuleb suurendada Harju Maakohtu 05.04.2006 otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 7 kuu ja 5 päeva võrra ning ärakandmisele kuulub 9 kuu ja 5 päeva pikkune vangistus; karistusaja alguseks tuleb

§ 68lg 1 järgi lugeda J.Z-i kinnipidamise hetk, so 09.08.2007. Menetluskulud: Kr

MS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määruse nr 273 alusel on kuupalga alammäär 3 600,00 krooni. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 5 400,00 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu menetluskulu. J.Z-ile oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 1 935,20 krooni riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. KrMS § 180 lg 1 järgi hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. J.Z ei ole regulaarset sissetulekut; arvestades J.Z-i avaldusi kohtuistungil on isikul tõenäoliselt jätkuvalt tasumata ka eelmise kohtuotsuse alusel välja mõistetud menetluskulu. Kohtul on alus arvata, et menetluskulude täies ulatuses hüvitamine käib J.Z-ile üle jõu. Seega tuleb J.Z tasuda riigi õigusabi tasu 1 935,20 krooni ja sundraha 3 400,00 krooni. Sundraha 2 000,00 krooni tuleb jätta riigi kanda. Kohtunik: